EKV palgasüsteem

[Mudakoon]

Kas keegi oskab kommenteerida mille alusel on koostatud Eesti kaitseväe palgasüsteem anno 2013?
http://www.mil.ee/UserFiles/sisu/kaitse ... r%2072.pdf
Enne antud aastat oli palgaastmete oluliseks osaks staazh ,mis peaks näitama antud ametikohal teeniva isiku kogemuste tasustamist.
Uuest seadusest saadik saavad tihti võrdset palka samal auastmepulgal asuvad võitlejad kuid totaalselt erineva kogemustepagasi ja pädevusega erialastes valdkondades.
Näiteks 8-10 aastat teeninud seersant (ilmselgelt Scoutspataljonist) kes jätkab teenistust kas siis soomukijuhi , sihturi või hoopis parameedikuna. Amet sobib,mees on pädev kõik on OK.
Samas lõpetab ajateenistuse 19a. noormees(enne reservi on kolmas triip peale antud), liitub nimet väeüksusega ja tema palk on täpselt sama....
Või näiteks ,tasahilju karjääriredelit pidi ülespoole turninud n-vbl, käinud läbi viimase ,näiteks 10 aasta jooksul, auastmed ja ametikohad alates laskursanitarist, kuulipildurist, deltast(veel mõni aeg tagasi oli reegel ,et veebliks ilma delta kogemuseta ei saadudki) kuni jaoülemani aga palk on sama ,mis peale ajateenistust VK-sse sattunud 1,5 aastase tegevteenistustaazhiga "noorväelasel". Viimane lõpetanud siis kas 6 kuud VK-d, või 3 kuud erialaveeblit.
Olen seinaääri ja -veeri pidi üritanud "laiemat pilti" ette saada kuid tulutult.
Palgad ühtlustada ,et nooremad kaasvõitlejad ei tunneks end alavääristatuna selle arvelt ,et "vanad kalad" nagunii enam minema ei lähe, võta kasvõi 100 maha palgast?( pakkus kunagi välja üks VAO , staazhiga "10 milj. aastat")

[Kulibin]

Ongi nii või ?
Ootaks nüüd küll kellegi pädeva vastust.

[TTA]

Pikema staažiga mehed olulisematel ametikohtadel lihtsalt. Sama auastmega ametikohtadel võivad olla erinevad palgatasemed, näiteks T3A kuni T3E

[hillart]

Staaž enam palganumbrit ei mõjuta. Mõjutab vaid ametikoht.
Igale ametikohale on ette nähtud teatav auaste.
Ametikohad jagunevad vastavalt auastmegruppidele - sõdurid, nooremallohvitserid, vanemallohvitserid jne., kusjuures madalama auastmegrupi auastmega persooni kõrgema auastmegrupi auastmega ametikohale pole lubatud määrata.
Iga ametikoht on jagatud omakorda 3-ks (A-madalaim, E-kõrgeim) ning see määratakse n.ö. näo järgi ega sõltu mingitest objektiivsetest kriteeriumidest (n.ö. omavahel võib siin arvetust leida ka staaž).
KM nimetas seda kunagi kaitseväelase palga läbipaistvaks muutmiseks - et kõik oleks selge kohe esimesel pealevaatamisel ekselitabelile, et ei peaks arvestama mingeid lisatasusid, koefitsente jne., jne. See ametikoht - palk see, teine ametikoht - palk teine, jne.
Kahjuks tapeti sellega ära maailmapraktikas end hästi õigustanud motivatsiooni- ja stimuleerimissüsteem (mis oli meil alles jõudnud arenema hakata), kus lisatasud (Saksamaa, USA jne. näidetel) on ette nähtud staaži, enesetäienduste, lisaerialade, erialakvalifikatsiooni tõstmise, erinevate lahingu- ja teenistuskogemuste, haridustasemete, jne., jne. eest.
Minu personaalne arvamus on, et see KM noorte ekseliamtnike (ja ka mõnede ekseliohvitseride) väljamõeldis ei teinud palgasüsteemi mitte läbipaistvamaks, vaid lihtlkabaselt primitiivseks ja sellega saavutati küll kohest efekti teatava kokkuhoiuna (mis ongi ju kõigi reformimiste tegelikuks eesmärgiks), kuid see pole pikaajalisel kasutamisel jätkusuutlik, kuna kaotab (on juba kaotanud) palga rolli teenistuse stimuleerimisel ja paremate teenistustulemuste saavutamise motiveerimisel.

Küsitav on nüüd, et millega üldse on KV edaspidi suuteline stimulerima ja motiveerima oma tegevteenistuses kaitseväelasi teenistust jätkama ning oma professionaalseid oskusi-teadmisi täiustama, sest tühjad sõnad patriotismist teadupärast võid leivale ei too. See viimane on küll pisut robustselt öeldud, kuid - nii see on. Lühiajaliselt siduva lepinguga võib küll kaitseväelast sundida selleks ajaks teenistuses olema, kuid ei garanteeri tema lojaalsust ja kõrgeid moraalseid väärtusi, ilma millisteta on ta reaalsituatsioonis riigi kaitsjana väärtusetu.
Aga eks nüüd targad mehed ise tea, mis nad teevad, sest võimalikest ohtudest oma tahtmiste läbiviimisisel olid nad igatahes teadlikud.

Ma loodan, et minupoolne selgitus oli nüüd piisav küsimuse esitajale asjast selguse saamisel ning rohkem küsimusi enam olla ei saa. Asi on ju nii primitiivselt lihtne. Ametikoht 1 = palk A, palk B, palk C (A, B, C sõltub ülmast ja üksusest).
Ametikoht 2 = palk A, palk B, palk C (A, B, C sõltub üksusest) jne. kuni PS osakondade ülemateni.


P.S.
Samassse ooperisse kuulub ka puhkusepäevade mitteaervestamine teenistusstaaži hulka, teenistusstaažist tulenevate lisapuhkusepäevade kaotamine, KV elamispinna saamise piirangud ja selle maksumus jne, jne.
Raha tuleb, aga - mis hinnaga?
Ja kas see, mis me selle raha eest saame, on ikka see, mida meile vaja on?

[taara]

P.S.
Samassse ooperisse kuulub ka puhkusepäevade mitteaervestamine teenistusstaaži hulka, teenistusstaažist tulenevate lisapuhkusepäevade kaotamine, KV elamispinna saamise piirangud ja selle maksumus jne, jne.
Raha tuleb, aga - mis hinnaga?

Kas ma saan õigesti aru, et kui oled 10 aastat tööl ja võtad puhkused iga aasta välja, siis "reaalselt" on staaži 9 aastat?

[hillart]

Oled õieti aru saamud.

[Martin Herem]

Tegelikult ei saanud ma päris hästi aru esimesest postitusest - mis see küsimus oli? Kas staaži kohta? See tõesti ei mängi enam rolli palganumbri juures.
Minu arvates on KV palgasüsteemil mitmeid sarnasusi Michael Jacksoni ninaga - iga uus lõikus teeb asja hullemaks!
Samas ei ole see hetkel küll väga hull. Enamuses on süsteem aru saadav. Vahi Excelis või Adobes. Lisatasu, preemia, ületunnitasu - kõik on võimalikud.
Staažist rääkides - mina küll pole aru saanud, et mul aastaid kuidagi kalendrist erinevalt arvutatakse? Esimeste aastatega on teisiti aga nüüd peaks kõik 1:1 olema.

[TTA]

Ma vaidleks siin Hillartile vastu. Palka siiski päris näo järgi ei määrata. Palk määratakse ametikohale (ja see tehti koos palgareformiga ära) ning seejärel inimene saab palka ametikoha järgi. Kui nüüd tal on auaste kõrgem kui ametikoht ette näeb (näiteks vanemseersant seersandi ametikohal) siis ta saab 50€ lisa iga auastme taseme erinevuse võrra (ja vastupidi ka). Kui nüüd mees on olnud 10 aastat järjest scoutspataljonis ja on ikka veel nooremseersant siis ilmselt tuleb tal peeglisse vaadata ja mõelda miks tema teenistusstaaži, saadud lisaväljaõpet ja kogemust pole väärtustatud kõrgema auastmega. Kui on saavutatud kätte lagi, näiteks on mees olnud aastaid vanemseersant aga on näha, et veeblimaterjali pole, siis võib hea teenistuse eest maksta preemiat ja/või määrata ametikohale mis on kõrgema palgaastmega. Kuna aga temast veeblimaterjali niiehknaa pole siis miks peakski talle veebli palka maksma kui temast 10 aastat vähema teenistuskogemusega mees saab temast paremini vastava tööga hakkama. Selline on ideaal muidugi ja noh, me kõik teame, et ideaali poole saab pürgida, kuid sinna päris kunagi ei jõua.

Lisaks, scoutspataljonis saab põhiharidusega kapral tihtpeale kuus kätte rohkem või vähemalt samapalju kui mõnes koolis täiskohaga õpetaja. Kas see näitab nüüd seda, et meie sõduritele makstakse head palka, või hoopis seda, et õpetajatele makstakse liiga vähe, on iseküsimus.

