"Tankid EKV-le"

[madiss]

CV90 ümberehituse hanget pole väljagi kuulutatud. Keegi täpselt ei tea, milliseid versioone kui palju, milliste vaatlus-, tulejuhtimis-, sideseadmetega tuleb täpsemalt ümber ehitada, varustada. Selle baasil väita, et M-113 restaureerimine, moderniseerimine ja ümberehitus oleks tulnud palju odavam on juba teoreetiliselt täiesti võimatu...

[pagan]

Soomukeid ei hangita mitte administratiivsele organisatsioonile, nagu KV või KL, vaid konkreetsele väekoondisele.
Ja selle üksuse pealt saadki teada, kui palju ja mis tüüpi masinaid sul vaja läheb.
Arvestama pead ka seda, et hankida on vaja üldjuhul kogu üksusele.

Et, kui sul on pataljon, siis hankides soomukid näiteks ühele kompaniile ja jättes teised kompaniid vanaviisi, siis võib tulemus olla see, et pataljoni lahinguvõime sellest ei tõuse, vaid hoopis langeb.

Tundub, et autoriteetsemate järjekordne raund sai läbi. Ma kasutaks selle vaikuse tagantjärgi oma mõtete rahulikuks selgitamiseks.
Mulle on lugematu arv kordi öeldud, et ei saa osta näpu otsaga masinaid. Et kuhu sa lähed oma ühe soomusmasinaga, näiteks oma ühe tankiga? Kuhu see struktuuris paigutub? Et meil on tead kord ja struktuur ja seadused ja hea tava ja eelarvetsükkel ja riigihange jne.
Ja ma saan sellest mis mulle öelda tahetakse kõigest suurepäraselt aru, aga "raha/inimesi ei ole" ja valmis tuleb olla.
Ja seetõttu ma ei taha sellest "hankida kogu üksuse struktuurile, või mitte hankida üldse" jutust jällegi üldse aru saada.
Et ei saa jätta kriitiliselt vajalikku varustust, kasvõi paaris loetud ühikus, ostmata kuna ei ole täiskomplekti kätte jagada.

Neid mõningaid soomukeid ei kasutaks õpikulise soomusüksusena, aga pigem nagu "recovery vehicle"-sõdurite-jaoks.
Soomustatud moonavedu, "link" omadega ja "link" terve mõistusega. Liigne omapead olek tule all ruineerib kiiresti.
Ma sõidaks ka tendiautos palju rõõmsamalt kui tean, et kilomeetri kaugusel on pardarelvadega soomustatud masin mis on võimeline häda korral vanema vennana "laivi lendama". Ja ind tülitada kahaneks ka gängari mentaliteediga vastasel.
Varitsusse sattudes ei saaks vähemalt vastane meie varustust omale ja ehk tuuakse omad haavatud ning maised jäänused ka koju.
23mm kindlust soovida saatesoomukile oleks vast kulukas, kui siis ainult eesmisesse otsa. Minimaalne - optimaalne oleks vast kaitse käsirelvade tule eest, a la "viies kolonn" ja diversandid.

[Mamba]

Üksikute masinate mõtetus tuuakse põhjenduseks siis kui mõnest KL malevast soovib mõni rühm või lihtsalt seltskond mehi saada konkreetsele üksusele konkreetset masinat mida tõenäolislet kusagil platsil pakutakse.
Siis on jutt et mingi uunikumi karneval on mõtetu, meil on vaja massilist rahvasoomukit jne.
Pakud varjandi välja et proovib siis saada korraga ja palju et jätkuks kõigile, siis tuleb jutt et KL ei saa ise midagi tahta sest paberil on nii kirjas jne.
Mina ei näe küll probleemi kui erinevatel malevatel on erinev masinapark vastavalt vajadustele.
Lihtsalt vajadused on nii erinevad.

