Põgeniketulv Euroopasse 2015-2017

[Lemet]

Kogu bürokraatlik protsess on sellesama bürokraatia poolt reguleeritav. Soovi korral. Muideks- kuidas see Türgist lähtuva Iraani kodaniku asüülitaotluse esitamine Eesti miinijahtija pardal ikka täpsemalt käib? Kas Iraanist tulev põgenik ei peaks seda siiski juba mitte Türgi piiril tegema?

[Kriku]

Protsess on kahepoolne ja seega reguleeritav mõlema poole tahte korral. Aga asüülitaotluse esitamisel pole see enam eriti oluline nagunii.

Asüülitaotlus esitatakse selle riigi piiril, kust asüüli taotletakse. Nii esitavadki Afganistaani kodanikud rõõmsalt Rootsis asüülitaotlusi. Olles vahepeal läbinud kümmekond riiki. Dublini regulatsioon, et asüülitaotlejad saadetakse tagasi riiki, kus nad esimesena ületasid EU välispiiri, kehtib ainult EU-s.

Türgi-Kreeka merepiir asub Lesbose juures muide 8-10 kilomeetrit laias väinas. Seal ei ole füüsiliselt võimalikud mingid vahepealsed astmed. Paat kas on Türgi territoriaalvees (ja siis pole sinu asi, miks ta seal on) või Kreeka omas (ja siis karjuvad nad juba kõigest kõrist, et on merehädas ja tahavad asüüli).

[Lemet]

Lühikokkuvõte- kes tahab, leiab võimaluse, kes mitte, see vabanduse. Kui afgaanid annavad asüülitaotluse alles Rootsis, siis kaotab lugupeetava väide laeval antud asüülitaotlusest aluse. Võimalus oleks viia patrull-laevad mõne mugavuslipu registrisse. Näiteks. Kellelt siis laeval asüüli taotleda. Huvitav, palju sealt väinast ka pagulasi on üle tulnud?

[Kriku]

Kreeka on jah teinud poliitilise valiku - koos mitme teise Saksamaale viiva tee äärse riigiga - et laseb põgenikel vabalt minna sinna, kus nad tahavad asüülitaotlust esitada. Seda valikut õigustab Saksamaa poliitiline valik kõik vastu võtta ja Dublini reeglit mitte rakendada. Aga see ei tähenda, et Kreekal oleks alternatiiv nad piirilt tagasi saata. Kui Kreeka otsustaks, et Kreeka pinnale astuvad ainult need, kes taotlevad varjupaika Kreekalt, hakkaksidki nad kõik seda tegema ja tagasi ei saaks ikka kedagi saata. Nagu nad Itaalias teevad.

Mõtet viia Kreeka rannavalve Seišelli saarte alluvusse ma ei kommenteeri.

---

Põgenikud, keda Makedoonia piiril päritolumaa tõttu edasi ei lasta, kuulutavad välja näljastreiki:


LISATUD: "Reutersi" fotoreportaaž samast kohast.

[virguja]

Lisaks veel et Kriku viidatud 8-10km Kreeka Lesbose ja Türgi vaheline Mytilini väin polegi kitsaim koht, lisatud kaardil Lesbos punasega, enamikus on paras üle aerutada.

[Lemet]

QED. Elik siis tegu on ilmselgelt mitte võimatusega pagulasi tõrjuda, vaid nii Saksamaa kui temaga piirnevate riikide sooviga pagulasi sisse lasta. Miska nüüdne hala sel teemal on pisut kohatu. Eesti rahvamuistendina. Kes tegi? Ise, ise tegi...

[Kriku]

Mis puutub Saksamaad või Rootsit, siis jah. Mis puutub Kreekat või Itaaliat, siis ei:

Kui Kreeka otsustaks, et Kreeka pinnale astuvad ainult need, kes taotlevad varjupaika Kreekalt, hakkaksidki nad kõik seda tegema ja tagasi ei saaks ikka kedagi saata. Nagu nad Itaalias teevad.

[Lemet]

Kindlasti olnuks võimalik ka selle vastu EU siseselt poliitiliselt korrektseid admin lahendeid leida. Kasvõi seesama patrull-laevade Vanuatu registrisse viimine. Seda enam, et tegu pole ühe riigi kohaliku tõmblusega, vaid Euroopa ja kogu maailma mastaabis probleemiga. Sisuliselt maailmade kokkupõrkega.

[virguja]

EL kummardab sügavalt Erdogani ees migrantide kriisi leevendamiseks
https://t.co/M3XWDCykT9
kellel on juurdepääs tasulisele, mul praegu ei ole
Seni on räägitud EL viisavabadusest Türgiga ja 3miljardi maksmisest (igal aastal) jne

[Kriku]

Kindlasti olnuks võimalik ka selle vastu EU siseselt poliitiliselt korrektseid admin lahendeid leida. Kasvõi seesama patrull-laevade Vanuatu registrisse viimine.

Euroopa siseselt... Vanuatu...

Mina siinkohal lõpetan selle alamteemaga.

---

Kreeka-Makedoonia piiripunkti jooksev kajastus. Muuhulgas pakub hea naaber Ungari Makedooniale habemenoatraati.

Bloomberg sellest, kuidas luureteenistused äkki Euroopas poliitikute lemmikuks saavad.

[Lemet]

Vanuatu oli muidugi kujund...aga rohkelt on EU riikide laevu mugavuslipu alla viidud ja seda riikidesse, millistel Euroopaga vähimatki pistmist pole. Nii et ei näe põhjust, miks patrullivaid aluseid samuti neisse riikidesse registreerida ei võiks. Koos kõige sellest tulenevaga. Nii asüülitaotlemise kui muu osas.

[Kriku]

EL kummardab sügavalt Erdogani ees migrantide kriisi leevendamiseks

Kriku kommentaar: Eelmine kord, kui hooga läbirääkimisi peeti ja Erdogan Euroopas käis, siis oli mitu otsa lahti:
* mis temast pärast valimisi saab;
* kas põgenikevool vaibub halva ilma tõttu;
* mida teevad Balkani riigid.

Nüüd on nii mõndagi selgem. Erdogan on eurooplaste abiga kodumaal sama tugev kui varemalt, enne eelmisi valimisi. Põgenikevool vaibub, aga aeglaselt ja sügis on pehme. Balkani riigid on aga hakanud varasemast agaramalt piire kindlustama. Niisiis on teravamalt kui varem ülal kaks alternatiivi: leppida Erdoganiga kokku, et ta põgenikud Türgis hoiaks või siis lasta neil Balkanile (või Kreekasse) tulla ja nad sinna jättagi. Seda muidugi võib ära kasutada ISIS ja Euroopa saada oma piiri äärde ebastabiilsuse tootmiskoondise.

Merkel püüab midagi vahepealset: leppida Erdoganiga kokku, et Euroopa hakkab võtma 300 - 500 000 põgenikku aastas. On segane, kas ta tahab neid Saksamaale, riikidesse, kes on nõus neid vastu võtma või kogu Euroopa vahel kvoodi alusel ära jagada. Viimane nüüd, pärast Pariisi, vaevalt küll õnnestuks.

Aga nüüd anname sõna Alex Barkerile.

Brussels bows deeply to Erdogan to relieve migrant crisis

Alex Barker in Brussels

Turkey’s president has been showered with goodies in a desperate attempt to find a solution

When bookmakers tipped Angela Merkel for a Nobel Peace Prize, the plaudits over the German chancellor’s handling of the migration crisis left one man especially peeved: Turkey’s president, Recep Tayyip Erdogan.

How curious, he said, that “somebody declares” they’ll take 40 odd thousand refugees and are then nominated for a Nobel. “We have 2.5m refugees and nobody cares at all!” he thundered with a sardonic smile.

Alas the Nobel is not in the gift of Ms Merkel and the EU; had it been, Mr Erdogan would have probably won his laurel by now. Instead he has been showered with all the other goodies the EU can muster — from political favours to promises of €3bn in cash — in Brussels’ desperate bid to find a fix to its migrant problem. And the haggling is not over.

For all the EU’s efforts to curb it, the migrant flow has only grown since the summer. Almost 900,000 have landed on Europe’s shores this year. Senior EU officials suspect Mr Erdogan, whose country is a prime transit route to Europe for migrants fleeing the Middle East, is behind the surge. Whether true or not, one despairing diplomat joked that “only God and Erdogan” can now deliver relief.

An ambitious deal is in the works. There were rocky moments in the negotiations but a Turkey-EU deal will probably be signed at a special summit next Sunday — a finale to Europe’s most ardent courtship of a Turkish leader in the post-Ottoman era. “This is what comes of political panic. We went to him on our knees,” says Marc Pierini, a former EU ambassador to Turkey, “and now he is playing us.”

That was evident when Mr Erdogan met Jean-Claude Juncker, European Commission president, last week. What Mr Juncker called a “sportive” exchange involved Mr Erdogan belittling the Luxembourger as the former premier “of a country the size of a Turkish city”. No world leader has shown such disdain for a commission president except Vladimir Putin during his run-ins with José Manuel Barroso.

This has given pause to those in Brussels and Berlin, who earlier this month were wishing Mr Erdogan’s party electoral success. They aided his cause with mid-campaign summits in Brussels, visits by Ms Merkel and the convenient delay of critical reports on Turkey’s “progress” toward EU membership. Shoved aside were fears over media crackdowns, an allegedly autocratic drift, or the flare-up in violence with Kurdish separatists. The migration issue trumped all others.

European officials say they are paying a fair price for a genuinely ambitious migration deal. Within months, millions of Syrians may enjoy greater work and education rights in Turkey, border controls may be tightened, and within a year a fully implemented “readmission” deal may allow the bloc to send back thousands of irregular migrants crossing from Turkey. Should it work, Turkey will essentially become Europe’s migrant buffer zone.

In Turkey, officials bristle at the idea of being “bought off”. Mr Erdogan views this as more than a transaction: He wants political parity. It is not so much the €3bn over two years as the principle of cost-sharing, of holding regular summits, of respecting Turkey sufficiently to unfreeze membership talks and grant its citizens visa rights.

One irony is that Brussels’ sudden flexibility has reinforced Mr Erdogan’s view that EU legalism has been merely a charade to cover its anti-Turkish prejudice. Turkey, he claims, is in better economic and legal shape than “most EU members”. If Turkey is so important for EU security and stability, he asks, “why don’t they just let us join?”

For all the expectations, the deal still faces obvious dangers. The EU is divided and is struggling to deliver the money — let alone overcome a longstanding Cypriot block on accession talks. Giving 75m Turks visa-free access to Schengen may now be impossible after the Paris attacks.

Still, optimists are heartened that the EU is at last investing in badly neglected relations with Ankara. Talks on unifying Cyprus are also raising hopes of solving a fiendishly intractable dispute in which Turkey is a significant player.

If Brussels and Ankara can achieve deals on both Cyprus and refugees, “we can talk about a new European spring in Turkey” that might help foster democracy, says Sinan Ulgen, a scholar at Carnegie Europe. And that really would deserve a Nobel Prize.

alex.barker@ft.com

[Jaanus2]

Kui Kreeka peaks ise kõigile saabujatele põgenikustaatuse andma (mida ta tegelikult ka peaks, seda reeglit praegu ei täideta ainult), siis ilmneks kohe ootamatult suur piirivalvamise võimekus. "Türgi ohu" tõrjumiseks peaks tal olema hulga sõjalaevu. Mis need teevad praegu? Molutavad niisama. Oleks ma Türgi asemel, siis eraldaksin kõigi isaste kreeklaste jagu motiveeritud türgi poisse, paneks paatidesse ja saadaks "põgenikena" Kreeka poole teele, ilma relvadeta muidugi. Ja kui nad kõik kohal on, siis jookseks lihtsalt "rahulolematute tsiviilsete põgenikena" Kreeka riigi pikali. Ja kuulutaks selle Istanbuli eeslinnaks. Türgi on rahulik maa, Euroliidu kandidaat ja ja puha. Kas nendega tõesti tagasivõtulepingut ei ole? Meil on isegi Venemaaga ja sinna saab tagasi saata.
Ligikaudu sama kehtib ka Itaalia kohta - kui peaks ikka ise kõiki põgenikke toitma-katma, küll siis piiri valvamise võimekus ilmeks ja piirivalve ei käiks neid Aafrika rannikult ise Itaaliasse vedamas.

[Kriku]

Jaanus, sellise ohu puhul piirataks asüülitaotlejate liikumisvabadust näiteks saarega, kuhu nad jõuavad. Piiril põhja lasta ei võiks neid ikkagi.

---

"Daily Mail" sellest, et talv tuleb ka põgenikele. Tõepoolest.

Carnegie' keskus Merkeli ametijuubelist:

Recent terrorist attacks in Europe are another indictment of how member states refuse to recognize the need for a united and strong response. In this context, Merkel could change the German narrative. If Merkel has so far been strong enough to rally EU countries to impose sanctions on Russia, she should be strong and confident enough to turn the EU from a soft-power bloc into one that is willing to use hard power to defend its values and its citizens.

As it is, there is not even a handful of EU countries willing to use hard power. It has fallen to France to use this approach. The attack on a luxury hotel in Bamako, the capital of Mali, on November 20—a week after the Paris attacks—showed how France has to pay the price for using hard power. In 2013–2014, France launched a military operation in Mali to oust Islamic militants in the north of the country.

But when did soft power alone achieve its goals or protect citizens?

[Jaanus2]

Lisaks veel, et kui põgenikud saaksid olla põgenikud ainult Kreekas või Itaalias, siis oleks neid ka kohe imeväel vähem. Sest Kreekas ja Itaalias tahavad varjupaika vähesed, vähemalt seni on tahtnud. Kõik Saksamaalt varjupaiga tahtjad peavad sisenema Saksamaa merepiiri kaudu! Tahaks näha neid ümber Euroopa sõitmas...