GUBA (KUBU)

[tambovski volk]

Ei mäleta enam täpselt tänava nime aga vene ajal oli Tallinnas hauptvaht sellel tänaval mis on paralleelselt endise Karl Marxi tänavaga, praegu Sõle. Kolde pst. ristub mõlemaga. Mööda tänavat edasi, enne kui see Standardi juures viadukti alt läbi läheb seisab hauptvahti poolkaares hoone paremat kätt. Minu meelest oli selles hoones peavaht juba esimese vabariigi ajal.

See on Heina,Kaera ja Ristiku tn rismikul,mul üks töökaaslane on seal olnud omal ajal ,praegu on seal Eesti filmiarhiiv

[ISETEGI]

Vahpati karts asus ja asub ka praegugi (vist) Rahumäe teel, Staabi keldris.
On õnne olnud seal veeta erinevate kogustena kokku umbes 30 päeva.
Muljedki väga erinevad, nooreaja kogemused polnud muidugi meeldivad.
Valvas kartsa SP rühm (poksijad ja muidu kondiväänajad), kes siis kartsalistega meelt lahutasid oma suva järgi.
93 aasta asusid Rahumäe teel ainult künoloogid oma koertega, kartsalised ja väeosa valvav vahtkond, ülemused ja muu väeosa oli magasini tn.
Kuna seal ülemuseohtu ei olnud oli kartsa vahtkond jumala rollis, tehti näopeksu vaheldumisi spordiga, jooksti ringi radiaator näpus, õpiti pähe luuvarre seerianumbrit ja kõike muud lõbusat.

Kirjade järgi seintel ja laudadel oli seal vene armee ajal kah sama asutus ja üsnagi populaarne (seinad lauad paksult täis soditud)

[Rebane1]

Mul oli au 12 korda olla Gorki garnisoni kubu valvata.m´Meie väeosal kord kuus. Tõsi - radistide hooleks oli peavärav. 11 korda sain kiitust - kuigi juba esimese valvekorra ajal tegin pea kõike välja arvatud kakamine. 12. kord pidi aga saatuslikuks saama. Pidin puhkama saama aga siis suure vaidlemise peale anti mulle vangivalvuri amet - 5 kinnipeetut ning kästi panna neid lehti riisuma. Määrustiku järgi väljusime objektile. Tuju oli s..., sest magada tahtnuks. Asetasin siis karabiini puu najale, lasime suitsud ringi.. Tuli välja, et garnisoni ülema akna all. Kui lükkas luftakna lahti ja karjus, et püssiga mehele 10 päeva, ülejäänutele lisan 15 Leitnandil õnnestus ära moosida - et vend saanud 11 kiitust ja nii edasi. 3 tundi istusin ikka.

[sadist]

vahipataljoni kartsas olin 2006 jaanuaris 4 päeva.süüa sain paremini kui koduses tagalapataljonis ja kaitseliitlastest valvurid käitusid viisakalt,ainult siis kui allavajuvad püksid kampsuniga kinni sidusin,üks kobises mokaotsast, et ega siin mingi hiphopi klubi pole.kartsas oli igatahes parem kui männikul lumehanges kiirrünnakut harjutada,ma ei kahetse siiamaani,et jõulujumalateenistuselt hüppesse läksin

[Satakas]

huvitav, kas kubus oli ikka sama sitt seis nagu suvorov oma "Peavahis" kirjeldab?

[sadist]

aga mix mitte?suvorov oli seal ja tal pole põhjust lihtsalt lambist valetada.ja seis ühes tõelises kubus(ma ei mõtle vahipati laste mängunurka,kus ise sidisin)oli alati sitt,olen ma loetust ja vanemate meeste jutust aru saanud.

[ghost]

Sai ka korra kubust läbi põigatud. Lugu ise järgmine.
Saime endile uue roodukomandöri, vanemleitnandi. Oli teine kusagilt riviväeosast ja me nägime temaga hirmsasti vaeva, enne kui tast inimene sai. Üritas kõike määrustiku järgi teha arvestamata kohalikke olusid.
Tulime siis tema roodusviibimise esimesel kuul neljakesi öistelt lendudelt, kusagil kella kolme-nelja ajal hommikul. Hommikune äratus määrustiku järgi teadagi kell 6.00 ja see saadanas üritas meid maast lahti saada. Sisekorra järgi aga pidime saama magada kuni lõunani. Meie aga veidi üle kahe tunni maganud ja ei tahtnud seda mitte teha. Naabervoodist kostus saatusekaaslase poolt roodukale vastu räme sõim ja saadeti ka roodukas välja magama. Ei see roodukat peatanud, tundis enda uhkust hoopis riivatud olevat ja teatas, et kogu see laiskvorstide bande läheb peale hommikusööki kubusse. Vaidlesime natuke eeskirjade üle kuid, mis sa lolliga ikka vaidled. Võtsime siis endid ilusti peale hommikusööki ritta ja läksime roooduka saatel kubusse, kuskohast tema võiduka näoga lahkus. Saime seal vist mingi tunnike olla, kui kostus lärmi. Üksuse komandör, kapteni auastmes (allus muideks roodukomandörile), oli tulnud meile järgi ja sõimas karauuliülemat, kuna see ei tahtnud meid välja lasta. Sai teine teiste poiste käest meie saatuse kohta teada ja oli asja uurima tulnud. Peale mõningasi selgitusi ja lubadust karauuliülemale peksa anda, kui mehed kohe välja ei saa, lastigi meid kongist välja. Seejärel saime meie sõimata selle eest, et ei suutnud roodukale selgeks teha, et pidime juba kell 9.00 lennuväljal olema. Kell aga oli juba kümme läbi. Sõitsime siis masinate järgi. Autopargis aga roodukas vaatab meid ja küsib, kuidas me sinna saime. Õnneks ei pidanud meie sellele küsimusele vastama, kuna kapten oli ka autost välja jõudnud ja karjus rooduka peale, et see pole siin mingi lasteaed, kus igaüks võib teha nii, kuidas talle parajasti pähe tuleb. Ja saatis ta isiklikult lennuvälja korrapidajale ette kandma põhjustest, meeste hilinemise kohta. Arvatavalt seletati seal roodukale põhjalikult lennuväe eripärasid, sest sellest päevast peale, hakkas ta oma suhtumist muutma. Hiljem uuesti inimeseks saades oli roodukomandör täiesti normaalne, kellega kõlbas isegi pühade ajal koos juua.

[sadist]

a nüüd on mingi uus seadus,et kui sul on tsiviilis trahvid kaelas,võib kohus su ajateenistuse ajal kartsa päevade peale panna.nägin kartsas üht mereväesäga,kes sai 7000-se trahvi eest 12 päeva(ehkki kartsas tohib hoida max 10 päeva).vaene mees oli kuuendal päeval suitsunäljast ja igavusest poolsegane juba ja pealegi ta kartis paaniliselt kinnises ruumis olemist,värises vahel imelikult.

[linnavurle]

Meie väosas oli kubu suht isevärki asutus. Alustaks oma meenutust ehk väitega, et minu aastakäigust läks esimene mees demblisse otse kubust...
86. aasta suvel hakati väossa ehitama uusi autobokse - NZ tarbeks. Ehituse pealikuks oli keegi kullipilguga polkovnik. Tööjõudu talle ei eraldatud. Sestap tuli tal alluvaid hankida kubust.
Seesinane asutus oli meil täiesti olemas, karauulimajaga ühe katuse all, aga keegi seal eriti ei istunud. Ju siis olid sõdurid korralikud või ohvitserid inimlikud.
86. aasta suvel läks aga asi hulluks. Sõltumata teenistusajast võisid kubusse sattuda iga väiksema asja eest - piisas nt suits suus kullisilmse polkovniku silma alla sattuda, kui kubupäevad ette loeti. Polkovnikul ju tööjõudu vaja! Edasi läks tal töökätega juba lihtsmaks - kubus istujaid pidi päeval kamandama ja valvama teatavasti üks karauuli-mees (võvodnoi oli vist selle tegelase nimi) ja 99 protsendil juhtudest lõpetas võvodnoi oma karauuli-päeva ise kubus, sest polkovnik leidis alati mingi eksimuse.
Kubu muutus tasapisi riigiks riigis. Parimad (ehitus)mehed elasid seal nagu kuninga kassid: üks kutt, kes oskas keevitada, käis lõpuks ringi isegi erariietes. Polkovnik, kuigi paras siga, oma väärtuslikku tööjõudu hoidis - mehed ööbisid küll kubus, kuid neil oli sinna taritud voodid ja linad; neid ei tülitatud mitte ühegi muu ülesandega, kui ainult ehitusega. Nädalavahetused olid vabad, kutid käisid, ise ametlikult kubus istudes, näiteks külas kinos. Muud ohvitserid olid muidugi tigedad - mehed teenistusest ära - aga midagi teha ka ei saanud - kotkapilguga polkovnik oli otse ringkonna staabist ja kõigi ohvitseride, sealhulgas brigaadi komandöri, otsene ülemus. Seega tema käskis, poos ja laskis. Kui ta mõnele kubus istuvale mehele halastaski, või ei vastanud tolle ehitaja-oskused tema tahtmisele, lasi ta sõduri kubust tulema, kuid otsis ja leidis veel samal päeval talle "asendaja".
Teenekaimad kubus istujad ja ehitajad lahkusid aga demblisse väga varakult - eks seegi oli polkovniku teene. Käskkiri tuli välja teatavasti 20 septembri paiku ja mõned eriliste teenetega vennad (näiteks keevitaja) pühkisid väe tolmu jalgadelt juba kaks päeva hiljem.

[Vandersell]

Tere!


Kas kellelgi on kartsasolemisega seotud mälestusi ja kirjeldusi kirja panna? Ega sinna vist eriti raske sattuda polnud.
Dispatis olevat ka isegi karts olnud. See oli siis eeldatavasti kõige koldama koha kõige halvem paik.

[T-62]

Oli ikka küll raske sattuda, sest garnisoni kartser asus meie kasarmu taga ja oli pidevalt umbes, sest kaugemalt tulnuid (loe: tooduid) ei saanud ju tänavale vedelema jätta. Omadel pidid ikka erilised teened olema, rooduka saatelehega kartsa naljalt ei lastud, tuli ikka mõni kõrgem soovitaja leida. Muidugi piisas ka onu Vanja, kartseri ülem, pikkalt saata ja koht oli kindlustatud. Teisel aastal pandi kartser kinni, sest onu Vanja peale oli kõrgemale poole tehtud ettekanne, nimelt vahel viis oma suusõnalised lubadused täide Seega asus lähim karts Moskvas ja sinna oli 1,5 tundi rongiga sõita.
Enamasti pääsesid omad poisid ainult järjekorras ootamisega, sest tulid muud tähtsamad tegemised peale ja sampoteh polka tühistas karistuse. Endal ei õnnestunud järjekorra lõppu oodata ja seega jäi roodukas mokk ripakil järele vahtima, sest koju sain esimese partiiga.

[Lemet]

Tallinnas oli isegi väga lihtne...polnudki rohkem vaja kui minna end sama päeva hommikul arvelt maha võtma, millisel pidid väeosas olema...ja sattusidki Ristiku tänava hullumajja. Ühel pool röökis mitšman, et kui kohe vett ei saa, siis võtab ja sureb ära. Aga õlu oleks tervisele veel parem. Ja et tema pole "Kevades" ühelegi soome turistile allveelaevadest midagi rääkinud. Teiselpool mängis keegi karikakramängu- kas saadavad Afgaani tagasi või annavad niisama kohtu alla...saadavad-ei saada, annavad-ei anna.

[gvardimatros]

õnnestus 2 aasta peale kokku 93 sutkat saada
esimene 14 tallinnas, ristiku tänaval, komandeeringus olles
samal ajal toimus ka mäss ja näljastreik
kohe teisel päeval hakkasid meremehed mässama
siis mõtlesin küll, et kuhu kuradi põrgussee sattunud olen
kui mäss läbi sai siis oli lafaa, ehk tavaline kartsa elu
käisid päeval orjatööl, öösel magasid
kõige parem oli baltiiskis kartsas olla, kogenud olijana
tundsin juba teisi püsikundesid ja grupeeringuna oli kergem
korra sai käidud üksikust isegi grillkana järgi
jõulude ajal toodi minu palvel isegi kuuseke kambrisse

koledaid asju juhtus kah, aga mis sellest ikka heietada

[Vandersell]

Aga kuidas seal juua- süüa sai? Kas niisama molutamist võis ka olla?

[Markko]

Kuskohas too Ristiku tänava kinnipidamisasutus asus? Kas Kopli poole, kesklinna poole või kuskile keskele? Ega mitte ometi see ümar kollakas hoone Standardi maja juures?