[Tux]

Suured planeerijad istuvad staabis ja liigutavad kaardil üksusi - selle KL kompanii saadame seda suunda katma ja selle sinna vastast viivitama. Presentsoomuse tõttu on nad küll kahjuks kõik varsti surnud ja seda isegi enne kui nad kohale jõuavad, aga midagi pole teha, elu ongi karm ja ebaõiglane, riigil on raha vähe jne. Surmad on lihtsalt paratamatu statistika.
Mina kaitseliitlasena vaatan peeglisse ja mulle tundub, et minu elu on oluliselt rohkem väärt, kui olla ühe vaese riigi kurb statistika... Selleks olen ma oma isiklikku raha ja tehnikat-tehnoloogiat õppustel siiani kulutanud ja ilmselt teen seda ka edaspidi vaatamata sellele, et see pole justkui majanduslikult põhjendatud jne. Mind see majandusliku põhjenduse jutt lihtsalt ei huvita, sest mul on teised prioriteedid!
Kui me teeksime siin foorumis olevate kaitseliitlaste seas küsitluse, et kui palju keegi on oma isiklikku raha pannud oma isikliku varustuse alla, siis ma arvan tuleksid need numbrid päris suured ja ma tahan tähelepanu juhtida sellele, et seda initsiatiivi pole kaitsevägi siiani osanud mõistlikult ära kasutada. Ma väidan ka seda, et KL on oluliselt kõrgem ja kvaliteetsem inimresurss,kui kaitseväes ja seda ei viitsi samuti keegi ära kasutada ja ei oska ning ei taha...
Kui võtta asi tsentraalselt ette ja aidata veidi kaitseväe poolt kaasa, siis on võimalik kaitseliitlasi rakendada ka selle nn. "rahvasoomuse" tekitamisel. Kui osta näiteks tsentraliseeritult kusagilt endise idabloki riikidest kas MTLB-d või BMP-d/BTR-d ja aidata tsentraliseeritult kaasa varuosade hankimisel, siis mehed teeksid need asjad ka ise korda ja kaitseliidu lako-d ei oleks enam suurte statistiliste kaotustega üksused. Siis ei peaks ka RAND oma üllitistes nentima, et siin kandis pole üksuseid, mis suudaks olulist vastupanu osutada. Seda enam, et kui meil peaks s..t ventilaatorisse lendama, siis on KL ammu enne väljas kui mobilisatsiooniga keegi üldse alustada jõuab.
Seega austatud planeerijad kes te seda juttu loete - proovige mõelda veidi laiemalt ja soovitavalt tutvuge ka sellega mida teie statistika asjast arvab ja kuidas nad saaksid teie elu lihtsamaks teha!

[Martin Herem]

Mnjaa, päris raske on midagi ammendavat vastata kui:

Suured planeerijad istuvad staabis ja liigutavad kaardil üksusi - selle KL kompanii saadame seda suunda katma ja selle sinna vastast viivitama. Presentsoomuse tõttu on nad küll kahjuks kõik varsti surnud ja seda isegi enne kui nad kohale jõuavad,

Seega austatud planeerijad kes te seda juttu loete - proovige mõelda veidi laiemalt ja soovitavalt tutvuge ka sellega mida teie statistika asjast arvab ja kuidas nad saaksid teie elu lihtsamaks teha!

Kaitse omandab väike protsent SA Kaitseväest. Ülejäänud on endiselt läbistamatu presendi kaitse all. Kamin võiks proovida tagada elementaarse killukaitse vähemalt poolele isikkoosseisule siis võib veeretada juttu sellest, mis on parem ja mis mitte. Kui pole aga midagi siis tunduvad sellised teemad tiba kosmosesse minevad.

Selliste seisukohtadega must-valgel, on minusugune vend automaatselt tainapea ja iga vastuse väärtus läheneb nullile

Alustame siis planeerimisest, milles siin üsna tihti süüdistatakse. Ja prooviks stiili: ise oled lollakas!
Näiteks Tux või Mutionu, mitu korda olete teie "laiemalt" mõelnud? Ma mõtlen ikka laialt, nagu üle maakonna? Planeerinud lahinguid kümnete kilomeetrite ulatuses ja sadade inimestega? Need "pimedad" planeerijad teevad seda päris tihti. Mina käisin näiteks viimati Pärnu malevas, sellest kõva häälega mõtlemas aasta tagasi. Võimalik, et ka selle maleva staabi liikmed on minusarnased opakad, kuid ma ei kohanud mingit vastuseisu. Kindlasti mitte sellist retoorikat, nagu siin kohtab.

Proovime natuke taktikalist pilti kirjeldada. Mul puudub statistika, kuid vestlustest UKRidega, ei ole mulle jäänud muljet, et nn tendipataljonid hävivad liikumisel nagu peer tormis. On ette tulnud küll, kuid peamised kaotused tulevad mujalt - paiknemisala ja positsioonid. Kui kellelgi on teised andmed, tooge välja. Pealegi ettekujutus, et iga jumala tee, igal viimasel kui kilomeetril, ootab kuulipildur, kelle valangud tapavad meie mehi nagu kärbseid ... on minu meelest veidi ülepakutud. Ei ole seda juhtunud ei Tshetsheenias, Gruusias ega Ukrainas. Ei tea miks peaks Eestis juhtuma. Veoautode rännakud ei ole ohutud, kuid kaugel sellest, nagu kirjeldab Tux. Ja kui mina saadakski mingeid üksuseid vastase tagalasse, siis ma KEELAKS, neil suvaliste või esimeste ettejuhtuvate masinate tulistamise
Positsioonidel või paiknemisalal "plekist" ehk BTR, MTLB, M113 jne väga palju kasu ei ole. Rõhutan:väga palju. UKRide kaotused sea,l tulevad nende jutu järgi viletsast kindlustamisest. Ma olen mitu korda seda rääkinud, et kuulivestide saabumisel, suurenes jäsemete haavade osakaal. Põhjus oli aga ikka sama - ei mingit kaevumist. Üks paremaid näiteid on Mariopoli ees tegutsenud UKRi rood. Umbes sada meest, 1x 120mm MP, 1x TTRak süsteem, 1x Zu23 ja põhjlik kindlustus ühes tõkestusega. Terve päev ründas neid tankirood ja 2xJV rood soomukitel (või oli vastupidi), lisaks oli mardikatel pidev kaudtule toetus, sh Gradidega. Päeva lõpuks istusid UKRid ikkagi oma positsoonidel, olles kaotanud kõik oma raskerelvad. Mardikad tõmbasid tagasi. Selliseid kirjeldusi on üldiselt palju, et mitte öelda enamuses. Kui Mutionu või Tuxi rühmaülem puhta loll ei ole, siis ei peaks nendel ka kehvemini minema.

