kas väikesed või suured üksused?
-
marksman
- Liige
- Postitusi: 622
- Liitunud: 15 Nov, 2005 15:58
- Asukoht: kaardilt sa seda kohta ei leia;)
- Kontakt:
kas väikesed või suured üksused?
(loodan, et ple topeltteema)
mida sis arvate Eesti seisukohast, kas oleks mõistlik õpetada väiksemaid gruppe või jätkata Kevadtormi ja pataljoni-brigaaditasemega? et kunb oleks meie võimalusi ja vastast arvestades mõistlikum?
mida sis arvate Eesti seisukohast, kas oleks mõistlik õpetada väiksemaid gruppe või jätkata Kevadtormi ja pataljoni-brigaaditasemega? et kunb oleks meie võimalusi ja vastast arvestades mõistlikum?
-
Arensburger
- Moderaator
- Postitusi: 625
- Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
- Kontakt:
See on ju kontseptsiooni küsimus - kuidas tuleb vajadusel sõdida. Kas kellegiga koos, mingisuguses formatsioonis või siis üksinda?
Üksinda sõdimise puhul oleks loomulik, et kõige efektiivsem on varustada mehed võimalikult tugeva tulejõuga käsirelvadega ning krossimootorratastega ja alustada kohe sissisõda.
Kellegiga koos sõdimisel tuleb aga arvestada partneri (eeldatavasti tugevama) põhimõtetega.
Üksinda sõdimise puhul oleks loomulik, et kõige efektiivsem on varustada mehed võimalikult tugeva tulejõuga käsirelvadega ning krossimootorratastega ja alustada kohe sissisõda.
Kellegiga koos sõdimisel tuleb aga arvestada partneri (eeldatavasti tugevama) põhimõtetega.
üksikuid mehi aga kahjux pole võimalik just väga tugeva tulejõuga varustada..tugeva tulejõu tagamise vahendid reeglina ise rasked ja sams ka kuna üksikul mehel pole tagalat on ka moona juurdevedu keeruline ja probleemne. Seega ka üksikmehed muutuksid kohmakateks ja oma üskisuse tõttu ka logistiliselt keerulisteks üksusteks ning paljudele väikestele gruppidele pealegi pole mõtet ega ka ressurssi et kõigile midagi suurt ja võimst anda...nii et vaidlen vastu et see oleks kõige efektiivsem, tundub just et ebaratsionaalne ja ebapraktiline..seega ebaefektiivne ..minu arvamus
-
marksman
- Liige
- Postitusi: 622
- Liitunud: 15 Nov, 2005 15:58
- Asukoht: kaardilt sa seda kohta ei leia;)
- Kontakt:
mai mõtlegi mingeid rambosid tuulelohedel või kusiganes. aga mõmbab moti vist maha, kui vastase suurtükid su segi tambivad ja su komp. kaevikud ka, mida sa nädal aega oled rajanud. samuti on loogilisem maha võtta soomust nii, et seda varitsetaxe väikeste gruppidena, mitte ei kaevuta kõrvuni maasse aj ei loodeta TT koondamise-sügavuse ja kurat teab veel millele.
aga see lihtsalt minu arvamus
aga see lihtsalt minu arvamus
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Territoriaalkaitse: kompanii lahingugrupid versus pataljonid (KK! 4’2004, lk 25-27)mortus kirjutas:kaitsekodus kunagi keegi kirjutas sellel teemal et kas peax olema suured ja kohmakamad üksused või väiksemad ja mobiilsemad et hetkel üritatakse väia et oleme väga mobiilsed aga kohati tundub pigem vastupidi
Mõnemeheliste gruppidega pataljoni või rügemendi pealetungi ilmselt ei nurja. Neist sõidetakse lihtsalt läbi ja nende tagaajamine jääb pärast sisevägedele. Need 5-10 soomukit, mis nad maha suudavad võtta, lõppkiirust otseselt ei mõjuta. Neid hulka üksikuid gruppe on ühtlasi keeruline juhtida + nad on aeglased ja seetõttu on nende efektiivsus manööversõjas halb. Vaenlase tagalas võib neist juba rohkem kasu olla. Seal on aega teostada andmete kogumist, valmistada ette rünnakuid ja varitsusi.
