Nimetatud sündmustest kirjutab ka Mart Laar oma uues raamatus "Sinimäed 1944".
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Kümme aastat on teema püstipanekust möödunud...
Tänaseks on rügemendi voori mahajätmise koht teada, tänu ühele heale kamraadile.
Enne voori mahajätmist on seal töötanud 7,5 cm pak. Vastu on antud "proshai rodinaga", muid tükke ei tundnud ära.
Lasukestadest oli veel raske jalaväe saatesuurtüki ja 2 cm flaki omasid, aga kasutamisest sotti ei saanud, väga roostes, pudi. Käsirelvade kasutamisest jälgi ei leidnud.
Jäi selline mulje, et mehed seal eriti pihta ei saanud ja ka varustust maha ei loopinud, kuna isikliku varustuse hulgast pole midagi vedelemas.
Vindimoon on tules hävinud, samuti on metsasihil põlenud sõidukitest maapinnale tilkunud sula alumiiniumi ning tina. Veokastide metallist nurgad ja kinnitused vedelevad. Kübeli kõver velg, flaki tagavararaudade konteiner. Ei midagi ilusat, pudi kõik.
Suurem kraam on ammu laialitassitud ja samuti on aastaid tagasi töötanud detektorist.
Täpsustan veel, et uurida sai ainult voori tagumist poolt, kuna eesmisest poolest on üle käinud nõukaaegne maaparandus koos kõige juurdekuuluvaga - raadamine, planeerimine, sügavkünd, drenaazh ja kraavitamine.