Kujutage nüüd ette, et Tux ja Mutionu oma viletsa relvastusega, kuid õiges kohas, ettevalmistunult ja normaalse juhtimise all, istuvad mingid kohas kaitses. Totakad presentkatused 500m eemal. Näiteks kompaniiga. VA oma 2-3x rooduga proovib nii ja naa, aga need segased hoiavad positsioone. Kaotusi surnutena on päeva jooksul 5%. Umbes 3-5 km kaugusel on VA kaudtuleüksus. Kuskil ootab terve VA pataljon, et edu korral edasi liikuda, liikuda tiivalt mööda vms.
Nüüd tuleb mitu varianti:
a) me tahtsimegi, et VA oma STV või mingi üksuse teatud kohta paigutaks
b) me tahtsimegi, et VA pataljon mööduks KL üksusest vasakult ja liiguks mööde konkreetset koridori edasi meie sügavusse 5km
c) vaadates mitmekümne kilomeetri raadiuses, kujuneb KL kompanii ja teiste JV üksuste kaitsest, prognoositud vastase paiknemine
Kõikidel juhtudel teeb nüüd käigu CV üksus (kompanii-pataljon). See teeb planeeritult, kuni 10km manöövri, rünnates, kohtudes või asudes ettevalmistamata kaitsele vahetult enne VA jõudmist antud maastikupunkti. Ta saab seda manöövrit teha, sest ta ei karda 7,62mm ega kildu, tal pole probleeme maastikul liikumisega, tal on kaasas piisavalt lahingutoetust ja tagalat ning ta võib käigult likvideerida VA väiksemaid luuregruppe või inflitreerunud JV gruppe. Nii õnnestumise kui ebaõnnestumise korral, suudab ta sealt ise tagasi tulla. (lõhnab kuidagi soomusmanöövri järgi).
Tulemuseks on loodetavasti hunnik surnud vastastega, kuid veelgi enam segaduses VA brigadiriga - kas ebaõnnestusin või langesin lõksu?
Tux ja Mutionu, kes eile tulid presendi all arulagedale missioonile, panevad öösel koos üksusega ajama 7km lääne suunas, et sisse võtta uus ... surmaminemise positsioon! Autos kiidab Mutionu Tuxile oma suurepärast investeeringut enne sõda - head saapad!
Tux - kas sa tuled minuga sõtta? Ma pean silmas minu poolele? Isegi kui CVd tegutsevad 100km eemal ... Kui ei tule, ja Mutionu ka ei tule, eks ma otsin siis Jogentaganal mehi. Sealt tulevad küll! Alempoisest tuleb kah paar matsi. Ning Harju- ja Virumaalt. Isegi kui surra tuleb Ugandi eest.

Üks asi siiski veel. Ma ei usu, et KLi inimvara oleks keskmiselt parema kvaliteediga, kui keskimine KV oma. Vist peetakse silmas reservväelasi. Miks?
Kas KL liikmed on füüsiliselt kõvemad? Ei ole.
Kas KL liikmed on moraalselt kõvemad ... hmmm ma olen KLis RÕKi kutsele vastamist näinud ka 1%! võrra kõvemat, kui KVs.
Kui võtta KL aktiivsem ja parem osa ainult, siis oleks, kui me ei võtaks ka reservväeaste paremat osa.

[tommy]

Kui osta näiteks tsentraliseeritult kusagilt endise idabloki riikidest kas MTLB-d või BMP-d/BTR-d ja aidata tsentraliseeritult kaasa varuosade hankimisel, siis mehed teeksid need asjad ka ise korda ja kaitseliidu lako-d ei oleks enam suurte statistiliste kaotustega üksused.!

Ei ole juba ammu enam selliseid asju sellistes kogustes saada.
Mis veel kusagil seisavad, on seisus, et nende lahingukõlblikuks tegemine nõuaks viiekohalisi summasi tüki kohta.
Sisuliselt, põleta seest puhtaks ja ehita uuesti üles.
Legend aga on visa.

[Kapten Trumm]

Positsioonidel või paiknemisalal "plekist" ehk BTR, MTLB, M113 jne väga palju kasu ei ole. Rõhutan:väga palju. UKRide kaotused sea,l tulevad nende jutu järgi viletsast kindlustamisest. Ma olen mitu korda seda rääkinud, et kuulivestide saabumisel, suurenes jäsemete haavade osakaal.

NSVL ajal nähti ette nt BTR-i sissekaevamine tiba positsioonidest tagapool. Mitte 500 m, aga kohe kaeviku taga. Pean maal raamatust otsima - antud skeem oli sees isegi sõjalise algõpetuse raamatus. Põhjusel, et kui polnud tegu insenervägede poolt ettevalmistatud positsioonidega, oli vaja isikkoosseisu kaitsta süüterelvade ja termobaariliste relvade eest (rääkimata ABK teemast). Nimetatud relvadega ründamise vastu ei paku kindlustuse I ja II aste (mida me reaalses tempos jõuaksime teha) samahea kui mingit kaitset. Ehk soomuk kui kollektiivne kaitsevahend.

Mul pole praegu raamatuid käepärast, kui suurt välist ülesurvet talub nt BTR korpus, kuid julgen oletada, et inimkere talumise võimest on see suurusjärk suurem. Soomuk võib lennata seejuures rattad püsti, kuid isikkoosseis (korrektselt vöörihmaga kinnitatud) pääseb kerge raputamise ja muhkudega.

