22. oktoober 2014. sai Vahemerel sõitev kaubalev CS Caprice raadio teel appikutse migrantide paadilt, milles oli 510 inimest. Kapten Joshua Perris Bhatt täitis oma meremehe kohust ning ulatas neile abikäe. Ta võttis oma pardale kõik 510 migranti ning kandis nende eest hoolt pea kolm päeva, kuni laev ootas, et saada omale sissesõiduluba sobivasse Itaalia sadamasse.
Mis teeb aga loo markantseks? Kui kapten oli oma laeva migrantide juurde juhtinud ja soovis neid pardale aidata, siis abivajajad keeldusid! Miks? Nad esitasid kaptenile ultimaatumi, et me tuleme su laeva peale ainult siis, kui sa viid meid Itaaliasse (laev ise ei olnud teel Itaaliasse). Lugeja mõtleb nüüd, et kaptenil oleks täielik moraalne õigus need väljapressijad pikalt saada ja edasi sõita, kuid kahjuks kehtivad merenduses väga ranged seadused selle osas, et merehädalise aitamine on kohustus, mille eiramine on kriminaalkuritegu. Sellega kapten aga riskida ei saanud, lähtuvalt millest oli sunnitud migrantide väljapressimisele alluma. Kapten tegi neile küll teatavaks, et teil oleks mõttekam ka muidu tulla sest ilm läheb kohe väga kehvaks, Beauforti skaala järgi 8-9, mis on suur torm ning oma väikese paadiga hukkute kõik. Kuid väljapressijad olid tõenäoliselt vägagi hästi teadlikud, et kapten on juba sundseisus. Migrantidel oli jultumust ka niipalju, et nad hakkasid CS Caprice eest ära sõitma ning viimane pidi neile järgi sõitma (muide siit kohe huvitav küsimus, et kas nad tõesti olid merehädas kui nende paat sõita sai?). Selle aja jooksul, ca. 3 tundi, oli kapten alustanud läbirääkimisi Itaalia ametivõimudega ning nad said kinnituse, et migrandid võetakse Itaaliasse vastu.
Tõenäoliselt ei suuda lugeja omale ette kujutada, milliseid ebameeldivusi ja lisatoimetusi see nii laeva omanikfirmale, kaptenile, kui tervele meeskonnale kaasa tõi? Esiteks pidi laev hilinema oma varasemalt plaanitud sadamasse jõudmisega, mis võis viia ärisuhete pingestumiseni teise partneriga, vabalt ka nende katkemiseni. Rääkimata rahalisest kulust kütuse näol tänu ringi sõitmisele, migrantide söögikulu, meeskonna töötunnid jne jne. Olles ise piraadikütina sõitnud paljude kaubalaevade peal tean ma, et kaubaleva meeskonda kuulub 15-22 inimest. Rohkem pole laevas magamiskohtigi. CS Caprice meeskonna suurus oli 20 inimest. Ma ei suuda hetkel isegi ette kujutada, kuhu ja kuidas majutati 510 migranti? Ei saa olla muud võimalust kui koridoride ja muude ruumide põrandad. Lisaks veel risk ebolaga, mida mõni migrant vabalt kanda võis ning kuritegevusega, meeskonna liikmed kartsid ju põhjendatult oma julgeoleku pärast.
Migrantide vastutustundetu käitumine hakkas pihta koheselt, kui nad laevale jõudsid - üle reelingu astudes esimese asjana võtsid nad seljast oma päästevesti ning viskasid selle üle parda. Kapten ei suutnud neid takistada seda tegemast. Märk sellest, et inimestel ei ole endal mingit mõtlemisvõimet ega vastutustunnet enda eest. Ei pea vist mainima, et laevadele sätestatud ohutusnõuete kohaselt peab igal inimesel päästevest olema. Kaubalevas neid 510 tükki varuks loomulikult kaasas ei ole, seega oleks vägagi teretulnud, et migrant enda olemasoleva alles jätaks.
Lõppkokkuvõttes läks kõik hästi, migrandid viidi Itaaliasse ja keegi viga ega ebolat ei saanud.
Kuid siiski peaks peale seda pretsedenti mõtlemisainet jaguma nii rahvusvahelisele merenduse üldsusele kui poliitilisele eliidile. Kas nüüd on kõik kaubalaevad kohustatud muutma oma plaanitud trajektoori, kui merel ulpivad migrandid seda "tellivad" või välja pressivad? Kas nüüd on kõik meie kaubalaevad kohustatud riskima oma tervise ja julgeolekuga, et korjata oma pardale mitukümmend korda rohkem migrante, kui on kaubalaeva enda meeskond? Ja kes on üldse merehädaline? Kas sõitev alus saab olla merehädaline? Antud juhul kvalifitseerusid pagulased merehädaliseks sellepärast, et nad ise läbi raadio ütlesid, et nad on merehädalised. Kas iga kaubalaevakapten on tulevikus kohustatud koheselt pardale võtma kõik migrandid, kes ise enda kohta ütlevad, et nad on merehädalised?
Mida ma kardan? Laevas standardina kasutatava VHF raadio kuuldeulatus on mitukümmend miili. Laevaliiklus vahemerel on üldiselt tihe. Kui migrantide paat Aafrika rannikult juba natukenegi eemale sõidab, piisab tal vaid raadiosse appi hüüda ning kindlasti on läheduses mõni kaubalaev, kes seda kuuleb. Ja äsja kirjeldatud pretsedendi alusel on ta siis ka kohustatud appi minema ja tooma migrandid just sinna sadamasse, kuhu viimased soovivad. Kas nüüd hakkabki nii olema?
Allikad
Rescue of Migrants at Sea: The CS Caprice Story
https://www.youtube.com/watch?v=OdESpj4wI9s