Venemaa majandus ja sanktsioonid I

Kõik käimasolevast sõjast
Suletud
Kasutaja avatar
Svejk
Liige
Postitusi: 3758
Liitunud: 13 Jaan, 2010 18:32
Asukoht: Põllul
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas Svejk »

soul kirjutas:
Westland kirjutas:Kes pani tähele siis Demura poetas video alguses,et Skolkovo suletakse. :shock:
Kummaline, et pole nagu mujalt see info läbi jooksnud?
Silmanurgast olen seda "rossnanovärki" siin-seal näinud, ca nädal tagasi:


Госкорпорация «Роснано», а также «Сколково» и «Российская венчурная компания» могут быть ликвидированы
http://echo.msk.ru/news/1701960-echo.html
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
Kasutaja avatar
Svejk
Liige
Postitusi: 3758
Liitunud: 13 Jaan, 2010 18:32
Asukoht: Põllul
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas Svejk »

Stepan räägib veel. Midagi põhimõtteliselt uut ei kuule, aga lahe kuulmine ikkagi. Fännidele:

НОВЫЙ СЕМИНАР ДЕМУРЫ - февраль 2016 (Полная Версия в HD Качестве)
https://www.youtube.com/watch?v=DpuVdeI1Ugg
Published on Feb 1, 2016
Полная Версия Семинара Степана Демуры. (хорошее качество)
Курс рубля в 2016 году? Что будет?
Долго ли продлится кризис 2016? Чего ждать обычным людям от 2016 года?
Стоит ли покупать доллар? Обо всем этом вы узнаете в этом видео
Mõned nopped.

Hiina ei jaga isegi oma paar-kolm põlvkonda vana tehnoloogiat venega.
Hiina raudteevedude maht on viimasel aastal kahanenud veerandi, aga majandus kasvas 7% ....."kes valetab?"
Vene tööstus kahaneb 5% kvartalis. Viimase pooleteise aastaga pole mingit "impordiasendust" siginenud, aga raha osta seda, mida varem osteti, ei ole. Import on 40% kokku kuivanud.
See, et rubla on odavnenud kaks korda, ei tähenda seda, et seda laenuks saab või laenuks tahab. Sisenõudlus kahaneb
Ilma investeeringuteta ei juhtu mitte midagi paremuse poole, võetakse sanktsioonid maha või mitte

Julmad naljad pensionifondide ja meditsiini teemal - probleem laheneb "iseenesest"

"USAs on elaniku kohta 7 korda vähem miilitsaid, aga selle eest on rahvas relvastatud" :)

Ja loomulikult tuleb Krimm tagasi anda. Kusjuures koos valurahaga hohollidele


Ja kui heietamiseks läks, siis tund aega argumenteeritud turmtuld Zukovskilt (ole mees ja püsi kelgul):

НОВОЕ! Кооператив «Озеро» обрекает Россию на нищету и потрясения В Жуковский 25 01 16
https://www.youtube.com/watch?v=ru6kMKDXxPE

Mees nagu hästiõlitatud kuulipilduja.
"kõik ju teavad, kus on peidus Surematu Kashei nõel - Ostankinos" 8)
Viimati muutis Svejk, 02 Veebr, 2016 11:12, muudetud 1 kord kokku.
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6602
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas kaur3 »