Teiseks on ka vaja isikkoosseisu kaitsta vastase kergete üksuste vastutegevuse (viivitamisele suunatud) eest liikumisel ja siin on isegi "plekil" päris tugevad eelised, isegi 7,62 kaitsega plekiga on igasugu teeäärsed kulkamehed vähem ohtlikud. Ehk soomuk kui isikkoosseisu mobiilsuse tagaja vastase assümmeetrilise vastutegevuse tingimustes.

[pagan]

Teoreetik tagala-bürokraat võtab enne kaklust manuaali ja normid välja, kastab näpu märjaks ja ... näädsa - "struktuur ja eelarve ei luba, läheme paljalt".
Praktik kiirreageerija, esimese kaitseliini mees, haarab aga kõik letaalse kaasa mille teab vaja minevat ja millele aga näpud taha saab, viimases hädas ka Rootsi, Ameerika, NSVL-i vanaraua.

[Viiskümmend]

Kui võimalik Vene-NATO konflikt Baltikumis tähendab Poola sekkumist siis peaksid need Opali nimelised MT-LBd ka siia oma tööd tulema tegema ning USA sekkumine tähendab, et ka need M113-d oleksid platsis, respect!

[Kapten Trumm]

Ei ole juba ammu enam selliseid asju sellistes kogustes saada.
Mis veel kusagil seisavad, on seisus, et nende lahingukõlblikuks tegemine nõuaks viiekohalisi summasi tüki kohta.
Sisuliselt, põleta seest puhtaks ja ehita uuesti üles.
Legend aga on visa.

Mis selles viiekohalises summas (kümned tuhanded) nii traagilist on?
Ühe seitsmekohalise hinnaga jalaväesoomuki raha eest saab neid 1-dollarilisi putitada ju terve pataljoni jagu.
Umbes samasuured kogused on võimalik saada ka kõikvõimalike rahapõletusprojektidele mineva raha eest, mida meil milli-teise kaudu sinna-tänna tilgutatakse. Olen vist seda paar korda näitlikult arvutanud, et täna ajateenija toetuse summade eest saab igal aastal osta pataljoni jagu näiteks MTLB-sid ja need ka korda putitada.

Kaitseväe mahajäetud BTR-80'te ülesputitamise kulu (et oleks mõistlikus sõidukorras) oli keskeltläbi mõni tuhat masina kohta.
Ministeerium maksis hiljuti sakslastele ca 15 000 eurot (samuti viiekohaline summa) ühe mersu 1017 tendika putitamise eest (arv on saadud, võttes müügihinnast 20 000 maha taolise sõiduki as it is hinna 5000).
Kaasneva efekti kohta pole ju palju? Praegu maksab ühe veoauto garantiiaegne aastahooldus rahulikult tuhat eurot ja pealegi.
Mis selle eest tehakse? Vahetatakse mootoriõli ja reguleeritakse nipet-näpet.

Sestap pole mõtet siin makarone kõrvade peale riputada arvude müstikaga, neid viiekohalisi summasid kulutame me täna juba veokide peale ja tõsise tahtmise juures võiks me iga reservi arvatava pataljoni mitte ainult välja õpetada, vaid ka elementaarse soomusega varustada.

Et lauaülemad ei hakkaks siin tühja jutu ajamises süüdistama, siis näide ka, Soome ostmis mõni aeg tagasi Rootsilt (kes need omakorda sai endale Saksa DV kola tühjendusmüügilt) 147 MT-LB tüüpi soomukit, makstes nende eest 2,7 miljonit eurot, ühe masina hind 18 400 eurot tükist. Masina hind juba räägib, et tegemist oli töötavate asjadega. Kulutades sinna 30 000 eurot hädavajalikele remontidele ja täiendustele, saab reservpataljon sellisega rahulikult järgmine 30 aastat õppekogunemistel käia.
Info ise http://www.puolustusvoimat.fi/wcm/su+pu ... ajoneuvoja

[Mercurius]

OT, aga siiki.

Kõik see, mis KV vaatevinklist vaadates on kirjutatud, on õige - soomustatud peab olema mingi üksus või mingi konkreetne ülesanne.
Aga see kõik kehtib ka KL puhul

Mõned näited.

Kes meist ei oleks sõitnud QRF üksuses appi mõnele tule alla jäänud üksusele, kes vajab abi? Terve rühm ühel veoautol?
Mis on tõenäosus, et selline üksus tervelt kohale jõuab? Mis oleks tõenäosus, kui selline rühm sõidaks kolmel soomukil?

Kes meist ei ole saanud mõnes lahingus "haavata" ja seejärel evakueeritud "seinast-seina" neljarattalisel motorsõidukil? Samas kuulates intensiivset lahingumüra (k.a. MP) ja mõeldes, et päriselus me küll kusagile siit ei liiguks?

Kes meist ei ole "surematuid" tulistades jälginud oma moona vähenemist ja mõelnud, et millega huvitav nad järelvedu teostavad...

Kes meist ei ole istunud juhtimis-või sidekuudis ja mõelnud, et kui see üks miin peaks nüüd siia kukkuma, siis on kuut sõelapõhi?

Kes meist ei ole väiksema kolonni (3-5 masinat) eesotsas veoka kabiini luugist mg-3´ga kolonni "julgestanud"? Kui sa selle peale rahulikult järele mõtled - lausidiootsus ju!

Mõtle, kui sa oled pataljoni ülem ja su liikuv JuPu on KL roheline kaubik? Naljakas? Reaalsus!

Kokkuvõte. KL-l ei ole vaja soomust mitte terve LaKo soomustamiseks, vaid mingi konkreetse ülesande täitmiseks. Selleks on ka üks soomuk parem, kui mitte-ühtegi soomukit.

Lõpetuseks!
Võiks olla vähemalt mingi tsentraalne plaan või skeem, kuidas KL seda vähest soomust (juba need taastatud BTR-id on suur samm edasi) juurde saaks kombineerida. Kasvõi omavahendite toel.

p.s Kui ei ole võimalik leida oma eluea lõpus olevat ratassoomukit, siis palun Harju malevale üks CV90 17000€ eest. Kui asi tõsiseks läheb, küll me kütuse ka leiame. Kurat, mu naise auto maksab ka rohkem.

Ma mõten seda tõsiselt. Asi on nimelt selles, et siinkirjutaja nahk ongi mu naisele ja lastele SUUR PILT! Kas sellest on nii raske aru saada?

[pagan]

Tux ja Mutionu, kes eile tulid presendi all arulagedale missioonile, panevad öösel koos üksusega ajama 7km lääne (Miks just lääne?) suunas, et sisse võtta uus ... surmaminemise positsioon! Autos kiidab Mutionu Tuxile oma suurepärast investeeringut enne sõda - head saapad!....->>

Ajuründame siis ka...

-->> .... Kui äkki, kostuvad valangud ja nende KL kompanii sattus varitsusse. No näiteks, 6 veokit ja igas 15 kaitseliitlast.
Varitsuskoht on valitud aegsasti väga tappev. Nagu amfiteater. Mäe otsas 160 meetrit eemal on varjunud, osaliselt kaevunud varitsejad.
Varitsejaid on 10, nendest 3 proffi ja ülejäänud kohalikud gängarid. Grupil on 4 automaati, 2 rauaalust granaadiheitjat ja ülejäänutel kohalikus tsiviilkäibes lubatud täpsuspüssid.
Esimese 10 sekundiga on varitsejad teele lasknud 100 kuuli, veerand tabavad. - 5 laipa ja 20 erineva raskusastmega haavatut.
Haavatute seas on katusekuulipildurid ja esimese auto juht. Viimased 2 autot ei jõudnud tapaalasse ja minimaalsete kaotuste hinnaga jõuavad tagurdada võsa vahele.
Ülejäänud kompaniil õnnestub jalastuda ja meetri kõrguse maanteevalli taha varjuda.
Kuidas käituda? Kas iseseisvalt end kaotuste hinnaga lahti võidelda, jättes haavatud ja varustuse vastasele?
Või jääda abi ootama, aga ka võimalikke vastase kildgranaate kaudtuld?

Mis vahendi abil KL neid maantee kraavis kõhutavaid omasid päästma-varustama saab üleüldse minna? Ja kaua selleks aega kulub?
Kas mehed oleks pidanud 7 km jooksul kõik vähegi lagedad alad jalastuma ja läbi kammima?

EDIT: Või ka linnastunud aladel, äärelinnades. Kus pikki sirgeid, tühje aknaruute, sildasid ja lagedais alasid.
Mis vahendi abil käib varustamine, rotatsioon, evakuatsioon?
"Kaevuda tuleb" ei ole lahendus kõigele.

EDIT2: Ja kas varitsejad jäävad karistuseta? Mis võimalused on varitsejate karistamiseks?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Teemat pisut puhastatud.
Kustutatud on igasugused Honda-võrdlused (jm sellega kaasnev sõnavaht) - mis on teemat selgelt hägustanud ja foorumlastes pahameelt tekitanud.

[aj1972]

Tux ja Mutionu, kes eile tulid presendi all arulagedale missioonile, panevad öösel koos üksusega ajama 7km lääne (Miks just lääne?) suunas, et sisse võtta uus ... surmaminemise positsioon! Autos kiidab Mutionu Tuxile oma suurepärast investeeringut enne sõda - head saapad!....->>

Ajuründame siis ka...

-->> .... Kui äkki, kostuvad valangud ja nende KL kompanii sattus varitsusse. No näiteks, 6 veokit ja igas 15 kaitseliitlast.
Varitsuskoht on valitud aegsasti väga tappev. Nagu amfiteater. Mäe otsas 160 meetrit eemal on varjunud, osaliselt kaevunud varitsejad.
Varitsejaid on 10, nendest 3 proffi ja ülejäänud kohalikud gängarid. Grupil on 4 automaati, 2 rauaalust granaadiheitjat ja ülejäänutel kohalikus tsiviilkäibes lubatud täpsuspüssid.
Esimese 10 sekundiga on varitsejad teele lasknud 100 kuuli, veerand tabavad. - 5 laipa ja 20 erineva raskusastmega haavatut.
Haavatute seas on katusekuulipildurid ja esimese auto juht. Viimased 2 autot ei jõudnud tapaalasse ja minimaalsete kaotuste hinnaga jõuavad tagurdada võsa vahele.
Ülejäänud kompaniil õnnestub jalastuda ja meetri kõrguse maanteevalli taha varjuda.
Kuidas käituda? Kas iseseisvalt end kaotuste hinnaga lahti võidelda, jättes haavatud ja varustuse vastasele?
Või jääda abi ootama, aga ka võimalikke vastase kildgranaate kaudtuld?

Mis vahendi abil KL neid maantee kraavis kõhutavaid omasid päästma-varustama saab üleüldse minna? Ja kaua selleks aega kulub?
Kas mehed oleks pidanud 7 km jooksul kõik vähegi lagedad alad jalastuma ja läbi kammima?

EDIT: Või ka linnastunud aladel, äärelinnades. Kus pikki sirgeid, tühje aknaruute, sildasid ja lagedais alasid.
Mis vahendi abil käib varustamine, rotatsioon, evakuatsioon?
"Kaevuda tuleb" ei ole lahendus kõigele.

...siis ründab neid veel venelaste ründekopter!

[TTA]

Ehk siis vastase jagu varitseb KL kompaniid. Lööb ühe rühma kolmest rivist välja, ülejäänud kaks rühma jalastuvad? Kui see kompanii ei suuda seejärel varitsuses olevat jagu kahe rühmaga ära pühkida (kui nood üldse veel paigale jäävad) siis mida nad üldse suudavad?