F-35 olevikust ja tulevikust

[erick]

Huvitav oleks näha analüüsi, mis proovib ühte F35-t asendada mitmest hävitajast koosneva asendusüksusega. Seda siis nii lahinguväljarollide kui ka näiteks logistika ja kulude koha pealt. Ütleme, et näiteks on võimalik säästa veidi raha, kasutades kombinatsiooni kolmest odavamast lennukist (eraldi varghävitaja (pagan, see on vahva sõna!) õhutõrje allasurumiseks, eraldi air-superiority hävitaja ja eraldi CAS lennuk).

Iga logistik ütleks, et üks lennuk on parem kui kolm. Kolm korda vähem hooldust, kolm korda vähem inimesi, kolm korda vähem ruumi lennukikandjal või lennuväljal, kolm korda vähem varuosasid, relvastust ja kütust vaja varustada. Kolm korda lihtsam varustusliin.

Taktik lisaks, et lahinguväljal on alati lähedalt võtta kõik vajalikud rollid. Ei ole nii, et saatsime välja air-superiority lennuki, aga ootamatult oleks vaja CAS missioon läheduses korda saata. Või et tegime CASi enda arust turvalises tsoonis, aga vastase air-superiority hävitajad ilmusid ootamatult välja ja võtsid meid maha.

See on üks vaatenurk asjale.

[Gideonic]

Iga logistik ütleks, et üks lennuk on parem kui kolm. Kolm korda vähem hooldust, kolm korda vähem inimesi, kolm korda vähem ruumi lennukikandjal või lennuväljal, kolm korda vähem varuosasid, relvastust ja kütust vaja varustada. Kolm korda lihtsam varustusliin.

Nõus, lisaks veel juurde, et väljaõpe lihtsustub samuti (vähem instruktoreid vaja jms).

[Madis22]

Üldse ilma lennukiteta oleks veel parem - ei mingit muret varustamise, mehitamise ja väljaõppega.

[Gideonic]

F-35 hooldamisest huvitavaid fakte:

So much attention to detail went into the this aircraft; more so than anything else that ever came before it. Especially in maintenance and logistics. No longer do you have to worry about those small munitions-release charges you must place on whenever loading bombs. The F-35 already has its own system, so that's less headache, less explosive material to ship around, and just overall less cost in operating the jet.
Also, you mention the lack of a jet-wide hydraulic system; instead using the new electrohydrostatic actuators, in-lieu of all the pipes and fluid of using redundant hydraulics of current jets. No longer do crews have to drain to and refill hydraulics every goddamn time the jet lands back. This saves insane amounts of time, and again, don't have to ship around massive amounts of hydraulic fluid everywhere either.
What does this do? It DRAMATICALLY increases sortie rate.
...
F-35 has a bleed-air system. It ejects munitions by using the compressed "bleed" air from the non-hot exhaust, in-lieu of the current method which requires small charges for each weapons station.
As for drain/refill hydraulics, legacy aircraft all uses hydraulic lines to push the moving-surfaces of the aircraft. Almost always after a jet comes back after a sortie, one of the moving surfaces is a bit bent, or leaking, or whichever.. Our current jets are pushing 30+ years in age, so these systems must be replaced and maintained after every single flight. This requires bleeding of the hydraulics to maintain/replace whatever is broken.
The F-35 make minimal use of such extensive systems to drive its moving surfaces. It uses a closed-loop electrohydrostatic actuators. If that part goes bad, it's just a matter of unhooking it, and replacing it. This saves considerable amounts of downtime for the jet, increases sortie rate, saves considerable amounts in maintenance costs, and allows for more time on other slightly-less mission critical elements of the airframe to be tended to.

https://www.reddit.com/r/F35Lightning/c ... 09/cqnq9qm

Tõlgin hiljem kui aega peaks olema.

[Motronicus]

Kuid tuleb arvestada tegu ei ole tarkvaraga vaid circa 100M $ maksva tootega. Sellise lennuki järeleaitamine vigade avastamisel väga kulukaks minna, eriti kui lennueid on toodetud on sadu.

Hetke suurimad probleemid F-35'ga näivad olevat just seotud tarkvara ja selle arendusega. Kui vead jäävad tarkvara piiresse, ehk lahenduseks on tarkvarauuendus, siis see oleks finantsiliselt suht valutu.

Näiteks Air Force Secretary kommentaar lähiajast:

http://www.military.com/daily-news/2015 ... s-f35.html

"The biggest lesson I have learned from the F-35 is never again should we be flying an aircraft while we're building it,"

Selline väide tundub ka üle võlli, kuid jätab täpselt sellise pettunud avaliku sektori tellija mulje keda nähtud küll Sai kallima süsteemi kui juttu oli, liiga hilja ning endiselt ei tee veel kõike mida oodati (v.a. kui makstakse VEEL juurde). Eks selliste olukordade tekiimises on tihti süüdi ka tellija (jaburate ootustega või suutmatusega neid nõuetesse arusaadavalt kirja panna, jne) aga see juba teine jutt.

Siin vist räägib väike elukogemus.

Selline ongi uus reaalsus, seda vanakooli mõtlemist -> "tehke asi lõpuks valmis, siis ma vaatan", nutavad paljud taga.

Mis selles tootmisliinis nii erakordselt keerulist on?

Mis on huvitav moodne trend, jällegi autondusega võrrelda, kaughoolduse kummardamine. F-35 puhul siis ALIS.

[erick]

F-35 hooldamisest huvitavaid fakte:

https://www.reddit.com/r/F35Lightning/c ... 09/cqnq9qm

Väga huvitav materjal, eriti mis puudutab sortie-rate'i ja hooldusaja kokkuhoidmiseks mõeldud nippe. Tundub ikka igas mõttes järgmise põlvkonna lennuk olema.

Mis puudutab seda "The biggest lesson I have learned from the F-35 is never again should we be flying an aircraft while we're building it," tsitaati, siis minu hinnangul on tegu ülimalt aegunud mõttemalliga. Pole ju mingit garantiid, et selliselt ehitatud lennukil ei ilmne vigu - kui üldse, siis ajalugu näitab pigem vastupidist. Parim test on siiski reaalne kasutamine. Küllap aastate möödudes hakkab sellise lähenemise plussidest ka rohkem infot liikuma F-35 kontekstis.

Aga sealt artiklist, kust see tsitaat pärines, tuli välja küll üks päris huvitav number - F-35 tarkvara koosneb 24 miljonist koodireast. Et oleks võrdlusmomenti:

• Keskmine iPhone app - 40 000 rida koodi
  Space Shuttle (1982) - 400 000 rida koodi
  Süüfilisebakter - 1 200 000 rida koodi
  F22 Raptor - 1 500 000 rida koodi
  Windows 3.1 (1992) - 2 200 000 rida koodi
  Mars Curiosity Rover (2012) - 5 000 000 rida koodi
  Google Chrome veerbibrauser - 6 500 000 rida koodi
  Android OS - 12 000 000 rida koodi
  F-35 - 24 000 000 rida koodi
  Windows 7 OS - 39 300 000 rida koodi
  Facebook - 61 000 000 rida koodi
  Keskmise uue kallima otsa auto tarkvara - 100 000 000 rida koodi
  Hiir (terve DNA aluspaaride arv) - 120 000 000 rida koodi

Allikas: http://www.informationisbeautiful.net/v ... s-of-code/

[Motronicus]

F-35 tarkvara koosneb 24 miljonist koodireast. Et oleks võrdlusmomenti:

Nende võrdlustega peab veidi ettevaatlik olema, kuna võrrelda saab võrreldavaid asju.
Tekib küsimus, kas võrdluses toodud programmide koodiridade arv on kõrg- või madaltaseme programmeerimiskeele read?
Näiteks DNA puhul on selge, et tegu oleks, ütleme, "madaltaseme keelega".
F-35 programmeerimisel kasutatakse nii C/C++(kõrgtaseme), kui ka assemblerit(madaltaseme). Lisaks muu mudru.

Kuid keerukusest annab siiski õrnalt aimu.

[Walter2]

F-35 tarkvara koosneb 24 miljonist koodireast. Et oleks võrdlusmomenti:

Nende võrdlustega peab veidi ettevaatlik olema, kuna võrrelda saab võrreldavaid asju.
Tekib küsimus, kas võrdluses toodud programmide koodiridade arv on kõrg- või madaltaseme programmeerimiskeele read?
Näiteks DNA puhul on selge, et tegu oleks, ütleme, "madaltaseme keelega".
F-35 programmeerimisel kasutatakse nii C/C++(kõrgtaseme), kui ka assemblerit(madaltaseme). Lisaks muu mudru.
Kuid keerukusest annab siiski õrnalt aimu.

On see tõesti kummaline et kaasaegse auto vs. F-35 soft on 4xmahukam esimese kasuks-pigem usuks vastupidist.

[Kilo Tango]

...
Aga sealt artiklist, kust see tsitaat pärines, tuli välja küll üks päris huvitav number - F-35 tarkvara koosneb 24 miljonist koodireast. Et oleks võrdlusmomenti:

• Keskmise uue kallima otsa auto tarkvara - 100 000 000 rida koodi

Allikas: http://www.informationisbeautiful.net/v ... s-of-code/

Siinkohal vajab ilmselt märkimist, et 90% sellest koodist pesitseb tõenäoliselt multimeediakeskuses.

Tegelikult võrreldakse siin väga võrreldamatuid asju. Mõnikord võib 10 000 rida koodi minna kordi rohkem maksma kui miljon.

Mis puutub kõrg- või masinkeelde, siis minu teada ei kirjuta praktiliselt mitte keegi tänapäeval enam masinkoodi. Ainsad, kes sellega veel mingil määral tegelevad on translaatorite kirjutajad. Enamasti tehakse masinkoodi loomiseks translaator ja kood ise kirjutatakse mingis C inkarnatsioonis.

[Kulibin]

Tööstuselektroonika baseerub nn. mikrokontrolleritel, neid progetakse ikka masinkoodis.
Vaevalt, et F-35 Win8 najal käib... C ja selle modifikatsioonid on ikka rohkem mängurite ja multi-kulti teema.
Ja assembleris kirjutatud head sajarealist koodi asendab edukalt C-s pasandatud 1000 rida . Sest vanasõnagi ütleb: Miks otse, kui saab ümber nurga.

[Würger 190G]

Äkki hoopis XP-l?

http://www.businessinsider.com/microsof ... -xp-2015-6

http://bgr.com/2015/06/24/windows-xp-su ... -millions/

http://gcn.com/articles/2015/04/13/army-xp-support.aspx

[Kulibin]

Selle Win8 tõin siia lihtsalt näiteks, jah paljude tööstusseadmete graafiline kasutajaliides jookseb tõesti WinCE ja XP najal.
Aga kontrollerid, mis teevad reaalset tööd REAALAJAS ja ei tohi lagida, kindlasti ei kasuta mingeid nn.Opsystemeid.
Loogikakontrollerid on oma funktsionaalsuses küllaltki piiratud (reduced command set) Nende ülesanne on kiiresti suhelda I/O-ga.
Moodsad mikrokontrollerid on sõrmeküünesuurused ja ületavad oma ülesannetes Sinu neljatuumalist ja jumalteab mitu gigaHerz läpakat jõudluses mitmekordselt.

