Balti riikide soine maastik, iganenud rahvusvahelised kokkulepped, pudelikaelad transiitteedel ning lüngad kaitsevõimes muudavad sõjaväeüksuste liigutamise siin keeruliseks, loetleti Ühendriikide kaitseministeeriumi ajalehes Stars and Stripes põhjuseid, miks tuleks Baltikumi kaitsestrateegiat uuendada.
«Kus on põdrad, seal on sood ja USA Euroopa armee tankidele pole see hea,» alustas ajakirjanik John Vandiver möödunud reedel ilmunud artiklit. Tema sõnul tuli Ühendriikide sõjaväe strateegidele üllatusena, kui keeruline on Balti riikide maastik sõjalisest seisukohast vaadatuna. «Vanad eeldused, kuidas kaitsta seda NATO territooriumi pingelist osa, vajasid ülevaatamist,» jätkas ta.
Artiklis viidatakse, et septembri kolmel esimesel päeval külastasidki USA kõrged sõjaväelased koos liitlasriikide esindajatega Lätit ja Baltimaade kaitse seisukohalt veel kaht olulist riiki: Saksamaad ning Poolat. Kolm päeva väldanud külaskäigul, mille raames väisati näiteks ka Riia sadamat ja lennuvälja, otsiti võimalusi, kuidas kiirendada USA Euroopa maavägede (USAREUR) sõjatehnika ja -varustuse liigutamist.
Selle taustaks on tänavu juunis teatavaks tehtud USA kava paigutada kuude Kesk- ja Ida-Euroopa riiki – Eestisse, Lätisse, Leedusse, Poolasse, Bulgaariasse ja Rumeeniasse –brigaadisuurune relvastatud lahingüksus, aga ka sõjatehnikat ja -varustust. Nii nagu teised mainitud riigid on ka Eesti lubanud USA eelpaigutatava relvastuse ja varustuse vastu võtta ning hakanud selleks ettevalmistusi tegema.
Artiklis märgitakse, et tuleval aastal tuuakse nendesse riikidesse kokku hinnanguliselt 250 tanki, jalaväe lahingumasinat Bradley ning liikursuurtükki. Juba varem oli antud teada, et piirkonda toodav sõjatehnika hakkab mainitud riikides ringi liikuma ning see on tihedalt seotud piirkonnas toimuvate sõjaväeõppuste ja väljaõppega.
Tänavu juunis Tallinna külastades põhjendas USA kaitseminister Ashton Carter ajakirjanikega kohtudes, et niimoodi soovitakse anda Euroopas paiknevatele Ühendriikide vägedele lisamobiilsust võimalikele sõjalistele kriisidele reageerimisel.
Vandiver märgib, et seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse püüavad USA sõjalised planeerijad nähtavamaks muuta Ühendriikide kohalolekut Ida-Euroopas, mis pingete teravnemise valguses on artikli autori sõnul kujunenud strateegiliseks prioriteediks.
«See tähendab silmitsi seismist hulga takistustega, näiteks vananenud rahvusvahelise lepingu sätetega, mis aeglustavad vägede liikumist, pudelikaeltega transiitteedel ning põhimõtteliste võimelünkadega,» jätkas Vandiver.
Autor viitas kõrgetele USA sõjaväelastele, kelle sõnul tuleb need küsimused lahendada, et heidutada Moskvat ning rahustada Venemaa naabruses asuvaid liitlasi.
«Heidutuse puhul loeb kiirus,» tsiteeritakse artiklis USAREURi ülemat kindralleitnant Frederick Ben Hodgesi hiljutist sõnavõttu Lätit külastades. «Kui allianss suudab demonstreerida, et tal on võimekus, suudab ta Venemaad heidutada ja takistada teda haaramast tükikest Leedust ja Lätist,» lisas Hodges.
Artiklis nenditakse, et siinne maastik on planeerijatele proovikivi. Eesti puhul mainisid USA eksperdid konkreetselt soid, mis tankide liikumist takistavad.
«Peame hakkama ümber mõtestama, millist tüüpi formatsioone me kasutada soovime,» ütles USA delegatsiooni koosseisus Lätit, Poolat ja Saksamaad külastanud USAREURi kolonel Jeffrey French, kelle sõnul sobivad Baltimaade maastiku eripäraga paremini näiteks kergemad soomusmasinad, näiteks Strykersid.
Peale soode nimetatakse Baltimaades väeüksuste liikumist raskendavate teguritena ka puudujääke teedevõrgustikus ja raudteetaristus. Just raudtee on raskerelvastuse transportimisel võtmetähtsusega.
Näiteks tänavu märtsis, kui USA vahetas Balti riikides välja oma roteeruvad väeüksused, toimetati suur kogus sõjatehnikat esmalt laevadel Riia sadamasse ja sealt edasi juba rongidel sihtkohtadesse. Läbi Valga jõudsid niimoodi Tapale muu hulgas ka tankid M1A2 Abrams.
Konkreetselt nimetatakse probleemina Mandri-Euroopa standarditest erinevat rööpmelaiust Balti riikides, kus on endiselt kasutusel sama rööpmelaius, mis Venemaal. See eeldab, et Baltimaadesse toodav tehnika ja varustus tuleb teistele kaubarongidele ümber laadida. Samuti seda, et on olemas piisavalt vaguneid, mis üldse suudavad raskerelvastust transportida.
Ka tuuakse artiklis esile, et Venemaa kasutab Läti ja Leedu raudteed oma Kaliningradi enklaavi varustamiseks nii varustuse kui sõduritega. Leedul on Venemaaga transiidileping, mis piirab Kaliningradi läbi Leedu liikuvate sõdurite hulka. Leedu on riigi territooriumit läbida üritanud Vene sõdureid lepingu rikkumise tõttu ka tagasi saatnud.
Artiklis viidatakse kõrgetele USA sõjaväelastele, kelle sõnul on tehnika ja varustuse eelpaigutamine peamise tähtsusega. Samuti räägitakse vajadusest vähendada diplomaatiliste läbirääkimistega kaasnevat ooteaega, mis kulub varustuse üle piiride toimetamiseks. Artiklis märgitakse, et sellega tegelevad praegu NATO poliitilised liidrid.
Takistusi vägede kiirel liikumisel on aga veelgi. Hodges tõi artiklis näiteks, et USA peab Saksa valitsust neli nädalat ette teavitama, kui soovib transportida sõjavarustust aladel, mis kunagi kuulusid Saksa Demokraatlikule Vabariigi koosseisu.
Kuna kogu USA Euroopa varustus käib läbi Saksamaal asuva Nordenhami sadama, siis tähendab see, et kui USA soovib viia varustust näiteks Poola, peab ta sellest Saksa valitsust aegsasti ette teavitama, sest maismaaühendus sinna käib läbi kunagise Ida-Saksamaa.
Mis aeglustab vägede liigutamist?
- Balti riikide Mandri-Euroopa standarditest erinev rööpmelaius.
- Pole piisavalt vahendeid, millega oleks võimalik rasketehnikat raudteedel transportida.
- Varustuse puudumise tõttu on raskendatud raskerelvastuse transport üle jõgede.
- Sobimatu teedevõrgustik.
- Diplomaatiliste läbirääkimistega kaasnev ooteaeg.
- Ajale jalgu jäänud lepingud.
Allikas: Stars and Stripes
