Novat.
Aitüma Gideonic.
Mina jõuan jälle kohe lause alguses sinna, et vaja on kohustuslikku riigikaitseõpetust koolides.
Lahendab paljud, või vähemalt osad hilisemad probleemid.
Riigikaitseteemalisest telesaatest jahun ma ka juba kaks? aastat vist?
Ei teeks sellele
lisaks muidugi paha üksikud teematamised juba olemasolemavates telesaadetes.
Midagi ka on juba olnud. Nt. ETV "Ringvaates". Väga Bro! Aga need käsitlused jäävad tõesti liiga üldisteks ja pinnapealseteks, kuigi ka selliseid pinnapealseid kiireltseeditavaid asju peab olema, millest ka nt. Udubaari kasutajad aru saavad.
Seda aga tuleks teha ja lihtsustatud praktiliste näidete alusel. Ei tasu tulla väitma, nagu ei oleks võimalik teha abstraheeritud näiteid, mis ei jääks riigisaladuse alla. Sellised seletused peaksid, püändi korralikuks kojutoomiseks, olema graafilised ja numbritega (miinimaalselt slaididel, aga pigem hästi tehtud õppefilmil.
See tõi (mitte pahas mõttes!) silme ette kohe NA "Политзанятие", ehk kohustuslikud poliittunnid koos kaartide ja pädeva graafikaga.
Meil võiks nn "poliittunni" asemel olla jah ka "sisulise harimise" tunnid EKV ajateenijatele. Ega teenistuse ajagraafik on kindlasti sisutihe ja oleks raske leida sellist aega ma kardan, aga sellel oleks siiski jumet IMHO.
....See jõuaks sama vähe kohale, kui seesama mammutpostitus, mida ei viitsi ilmselt enamik asjast huvitatud foorumlasigi lõpuni lugeda, rääkimata mõnest ajateenijast.
Mina küll viitsin lugeda ka pikki poste
Ja see polnud tegelikult mingi "pikk" üldse.
Nüüd alles tuleb pikk post
****
Siin on üldisemas plaanis tegemist kahe erineva asjaga, mis on samas omavahel tihedates seostes.
Üks on riigi tegelik kaitsevõime ja teine on see, mida keegi arvab riigi kaitsevõimest.
Üks mõjutab teist ja vastupidi.
Riigi kaitsevõimega on nagu on ja üle oma varju ei hüppa. Elik tegelik kaitsevõime tehnilisel tasandil on defacto mingi kindel suurus, mida saab muuta tehniliste vahenditega. Moraalsel, mentaalsel ja vaimsel tasandil, mis on üks kaitsevõime osa, on aga lood suht kurvad, sest mentaalne tasand on tihti valgusaastate kaugusel tehnilisest tasandist. See mentaalne on tasand, mida saab muuta ja parandada, kasvatades üldist kaitsevõimet. Nimetagem seda siis motivatsiooniks. Motivatsioon on aga tihti kõvem relv, kui tankid, CV90 või selle kere. Samal ajal on tank ja CV ilma motivatsioonita ainult hunnik rauda.
Aga kust tuleb, või peaks tulema ühe eestimaalase pädev ja vähemalt tehnilise tasandiga korrelatsioonis olev motivatsioon, ning arusaam asjadest?
Kaiseväelane ja ajateenija saab oma motivatsiooni tõsta ning parandada, vahetult n.ö. "asja" ja teema sees olles. Ajateenija saab ilmselt oma motivatsiooni tõsta lisaks kogetule ka nende samade ülalmainitud "sisulise harimise tundidega" ja enne seda kohustuslike riigikaitse tundide raames (mida pole).
Teine seltskond on need, kel puudub nii riigikaitse tundide, Kaitseliidus ja selle allorganisatsioonides osalemise, kui ka ajateenistuse kogemus. Seltskond jaguneb lisaks rahvuslikule koosseisule omakorda vanemaealisteks (kes enam seda kogemust ei saa omandada ei riigikaitsetunnis ega ajateenistuses) ja nooremaealisteks (kellest osal on teoreetiline võimalus tulevikus see kogemus omandada). Selle seltskonna motivatsiooni ja arusaamade viimine vajalikule tasemele eeldab muid vahendeid, kui esimesel seltskonnal. Nendeni tuleb kuidagi jõuda, sest nemad ise ei jõua riigikaitseni ja riigikaitseteemadeni kuidagi. Ma hakkan ennast siin nüüd teemat edasi arendades kergelt kordama, sest selle teemaga haakuvalt sai juba ühes teises teemas asjade üle natuke mõtiskletud ja arutletud...
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 25&t=35562
... kuid IMHO tuleb kaitsevägi teha selle teise seltskonna jaoks esmalt n.ö. nähtavaks ja mitte korra, või paar aastas (piiratud elanikkonnale kevadtormil ja laiale publikule paraadidel), mis tekitab osadele isikliku kogemuse ja osadele edasise huvi asju lähemalt uurida, ning teadmisi ja teavet iseseisvalt juurde hankida.
Selle esime osaga (nähtavaks tegemine) on meil asjalood täna igatahes paremad, kui veel paar aastat tagasi, kuid siiski veel IMHO ebapiisav. Minu baseerumise piirkonna baasil võtaks kiita siinkohal suurtükiväelaseid, kes on võtnud vaevaks viimastel aegadel oma torusid üles panna ja väikeseid õppuseid teha ka nt.
Rakvere linnas ja Kadrina alevikus, või kasvõi korraldada see selle aastane pisike
aastapäevarivistus ja marss läbi linna.
Ma võin oma kogemuse baasil väita, et kõige motivatsioonivaesemad ja kõike mahategevamad/riigi kaitsevõimesse mitteuskuvamad on olenemata oma east ja rahvusest isikud, kel pole mitte mingisugust kokkupuudet olnud meie kaitseväega viimased kakskümmend aastat. Nad pole neid näinud, pole neist midagi kuulnud ja ei oma absoluutselt mitte mingisugust teadmist ei süsteemist, väljaõppest, ega relvastusest.
Siin IMHO ongi meie suurim puudujääk just selles teises osas, ehk elanikkona harimises ja informeerimises, elik kui õigesti kirjutada, siis elanikkonna harimatuses ja informeerimatuses riigikaitse küsimustes.
Samal ajal on selle elanikkonna osa meie riigi ja ka seeläbi kaitseväe, kaitsetahte ja motivatsioonide kujundamisel ülisuur, sest nad käivad valimas (kohalikust tasandist riigi tasandini), teevad eelistusi (lähtuvalt informeerituse tasemest), kasvatavad lapsi (lastetoa tulevane mõju nii riigijuhtimises kui kaitseväes) ja võtavad seisukohti (kirjutavad artikleid, teevad telesaateid, avaldavad meedias oma arvamusi, veenavad teisi).
Kogu kompott kokku ongi meie kaitsevõime.
Edit:
Mõte liikus vahepeal surnud seisust veits edasi....
Meil on muidugi ka selliseid motivatsioonipuudega isikuid, kes on pettunud n.ö. oma riigis muudel tasanditel, mitte riigikaitse tasandil ja nende "usku pööramine" on kõige raskem tegevus. Seda siis eelmise jutu lõpu jätkuks.
Aga mis ma tegelikult pärast uut mõtete liikumahakkamist tahtsin lisada on see, et näiteks võiks väeosad käia oma vannet andmas n.ö. avalikus ruumis. Kord siin linnas, kord seal alevikus. Rotatsiooni korras, nagu EKL ja EKV paraadid. Tooge see TAPA välaõppekeskus, KUP, Virukad ja kilulinnamehed igal aastal septembris kusagile linna või alevikuväljakule ja las mehed annavad oma vande rahva ees. Kohustuslikus korras ohvkoos rivilauluga vandele ja sealt ära. Natuke vbl kulukas, aga väga mõjus motivaator.
Ja selliste ürituste toimumist tuleb reklaamida avalikus meedias ette!
Praegu nt. on ka vahel (tihti) nii, et kuulen oma ohvitserist pereliikme käest tagant järele, et käisime siin linnas ja tegime seal alevikus seda ja teist, aga mitte keegi pole sellest midagi kuulnud ja loomulikult pole ka keegi midagi näinud, välja arvatud juhuslikud pealesattujad. Eriti, kui see toimub sellisel ajal, kui enamus rahvast ei ole tööl ja saaks oma riigikaitsjaid vaatama tulla. Ma ei mõtle siin mingeid spetsiifilisi õppuseid metsas, kuhu seenelised vaatama kutsutakse
)
Seda tõestavad siin foorumis inimesed pidevalt.