[Hydrazine]

Assembleris nüüd küll keegi sõjalennukitele tarkvara ei kirjuta. Jah mingid kriitilised librad on ehk ASM'is tehtud. Isegi RTOS, millel mingid konkreetsed rakendused jooksevad on tehtud C's(mitte C++, see on hoopis teine loom). Ja öelda, et assembleris saad sama asja teha 100 koodireaga, mis C's nõuab 1000 rida on nii vale kui vale üldse olla saab. Esiteks võib tunduda küll tähenärimisena aga C lähtekood on reavahede ja tabulaatoritega struktueeritud ainult parema loetavuse jaoks. Sisuliselt on iga C programm üks koodirida, kõik tabulaatorid ja reavahed võib üldse ära korjata. Ma tahaks näha, mitme reaga sa kirjutad RISC protsessorile assembleris samaväärse järgmise üherealise C programmi:

main(int c,char**v){return!m(v[1],v[2]);}m(char*s,char*t){return*t-42?*s?63==*t|*s==*t&&m(s+1,t+1):!*t:m(s,t+1)||*s&&m(s+1,t);}

Isegi CISC käsustikuga protsessori puhul nõuaks see tõsist higistamist ja aega kui tahad koodi pikkust optimeerida ja kasutada tehnoloogiaid nagu alamprogrammis iseenda korduv väljakutsumine jne. C on väga vinge progemiskeel, ja enamus C kompilaatoreid toetab ka nö registermuutujaid ja in-line assemblerit, et int i; asemel kasutad otse protsessori registrit muutujana. Samas kirjutad muu C koodi vahele portsu aegkriitilist koodi assembleris kui vaja.

F-22 programmi alustati sellise USA DoD enda tarbeks väljamõeldud programmeerimiskeelega nagu ADA(ADA83 põhiliselt). Asi venis ja venis kuni tänu Inteli i860 protsessorite tootmise lõpetamisele muutus ka raua platvorm ja enamus koodi tuli sisuliselt ringi kirjutada. EF2000 Typhoon on ADA, Boeing 777 on ADA, F-35 kasutab ka ADA't(kuigi ma täpselt ei tea, mis ulatuses ja mis versiooni), C-130J on ADA, ja väga palju asju on ADA, ka kosmose asjad kasutavad ADA't. Aga nende nimetatute kohta tean kindlalt, et see nii on. Ja nüüd kirjutatakse sellest netis ka rohkem, et aastal 2003, oli F-22 tarkvarapakett sellises seisus, et keskmiselt tuli üks fataalne süsteemi(või selle osa) crash iga 90 minuti tagant.

Mis mikrokontrollereid(a la PIC, ATMega ja isegi vana hea Inteli 8051 derivaadid) puudutab, siis keegi ei sunni sind nendele assembleris koodi kirjutama. C on üldiselt kõige levinum. Kui juba vähe võimsamaid kontrolleriplatvorme vaadata nagu Siemens'i SIMATIC, Unitronics, Mitsubishi Alpha, jne. siis neile on lausa graafilised programmeerimisliidesed olemas, kus paigutad lehele kastikesi, tõmbad nende vahele joonekesi ja muudad parameetreid. Assembler on tänapäeval üsna hardcore tegijatele, kes nokitsevad kusagil laborite tagaruumides.

[Kilo Tango]

Assembleris nüüd küll keegi sõjalennukitele tarkvara ei kirjuta. Jah mingid kriitilised librad on ehk ASM'is tehtud. Isegi RTOS, millel mingid konkreetsed rakendused jooksevad on tehtud C's(mitte C++, see on hoopis teine loom). Ja öelda, et assembleris saad sama asja teha 100 koodireaga, mis C's nõuab 1000 rida on nii vale kui vale üldse olla saab. Esiteks võib tunduda küll tähenärimisena aga C lähtekood on reavahede ja tabulaatoritega struktueeritud ainult parema loetavuse jaoks. Sisuliselt on iga C programm üks koodirida, kõik tabulaatorid ja reavahed võib üldse ära korjata. Ma tahaks näha, mitme reaga sa kirjutad RISC protsessorile assembleris samaväärse järgmise üherealise C programmi:

main(int c,char**v){return!m(v[1],v[2]);}m(char*s,char*t){return*t-42?*s?63==*t|*s==*t&&m(s+1,t+1):!*t:m(s,t+1)||*s&&m(s+1,t);}

Isegi CISC käsustikuga protsessori puhul nõuaks see tõsist higistamist ja aega kui tahad koodi pikkust optimeerida ja kasutada tehnoloogiaid nagu alamprogrammis iseenda korduv väljakutsumine jne. C on väga vinge progemiskeel, ja enamus C kompilaatoreid toetab ka nö registermuutujaid ja in-line assemblerit, et int i; asemel kasutad otse protsessori registrit muutujana. Samas kirjutad muu C koodi vahele portsu aegkriitilist koodi assembleris kui vaja.

F-22 programmi alustati sellise USA DoD enda tarbeks väljamõeldud programmeerimiskeelega nagu ADA(ADA83 põhiliselt). Asi venis ja venis kuni tänu Inteli i860 protsessorite tootmise lõpetamisele muutus ka raua platvorm ja enamus koodi tuli sisuliselt ringi kirjutada. EF2000 Typhoon on ADA, Boeing 777 on ADA, F-35 kasutab ka ADA't(kuigi ma täpselt ei tea, mis ulatuses ja mis versiooni), C-130J on ADA, ja väga palju asju on ADA, ka kosmose asjad kasutavad ADA't. Aga nende nimetatute kohta tean kindlalt, et see nii on. Ja nüüd kirjutatakse sellest netis ka rohkem, et aastal 2003, oli F-22 tarkvarapakett sellises seisus, et keskmiselt tuli üks fataalne süsteemi(või selle osa) crash iga 90 minuti tagant.

Mis mikrokontrollereid(a la PIC, ATMega ja isegi vana hea Inteli 8051 derivaadid) puudutab, siis keegi ei sunni sind nendele assembleris koodi kirjutama. C on üldiselt kõige levinum. Kui juba vähe võimsamaid kontrolleriplatvorme vaadata nagu Siemens'i SIMATIC, Unitronics, Mitsubishi Alpha, jne. siis neile on lausa graafilised programmeerimisliidesed olemas, kus paigutad lehele kastikesi, tõmbad nende vahele joonekesi ja muudad parameetreid. Assembler on tänapäeval üsna hardcore tegijatele, kes nokitsevad kusagil laborite tagaruumides.

Kiitus. Ei viitsinud ise nii pikka juttu kribada. Aga see jutt, et mikrokontrollereid peab assembly koodis progema on selgelt ajast ja arust. Parimal juhul on koodis sees müned inline assembly lõigud. Aga selleks ei ole enam ammu erilist põhjust. Kõrgkeelte kompilaatorid on juba ammu piisavalt head, et luua assembly keelega sarnasel tasemel masinkeelt otse kõrgkeelest.

[siilike]

On selline kena LM-i poolt ülalpeetav F-35 lehekülg: https://www.f35.com

Sealt loeb küll välja midagi muud kui 24 mio koodirida: https://www.f35.com/about/life-cycle/software

Lisaks huvitavaid protsente tarkvara valmiduse kohta.

Kui tahta tarkvara keerukust võrrelda, siis võiks koodiridasid võrrelda teiste hävitajatega (F-22, Eurofighter jne) või siis äärmisel juhul Space Shuttle-ga.

Nende masinate peal on suures osas nö hard realtime - nõuetele vastav tarkvara. See tähendab, et iga moodul peab tulemuse andma kindla aja jooksul. Kui ei anna, siis keegi sureb või hävib midagi muud olulist. See tähendab redundancy-t. See tähendab jälle tarkvara arenduse keerukuse kasvu paari suurusjärgu võrra. Ehk siis ilmselt koodi "kirjutamine" otseses mõttes võtab kogu tarkvara arenduse mahust ehk umbes 10%. Põhiline aeg läheb spetsifitseerimisele ja pärast testile. FB 61mio koodirida on juba seetõttu mõtetu kõrvale panna, et FB-s saab nö live-teste teha: kui leidub viga, siis keegi surma ei saa ja miljonite eest vara ei hävine.

Tarkvara suuremahuline kasutamine on F-35 (ja üldse uute lennukite) puhul paratamatu. Mehhaanilises osas ei ole suurt revolutsiooni toimunud. Uudsus tuleneb pigem info kogumisest ja kasutamisest uuel moel. Enne käis suurem osa "tarkvarast" kahel jalal ringi.