Sergei Alaksašenko kirjutab oma 2014. aasta sügise vestlusest B. Nemtsoviga. Nemtsov ootas Vene majanduse kiiret kokkukukkumist, Alaksašenko seletas, miks seda ei juhtu. Allpool tulebki sellet juttu.
А равновесие российская экономика может найти и при цене нефти в $50, и при цене в $30, и (страшно сказать) при цене в $10. Да, курс доллара в последнем случае может улететь далеко за 100 руб., а инфляция превысить 20%; возможно, экономика потеряет еще 3–5% ВВП и откатится с сегодняшнего 11-го на 15-е место в мире. Банк России уже начал достаточно активно поддерживать бюджет эмиссионными деньгами (примерно 1% ВВП в 2015 году), а Минфин давно вышел за пределы «неприкосновенного» трехпроцентного уровня бюджетного дефицита, и это неизбежно будет вести к дальнейшему падению рубля, сохранению высоких темпов инфляции, снижению уровня качества жизни россиян. Но пока даже 30-процентный рост цен в год не представляется реалистичным — с 2000 года в мире, если не брать в расчет государства, находившиеся в состоянии войны, было всего десять стран, «позволивших» себе инфляцию 30% в год и выше.
Несомненно, все это станет катастрофой для России в историческом плане: наша страна так же, как она пропустила «сланцевую революцию» в нефтегазодобыче, пропустит прорывы в биотехнологиях и автомобилестроении, в создании искусственного интеллекта и генной инженерии. Правительственные эксперты будут называть это «ловушкой среднего уровня доходов», объясняя, что не одни мы такие, что попасть в эту ловушку — норма, а вырваться из нее — исключение. А для простых россиян это все выльется в нарастающее, практически вечное отставание по уровню и качеству жизни не только от наиболее развитых стран, но и от стран Прибалтики и Восточной Европы, которые всего 25 лет назад были с нами рядом.
http://rbcdaily.ru/economy/562949999521837
Viimati muutis kaur3, 02 Veebr, 2016 11:25, muudetud 3 korda kokku.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 42819
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas Kriku »

Putini tütrest kirjutanud Vene ajakiri sai järelevalveorganilt hoiatuse ja langes küberrünnaku alla
Ajakiri The New Times sai samal päeval, kui avaldas uuringu Venemaa presidendi Vladimir Putini väidetava vanema tütre kohta, hoiatuse Venemaa meedia järelevalveorganilt Roskomnadzorilt ning väljaande veebilehe vastu toimus küberrünnak.

The New Timesi peatoimetaja Jevgenia Albats ütles RBK-le, et tegemist oli esimese hoiatusega Roskomnadzorilt nende ajakirjale üheksa aasta jooksul. Hoiatuse ametlik põhjus oli Venemaal keelatud Ukraina organisatsiooni Paremsektor nimetamine ilma märketa, et see on Venemaal keelatud. Paremsektorist oli juttu The New Timesi jaanuarinumbris avaldatud artiklis „Лишь бы не было войны“ („Kui vaid ei oleks sõda“), vahendab NEWSru.com.

Vene seaduste järgi võidakse väljaandelt, mis saab kaks hoiatust 12 kuu jooksul, litsents ära võtta. The New Timesi jaoks on see esimene hoiatus kalendriaasta jooksul.

Hoiatus tehti 1. veebruaril, samal päeval, kui The New Timesi veebilehel avaldati uuringu tulemused Putini väidetava vanema tütre Maria kohta. Veebileht muutus aga pärast selle materjali avaldamist ligipääsmatuks. Albats kahtlustab, et probleemid tekkisid võimsa küberrünnaku tõttu. Viimane kord tekkis samasugune probleem pärast intervjuu avaldamist naftafirma Jukos endise juhi Mihhail Hodorkovskiga.

Artikli autor Sergei Kanev kirjutas, et Putini väidetav tütar Maria, pärast abiellumist perekonnanimega Faassen, elab seitsmekordses majas Moskva Novinski bulvaril USA saatkonna naabruses. Tema sünnikuupäev langeb täielikult kokku Putini vanema tütre omaga.

Kommunaalteenistuste töötajad rääkisid ajakirjanikele, et naise varasem nimi oli Vorontsova ja ta õppis Moskva riiklikus ülikoolis. The New Timesi andmetel kasutas ta veel nelja nimega dokumente. Moskva riikliku ülikooli ametlikul veebilehel on tõepoolest kirjas, et aastatel 2006-2011 õppis fundamentaalmeditsiini teaduskonnas tudeng nimega Maria Vladimirovna Vorontsova. Ta on olemas ka kümnetel koos kursusekaaslastega tehtud fotodel sotsiaalmeedias. Samas keeldusid need kursusekaaslased kategooriliselt ajakirjanikuga suhtlemast või küsisid intervjuu eest „fantastilisi summasid“.

Vorontsova lõpetas ülikooli 2011. aastal ja kaitses diplomitöö akadeemik Ivan Dedovi juhendamisel.

Edasi astus Vorontsova aspirantuuri Venemaa tervishoiuministeeriumi endokrinoloogia teaduskeskusse, mida juhib seesama Dedov. Sellel perioodil määrati akadeemiku poeg Dmitri Venemaa kohtunikuks Euroopa inimõiguste kohtusse ning Dedov ise valiti ilma vastaskandidaadita Venemaa meditsiiniteaduste akadeemia presidendiks. Tollane tervishoiuminister Tatjana Golikova andis aga korralduse kiirendada endokrinoloogia teaduskeskuse juures asuva laste endokrinoloogia instituudi ehitust. Artikli avaldamise päeval avaldati Putini ukaas Dedovi autasustamise kohta teeneteordeniga.

Internetis olevate fotode järgi reisib Maria palju välismaal, sõidab kallite jahtidega ja palkab välismaalt pedagooge, kirjutas The New Times. Näiteks selgus, et tudengineiu Maša käis koos sõbrannadega luksusklassi megajahil Aria Vahemere kruiisil, mille käigus külastati Monte Carlot, Itaaliat, Prantsusmaad ja Hispaaniat. Märgitakse ka Maria Faasseni arvukaid lääne kontakte kunsti-, äri- ja diplomaatilistes ringkondades.
Kasutaja avatar
Chupacabra
Liige
Postitusi: 3897
Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas Chupacabra »

Venemaa Sovereign Wealth Fundis (SWF) oli jaanuari lõpus 49,7 miljardi dollari väärtuses varasid, kuuga langus 0,3 miljardi võrra.
Heaolufondis oli jaanuari lõpu seisuga 71,2 miljardi dollari väärtuses varasid, langus kuuga 0,5 miljardit.
Neid kahte fondi kasutab riik eelarve tasakaalustamiseks, kuigi nende eesmärk algselt oli midagi muud. Eriti rängalt said need fondid pihta eelmise aasta lõpus aga tundub et jaanuaris suudeti mingil määral olukorda stabiliseerida.

Keskpanga reservides oli 22.01. seisuga 369,3 miljardi dollari väärtuses varasid ja kasv nädalaga 1 miljardit. 29.01. seis peaks teatatama homme.
Seda fondi ei saa otse riigieelarves kasutada, kuid teoreetiliselt on võimalik. Samas kui see peaks hakkama kiirelt kahanema, siis kukub rubla kokku, sest see on ruubliku tagatis.
Aspelund
Liige
Postitusi: 1218
Liitunud: 04 Mai, 2005 10:45
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas Aspelund »

Neid Venemaa fondide andmeid peab võtma peotäie soolaga. Mitte miski ei takista jama edastamast, näitamast paremat seisu reaalsest.

A.
mumuu
Liige
Postitusi: 490
Liitunud: 29 Aug, 2014 20:44
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas mumuu »

Ma oleks nende fondide ja varade "stabiliseerumste" kohapealt samuti ettevaatlik. Kui kõik veereb allamäge, aga reservid püsivad ...... Kui ikka reaalsus ei kannata enam näidata, siis isegi eeldades, et mingil perioodil on need andmed olnud adekvaatsed, siis ilmselt pole mingi probleem anda käsk, et nüüd tuleb reserve presenteerida stabiilsetena. Sest niikaua kui seal veel järgmiseks interventsiooniks või muuks meetmeks raha jätkud, pole sellises olukorras õigupoolest vahet, mis "paber" ütleb. Parem, et ütleb et jagub veel jummal-jummal kui kauaks. Nende lõppemisest saab aimu siis, kui seal tegelikult ka enam midagi ei ole. Või kui neid enam üldse ei kasutata - isegi, kui paberi järgi veel on. Ehk siis ma arvan et me oleme faasis, kus lugeda tuleks mingeid muid märke. Aga milliseid ja kuidas neid siis ka tõlgendama peaks - teab jumal taevas (või Putin Kremlis) kui nemadki. Eks need rervid on seal hea vene kombe kohaselt kah vahelagedega. Nagu meie viljasalv ;)
Kasutaja avatar
Chupacabra
Liige
Postitusi: 3897
Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas Chupacabra »

Ma hekel veel usun, et numbrid on adekvaatsed, kuna kogu vara ei ole Venemaal. Kui tekiks liiga suur ebakõla, siis riskifondid märkaks seda ja varsti oleks see ka meedias. Jaanuari väikesed kulud võivad olla seotud hoopis Venemaa eelarve koostamise eripäraga. Kui ma ei eksi, siis eelmise nädala lõpuks pidid kõik regioonid esitama oma rahataotlused ja seega pole nad veel 2016 rahasid riigikassast kätte saanud. Veebruaris saavad enamus oma kärbitud eelarved kätte ja hakkavad tegelikku raha saama. Siis on ka riigikassas suurem miinus. Annaks kõigevägevam ainult soodsat naftahinda, siis näeme ka reservide kiiret sulamist.
Puurija
Liige
Postitusi: 1687
Liitunud: 01 Mai, 2014 11:20
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas Puurija »

Slovakkia välisminister Miroslav Lajčák: ,,Pean tähtsaks siduda sanktsioonide kestus Minski lepete täieliku täitmisega, just selline sidumine suurendab kasutusel olevate sanktsioonide tähtsust piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse tagamiseks. Vaadates üle Venemaa-vastaseid sanktsioone, peab Euroopa Liit (EL) hindama Minski lepete täitmist ja Venemaa samme sel eesmärgil. EL kehtestas seoses Ukrainas toimuvaga järk-järgult Venemaale hulga sanktsioone: isikutevastased sanktsioonid Ukraina terviklikkuse rikkumise eest, valdkondlikud sanktsioonid Krimmi annketeerimise eest, valdkondlikud sanktsioonid Ida-Ukraina olukorra õõnestamise eest, samuti sanktsioonid Ukraina riigiraha varastamise eest. Sanktsioonid on eelkõige EL poliitika vahend. Seepärast on EL juhid sidunud valdkonnasanktsioonid Minski lepete täieliku täitmisega. Just selline seotus suurendab rakendatavate sanktsioonide tähtsust piirkonna julgeolekule ja stabiilsusele. Seepärast on loogika kohaselt sanktsioonide täielik kaotamine vaid siis, kui nende põhjused on täielikult kadunud. Teisalt võib kaaluda mõningate sanktsioonide lõdvendamist sõltuvalt Minski protsessi edenemisest, kui EL riigid jõuavad ühisele arvamusele, et Donbassi tüli muutub sõjalisest poliitiliseks."
http://interfax.com.ua/news/economic/321713.html

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse (RKK) teadur Kalev Stoicescu: ,,Ettearvamatuse riskile annab kaalu juurde madal nafta hind ning selle mõju niigi halvale Vene majandusele, mis halveneb iga päeva ja kuuga. Lisaks pole lähiaastail näha paranemise perspektiivi."
http://uudised.err.ee/v/eesti/53198657- ... iuksustega

Gazprom kavatseb kasvatada tarneid Euroopasse tänavu kahe protsendi jagu.
Gazpromi asejuht Aleksandr Medvedev: ,,Venemaal on kõige konkurentsivõimelisem gaasihind Euroopa Liidus ning Gazprom ei muretse rivaalide pärast regioonis, USA veeldatud maagaas (LNG) kaasa arvatud."
Deutsche Banki analüütik Pavel Kushnir: ,,Gazpromi väljavaade kõlab realistlikult vähemalt kahe eelseisva aasta perspektiivis, sest Euroopa Liit vajab midagi langeva sisetootmise asemele."
http://majandus24.postimees.ee/3561175/ ... ivoimalusi
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 42819
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas Kriku »

Me oleme ksf Martin Peetriga sel teemal siin mitu korda vaielnud, kuid ma arvan siiski, et kui jutt on rahvusvahelistest reservidest (kuld, valuuta jne), siis peaks number enam-vähem õige olema. Esiteks, neid hoitakse osaliselt välismaal. Teiseks, nende müümine toimub ka rahvusvahelise börsi vms. vahenduse kaudu ja hakkab silma.

Kahelda võib aga igasugustes osakutes jms. väärtpaberites, mida reservfondi kantud on ja kuidagi hinnatakse.
NGolf
Liige
Postitusi: 3373
Liitunud: 16 Juul, 2013 11:48
Kontakt:

Geopoliitika

Postitus Postitas NGolf »

Baieri boss Seehofer uuendab juba ammust ajast soojasid suhteid Müncheni ja Venemaa vahel ja läheb paari päeva pärast Moskvasse Putinile külla. Arvatakse, et kirub seal sanktsioone ja Merkeli (pagulas)poliitikat. Jutus mainitakse ka Müncheni esindajate teist legendaarset Moskvas käiku, kui 1987. kohtus Strauss Gorbatšoviga. Piloteerinud sinnaminekul lennukit ise ja tunnistas, et maandumine lumetormis oli tema piloodikarjääri raskeim. 2006. külastas Putin jälle Baierit ja siis said seoses parasjagu kuuma Politkovskaja teemaga kohalikud poliitikud materdatud teiste poolt, et kuidas ikka nii võib. Seehoferil on 2016. a teisel poolaastal on juba ka järgmine, majandustegelastega ühine Moskva-visiit ette nähtud.

http://www.spiegel.de/politik/deutschla ... 75145.html

Milliseid keeli õpitakse Venemaa naaberiikides koolides: vene keele osatähtsus järjest vähenemas, Eestis on see 65% ja selle tulemusega oleme teisel kohal Leedu järel. Muidugi on siin sees ka venekeelsed õpilased.
http://www.faz.net/aktuell/wirtschaft/w ... 46022.html
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas Martin Peeter »

Lollitamise võimaluste kohta.
Nüüdseks võime me 100% kindlusega öelda, et hoolimata väga rangest Eurostatist õnnestus Kreekal kogu maailma analüütikuid üsna suurelt petta.
Reserve liigutatakse ja paigutatakse. Maailmas on tuhandeid panku, mis on omavahel konkurendid ja infot eriti ei liiguta, mitte keegi ei oma üldist ülevaadet, mis neis toimub. Ainuüksi neist TOP 10 bilansimaht kokku on 26 triljonit, paarsada miljardit sinna ära peita, on tehniline küsimus. Kreeka puhul ca 100 miljardit võlgu peideti nii ära, et keegi aru ei saanud enne, kui raha otsa sai. Venemaa on 7-8 korda suurem ja suure finantskuritegevuse kogemusega majandus.
Aga tegelikult see polegi nii väga tähtis. Tähtis on kuni püsib usaldus Vene raha ja majanduse vastu. Usalduse täielik kadu tähendab krahhi ja kollapsit.
Dona nobis pacem!
Kasutaja avatar
Svejk
Liige
Postitusi: 3758
Liitunud: 13 Jaan, 2010 18:32
Asukoht: Põllul
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas Svejk »

79,37 рублей за доллар, 86,64 рублей за евро, 32,87 доллара за баррель

Numbrid näitavad jälle "kosumise" märke

Kaks tundi hiljem:

79,84 рублей за доллар, 87,13 рублей за евро, 32,52 доллара за баррель
Viimati muutis Svejk, 02 Veebr, 2016 23:58, muudetud 1 kord kokku.
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
Kasutaja avatar
Chupacabra
Liige
Postitusi: 3897
Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas Chupacabra »

Fondide üldmahu varjamine ei anna suurt midagi. Palju olulisem on info, kui likviidsed on need varad. Keskpank on ilmselt väga likviidne, kulla osa on ainult 45 miljardit (kuld on müüdav aga mitte nii suures koguses). Teiste fondide puhul võib seal olla igast s*tta, mille müümine on võimatu või siis oluliselt erineva hinnaga võrreldes ametliku hinnaga.
vadim
Liige
Postitusi: 70
Liitunud: 26 Nov, 2015 0:17
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas vadim »

tympsa kirjutas:Erinevate maade ülikoole nii raha kirvemeetodil siiski võrrelda ei saa.

likooli kulud on ju väga mitmekesised :
õppejõudude ja tehniliste töötajate palgad,õppejõudude arv üliõpilaste kohta, kinnisvara rent ja korrashoiukulud,tehniline varustatus,isegi elektri ja kütuse hind on väga erinev.Ü

Mõttekam oleks võrrelda lõpetajate konkurentsivõimet tööturul ja teadussaavutusi .Me teame siin Eestiski, et üsna tagasihoidlike majandustingimuste kiuste on ka provintsilinnas Tartus võimalik anda väga head haridust.

Samas mõni pururikas eraõppeasutus ei suuda paksule rahakotile vaatamata nii head haridust anda ega suuda seetõttu ka nii võimekaid üliõpilasi endale saada.