Riigi iseseisvust niiviisi otseselt aga ei kaitse.
KL pataljonide süsteemi ma aga ka ei poolda. See on koos juhtmalevate temaatikaga suhteliselt mõttetu värk. Need mitme maleva peale komplekteeritavad maakaitsepataljonid on suhteliselt nigela koostöövõimega, sest kokkuharjutamine on mitme maleva vahel tavaliselt komplitseeritud ettevõtmine. Lisaks tuleb mängu KL taktikaline võimekus, mille praktiliseks laeks on täna ilmselt rühma tase (KV-s on see kompanii). Sealt kõrgemale on enamasti katse-eksituse meetoodika. Teatakse parimal juhul, mida teha, kuid lihtsalt pole ei vajalikke oskusi ega kogemusi ning neid pole ka kusagilt piisavalt tulemas. Ühesõnaga improvisatsioon ja bardakk.
Siiski usun, et KL oleks võimeline tegutsema tugevdatud üksikkompaniidena (ehk siis see kompanii lahingugrupp), mis peaksid olema formeeritavad oma maleva põhiselt, mitte pagan teab, mis eri paigust raskesti kokku klopsitavad. Need tugevdatud kompaniid oleksid ilmsesti ka 2-3x mobiilsemad ja raskemini avastatavad, kui kohmakad pataljonid ja nendega saaks täiesti pidada liikuvkaitselahingut ehk viivitust. Alles seejärel, peale vaenlase kurnamist, jõuaks kord päris positsioonidega kaitselahinguni ja ehk ka näiteks vastulöökideni näiteks tiivalt.
Kõik see ei välista, et ei tuleks õpetada paralleelselt väikeüksuste taktikat (ehk sissi).
Kui asjast veel rääkida, siis ma kujutaksin mõttes ette sõja ajaks ka mingite väikeste eriülesannetega üksuste formeerimist KL allorganisatsioonide vabatahtlike baasil. Aga see on eraldi teema jutt...
Riigi iseseisvust niiviisi otseselt aga ei kaitse.
KL pataljonide süsteemi ma aga ka ei poolda. See on koos juhtmalevate temaatikaga suhteliselt mõttetu värk. Need mitme maleva peale komplekteeritavad maakaitsepataljonid on suhteliselt nigela koostöövõimega, sest kokkuharjutamine on mitme maleva vahel tavaliselt komplitseeritud ettevõtmine. Lisaks tuleb mängu KL taktikaline võimekus, mille praktiliseks laeks on täna ilmselt rühma tase (KV-s on see kompanii). Sealt kõrgemale on enamasti katse-eksituse meetoodika. Teatakse parimal juhul, mida teha, kuid lihtsalt pole ei vajalikke oskusi ega kogemusi ning neid pole ka kusagilt piisavalt tulemas. Ühesõnaga improvisatsioon ja bardakk.
Siiski usun, et KL oleks võimeline tegutsema tugevdatud üksikkompaniidena (ehk siis see kompanii lahingugrupp), mis peaksid olema formeeritavad oma maleva põhiselt, mitte pagan teab, mis eri paigust raskesti kokku klopsitavad. Need tugevdatud kompaniid oleksid ilmsesti ka 2-3x mobiilsemad ja raskemini avastatavad, kui kohmakad pataljonid ja nendega saaks täiesti pidada liikuvkaitselahingut ehk viivitust. Alles seejärel, peale vaenlase kurnamist, jõuaks kord päris positsioonidega kaitselahinguni ja ehk ka näiteks vastulöökideni näiteks tiivalt.
Kõik see ei välista, et ei tuleks õpetada paralleelselt väikeüksuste taktikat (ehk sissi).
Kui asjast veel rääkida, siis ma kujutaksin mõttes ette sõja ajaks ka mingite väikeste eriülesannetega üksuste formeerimist KL allorganisatsioonide vabatahtlike baasil. Aga see on eraldi teema jutt...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline