Põgeniketulv Euroopasse 2015-2017

[Troll]

Niisiis, teemas suurpuhastus tehtud ja paarkümmend Eesti sisepoliitikat puudutanud postitust prügikasti saadetud. Soovi korral võite "Et juttu jätkuks" alafoorumis uue teema avada.

[Sekeldaja]

Seda kõike kõrvalt vaadates ja erinevate inimestega rääkides tekib mul vahest juba tunne et me oleme siin oma venelastega ju napilt vennad.

Seda ennustati ju juba eelmisel aastatuhandel, et venelased tegid meid sõpradeks sakslastega ning pabulased teevad meid tulevikus sõpradeks venelastega.

Meenub, et muusikute ringkondades räägitakse ühest löökriistamängijast, kes vabaduse saabudes ära Rootsi kolis. Tuntud kui marurahvuslane, venelastevihkaja ning muidu ka üsna keevaline tüüp, pani ta nii mõnegi tuttava kukalt kratsima steitmendiga, et pärast üürikest viibimist pagulaskeskuses koos värvika, värvilise, araabia päritolu jne kodanikega tahtnuks ta Tallinna tagasi tulles terve linna läbi käia ja kõigile meie venelastele isiklikult kättpidi tere anda...

[Westland]

Ka Soomes tekkis ujulas meesasüülitaotlejatega probleem

Soome meedia teatel häirisid möödunud nädala neljapäeval Oulu lähedal asuvas Haukipudase ujulas käinud meessoost asüülitaotlejad teisi ujujaid ning üks neist tungis ka naiste pesemisruumi. Korda rikkunud poisid vanuses 16-17 eluaastat, kellele oli enne basseinikülatastust reegleid selgitatud, visati ujulast välja.

http://maailm.postimees.ee/3472167/ka-s ... a-probleem


Pilt on illustratiivne

[kuido20]

Ka Soomes tekkis ujulas meesasüülitaotlejatega probleem

Soome meedia teatel häirisid möödunud nädala neljapäeval Oulu lähedal asuvas Haukipudase ujulas käinud meessoost asüülitaotlejad teisi ujujaid ning üks neist tungis ka naiste pesemisruumi. Korda rikkunud poisid vanuses 16-17 eluaastat, kellele oli enne basseinikülatastust reegleid selgitatud, visati ujulast välja.

http://maailm.postimees.ee/3472167/ka-s ... a-probleem

Perverdid piilusid naiste pesemisruumi, mitte asüülitaotlejad.

[Kriku]

Meenub, et muusikute ringkondades räägitakse ühest löökriistamängijast, kes vabaduse saabudes ära Rootsi kolis. Tuntud kui marurahvuslane, venelastevihkaja ning muidu ka üsna keevaline tüüp, pani ta nii mõnegi tuttava kukalt kratsima steitmendiga, et pärast üürikest viibimist pagulaskeskuses koos värvika, värvilise, araabia päritolu jne kodanikega tahtnuks ta Tallinna tagasi tulles terve linna läbi käia ja kõigile meie venelastele isiklikult kättpidi tere anda...

Nojah, sellest kirjutas juba omal ajal Hvostov, et venelased on meile kilbiks neegrite eest. Ei saanud ma siis ega saa ka praegu aru, miks peaks venelased neegritest millegi poolest paremad olema. Üldiselt haakub see Heidmetsa avaldusega, et

eestlus on kultuuriline ja poliitiline konstruktsioon, mis tähendab, et eestlaseks võib saada, et eestlane võib olla ka venekeelsena või ingliskeelsena - ja see mõte tänapäeva sobib.

Sama on öelnud näiteks punaprofessor Raivo Vettik - et eestimeelne saab olla ka eesti keelt oskamata. Kummalgi juhul ei saa ma aru, milles seisneb sel juhul eestlus või eestimeelsus. Mul on täiesti ükskõik, mis värvi või usku on tolvan, kes siia püsivalt elama kolib ja arvab, et talle vene, inglise või mingist muust keelest piisab. Ükskõik kust ta ka tulnud ei oleks, kõigil oleks parem, kui ta sinna tagasi jõuaks.

Ainuke argument on, et 15% lõimimata tjiblasid on juba siin kohal ja ei ole reaalne, et neid uute umbkeelsete rändurite tulekul vähemaks jääks. Mistõttu praktikas on jah nad järjekorras eespool.

---

Calais' laagris on buldooser tööle hakanud:

[Aixc]

WTF? Masendav, lihtsalt masendav.

https://www.youtube.com/watch?v=lQIdhdQKDCE

Hundreds of mini-skirted men marched through Amsterdam on Saturday in solidarity with the victims involved in a series of sex attacks that shook Cologne on New Year's Eve. Hundreds of mini-skirted men marched through Amsterdam on Saturday in solidarity with the victims involved in a series of sex attacks that shook Cologne on New Year's Eve.

[Kriku]

Politseinik: pilt Sloveenia-Horvaatia piiril on masendav, aga põgenikud käituvad kannatlikult

Talv on Euroopasse tulevat põgenikevoogu aeglustanud ja eestlasi Sloveeniasse praegu appi vaja pole.

„Kesköö paiku saabub rong, kaheksa vagunit ja umbes 1100 põgenikku. Kahes vagunis põlevad tuled, ülejäänud on kottpimedad. Kohe, kui uksed avanevad, pressivad inimesed end vagunitest välja ja püüavad aru saada, kus nad on. Enamik neist on täielikus teadmatuses ja hirmul. Mis riik see on ja kus me oleme, küsitakse. Saabujad on räsitud ja väsinud, kaasavõetud maine varanatuke kompsudesse pakitud. Talvise ilma jaoks on neil seljas liiga vähe ja liiga õhukesed riided. Peamine tunne, mis põgenikke nähes valdas, oli masendus,” kirjeldas Sloveenia-Horvaatia piirilt kuuajaselt välismissioonilt naasnud Ottomar Virk.

Põgenikud vajasid arstiabi

Lõuna prefektuuri operatiivteabeteenistuse vanem Virk juhtis Eesti politsei- ja piirivalveametist (PPA) Sloveenia-Horvaatia piirile kohalikule politseile appi saadetud 15-liikmelist rühma Estpol-2. Eestlaste ülesanne oli turvata Lähis-Idast saabuvate põgenike liikumist raudteejaamas ja piiripunktis ning kontrollida, et saabujatel poleks kaasas ohtlikke esemeid. Kuigi esimesel missioonil osalenud Estpol-1 politseinike muljete põhjal ja meedia vahendusel oli neil Sloveenia piiril toimuvast mingi ettekujutus, erines kohale jõudes nähtud trööstitu olukord varem kuuldust. „Nad on väga kurnatud, aga väga kannatlikud,” sõnas Virk. Tema sõnul tekib Eestis mõne kontserdi järjekorras rohkem konflikte kui sealses piiripunktis. Seda oli küll, et kiirabi pidi põgenikele esmaabi andma ja vaja läks ka kohaliku Punase Risti töötajate abi, sest inimesed varisesid kurnatuse tõttu kokku või vaevlesid teekonnal saadud tervisehädade käes. Novembrikuus läbis piiriala kuni 13 000 põgenikku ööpäevas, praegu läbib umbes 3000.

Virgi sõnul olid kriisikolletest saabunud põgenikud ees ootavast turvakontrollist enamasti teadlikud ja väga kannatlikud. Konflikte tekkis pigem omavahel kui ametiisikutega. Peamiselt põhjustas tülisid keelebarjäär. Osa neist rääkis farsi keelt ja osa mingit muud araabia keele vormi.

Eesti politseinikud kontrollisid iga päev ligi tuhandet põgenikku. Peale korra hoidmise tuli ette näiteks imikute toitmist. Haruldane polnud, kui tuli aidata eakamatel põgenikel kompse tassida, seljakotte või lapsi kanda. „Nendega rääkides ja nende lugusid kuulates sai aimu sellest, milline on olnud nende teekond. Need olid sõjakoldest tulnud inimesed,” tõdes Virk.

Rohkem suhtlemist ja infot

Põlva patrullitalituse välijuhina töötav Tarvo Nõgesmäe, kes samuti missioonil käis, sõnas, et siiski tuli mõnikord sekkuda ka füüsiliselt. „Kui väikesel alal on koos palju inimesi, tekib konflikte või rüselusi. Kõige tähtsam on öelda inimestele, mida nad peavad tegema. Et põgenikud teaksid, kuhu lähevad ja millal saavad edasi liikuda. Kui inimesed ei tea, tekib paanika. On vaja rohkem rääkida,” ütles Nõgesmäe. „Rüselused tekivad omavahelistest nääklustest, kui ootamine venib pikaks. Peale selle keelebarjäär, hirm ja teadmatus,” loetles Virk põhilisi probleeme.

Selekteerimine on muutunud üha täpsemaks

Ottomar Virk ja Tarvo Nõgesmäe tunnistasid, et piirialale saabus sõjapõgenike seas ka majanduspõgenikke ja kahtlase taustaga isikuid. Sloveenia-Horvaatia piiril teeninud Eesti politseinike ülesanne oli sellised saabujad tuvastada ja uurijatele edasi anda. „Me ei saa ette lugeda tunnuseid, mille järgi neid välja sõelusime , aga see oli üks meie ülesanne: märgata, välja valida, lisakontrolli saata,” ütles Virk. Natuke tohtis ta siiski katteloori kergitada. Virk selgitas, et kui inimese andmed ei klapi, ta räägib mitteusutavat juttu või tal on kaasas asju, mis tekitavad kahtlusi, siis tegeletakse temaga väga põhjalikult. Kui kellegi kohta tekib kahtlusi, tõkestatakse tema teekond Euroopasse ja ta saadetakse tagasi riiki, kust ta tuli. „See pilt, mis piiril avaneb, on tohutult kurb ja tuleb olla inimlik. Kuid mõistagi pole me sinisilmsed. Põgenike hulgas on inimesi, kes võivad olla ohuks. Kontroll on tugev,” kinnitas ta.

Eestlased andsid nõu ja abi

Tarvo Nõgesmäe sõnul proovisid nad Sloveenias eri viise, kuidas põgenikke rahumeelselt ja konfliktideta läbi turvakontrolli suunata. Näiteks „ussimeetod” aitas põgenikel paremini aru saada, millal on kellegi kord edasi liikuda. Eesti politseinikud jagasid kohalikele kolleegidele veelgi abi ja tähelepanekuid. Tuli ette, et Sloveenia politseinik tuli valvesse alles esimest korda, aga eestlased olid seal töötanud juba nädalaid.

Ottomar Virk ütles, et nii mõnegi teise riigi politseinikud on kerge kadedusega eestlaste varustust ja erivahendeid uudistanud. „Neid käidi vaatamas ja võrdlemas ning anti mõista, et oleme ikka heas seisus,” nentis ta.

[nuhk.Albert]

Otsapidi puudutab ka siia toodavaid kõrbe elanikke, eks neilgi on mõiste "talvekartul" arusaamatu ja vajab pikemat lahtiseletamist.
Sotsiaaltöötaja ehmatus - kas talvekartul on see, mis talveks maha jääb?

Üks vallavalitsus otsustas alaliselt toidu-ja riideabi saavale perele ulatada kala asemel õnge. Nimelt kogusid töötajad kokku nii palju kartulit, et kui pere selle oma aiamaale maha paneb, saab sügisel üles võttes endale talvekartuli.
Pereisa oli väga tänulik ja plaaniga nõus. Kevadel pandigi kartul maha ja sotsiaaltöötaja käis ka töödel abiks. Sügisel, kui pereema taas abi järel käis, küsis sotsiaaltöötaja, kas kartul on üles võetud ja kuidas saak oli.
See, mida naine ütles, jahmatas paljunäinud sotsiaaltöötajat ikka tõsiselt. "Me mõtlesime, et käime põllult keetmise jaoks kartuleid võtmas, mis neist mitu korda solgutada. Kaevad labidaga üles ja kohe potti."
Sotsiaaltöötaja julges öelda, et kui külmaks läheb, siis lähevad kartulid ju magusaks. "Mis neil magusatel kartulitel viga on, need ju ka maitsvad," arvas pereema.
Sügis oli soe ja ju nad siis käisidki iga toidukorra jaoks põllult kartulit toomas. Kui aga äkki külmaks läks, maa ära külmus ja lumi ka maha tuli, oli perema naksti kartulit küsimas.
"Maa on nii külmunud, et ei jõua labidaga taguda," kaebas ta. "Ja lume alla ei näe ju ka, kus need kartulid täpselt on, peab terve platsi enne puhtaks rookima."

[hillart]

Seda kõike kõrvalt vaadates ja erinevate inimestega rääkides tekib mul vahest juba tunne et me oleme siin oma venelastega ju napilt vennad.

Seda ennustati ju juba eelmisel aastatuhandel, et venelased tegid meid sõpradeks sakslastega ning pabulased teevad meid tulevikus sõpradeks venelastega.

Kui mingist ühest nakkusest kangem nakkus on kere kallale tulemas, ei tähenda see põrmugi seda, et see esimene kohe peaks kehaomaseks või lausa sõbraks saama. Ehk siis, et asi näitlik oleks - kui meil laiutab süüfilis ja HIV on võõrliigina massiliselt sisse tulemas, siis tõrjevahendiks pole kohe kindlasti mitte võimalikult kiire süüfilisse nakatumine. Ja seda isegi siis, kui see võimaldaks esialgu HIV-i eemale hoida.