Oh sa jeerum. Souli postitatud pilt Harvard versus Venemaa oli ootamatu, naljakas ja kurb. Ei saanud ennast tagasi hoida, pidin ise ka ühe väikese sahmaka kerisele viskama.

Ei taha midagi halba öelda Tartu ülikooli kohta. Selle vähese raha juures on jõutud ju üsna kaugele. Eks rahvusvahelisi reitinguid on mitmesuguseid ja nendest on meedias ka juttu tehtud. Aga esimene mis paregu kätte sattus pakkus välja 100 parima Ida- Euroopa ja Kesk- Aasia ülikooli nimekirja.http://www.topuniversities.com/student- ... ntral-asia
Selles oli meie ülikool Moskva Lomonossovi, Karli, Novosibirski ja Varssavi ülikooli järel auväärsel 5.-6. kohal.
Olla 10 erialal oma tööde tsiteeritavusega maailma ülikoolide esimese 1 % seas on ka vaieldamatult tugev saavutus. Siin pole TÜ-l samuti häbeneda midagi.

Kõik on õige- Ülikoolid on erinevad, nende struktuur ja rahastus võivad olla samuti väga erinev.
Mis aga neid kolme – Tartu, Lomonossov, Harvard seob- tegemist on oma maa juhtivate ülikoolidega.
Lisaks selle on Lomonossovi nim. Moskva ülikool suurim klassikaline akadeemilise uurimistegevusega ülikool endisel NL teeritooriumil.
Aga kui mõelda, et föderaaleelarvest eraldab Vene riik Lomonossovi ülikoolis töötavale 4,500 uurijale fundamentaaluuringuteks ca 30 miljonit eurot ehk siis ca 600 eurot kuus ühe teadlase kohta..............ja ku siia juurde panna need kes teevad uurimistööd õppetegevuse kõrvalt.
Föderaaleelarve pole muidugi ainuke ülikooli rahastamisallikas, osa rahast tuleb näiteks õppemaksudest, Lomonossovi ülikool on kallimate seas, seal tuleb maksta enam kui 300,000 rbl aastas (üle 4,000 euro), aga kui palju see üldist pilti muudab, on iseasi.
Kui veab võib raha küsida ka ülevenemaalisest fundamentaaluuringuid toetavast fondist, mille eelarve oli 2013 veidi üle 100 mln usd (aga see oli mõeldud tervele riigi projektideks) või mõnest teisest kohast.

Paneme siis kõrvale Harvardi, kus uurimistöö eelarve on 800 mln usd
(väike lisamärkus: toredal Souli poolt üleslaetud pildil olev 32 mld usd ei saa ilmselt olla Harvardi eelarve, mulle tundub, et tegemist on ülikooli varade väärtusega).http://www.thebestschools.org/features/ ... -research/
Aga Harvard pole oma uurimistegevuses üldsegi liider.
Kolm suurimat: Massachusetts- 1,24 mld usd, J.Hopkinsi ülikool- 1,35 mld usd, Texase ülikool- 1,12 mld
Ka antud nimekirjas viimane ehk 30.ülikooli uurimistegevuse eelarve ulatub kõigest 442 mln usd-ni
http://www.thebestschools.org/features/ ... ch-Budgets

Võrdluseks- 2016.a.a. VF eelarves nähakse tsiviilvaldkonna teadusuuringuteks ette 300 mld rbl ehk 3,75 mld usd (sellest kolmandik fundamentaaluuringuteks). Võrreles eelmise, 2015.aastaga teadusuuringute maht väheneb 14 %.http://www.gazeta.ru/science/2016/01/20_a_8032067.shtml
Ja see võib veelgi väheneda kui tuleb selle aasta riigieelarvet kokku tõmmata.

Teisiti öeldes- kogu VF teaduseelarve tsiviilvaldkonnas on võrdne enam vähem kolme eelmises lõigus nimetatud USA ülikooli uurimiseelarvega.

Aga muidugi ei tohi unustada, et dollari eest saab Venemaal hoopis rohkem ära teha. Mõttetu on Venemaal maksta professoritele samu palju kui Harvardis (pea 23,000 usd kuus). Mitte nii palju kui USA-s aga siiski piisavalt. Viimasest on ka Putin aru saanud. Seepärast oli Venemaa ülikoolidele seatud eesmärk saavutada kõrgkkoolide õppejõududele 2015.a. 130 % suurune palk võrreldes regiooni keskmisega ja kaugem eesmärk- aastaks 2020 keskmine palk, mille suurus oleks 200 % regiooni keskmisest.

