Venemaa ootamatu rünnak

[Martin Peeter]

Aga kokkuvõttes on KL liikmed laias laastus ikkagi pühapäeva-sõjamehed (mitte paha pärast!), kes on sunnitud enda elatumiseks paratamatult tsiviil-palgatööl käima. Neid ei saa lampi iga naabrimeeste piiriäärse või piirilähedase ootamatu huvitava aktsiooni peale (millest me ajakirjandusest ei loe!) vastuseks kokku ajada ja siis asja eest teist taga veel üle mõne päeva koos ka hoida. Inimestel on ka oma elu. Seega peab alalise lahinguvalmiduse, reageerimise ja katte koosseis koosnema stabiilsemast "kutselisemast" elemendist. Selleks saaks rakendada vaid tegevväelasi, ajateenijaid või siis ka... sõjaväestatud piirivalvureid.

Nõus. Praegu just on arutlusel uued missioonid. Kui ameeriklased, kes on meie peamiseks heidutuseks, kutsuvad, tuleb mõistagi minna, aga ülejäänud ettevõtmiste osas: pigem maksta skautide mingile rühmale või kompaniile ülikõrges lahinguvalmiduses olemise eest kõrgemat palka. Näiteks saata nad missiooni asemel salaja roteeruma kuhugi Alutagusesse. Kui seda piisavalt konspireeritult teha, annab ebamugavuse tase missiooniga võrdse koormuse. Missiooni Vahemerest põgenikke välja sikutama ja registreerima saata - no andeks, julgeolekuolukord ei võimalda.

[illl]

Minumeelest seda ei saa väita, et mingit esmast tõkestusüksust teisel pool piiri toimuva kahtlaste liikumiste korral Eesti ei rakneda. Üsna hiljuti puudutas see ka minu malevat, kus teatud üksus viidi üsna ootamatult paariks päevaks märkimisväärse koguse teravaga vahetult piiri äärde nö reservi. Loodan, et nüüd mingit riigisaladust välja ei rääkinud

[pagan]

TT relvade koju lubamisel on muidugi riskid. Ja alalhoidlikumad meist tahaks selle mõtte kohe minema pühkida.
Ma ettevaatlikult püüaks siiski ka vahepealseid toone eristada.
Aga kui seda teha mitte massiliselt vaid konkreetse objekti/lao kaitseks kuskile objekti naabruskonda üks relv eeskujulikuma riigikaitsja kätte. Nii nagu kaasfoorumlane MH õhutõrje seostamisest konkreetse kaitstava objektiga rääkis.
Hoiustuskohaks ei tohiks olla muidugi elumaja ja oleks paras rida tingimusi. Ehk ka elektrooniline kaug-alarm?
Aga üheselt välistada oleks kah lühinägelik ja enese haavatavuse deklareerimine.
Noh ja kui KT viskas õhku, et meil on 30 sellist objekti siis pole see ehk ka väga suur hulk mida kontrollida?
Selle relva heaperemehelikku hoiustamist võiks (naabruskonnas) käia ka kontrollimas konkreetse objekti kaitsemeeskond mingi mõistliku intervalli (kvartal? pool aastat?) takka.
Lihtsalt sellised oleksoloogilised mõtted.

[Leo]

Piiriäärsetes malevates on kaitseliitlased käinud piirivalvuritel abiks, kui piiri taga on mingi suurem õppus toimunud. Ei arva, et sellest rääkimine mingi hirmus saladus oleks, see on pigem loomulik tegevus ja valmiduse tõstmine, millest ei olegi erilist uudisväärtust. Soome KJ näiteks oli "juhuslikult" õppustel piiriäärsetes valdades just samal ajal kui Venemaal toimus Zapad, soomukid seisid vallamaja ees, kuid see ei ületanud isegi maakonnalehe uudiskünnist.

KP ja CG ning lahingkomplekti andmisest kodusele hoiule. Soomes võib tõsisel jahimehel või laskesportlasel olla elumaja keldris, garaazi tagatoas või näiteks kivist kõrvalhoones raudukse ja trellide taga kümneid relvi ja tuhandeid padruneid ehk kümneid kilosid püssirohtu ja sellest ei tehta mingit erilist numbrit. Uks on tugev ja signa on peal. Suurim isiklik kogu, mida oma silmaga olen näinud, oli praktilselt kerge kompanii käsitulirelvad ehk sadakord relva ja vähemalt 1 lahingkomplekt moona iga relva kohta ehk suu´rusjärgus 10000+ padrunit.

CG ja KP koos moonaga võib olla samasuguses kapis, kus AK 4, kui ära ei mahu, siis tuleb teha väiksem kogus mahukamaid kappe või anda 2 kappi, teine moona hoidmiseks. Samamoodi saab anda käsigranaate, iga SBK veteran teab, et granaati ja sütikut hoitakse eraldi ja pannakse kokku alles siis kui väga vaja on. Samuti peab olema sisse töötatud süsteem, kuidas oma arsenal ajutiselt malevale hoiule anda, kui kaitseliitlane peab näiteks töö või õpingute tõttu mõneks ajaks elukohast lahkuma. Minu arvates on küsimus prioriteetides. KL ülem võib käskida mida iganes, kuid kui ei ole relvureid ja raha kogu süsteemi pööritamiseks, siis täidetakse käsku kuidas juhtub. Kui maleva relvur on uppumas muudesse kohustustesse, siis muidugi ei ole lahingüksusele relvade koju jagamine talle mingi prioriteet, sest töötundide arv on piiratud ja inimese töövõime samuti. Õige on ka see, et 1 kaitseliitlane vormis ja relvaga tänaval on sõjaliselt marginaalne, kuid sellel 1 mehel relvaga on palju kasulikke omadusi. Rahustab nii sõbralikke kui vaenulikke tsiviilelanikke. Esimesed näevad oma riigi mundris võitlejat ja teised hoiavad madalt profiili, sest neid ei ole liiga palju, kes tahavad proovida, kui kiiresti ja täpselt vormis sõdur tegelikult tulistada oskab. Teiseks, segavad diversante, sellest on palju räägitud, kuidas hoolikalt planeeritud rünnak X objekti vastu võib takerduda või läbi kukkuda, juhuslikult kohatud politseipatrulli või sõdurite tõttu. Täpselt nii see ongi. Välipolitseinike parem relvastamine on ka oluline, kuid see on jälle prioriteetide ehk raha jagamise küsimus. Soomes on välipolitseil tavaline, et autos on rasked kuulivestid, kiivrid, kuulikindel kilp ja tugirelvad, sest esimesena kohale jõudnud patrull peab suutma olukorda kontrollida kuni abijõud kohale jõuavad. Abijõud on siis kohalikud patrullid ja prefektuuri kiirreageerijad, vajadusel suuremad eriüksused Helsingist ja piirivalvest. KJ Pasi on suuremate politseioperatsioonide puhul tavaline nähtus kuulikaitseks, kui politsei oma soomukitest ei piisa. Eriti suure jama korral kaitseväe tehnika ja võitlejad, sest igas garnisonis on kaadrist ja üleajateenijatest ning vanematest ajateenijatest QRF, millega suudetakse välja tuua kõik väeliigid, k.a. rasketehnika ja õhuvägi.

[Kapten Trumm]

Tankitõrje granaadiheitjad on asjad, mille tõhus kasutamine eeldab kattetuld. Pealegi on meil kasutusel aegunud mudelid, kus nt ei saa lasta hoone aknast (võid lennata plahvatuslainest koos relvaga ise aknast alla. Mina pean nt Kusti paari tegutsemise eelduseks kahe kuulipilduja risttuld soomukit saatva jalaväe maha surumiseks. Ehk siis üksikmehe peetav lahing Kusti või AT-4ga ei saa olla jällegist teab mis tulemuslik, sest relva efektiivseks kasutamiseks tuleb asuda soomustehnikat saatva jalaväe tule all. Millega võib varitsusest, nii öelda ühemehe vastupanuna rohkem togu olla, on kantavad juhitavad tankitõrjeraketid (NLAW, Javelin, aga miks mitte ka nt AT-7). Neid on võimalik lasta tabavalt kaugemale (väljaspool soomust saatva jalaväe tuleulatust), nendega saab tabada tõhusalt liikuvaid sihtmärke (maanteel kimavad Tigr soomukid) ja nende tapmise tõenäosus ühe raketiga on granaadiheitjate omast kordi suurem. Mina nt julgeks pakkuda, et reaalses elus on Kusti 751 raketi tapmistõenäosus tanki vastu 25% ja 551 oma muu soomuki vastu 50%. St on vähe shansse tabada kohe esimese lasuga (mis ATGM-idel on rutiin) ja teine pauk, eriti kui sa üksi juhtud olema, toimub juba vastase jalaväe mahasuruva tule all.

Tõsi, nende "tõenäosuste" hinnanumber on ka krõbe.
Minu ettepanek on aga veelgi ulmelisem - anname tankitõrjeraketid koju.

Paljud asjad, kus me siin üritame lahtisest uksest sisse murda, on tegelikult olemas. Rootsi kinkis nt Eestile tohutu virna oma vanu betoonist varustuspunkreid. Rootsis olid need poetatud üle riigi laiali ja üksus, kelle kola seal oli, teadsid, kus see täpselt on. Sellist varustuse hajutamist saab juba pidada väikeriigi tuumaheidutuseks - tuumaheidutus on antud juhul vastupanuvõime, mida saab hävitada üksnes massilise tuumarelva kasutamisega (mille käigus muudetakse teovõimetuks enamik rahvastikust). Ükskõik kui tehnoloogiline rünnak on sellise asja vastu vähetõhus. Praktiline näide: USA sissetung Iraaki 2003. Iraagi soomusvägedega tuldi toime kuu ajaga, kuid igasugu peidikutest tulenevaga ei saadudki lõpuni toime.

[Martin Herem]

Minu tööandja käes olev initsiatiiv tähendab, et ma pean tööd tegema, mitte siin kribama
Kas jumal suudab luua nii raske kivi, mida ta ise tõsta ei suuda ... siin mehed suudavad küll.
Sõjaväestatud piirivalve
Alalise valmisoleku jaod
Relvad kõigile koju
Raskemad relvad kõigile koju
TT ja ÕT relvad kõigile koju + lõhkeainet ...
Ja kõik see seepärast, et te ise endale aina raskemat kivi ehitate.Miks kurat te siis ikkagi neid paari alalise valmiduse meh brigaadi ei taha luua. Poleks sellist sussitamist vaja!
Nii kui nii ületate tänaseid kaitsekulutusi.

[Lemet]

Isand Herem, kas kõik need teemad, millest me siin usinasti arutleme, ei lähtu juba automastselt sellest, et initsiatiiv on põhimõtteliselt lugupeetava tööandja käes ja meil tuleb sellest lähtudes tegutseda. Või on meil plaanis Komarovkat tagasi võtma minna?

[Kapten Trumm]

Ja kõik see seepärast, et te ise endale aina raskemat kivi ehitate.Miks kurat te siis ikkagi neid paari alalise valmiduse meh brigaadi ei taha luua. Poleks sellist sussitamist vaja! Nii kui nii ületate tänaseid kaitsekulutusi.

No teooria ütleb, et vastasele tuleb alati luua vastukäivate lahendustega dilemmasid.
Alalise valmisoleku brigaadid ja reservbrigaadid on mõjutatavad täpselt samade vahenditega, st dilemmasid ei teki.

[pagan]

Totter on ka deklareerida, et "vot seda, seda, seda ja seda me kindlasti ei tee, ärme isegi mõtle".
Teeme küll, kui vajadus sunnib ja mõistlik on. Ja selle tegemiseks peab mõtetes vähemasti valmis olema.
Ega selle minu pakutud ühe TT relvaga objekti peale ka mingit sõda ei pea, aga määramatusega seotud riskid on vastase jaoks kõrgemad.
Kusti on nurga taha laskmise relv, millega saab ka "snaiperdada".
Tobe on deklareerida, et "vot meie sõdime esimesed 5 tundi ainult automaatidega".
Ma peaks otsustavust ja heidutusfaktorit olulisemaks kui konkreetset tulejõudu.
Alalhoidlikud kipuvad otsustavaid hetki maha magama, tormakad üle reageerima. Vaja oleks midagi vahepealset.

Siin muidugi soovid eskaleeruvad vägevasti, stiilis:
-"Andke relvad koju."
-"Heaküll anname."
-"Käsirelvast üksi ei ole kasu, tt relvi peab olema".
-"Heaküll, anname siis näiteks ühe."
-"Üksikvõitlejast TT-ga ei ole kasu, 2 KP-d peavad olema maha surumas".
-"Heaküll teeme kogunemispunkti ja harjutame kokku."
-"Ikka Javelin või NLAW peab olema."
-"Heaküll anname."
-"Õhutõrje peab olema."
...
...
-"Tuumapomm peab olema."

[Kapten Trumm]

Dilemma vastasele Eesti riigikaitse strateegilisel tasandil

-teeks kiirmarsi Tallinna ja võtaks malelaualt lipu maha, enne kui kuratõd oma mobilisatsiooni käima saavad
-pagan, kiirmarssi ei saa teha, sest võsas istuvad rikkaliku relvastusega kohalikku piirkonda tundvad kuratõd, kes hõrendavad selle kolonni tasapisi olematuks.

Teeks kiirmarsi, aga ei saa, võsas on kuratõd.
Teeks võsas kuratõde vastase puhastusoperatsiooni (liiguks 0,5 kmh), aga ei saa - kuratõd saavad oma brigaadid kokku ja alustavad oma manöövreid võsas seotud vastase likvideerimiseks.

Seepärast on vaja nii korralikke manööverüksusi kui ka korralikku territoriaalkaitset. Ja jutt "kiirreageerimisbrigaadid on prioriteet" ei vii ka kuskile.
Esiteks reservbrigaad tänapäeva tempo juures ei saa olla kiirreageeriv ja teiseks ilma korralike vastast kujundavate üksusteta muutub ka nende reageerimine poolikuks.
Kui "kiirreageeriv" on mõistes, et 3 ööpäeva 3 kuu asemel, siis võib-olla jah.

[kaur3]

Minu tööandja käes olev initsiatiiv tähendab, et ma pean tööd tegema, mitte siin kribama
Kas jumal suudab luua nii raske kivi, mida ta ise tõsta ei suuda ... siin mehed suudavad küll.
Sõjaväestatud piirivalve
Alalise valmisoleku jaod
Relvad kõigile koju
Raskemad relvad kõigile koju
TT ja ÕT relvad kõigile koju + lõhkeainet ...
Ja kõik see seepärast, et te ise endale aina raskemat kivi ehitate.Miks kurat te siis ikkagi neid paari alalise valmiduse meh brigaadi ei taha luua. Poleks sellist sussitamist vaja!
Nii kui nii ületate tänaseid kaitsekulutusi.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste põhimäärus

§ 6. Õppeasutuse tegevusvaldkonnad ja ülesanded
(1) Õppeasutuse tegevusvaldkonnad on:
1) kõrghariduse andmine rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe õppekavade alusel;
2) keskhariduse omandanud isikutele kutseõppe tasemeõppe läbiviimine;
3) täiendusõppe läbiviimine;
4) riigikaitsega seotud teadus- ja arendustegevus ning rakendusuuringute läbiviimine.

https://www.riigiteataja.ee/akt/108082014020

Eeldades, et Martin Herem on SEE Martin Herem, mitte keegi identideedivaras, siis kui võtta siinseid mõttevahetusi täiendusõppena, ei ole tegemist tööandja poolt röövitud ajaga

Soomlased mõtlesid siinsete viimaste lehekülgede küsimuste lahenduseks välja asekätkentä. Osad läbiviijad olid surmani vait, mis tähendab, et tegemist ei olnud päevalehtedes arutatava teemaga.

https://en.wikipedia.org/wiki/Weapons_Cache_Case

https://fi.wikipedia.org/wiki/Asekätkentä

Kellel soome keel suus, see saab lugeda, kuidas soomlased selle episoodi oma sõjalise mõtlemise maailma sobitasid, siit.

http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=47&t=28793

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Eeldades, et Martin Herem on SEE Martin Herem, mitte keegi identideedivaras, siis kui võtta siinseid mõttevahetusi täiendusõppena, ei ole tegemist tööandja poolt röövitud ajaga

Väga hästi formuleeritud, sest vastab koguni kahele Eesti edu tunnuslausele

(a) ning laiemas mõttes - Eesti ongi ju teatavasti e-riik

(b) ja kitsamas mõttes - riigikaitses loeb iga okas ning kaadrikaitseväelase missioon ja kohustused lõpevad väeosa väravaga ainult tibijuristide arvates.....

[HeiniR]

Leo, ka Eestis ei ole ju relvaseadusega keelatud omada ühe isiku kohta mitut relva. Seadus ütleb tegelikult ju relvakapi nõuete kohta. Iseasi see kuivõrd ära põhjendad, et Sul just kompaniijagu relvi vaja on.
Samuti võivad sportlaskmisega tegelevad isikud (vastava spordiklubi liikmed) hoida minu teada 1000 (tuhat) pauku ühe relva kohta. Seega mõni tõsisem laskja omab ka Eestis ca 10000 padrunit, kuna sportlased ostavadki mitmetuhandeste partiidena padruneid, sest hind tuleb oluliselt odavam kui karbi kaupa osta.

Mina teeksin relvahoidlate hajutamiseks esmalt seda, et annaks teatud koguse relvi (käsitulirelvad + TT) materjali Päästeameti jaamadesse ja kohalikesse politseijaoskondadesse, kuna seal on nagunii juba ööpäevaringne riiklik valve, PPA puhul relvastatud valve ja samas ei teeks ka paha kui Päästeamet koolitab oma mehed selliselt (koolitus ei nõua tegelikult väga suuri ressursse), et korrapidaja oleks relvastatud.
Päästeameti/PPA puhul on infra juba tegelikult olemas, lihtsalt vaja juurde ehitada/hankida korralikud relvahoidlad. Kui selliselt saaks jagada igasse nimetatud punkti rühma või isegi kompanii relvad koos moonaga, oleks see juba väga suur samm edasi.

[trs]

Päästeameti ja kiirabi relvastamine ei ole mõistlik. Muutuvad sihtmärgiks, personal ei ole kvalifitseeritud ega ka huvitatud. Väikestesse politseijaoskondadesse(neid vist nimetatakse konstaablipunktideks või kuidas iganes neid tänapäeval nimetatakse) ei ole samuti vaja karmimat relvastust, sest see muutub lihtsalt kohaks, kust seda võib iga mees hankida. Relvad on suur vastutus ning probleeme on sellega omajagu. Eriti kui me räägime mingitest vastava kaliibriga automaatrelvadest või lausa TT või ÕT teemast.

[HeiniR]

trs, väljendasin end politseijaoskonna osas valesti. Pidasin silmas väiksemate kohtade puhul maakonna keskuse politseijaoskondi, kus 24/7 on valve olemas.
Käsitulirelvi + mõned TT törtsud katmaks rühma või isegi kompanii minimaalse vajaduse ei ole teab, mis suur pingutus. Arvestades, et meil on 15 maakonda, mis sisuliselt võrdub malevaga. Just maleva staapide dubleerimiseks jalaväelase relvastusega võiks kasutada vähemalt PPA-d. Päästeameti all pidasin silmas tuletõrjujaid, kes otseselt ei tegeleks sõjaliste ülesannetega, vaid sellega, et tulenevalt nende 24/7 valmisolekust, on võimelised kaitsma lihtsamal viisil mingit rühma või kompanii relvastust+moona.
Ainuüksi maakonna PPA keskustes (nt Viljandi, Haapsalu, Võru) selliste relvahoidlate loomine maandaks riski oluliselt.
Samuti võiksid samal viisil olla dubleeritud sideühendused. Ei ole vaja selleks uusi inimesi tööle, vaid lihtsalt lühikursuseid.