[Kriku]

Mihkel Mutt arvab:

Inimestele vist tundub, et suveräänsusest osa Brüsselisse andmisega pole me piisavalt vastu saanud (lääne elustandard on ikka kättesaamatus kauguses) ja selles on süüdi poliitiline eliit. Põgenike võimalikus tulemises nähakse Brüsselile koogutamist. Ma ei väida, et see vastab täielikult tõele, vaid et nii seda tajutakse. Just see ongi tähtis. Suur osa kohalikke valitsejaid ei paista seda oluliseks pidavat.

Jaak Jõerüüt arvab:

Multikulti paratamatusest mõtlejatele omakorda tuleb kõigepealt meelde tuletada lihtsat tõsiasja: ilma iseseisvate «kultideta» ei jää järele ka mingit «multit», järele jääb paremal juhul ainult globaalne ühisturg ja me ei tea ette, kas see sarnaneks siis Helsingi puhta, idüllilise, ent kõrgete hindadega Kauppahalli või Tallinna praeguse Keskturuga kogu selle haisu, räpa ja kaosega.

Taas ja taas räägitakse eestluse (ümber)mõtestamise vajadusest tänapäeva maailmas. Kirjanikuna, kes kirjutab eesti keeles, on mul selle kohta paljugi öelda, kõik praegu siia ei mahu. Ent NB!, rahvusluse kontekstis tuleb omale kindlasti aru anda, kust läheb piir koduse turvalisuse ja loomuliku rahvusvahelisuse vahel või piir loomuliku rahvusluse ja naiivse rahvusvahelise populismi vahel. Ning vahel tuleb kõva häälega korrata lihtsaid tõsiasju nagu see, et kodumaa ja emakeele armastus ei ole rassism.

Paistab, et ka kommunistist võib veel inimene saada.

[wk2]

KES TAHAB OLLA LOBJAKASE SÕBER? 10. OSA
Kui tahate, uskuge, kui ei taha, ärge uskuge, aga mina olen enamasti ka mehi inimesteks pidanud. Või vähemalt inimesetaolisteks olenditeks, kellel kah hingekene sees, mille sees isegi tunded mäslemas. Lõplikult veendusin selles, kui Georg Ots ise seda oma laulu läbi tunnistas: „Tihti peidab hall sõdurisinel endas tundeid, mis…“
Aga kuidas sõnad edasi läksid – löö või maha, mitte ei mäleta. Aga midagi pidi seal olema, mingi loetelu tunnetest, mida võib meestele inkrimineerida. Ja kuidas ma oleksin võinudki kahelda, kui seda kinnitas suisa Georg Ots, seesama tegelane, kes Koordi rahvale valguse tõi.
Kui detailidesse laskuda, siis eks olnud temagi mees – aga missugune! Ütles – saagu valgus! Ja valgus sai. Ütles – saagu Leberecht Stalini preemia! Ja Leberecht sai. Vot selline sõnakas mees oli. Pole siis ime, et Koordi naised, nagu filmisõbrad ehk mäletavad, oma uue purskkaevu ümber tantsu vihtudes ringi kalpsasid ja selle juurde kõõrutasid: „Au kolhoosikorrale, Ots tuli meite õuele, kinni temast hoiame!“
Nii et meestes igatahes midagi on. Muidugi mitte igaühes – see olekski liiga ilus, et olla tõsi.
Ma olen neid mehi näinud küll. Kui polkovnik Udu oma sõpradega õngevetelt tuli, oli mul laud alati kaetud, kui aga kõik selle ümber istet võtsid, tõin ka suure viinapudeli välja. Oh seda tunnete tulva, mis nüüd külalistest välja purtsahtas! Kippusid kätt suudlema ja nii mõnigi oleks ehk mind suurest rõõmust tagumikulegi patsutanud, kui poleks kartnud polkovniku käest pasunasse saada. Mõnel olid lausa pisarad silmas, kui kurtis oma rasket elu, sest tema naine enne sureb kui pudeli lauale paneb. Ütle veel, et neil pole tundeid! Igaühel hingekene sees, nagu juba eespool mainitud sai.
Meestega on alati see häda, et alatasa tuiavad nad sul jalus või istuvad kaela peal, aga kui neid vaja on, siis pole neid kusagil. Küsi mõnelt noorelt emalt, kus siis lapse isa on – neiukene lööb silmad maha ja selgitab häbelikult: „Isa on metsas, saba selgas!“ No ütle nüüd! Sellepärast ma võtangi metsa seenele minnes alati paraja udjaka kaasa, et kui mõni sihuke rongaisa peaks ette juhtuma, siis kütan tal selja kuumaks. Selline tahab veel inimene olla, võeh!
Mingi imeline kadumistrikk toimus vana-aasta õhtul Köni katedraali esisel platsil. Olid aafriklased ja araablased, olid ka kabistatavad naised, aga kas keegi kuulis midagi räägitavat saksa meestest? Neid poleks nagu olemas olnudki, otsekui oleksid evolutsiooni käigus sugupuuta välja surnud või kükitaksid kusagil karulaanes, saba seljas. Saada või Heli Lääts neid taga nõudma:
Kuhu küll kõik mehed jäid,
mis on nendest saanud?
Mil ükskord mõistad sa,
mil ükskord mõistad sa?
Kui moslemi seltsimehed, vastavalt oma esiisade traditsioonidele, naisi krabama hakkasid, olid saksa mehed korraga madalamad kui muru. Nii madalad, et neid polnud nähagi. Ometi võis nii mõnigi neist saada hingelise trauma, eriti just need, kellel hing olemas.
Kui palju lihtsam oli kõik poliitkorrektsuse-eelsel ajal! Kui ikka mõni võõra küla poiss julges kohalikku neiukest tantsule viia, võis kindel olla, et omakülapoisid talle selle eest kitli peale annavad. Ära trügi sinna, kus pole sinu koht!
Aga tänasel päeval, kui frau Merkel kõiki karvaseid ja sulelisi Saksamaale on kutsunud, jääb neil tegelastel õigust ülegi, nii et nende õige koht paistab olevat saksa naiste seeliku all, kus nad talitavad sellise enesestmõistetavusega, nagu omas kodus.
Miks siis saksa mehed sellist asja ilma vahelesegamata pealt vaatasid?
Arvata on, et siin mängisid oma osa euroopalikud väärtused. Mäletate, mida ütlesid noored prantsuse mehed pärast Pariisi veresauna? – Me ei lase terroristidel end hirmutada, me elame nende kiuste edasi just nii nagu ennegi, hoiame kinni oma väärtustest!
Sõnad olid muidugi ilusad ja pateetilised. Kas tõesti, kriisihetkel, teadvustatakse endale, mis on tõeline väärtus ja ollakse valmis selle eest kui mitte surema, siis vähemasti võitlema?
Aga pateetika tagant koorus välja midagi muud. Väärtusi, nagu selgus, õigupoolest polnudki:
„Me joome šampust edasi, nagu midagi poleks olnudki, kepime ja kimume kanepit! Terroristide kiuste. Vive la France!“
Tõepoolest – pathetic!
Oli ju Ahto Lobjakaski šokeeritud sellest, mismoodi eestlased nendel traagilistel päevadel prantslastele kaasa elasid.
„Nii ei austata ei prantslaslust ega pariislust!“ hüüatas ta nördinult ning edastas eurooplaste soovi: «Ärge palvetage meie eest, meil on usust kõrini! Mõelge Pariisist, laulge Pariisist, kirjutage Pariisist, magage üksteisega Pariisi nimel!»
Tõepoolest, äkki kabistati-vägistati Kölnis saksa naisi niisamuti Pariisi nimel, nende märtrite nimel, kes sõjas väärusuliste vastu oma elu ohverdasid?
Vahest nõudsid euroopalikud väärtused ka saksa meestelt näo tegemist, et midagi pole juhtunud? Tuleb lihtsalt edasi elada vanaviisi, näidates sellega oma õilsate väärtuste üleolekut igasugusest vägivallast.
Pealegi – kuidas küll põgenikele-varjupaigataotlejatele vastu hakata? Ega ometi neile rusikaga näkku lüüa? Selle eest võib ju nuga saada! Mis veel hullem – eluks ajaks võib sulle külge jääda rassisti silt. See teeks aga elule veel täielikuma lõpu kui mõni noahoop, millest võib hea õnne korral ka eluga välja tulla.
Kui robootika esimene reegel sätestab, et robot ei tohi kunagi teha viga inimesele või oma tegevusetusega lubada, et viga saab inimene, siis multikulti peamine seadus seab samasuguse tõkendi valgele inimesel, kui tegemist on teisest rassist isikuga.
Seda nüüd ka päris öelda ei saa, et keegi poleks saksa neidude kaitseks välja astunud. Näiteks 44-aastane horvaat Ivan Jurkevič, kes uusaastaööl peatus lähedalasuvas hotellis, peitis oma tuppa mitu ahistajate eest pagenud naist, kes osutusid pangatöötajateks – igati korralikud inimesed. Vähe sellest, ta keeldus neid välja andmast araabia välimusega bandele, kes kuulutasid: „Need naised on meie omad!“
Jurkevič ei teinud aga nende nõudmistest väljagi ning käskis meestel uttu tõmmata. Loomulikult lubasid araablased tagasi tulla ja häbematu horvaadi ära tappa.
Paraku pole moslemi seltsimeestel õnnestunud oma ähvardust ellu viia, sest Jurkevič on praegu arreteeritud. Terav kirves leidis kivi!
Nimelt ühines ta kodanikualgatusega: luua tänavapatrullid, mis tagaksid korda ka siis, kui politsei on otsustanud mitte sekkuda. Pärast kabistamisööd hakkasidki Kölni tänavatel liikuma vabatahtlike patrullid, mõnel neist tekkisid kokkupõrked pagulastega, kes ei taibanud hoiduda neist käesirutuse kaugusele, nagu Kölni linnapea oli kõigile soovitanud.
Pole teada, kas see patrullirühm, kus viibis ka Jurkevič, kedagi peksis või kas oli ta ise neis lööminguis üldse osaline, sest saksa politsei arreteeris valimatult kõik patrullis osalenud isikud. Ega siis valgele inimesele kehti samad seadused mis mustadele.
Kui valge inimese arreteerimiseks piisas sellest, et ta lihtsalt osales patrullis, siis kabistamisaktsioonist osa võtnute puhul polnud võimalik midagi ette võtta, kuna tagantjärgi oli tülikas kindlaks teha, kelle käsi millise seeliku alla torgatud oli. Pole tõendeid, pole ka kohtuasja. Elu läheb edasi.
Aga kodanikualgatuse inimesed saavad selle eest täie rauaga. On ju nende aktsioon sisuliselt usaldamatuseavaldus politsei vastu, aga politseinikud on niigi suures stressis. Pole nad ju harjunud, et korrarikkujad lihtsalt ei kuuletu neile, irvitavad näkku või, mis veel hullem, ründavad politseinikke. Kellegi peal tuleb ju see alandus välja elada, aga selleks kõlbavad vaid need, kelle tümitamist ei anna tõlgendada rassismina.
Ja üldse – kui palju võib politsei tööd dubleerida, kui palju patrulle tänavaile saata? Möödunud aastal hakkasid näiteks tegutsema šariaadipatrullid, kes kontrollivad linnatänavaid ja toitlustuskohti, ega seal ei sööda sealiha, jooda alkoholi või usuta Jeesusesse Kristusesse.
Detsembrikuus lükkas Saksa kohus tagasi kaebuse, kus nõuti šariaadipolitsei patrullide tegevuse kuulutamist ebaseaduslikuks. Moslemi seltsimeeste ahistamine ei läinud läbi, Allahu akbar!
Selle loo lõpetuseks soovitan teil aga mõelda kollektiivse vastutuse peale. Kumb oleks õigem, kas see, et paari tuhande kabistaja pärast peaksid kannatama kõik varjupaigataotlejad, või see, et oma ebakompetentsete juhtide tegemiste ja tegematajätmiste pärast kannataks kogu saksa rahvas?
Tõelisel antirassistil on vastus muidugi varnast võtta, aga normaalsele inimesele peaks siin mõtlemisainet jätkuma pikemaks ajaks.
Ootame, mida toob homne päev!

[Fucs]

Mart Sander: Eesti on islamile kerge saak

Multitalendist kunstnik Mart Sander põhjendab, mis on tema pagulashirmu taga. Sanderi sõnul on Eestis soodne pinnas islamiusu laiemaks levikuks , kust võivad omakorda sirguda ekstremistid.

Vaata videost!

http://uudised.tv3.ee/valismaa/uudis/20 ... rge-saak-/


Mart Sander: Euroopa tsivilisatsioonile saab saatuslikuks moslemite vastuvõtt

Mart Sander, kelle poliitiliselt kriitiline uusaastakaart jõudis Euroopa parempoolsetesse netifoorumitesse ning mille peale Facebook selle kui ebakorrektse postituse eemaldas, räägib islamismi teemadel. Kölni uusaastaöö sündmuste valgel näeb Sander teise kultuuritaustaga inimeste voolamist Euroopasse ohu märgina. Ta leiab, et käimas on ideoloogiline sõda, mille ühte armeed juhitakse hoopis kaugemalt - nagu zombide armeed õudusfilmides.

Vaata lähemalt videost.

http://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2016/ ... -vastuvott


Eesti piiriametnik Lesbosel: halva ilma tõttu jõuab saarele sadakond põgenikku päevas
ERR

Pea kaks nädalat Kreekas Lesbose saarel viibinud politseimajor Kalle Kandroo ütles, et enamasti saabub saarele umbes 1500 põgenikku päevas, kuid praegu jõuab halbade ilmade tõttu neid saarele umbes sadakond.

Eestist on Lesbosel neli politsei- ja piirivalveameti ametnikku, kelle töö on abistada Kreeka ametivõime põgenikelt sõrmejälgede võtmisel ja edastamisel EURODAC andmebaasi. Tegemist on Euroopa Liidu piirivalveagentuuri Frontex kiirreageerimisoperatsiooniga Poseidon, vahendasid ERR-i raadiouudised.

"Lesbose saarele saabub, kui on ilus ilm, umbes 1500 inimest päevas, aga praegu on torm ja saabub võib-olla sadakond," sõnas Kalle Kandroo.

Politseimajor selgitas, et kuna tegemist on Frontexi ajaloo suurima operatsiooniga, siis on ametnikud jagatud nelja gruppi. "Esimene grupp registreerib inimesed - vaatab järele, kas nad on õigest rahvusest või mitte. Siis on meie grupp, kes võtab sõrmejäljed. Kolmas grupp väljastab paberid. Lisaks on veel üks grupp, kes patrullib ümber rannajoone," selgitas ta.

"Põhimõtteliselt meil on Frontexi operatsioonil umbes 120 Euroopa Liidu piirivalveagentuuri töötajat. Töötame 24/7, töö on jagatud kolme vahetusse. Tööd on, aga õnneks või kahjuks ilmad on nii kehvad, et ega nad hetkel praegu tõesti ei liigu," lisas ta.

Kandroo andmetel läheb jaanuari lõpus Lesbose saarele Eestist uus neljaliikmeline meeskond.

http://uudised.err.ee/v/valismaa/b9635a ... kku-paevas


Cameron algatab mosleminaistele inglise keele kursuste kampaania
ERR

Suurbritannia peaminister David Cameron algatab Ühendkuningriiki saabunud mosleminaiste ühiskonda integreerimiseks kampaania neile inglise keele õpetamiseks.

Cameron kirjutab ajalehes Times, et Suurbritannias on 190 000 mosleminaist, kes ei räägi üldse või räägivad väga vähe inglise keelt ning riik peab tema sõnul astuma samme meeste suhtes, kes omavad oma naiste, õdede ja tütarde üle suurt kontrolli, vahendas Reuters.

"Inimene saab siia kolida väga algelise inglise keele oskusega ja puudub ka nõue seda aja jooksul parandada. Me muudame seda. Nüüd me ütleme: kui sa ei paranda keeleoskust, võib see mõjutada sinu võimalust Suurbritanniasse jääda," kirjutas peaminister.

"See aitab teha neile meestele selgeks, kes takistavad oma partneritel ühiskonda integreeruda, et sellel on tagajärjed," lisas ta.

Migrandid, kes ei läbi alates Suurbritanniasse saabumisest kahe ja poole aasta jooksul inglise keele testi, ei pruugi saada riiki edasi jääda.

Valitsus investeerib 20 miljonit naela (26 miljonit eurot) mosleminaiste inglise keele kursustesse ning alates selle aasta oktoobrist hakatakse testima neid inimesi, kes on Suurbritanniasse saabunud abikaasa viisaga, et kontrollida, kas nende keeleoskus on paranenud.

Cameron ütles, et kuigi ei ole otseseid põhjuslikke seoseid kehva inglise keele oskuse ja äärmusluse vahel, on need, kes ei suuda Briti ühiskonda integreeruda, tundlikumad äärmuslikele ideoloogiatele.

http://uudised.err.ee/v/valismaa/be993e ... -kampaania

[Kurjam]

Mihkel Mutt arvab:

Inimestele vist tundub, et suveräänsusest osa Brüsselisse andmisega pole me piisavalt vastu saanud (lääne elustandard on ikka kättesaamatus kauguses) ja selles on süüdi poliitiline eliit. Põgenike võimalikus tulemises nähakse Brüsselile koogutamist. Ma ei väida, et see vastab täielikult tõele, vaid et nii seda tajutakse. Just see ongi tähtis. Suur osa kohalikke valitsejaid ei paista seda oluliseks pidavat.

Jaak Jõerüüt arvab:

Multikulti paratamatusest mõtlejatele omakorda tuleb kõigepealt meelde tuletada lihtsat tõsiasja: ilma iseseisvate «kultideta» ei jää järele ka mingit «multit», järele jääb paremal juhul ainult globaalne ühisturg ja me ei tea ette, kas see sarnaneks siis Helsingi puhta, idüllilise, ent kõrgete hindadega Kauppahalli või Tallinna praeguse Keskturuga kogu selle haisu, räpa ja kaosega.

Taas ja taas räägitakse eestluse (ümber)mõtestamise vajadusest tänapäeva maailmas. Kirjanikuna, kes kirjutab eesti keeles, on mul selle kohta paljugi öelda, kõik praegu siia ei mahu. Ent NB!, rahvusluse kontekstis tuleb omale kindlasti aru anda, kust läheb piir koduse turvalisuse ja loomuliku rahvusvahelisuse vahel või piir loomuliku rahvusluse ja naiivse rahvusvahelise populismi vahel. Ning vahel tuleb kõva häälega korrata lihtsaid tõsiasju nagu see, et kodumaa ja emakeele armastus ei ole rassism.

Paistab, et ka kommunistist võib veel inimene saada.

Eks Jõerüüdil on ka Ojulandi tee jalge all. Pimegi näeb, et kogu selle eurondusega on varsti kööga - vaja kähku pooli vahetada enne kui asjad kurjaks lähevad

[virguja]

Aitäh Kriku, asjakohased tsitaadid lugupeetud kirjanikelt.
-----
Mis puudutab multikultit, siis tooks valgete ja mustade ja punaste ja kollaste ja ... kultuuride segamisest vulgarismi kalduva näite: võtta eliitrestorani toidud, segada ühtekokku ja mikseri/blenderi. Mis tuleb välja?
Oma kogemusest aastal 1997, kui hakati sonima multikultist, me proovisime, ... öööääkkkk. MOTT
-----
Lesbosest: kas Türgiga ei sõlmitud miski diil piiri valvamisest, mida saksa kantsler fanfaaride saatel presenteeris.
-----
ksf Kurjamile kirjanikest: eks me kõik oleme vahel eksiteel või segaduses. JA parem hilja kui mitte kunagi ... arusaamisele jõudmisel.

Seda kõike kõrvalt vaadates ja erinevate inimestega rääkides tekib mul vahest juba tunne et me oleme siin oma venelastega ju napilt vennad.
Seda ennustati ju juba eelmisel aastatuhandel, et venelased tegid meid sõpradeks sakslastega ning pabulased teevad meid tulevikus sõpradeks venelastega.

Kui mingist ühest nakkusest kangem nakkus on kere kallale tulemas, ei tähenda see põrmugi seda, et see esimene kohe peaks kehaomaseks või lausa sõbraks saama. Ehk siis, et asi näitlik oleks - kui meil laiutab süüfilis ja HIV on võõrliigina massiliselt sisse tulemas, siis tõrjevahendiks pole kohe kindlasti mitte võimalikult kiire süüfilisse nakatumine. Ja seda isegi siis, kui see võimaldaks esialgu HIV-i eemale hoida.

Ma arvan, et jutt ei peaks mitte olema sõprusest, koos või elamisest, toidusedelist. Lugesin just Liibanonist, kus täiesti kristlaste linnakesse võeti vastu põgenikke, nüüd nõuavad need et linnas lõpetataks sealiha ja alkoholi müük. Vot niimoodi siis ...
Kuna praegu on pabulaste (aitäh Sho, hea nimetus) invasioonilaine meist kaugel, siis võime väga lühiajalises perspektiivis lubada omale liitlasteta olemist. Vähemalt minu kodustatud soomlased arvavad niimoodi. Mis saab toimuma põhjanaabrite juures kui sinna veel kaks korda niipalju migrante saabub, või kui Euroopas rakendub meil nii ülistatud Sorose peaaegu et nõudmine võtta vastu igaaastaselt miljon migranti?

[Westland]

Hip-hip-hurraa!!!

Saksamaal vahistati esimene Kölni rünnakutes kahtlustatav

http://maailm.postimees.ee/3473049/saks ... htlustatav