Raha selleks ei paista olevat, seega tuleb käiku lasta sisemised reservid: osa inimesi lahti lasta, koormus ja osa palka jagada tööle jäänud kolleegide vahel.
Tegelikkus jääb Putini rajajoontest endiselt maha.
Ühe Moskva ülikooli töötaja poolt pakutakse, et professori tegelik palk on 35,000 rbl ja dotsendil 30,000 rbl samas kui Moskva linna keskmine palk 2015 a oli ca 61 000 rbl ( ligikaudu 700 eurot). Ministeeriumiametnikud kinnitavad,et ei, ei- selles ülikoolis on keskmine õppejõudude palk siski tõusnud 59,000 rbl-lt 79,000 rbl-ni
http://netreforme.org/category/economics/prepodsmoney/

Näiteid palkadest VF kõrgkoolides muudest allikatest
Ilma kraadita õppejõud- 12,000 rbl (138 euro)
Dotsent- üle 17,000 rbl
Professor- 30,000 rbl ringis (ca 350 eurot, samal tasemel müüjate ja turvameestega)
Need on põhipalgamäärad. Et saada natukene normaalset raha tuleb teha lisatööd ja täita lisaülesandeid (näit kateedri juhatamine, lisatöö õppetevuses, lisatasu üliõpilaste eest, kes maksvad ise õppetöö eest, grandid jne).
Siis kujuneb keskmiseks 40,000-50,000 rbl, mis vastabki seatud eesmärgile
Mida rohkem ülespoole seda enam saadakse palka
Teaduskonna dekaan- 100,000 rbl
Prorektor, rektor-isegi miljon rbl
St Peterburgi riikliku ülikooli professor ja kateedri juhatja 54,000 rbl
aga dotsent ja teaduste kandidaat õppetemaise eest 14,000 rbl
Seejuures on see ülikool eristaatusega
http://finbazis.ru/zarplata-prepodavatelya-vuza/

Kõige raskem on noortel õppejõududel kes pannakse tihti asistendi kohale kus makstakse miinimumpalka
aga isegi siis kui kaitsete kraadi ja saate dotsendiks saate palka, mis on ellujäämise piiril
Grandid katavad seadmete kulu aga mitte palka
Üldiselt krritiline pilguheit VF kõrgkooli toimimisse + 117 kommentaari
https://megamozg.ru/post/22816/

Siin võib imetleda ühe assistendi tsekki kuupalgaga 10 000 rbl (neto) /115 euro
https://chestno24.com/skolko-stoit-prepodavatel/

Ka Venemaa juhtiva füüsikainstituudini (Московский физико-технический институт- Venemaa top 5 seas olev kõrgkool, asutajate kui lõpetajate seas mitmed Nobeli preemia laureaadid) jõudis
Putini korraldus palkade tõstmiseks. Raha pole, aga lahendus leiti- õppejõud otsustati täiskohalt üle viia 0,7 kohale, Paberil jääb ametikohti vähemaks ja nii sööstabki keskmine palk Putini rajajoone poole. Õppejõud võitlevad vastu. Aga ülikooli järelvalvet kureerib Donbassi niiditõmbaja, presidendi nõunik Vladislav Surkov
http://www.kommersant.ru/doc/2861058

Ja siit siis teadlaste emigratsioon. Venemaal on ligikaudu 700,000 teadast. Iga aastal emigreerub 5000-6000 teadlast, kellele tuleb liita lepingutega välisriikides töötavad teadlased (need võivad olla aastate pikkused). Lahkuvad muidugi paremad, näiteks üle poole rahvusvaheliste olümpiaadide võitjatest.
http://rosnauka.ru/publication/540


Veel korra Harvardist ja reitingutest. Venemaal on mure, et nende ülikoolid ei pääse mitte kuidagi reitingute tippu. Mõned aastad tagasi aga õnnestus lõpuks eelpool nimetatud Lomonossovi ülikoolil edestada mitte ainult Harvardit vaid lüüa ka Stanfordi ja Cambridge kõrgkoole.