[Mudakoon]

....lisaks sellele peab vahel see kapral tegema mitu palgaastet kõrgemat tööd ja kodu on 300 km teenistuskohast.Ja kui see õpetaja sõduri palgasuhe on iseküsimus ,siis milleks seda siin üldse välja tuua?Tegu siiski kahe erineva valdkonnaga. Jääb mulje ,justkui sõdur on siiski ülemakstud Teie silmis. Tuleb meelde kui keegi tõi võrdluseks Sirgala ja Viivikonna mitte kõige rikkama elanikonna elamistingimused ja sissetulekud sõdurite teenistustasuga. Võiks veel kõrgemalt lennata , palju näiteks saab keegi Mosambiigi Poolkuningliku Paramilitaarse Ratsaväebrigaadi tallimees.....
Edasi , Teie nägemus TTA on siis selline ,et kui vastava astme koolitus käes,siis tuleks kohe edasi liikuda? Edasine kogemus õpitul pole vajalik? Õppisid sihturiks või parameedikuks(või koguni pioneeriks) ja kui sellele ametikohale jäid pidama(et teenistuses rakendada õpitut ja omandada kogemusi üksuse koosseisus) ,siis vaata peeglisse? Seda eriti elukutselise üksuse puhul? Tugev....

[Mudakoon]

Tegelikult ei saanud ma päris hästi aru esimesest postitusest - mis see küsimus oli? Kas staaži kohta? See tõesti ei mängi enam rolli palganumbri juures.
Minu arvates on KV palgasüsteemil mitmeid sarnasusi Michael Jacksoni ninaga - iga uus lõikus teeb asja hullemaks!
Samas ei ole see hetkel küll väga hull. Enamuses on süsteem aru saadav. Vahi Excelis või Adobes. Lisatasu, preemia, ületunnitasu - kõik on võimalikud.
Staažist rääkides - mina küll pole aru saanud, et mul aastaid kuidagi kalendrist erinevalt arvutatakse? Esimeste aastatega on teisiti aga nüüd peaks kõik 1:1 olema.

Teie ameti juures peaks ka kõige võimetumate ja vaimutumate väljendusoskuste mõistmine olema ju käkitegu.....
Küsimus oligi ,millele tuginetakse nüüd ,kui varem oli selleks ametikoht pluss staazh ning sellega seonduv teenistuskogemus. Ainult ametikoht?Nüüd on lihtne siis, õppur sai autokoolist CE kati kätte , ta on sama pädev juht kui 5-10-15 aastase staazhiga autojuht , paber on ju olemas?
Jutt ei käi pataljoniülema ega KSK ülema kohast sest see eeldab tõenäoliselt "mõningast eelnevat teenistuskogemust" nii ehk naa

[Fucs]

Ei oska kommenteerida EKV koha pealt, aga igasugused "staaži ja kogemuse" pealt makstavad lisatasud kadusid ju näiteks tsiviilist juba ammu (erandiks võib olla muidugi erasektor, kus oleneb ettevõttest ja sealsest võimalikust tööliste väärtustamise süsteemist igal üksikjuhul eraldi).

Kui võtta näiteks paralleeliks seesama näitena toodud autojuhtide keiss, siis omal ajal oli tsiviilis ju süsteem, kus vastavalt kategooriatele ja juhistaažile sai omale liigi, mille alusel töötasu muudkui kasvas. Sai siin isegi omal ajal suurest perspektiivilootusest pingutatud, et kolmandalt liigilt teisele ja esimesele oma liiki tõsta, aga selline süsteem nulliti ammu-ammu õige pea ja sa võisid oma "väljavõideldud liigiga" päeva lõpuks lihtsalt peput pühkida.

Analoogne värk peaks olema ka nt. keevitajate puhul, kus vanasti aeti taga kõrgemat kategooriat, et selle pealt saada juurde töötasu, aga tänapäeval enam kategooria pealt üldjuhul n.ö. "vaikimisi" juurde ei maksta.

Üldjuhul ei maksa sulle ka erasektoris keegi suuremat palka (lisatasusid) tööstaaži eest, vaid ikka tulemuste (tulemustasu) ja selle eest, palju sa konkreetselt kasu ettevõttele/organisatsioonile tood (kui palju, kui kõvasti ja kui produktiivselt sa tööd teed) olenemata sellest, kas oled töötanud seal 20 aastat või 2 aastat. Erandeid muidugi on. Minu teada nt RLK maksis veel hiljaaegu (kuidas praegu, ei tea) töötasudele lisa selle pealt, kui kaua töötaja seal ettevõttes järjest töötanud on (väärtustas n.ö. oma töötajate lojaalsust ettevõttele).

Ja nii palju, kui kokkupuuteid on, siis ei maksta staaži eest lisatasusid ega kõrgemat palka ka KOV-ides.

See kõik muidugi ei tähenda, et see õige oleks, või õige poleks (ei toeta, tee maha, ega taha anda hinnanguid eelnevaga EKV palgasüsteemile). Lihtsalt "teateid tegelikkusest" nii ütelda.

Ei tea, kuidas sellega on lood nt. politseis ja päästeametis?

Mis puudutab moodsat "tööstaaži" arvestust, siis sellega on minu jaoks üleüldse suht segased lood.
Tänasel päeval on endine üldiselt kasutatav nn "tööstaaži" mõiste seadustes asendatud:

Töötuskindlustuse seaduse (ja TLS) mõistes - "töösuhte kestvus" ja "katkematu töösuhte kestvus"
Avaliku teenistuse seaduse mõistes - "teenistussuhe" , "teenistusstaaž" ja "katkematu teenistusstaaž"
Kaitseväeteenistuse seaduse mõistes - "tegevteenistussuhe" , "tegevteenistusstaaž" ja "katkematu tegevteenistusstaaž"



Nii kuulub siis (nagu aru võib saada) "töösuhte kestvuse alla" kogu "suhte aeg" koos kõikide puhkuste ajaga (nii korraliste kui erakorraliste) jms "lühiajalised eemalolekud" (kui need ei ületa ühtejärge 6 kuud vist oli).

töösuhte kestusena võetakse arvesse aeg töölepingu sõlmimisest töölepingu lõppemise kuupäevani.

http://www.maksumaksjad.ee/modules/smar ... temid=1005


Edasi tundub, et "tööstaaž" või "teenistusstaaž" pole sama mis "töösuhte kestvus" ja lisaks on vahe, mille jaoks seda staaži pikkust on vaja arvutada.
Pensionikindlustusstaaži sisse arvestatakse ka korraline puhkus, sest sellelt on tasutud riiklikud maksud

Üks aasta pensionikindlustusstaaži arvestatakse pensionikindlustatule, kelle eest on vastavalt „Sotsiaalmaksuseadusele” makstud või arvestatud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vähemalt töötasu alammäära aastasummalt.

Kuidas arvestab EKV "staaži" nt. juhul, kui on mingi lepinguga kindlaks määratud "kohustuslik töösuhte" pikkus?
Ma miskipärast arvan, et ka sinna läheb korraline puhkus (igal aastal 35 päeva oli vist?) sisse. Aga ei lähe muud "erakorralised ja plaanivälised" puhkused ja "puhkused".

Distsiplinaararesti kandmise aega ei arvestata tegevteenistusstaaži hulka

Ma ei tea, kui siduvad on konkreetsel juhul meie seadusandlusele EU määrused, aga EU komisjon on muideks vastu võtnud määruse "Komisjoni määrus (EÜ) nr 1916/2000", kus kirjutatakse nii:

Staaž ettevõttes tähendab olemasoleva tööandja juures töötatud täistööaastate arvu. Kui töötaja on eelnevalt töötanud mõnes teises ettevõtja kohalikus üksuses, tuleks staaži arvutada alates ettevõttesse tööle asumise kuupäevast. Staaži hulka arvatakse lühiajalised puhkused (alla ühe aasta, nt emale antav rasedus- või sünnituspuhkus või isale antav sünnituspuhkus või haiguspäevad). Staaži hulka ei arvata üle aasta kestvaid puhkusi.

Noh, tundub igati loogiline, sest staaži hulka kuuluvad ju ka haiguspäevad, laupäevad-pühapäevad ja iga tööpäev vähemalt 6 tundi puhkust (kuus ca 140-150h ehk kokku ca 10 päeva), millal kodanik tegelikult tööd ju ei tee
"Staaži" või "töösuhte" hulka ju ei arvestata ainult neid tunde ja päevi, millal kodanik puhtalt tööandja juures rakkes oli.

**********

Õiguskantsler: Sisekaitse operatiivrügemendist töötamise aja arvamine tegevteenistusstaaži hulka
http://oiguskantsler.ee/sites/default/f ... _hulka.pdf

Teenistuslehe vorm ning teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise kord
https://www.riigiteataja.ee/akt/113112012011

Riikliku pensionikindlustuse seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/110032015025?leiaKehtiv

Avaliku teenistuse seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/126032013005?leiaKehtiv

Kaitseväeteenistuse seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/110072012001?leiaKehtiv

[TTA]

....lisaks sellele peab vahel see kapral tegema mitu palgaastet kõrgemat tööd ja kodu on 300 km teenistuskohast.Ja kui see õpetaja sõduri palgasuhe on iseküsimus ,siis milleks seda siin üldse välja tuua?Tegu siiski kahe erineva valdkonnaga. Jääb mulje ,justkui sõdur on siiski ülemakstud Teie silmis. Tuleb meelde kui keegi tõi võrdluseks Sirgala ja Viivikonna mitte kõige rikkama elanikonna elamistingimused ja sissetulekud sõdurite teenistustasuga. Võiks veel kõrgemalt lennata , palju näiteks saab keegi Mosambiigi Poolkuningliku Paramilitaarse Ratsaväebrigaadi tallimees.....
Edasi , Teie nägemus TTA on siis selline ,et kui vastava astme koolitus käes,siis tuleks kohe edasi liikuda? Edasine kogemus õpitul pole vajalik? Õppisid sihturiks või parameedikuks(või koguni pioneeriks) ja kui sellele ametikohale jäid pidama(et teenistuses rakendada õpitut ja omandada kogemusi üksuse koosseisus) ,siis vaata peeglisse? Seda eriti elukutselise üksuse puhul? Tugev....

Õpetaja ja sõduri palgavahe ei ole üldse kaks erinevat valdkonda, mõlemile maksab palka riik ja teatud sotsiaalset võrdsust on vaja siin ikkagi tagada. Ma arvan, et oleks raske õigustada 1000€+ netopalka sõdurile kui õpetajad saavad kätte 600€ vms. Aga hüva, jätame selle.

Tsitaadi teise poole osas on aga mul tunne, et said valesti aru. Toome näite näiteks sihturitest. Variant 1. äsja ajateenistusest tulnud mees, käinud KVK läbi ning määratud sihturiks. Auastmeks nooremseersant (seersante väga enam ei jagata ajateenistuses). Samas kompaniis teenib mees kes on olnud seal kompaniis juba 6 aastat. Ta on olnud koguaeg sihturi ametikohal. Kui ta on vähegi pädevust üles näinud siis peaks ta olema vähemalt seersandi auastmes, vb juba vanemseersant. Kui ta siiani on nooremseersant siis tõepoolest, kusagil on midagi valesti. Palgavahe peaks tulema sealt auastmest. Ta võib väga pädeva sihturina teenidagi 20 aastat, aga tema ametikoha laeks jääb vanemseersandi auaste. Kui ta sealt edasi liikuda ei taha või ei ole tal selleks eeldusi siis jääbki vanemseersandiks. Ta ei hakkagi saama kunagi rohkem palka kui äsja sõjakooli lõpetanud nooremleitnandist rühmaülem sest tema vastutuse määr ei ole ligilähedanegi sellele.

Selleks aga, et veeblikooli tänapäeval saada ei piisa lihtsalt ajateenistuse lõpetamisest ja siis augustis teenistusse tulemisest. Üldjuhul eeldatakse ikka 2-3 aastat teenistust ScP's.

[Mudakoon]

Eksid mitmes punktis:
Ajateenistuses jagatakse "kolme triipu" jätkuvalt.
Sihturi ametikoht on srs koht ja v-srs ei anta.
Ei pea enam teenima aastaid nagu ennemalt , saab suht kiirelt peale ajateenistust VK-sse( ei pea silmas Scoutsi ,kus viimasel ajal saab kah suht nobedalt)
Sõjakooli lõpetanud RÜ saab ikka paar-kolm "sotti" rohkem kui v-srs.

[Martin Herem]

Mudakoonul on veidikese ka õigus.
Kas ajateenistuses saab kolmanda triibu, vot seda ei julge kommenteerida. 2007-12 Kirdes küll keegi ei saanud (vist ).
VKsse ehk tänase nimetusega VAPKsse saab tõesti varem, kui 2-3 aastat pärast teenistust. Probleem on üsna lihtne - vanemallohvitseride puudus. Hea meelega võetaks sinna vendi pärast paariaastast teenistust, kuid ega neid nii väga ei tule. Aga võib olla ei lasta ka, erinevatel põhjustel.
N-ltn saab muidugi palka rohkem, kui v-srs. Kuid seda vist ei seatudki kahtluse alla. See oli pigem näide, et ei peakski saama vähem.

Mudakoon tegi mul kolmanda triibu küsimuses 1:0. Kirde osas mitte aga ikkagi 1:0.

[romps]

Natukene teemast mööda, aga peale Kevadtorm 2013 jagati StSiP-s 20-25 n-srs peale välja minu teada ca 5-6 seersanti.
Saajate hulgas oli aspirante, parameedik ja vist isegi paar lihtsalt pädevat meest.