Mida Ukrainast õppida?

[Svejk]

Käisin hommikul ja ostsin natuke sisse.
Sain vist mingi säästutoote, sest see hakkas mu kolbas moodustama umbes selliseid lauseid, et "kui tegemist oleks Sumski oblastis elava Oleg “80 lvl Elf” Fatejev`iga, siis see ELF oleks ammu ära kustutatud".

Mina pole süüdi! Sisse ostetud säästutoode ütles nii.

Muideks, oma arvamust meile presenteeriv kodanik, kelle käest kõik käivad küsimas, et mis UKR tegelikult toimub, on kuulus meie maal ilma selletagi, et teab vastust kõikidele nendele küsimustele loomulikust intelligentsist ja tema kohta saab huviline lugeda isegi ühest vanast KAPO aastaraamatust LK28

Kriminaalasja eeluurimisel kogutud andmete põhjal pidi Priit Karumaa
saama kõnealuse kokkuvõtte koostamise eest Venemaa julgeolekustruktuuride
taustaga isikutelt tasuna üle 90 000 krooni. Kõnealuse
juhtumi puhul ei saa enam rääkida tavakorruptsioonist, sest lisandus
ka riigi julgeoleku seisukohalt huvipakkuv vastuluureaspekt. Kohus
mõistis Priit Karumaa asutusesisese teabe edastamises ning altkäemaksu
andmises süüdi ning karistas teda 2-aastase vangistusega
tingimisi 3-aastase katseajaga.

Ja Vuks - ära kasuta odavtooteid ning derivaate Ja usalda Eestimaist!
(...nii huvi pärast küsin - kust sa enne kümmet said? )

[Kapten Trumm]

Taoliste saitide kohta käib soomlaste ütlus Bäckmani kohta - tee kurivaim ei oska teda ka surnuks vaikida.
Ehk siis - leiate taolise saidi, siis ärge tõmmake seda siin teemaks, sest saidil käib ka palju tavainimesi ja mõnigi, kes taolisest pole enne kuulnudki, hakkab lugema.
Mina nt polnud sellisest nimest kuulnudki, kui aega rohkem oleks, siis huvi pärast ikka vaataksin, mis seal kirjutatakse.
Sedasi teete ise taolisele õõnestusele publicity't juurde (mis on ka taoliste saitide pidajate ja nende finantseerijate eesmärk).

[Svejk]

Vene spioonid Tsehhis töötlevad aktiivselt kohalikku diasporaad:

Российские шпионы в Чехии активно обрабатывают местную диаспору
http://nr2.com.ua/News/world_and_russia ... 05446.html

Одной из важных задач является воздействие на российскую общину в Чехии. В докладе Службы говорится, что Россия и ее сторонники занимаются в Чехии белой, серой и черной пропагандой, основываясь на проверенных временем советских методах: сокрытии собственных действий и демонизации Запада. Для этого российские агенты используют специалистов, работающих с русской общиной
Pоссийская и пророссийская пропаганда в Чехии и других странах-членах ЕС направлена не только против целостности ЕС и НАТО
Россия пытается создать в Европе структуру, аналогичную Коминтерну, основанному в 1919 году в послереволюционной Москве. Эта структура базируется на идеологии российского политолога Александра Дугина и его теории неоевразийства, которая может оказаться приемлемой для широкого спектра европейских политических сил: от левых экстремистов и популистов до крайне правых. В докладе заявляется, что нынешняя международная, политическая и социальная ситуация очень близка к тому, что происходило в 1930-е годы — в золотую эру Коминтерна

Meetodid pidada olema puhta sovietlikud...kogu jama meenutavat kominterni kuldaega ja 30 ndaid.
Meile see muidugi uudis pole

[eloscuro]

Droonidest ja nende tõrjumisest.

Peamine probleem tundub olevat see, kuidas tõrjuda drooni nii, et tõrje hind sihtmärgi oma ei ületaks.

Tegu on üsna aeglase ja madalalt lendava sihtmärgiga, mida näeb ka visuaalsel vaatlusel. Sellega seoses tekkis küsimus:

Kas Carl Gustavile arendatud distantsilt lõhkev kartetšlaeng (ehk siis Flaki sarnane haavlipilv) oleks drooni vastu kuluefektiivne lahendus?

[vk1]

mõte on huvitav, ainuke analoogne lahendus, mida mina tean, on šveitslaste 35mm õt-suurtükkidel AHEAD-tehnoloogia, kus suurtüki tulejuht.süsteem mõõdab kauguse ja annab programeerib välja lendava mürsu sütiku. põhieelis on, et see peaks olema kordi odavam lahendus, kui sütiku ninas miniatuurne radar. tehniliselt nägi see välja mälu järgi nii, et suurtüki suudmepiduri juurde jooksid kaablid, mis möödalendava mürsu sütikule vajalikud andmed edastasid

siin videol on isegi näha kaabel ´´rippumas ´´ toru esimesel kolmandikul

[Kapten Trumm]

No taoliste kahuritega droone tõrjuda on sama, mis kuvaldaga sääski tappa.
Kuna üldiselt parim lennukitõrje on teine lennuk, siis selgelt odavam on panustada nn hävitusdroonidesse, mis lasevad nt 5,56 mm moona või on üldse ühekordse kasutusega (rammimine+lõhkeaine kartetsiga).

[Kilo Tango]

No taoliste kahuritega droone tõrjuda on sama, mis kuvaldaga sääski tappa.
Kuna üldiselt parim lennukitõrje on teine lennuk, siis selgelt odavam on panustada nn hävitusdroonidesse, mis lasevad nt 5,56 mm moona või on üldse ühekordse kasutusega (rammimine+lõhkeaine kartetsiga).

Tegelikult ei ole drooni alla toomiseks isegi 5,56 moona vaja, mis oleks selge overkill. .22LR Gatling või Gast või veelgi parem - revolver oleks täiesti piisav. Või siis 9mm Para. Pole olemas sellist relva, ma tean aga samas eriti keeruline sellise loomine kah ei ole.

[Kapten Trumm]

No sellise relva saab ehitada, kujutan ette, et kui võtta nt Galil automaadi küljest mittevajalik maha, jääb seal kaaluks ehk 2 kilo järgi.
Iseenesest aga selle relva lendama panek on keeruline, ilmselt tuleb läheneda nagu A-10 puhul, kus lennuk ehitati kahuri ümber.
Selline lahendus nagu nt MiG-27 puhul, kus relv pandi külge ei tööta, sest nii suure relvaga kaasnevad igasugu efektid, mis muudavad täpse tule võimatuks.

[eloscuro]

No taoliste kahuritega droone tõrjuda on sama, mis kuvaldaga sääski tappa.
Kuna üldiselt parim lennukitõrje on teine lennuk, siis selgelt odavam on panustada nn hävitusdroonidesse, mis lasevad nt 5,56 mm moona või on üldse ühekordse kasutusega (rammimine+lõhkeaine kartetsiga).

Ütlen alustuseks, et sihtmärgina pean siinkohal silmas väikeseid, seljakotis kantavaid jao tasemel kasutatavaid droone, mis lendavad madalalt, ning on silma nähtavad. Kõrgelt lendavate väikelennuki mõõdus droonide vastast tegevust ma siinkohal ei käsitle. Pisikesed on Ukrainas kujunenud suureks tüütuseks, kuna õhutõrjekahur nii väikest asja ei võta, käsirelvadest lastes on moona kulu suur ning vaatamata odavale hinnale, annab selline droon vastasele kallist luureinfot.

Minu jaoks tundub automaatne kütt-droon sihtmärgi hinna ületamisena. Juhtimissüsteem drooni lendama panemiseks ja ligikaudu sihtmärgi kohal ~stabiilse pildi saatmiseks on kordades odavam kui droon, mis suudab seda tuules õõtsuvat sihtmärki (ise samu häiringuid kannatades) tabada (töökindlalt, peale niiskes veokis loksumist ja harju keskmise poolt kokku panemist). Võime iseseisvalt otsida ning mitte kajakat vm. prahti tabada nõuab tõsist tarkvaraarendus + kalleid sensoreid (mis samuti peavad üle elama niiske veoki raputuse ning harju keskmise). Ning tegu oleks üpris üheotstarbelise vahendiga (Kuigi piloteeritav lõhkedroon oleks ka kasulik jalaväe vastu, olgugi, et küsitava hinnaga. Me ei ole ameeriklased, kes lubavad endale ühe savionnis oleva lambakarjuse kõrvaldamist Javeliniga)

Jalaväetõrje võimekus oleks ka CG kartetšlaengul. Võsas peituva vastase ees sellise lõhkemine annaks kindlasti tulemusi.

Ning peamine - ei nõuaks kalli juhtimissüsteemi arendust ja keerukat tootmisahelat. Laserkaugusmõõdik (või võimalus seda manuaalselt sättida) ja odav taimer lolli lõhkepea sees oleks piisav.

[Kapten Trumm]

Selline tapjadroon pole mitte automaatne, vaid raadiopuldiga juhitav ning seda kasutatakse visuaalselt nähtava märgi (vastase) drooni vastu.
Droonil on videokaamera, mille pilt transleeritakse juhini, selle pildi järgi toimub sihtmärgi tuvastamine ning sihtimine.
Kui me kasutame mingeid 1 km tegevuskaugusega pulte (üle selle pole droon enam eriti nähtav kah), siis pole ka väga vaja muretseda segamise pärast, sest selle signaali eriti vastaseni ei jõua.

Tehnoloogia 2D juhtimiseks 500 m kaugusele maksab praegu alla 100 euro.
Selline lennukike+juhtmine maksab suurusjärgus mõni tuhat eurot, isegi väike Raven droon tuleb kallim.
Väikesi, multirootoreid on mõttekas enda drooniga rammida.

[eloscuro]

Kui me kasutame mingeid 1 km tegevuskaugusega pulte (üle selle pole droon enam eriti nähtav kah), siis pole ka väga vaja muretseda segamise pärast, sest selle signaali eriti vastaseni ei jõua.

Väidetavalt on Ukrainas kohatud võimekust näiteks tankitõrjerakettide raadiosignaalide segamiseks.
Nii et isegi kui signaal vastaseni ei jõua, siis püsiv ülekiirgamise võimekus oluliste olukordade ajaks jääb ikkagi alles, arvestades seda, et meil puudub võimekus aktiivsete segajate mahasurumiseks.

Loomulikult, juhtimissüsteem saab toimida üsna laialt muudetavas sagedusalas, nii et segamine on keerukas ülesanne.

Samas, "1km tegevuskaugus" pole suurt kindlustunnet pakkuv näitaja - eksisteerib aparatuuri, mis suudab signaali eristada (ehk siis sobivat segamisspektrit tuvastada) pikovattide juures isegi siis, kui müra on sellest mitu korda võimsam. Kas vastase raadioluurel sellist aparatuuri on - vähetõenäoline, kuid mitte võimatu. Mõned kohalikud eraettevõtted, kellel raha ja vajadust, seda omavad.[/quote]

pole mitte automaatne, vaid raadiopuldiga juhitav ning seda kasutatakse visuaalselt nähtava märgi (vastase) drooni vastu.

Võimalik, aga kasvõi mõnes arvuti lennukisimulaatoris sama asja töökindlalt saavutada - üpris raske. Väikese drooniga, mis tuules väga tugevalt õõtsub- veel raskem.

Inimsilm üritab eelkõige lennata otse sihtmärgi poole, mis on ebatäpne lähenemine. Õhutõrjeraketidde juhtalgoritmid näiteks üritavad eelkõige ennustada sihtmärgi tulevast asukohta. Võibolla poolautomaatne juhtimine, kus inimene viib drooni sihtmärgi taha ja siis valib ekraanilt objekti, mida kõrvaldada tahab parandaks asja.

Loomulikult, lõhkelaenguga droonil väheneb nõutav täpsus märgatavalt.

Ning ei maksa ka logistilist külge unustada. Liitiumioonakud on tundlik kraam. Eriti osapoolele, mis juba algusest peab pooleldi sissisõda pidama.

[Kilo Tango]

Kui me kasutame mingeid 1 km tegevuskaugusega pulte (üle selle pole droon enam eriti nähtav kah), siis pole ka väga vaja muretseda segamise pärast, sest selle signaali eriti vastaseni ei jõua.

Väidetavalt on Ukrainas kohatud võimekust näiteks tankitõrjerakettide raadiosignaalide segamiseks.
Nii et isegi kui signaal vastaseni ei jõua, siis püsiv ülekiirgamise võimekus oluliste olukordade ajaks jääb ikkagi alles, arvestades seda, et meil puudub võimekus aktiivsete segajate mahasurumiseks.

Loomulikult, juhtimissüsteem saab toimida üsna laialt muudetavas sagedusalas, nii et segamine on keerukas ülesanne.

Samas, "1km tegevuskaugus" pole suurt kindlustunnet pakkuv näitaja - eksisteerib aparatuuri, mis suudab signaali eristada (ehk siis sobivat segamisspektrit tuvastada) pikovattide juures isegi siis, kui müra on sellest mitu korda võimsam. Kas vastase raadioluurel sellist aparatuuri on - vähetõenäoline, kuid mitte võimatu. Mõned kohalikud eraettevõtted, kellel raha ja vajadust, seda omavad.

pole mitte automaatne, vaid raadiopuldiga juhitav ning seda kasutatakse visuaalselt nähtava märgi (vastase) drooni vastu.

Võimalik, aga kasvõi mõnes arvuti lennukisimulaatoris sama asja töökindlalt saavutada - üpris raske. Väikese drooniga, mis tuules väga tugevalt õõtsub- veel raskem.

Inimsilm üritab eelkõige lennata otse sihtmärgi poole, mis on ebatäpne lähenemine. Õhutõrjeraketidde juhtalgoritmid näiteks üritavad eelkõige ennustada sihtmärgi tulevast asukohta. Võibolla poolautomaatne juhtimine, kus inimene viib drooni sihtmärgi taha ja siis valib ekraanilt objekti, mida kõrvaldada tahab parandaks asja.

Loomulikult, lõhkelaenguga droonil väheneb nõutav täpsus märgatavalt.

Ning ei maksa ka logistilist külge unustada. Liitiumioonakud on tundlik kraam. Eriti osapoolele, mis juba algusest peab pooleldi sissisõda pidama.

Ei ole asi nii hull. Operaatori asi on aparaadile näidata sihtmärk. Kohale lendamine, sihtimine ja tulistamine on suhteliselt lihtsasti tehtav. Samuti see simulaatorijutt pigem kinnitab teooriat - simulaatoris kedagi alla lasta on keeruline ainult siis kui see tegeleb vastutegevusega ja tal on sinu suhtes sama soov. Droonid lendavad suhteliselt otse minimaalse manööverdamisega.

Akude koha pealt olen nõus aga milleks akusid transportida on jällegi omaette küsimus. Äkki saab elekter akusse ka teisiti kui füüsiliselt akut ringi liigutades.

[Kapten Trumm]

Inimsilm üritab eelkõige lennata otse sihtmärgi poole, mis on ebatäpne lähenemine. Õhutõrjeraketidde juhtalgoritmid näiteks üritavad eelkõige ennustada sihtmärgi tulevast asukohta. Võibolla poolautomaatne juhtimine, kus inimene viib drooni sihtmärgi taha ja siis valib ekraanilt objekti, mida kõrvaldada tahab parandaks asja.

Me räägime esiteks mingist 1 km kaugusest, kus mingeid automaatennetuse asju kasutada on overkill.
Droon lastakse lendu ja operaator juhib seda, jälgides korraga sihtmärki ja enda drooni. Kui jõutakse lähemale ja ilmub kaamera vaatevälja, käib täpsem sihitamine kaamera järgi.
Selleks, et korvata juhtimise ebatäpsusi, on lihtne lahendus - suurem lennukiirus. Mudellennukite kiiruse rekord on praegu üle 700 kmh.
Jah kindlasti saab segada.
Jah vastane võib kõrgemal lennata.
Kõike võib olla.
Aga mingite smart mürskudega Oerlikoni õhutõrje kahureid siia kunagi ei tule. Pealegi on nende kättesaadavus kahtlane (pole seal kus vaja oleks).
Segamiskindel juhtimine korrutab asja hinna vähemalt 10-ga, kui mitte 100ga.

Alternatiiviks on täna õlale pandud MG-st seda tulistada.
Pole just eriti efektiivne tule andmise viis, eriti kui nt natuke tuult on - hajuvus 500 m peal on väga suur.
Trasserite kasutamine reedab koheselt üksuse asukoha. Droonilt on väga hästi näha.
Nii kaugelt täpselt laskmiseks ei teki piisavat tule tihedust, täpseks laskmiseks tuleb lähedale minna.

Pigem võib probleemiks osutuda hoopis relva tagasilöök ja selle mõju küllalt kerge lennumasina stabiilsusele (ja sellega tule tabavusele).

[Kilo Tango]

...
Pigem võib probleemiks osutuda hoopis relva tagasilöök ja selle mõju küllalt kerge lennumasina stabiilsusele (ja sellega tule tabavusele).

Sellest ka ettepanek kasutada .22LR moona.

[wolfgang]

Droone hõljumas nähes tõmbleb käsi ikka 12 kaliiber sileda järele. Mingi pardihaavliga laseks need väiksed nikerdised ikka väga kerge vaevaga tolmuks, kui nad madalal.
Kõrgete vastu oleks abiks ilmselt, vähe suurem droonike, millele sile poolauto külge "teibitud" on.