Tahate teada kuidas. Aga väga lihtsalt. Ikka enda, Venemaal loodud rahvusvahelise reitingu abil !
http://www.strf.ru/material.aspx?Catalo ... rB0Npp97rc
Nii et vähemalt korra on Harvard maha murtud.

Praeguseks on venelaste „reitinguagentuur“, kes sellise vägitükiga hakkama sai hoopis hingusele läinud. Venemaal on välja valitud 15 ülikooli, kes on saanud riigilt lisatoetuse, et selle abil neetud lääne reitingutes kõrgetetele kohtadele saada.


Magustoiduks üks mittepatriootiline (koos mõnede pea patriootiliste ehk USA-d halvas valguses näitavate ridadega) artikkel Vokrug Svetalt haridusest ja teadusest USA-s
http://www.vokrugsveta.ru/article/218842/

(sulgudes numbrid Venemaa kohta on meelelahutuslikul eesmärgil häbematult minu poolt lisatud, nii et neile ei maksa suurt tähelepanu pöörata)
Зарплаты в США
44 880 долларов в год — средняя зарплата по стране (456 usd kuu või 5470 usd aasta)
57 000 долларов в год в среднем по стране получают учителя, однако зарплата разнится в зависимости от штата и уровня престижности школы (428 usd kuus ehk 5136 usd aastas)
39 000 долларов в год — средняя зарплата учителей в Южной Дакоте (самая низкая по стране) (Dagestanis 220 usd kuus ehk 2640 usd aastas)
90 000 долларов в год — средняя зарплата учителей в Нью-Йорке, Нью-Джерси, Калифорнии (самая высокая по стране) (kõige kõrgem Jamal Neenetsi auton. ringkond- 1047 usd kuus ehk 12564 usd aastas)
На сегодня США получили самое большое количество Нобелевских премий в мире — 362 (21 Venemaalt või NL-st)
Соперничать с ними могут лишь все европейские страны, вместе взятые. 102 нобелевских лауреата от США были рождены за пределами Штатов (шесть в России). Однако половина из них приехали в США в раннем детстве, получили там школьное и университетское образование. Другие 50% либо проходили в США магистратуру и докторантуру, либо занимались исследовательской работой в научных центрах США.
28% мировых расходов на образование приходится на долю США, где живет 4% детей и молодежи планеты.
48% от мирового объема открытий в медицине, экономике и естественных науках приходятся на США.
28 американских вузов попали в топ-50 рейтинга The Times Higher Education World University Rankings 2014–2015. В верхней десятке вузов мира семь из США.
60% студентов берут кредит на учебу. Общая сумма задолженности по кредитам на учебу — более триллиона долларов
40 000 американцев ежегодно получают докторскую степень. Это примерно 9% от общего количества учащихся.
19% зарубежных студентов едут в США изучать бизнес и менеджмент, 17% — инженерные науки, 12% — математические, 8% — естественные.
28 000 долларов в среднем стоит год обучения в государственном университете. В частном — около 41 000 долларов. Самое дорогое образование — медицинское (40 000–47 000 долларов).
41% девушек латиноамериканского происхождения оставляют школу раньше времени по причине беременности.
66% из тех, кто не окончил 12 классов, не работают. 84% из них получают помощь от государства.
75% преступлений совершают те, кто оставил школу раньше времени и не сдал тест GED.
60% афроамериканцев оставляют школу раньше времени, так как попадают в тюрьму. В тюрьмах Америки можно получить почти любое образование благодаря онлайн-университетам.

Среднегодовой заработок в США (долларов в год)
100 000 — доктора наук
60 000 — со степенью магистра и выше (teaduste kanditaat- 292 usd kuus ehk 3504 usd aastas- http://russia.trud.com/salary/692/76654.html)
47 000 — со степенью бакалавра
30 000 — со степенью Associate
23 000 — у тех, кто окончил только школу
18 000 — у получивших GED
10 000 — у не получивших GED

Ja päris lõpuks, kes tahab võib viimase 11 aasta kõige enam tsiteerituma 3200 teadlase hulgast proovida leida ka 5 VF teadlast, aga hoiatan ette- suure hulga ameeriklaste,mõnede lääneeuroplaste seast neid tuvastada on pea võimatu
http://sciencewatch.com/sites/sw/files/ ... s-2014.pdf
Suletud

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist