Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

[Lemet]

Laiskus on elu edasiviiv jõud...mitmes kohas Euroopas on olnud juhust tähendada, kuidas antud süsteemi jõuallikaks on ratturi asemel vesiratas. Ning kauni kehakuju saavutaja külitab massina kõrval murul ja aab õlutit näost sisse...

[vanahalb]

Pirukat polegi vaja...alles eile oli netis pilt liikumas, kus pagasnikuluuk oli juurikaga küljest rebitud ja generaator vahtis välja kut Titanicu korsten...

Täitsa võimalik. Tavaauto puhul on jama,et sellist pommi ei ole hea panna pagasnikusse,sest on ju teada,et kui autol luuk lahti,veab vingu tuppa...... Siis peab olema kapitaalne vahesein,et mürgised gaasid tuppa ei saaks.
Pigem näen puugaasigeneraatorit elektri tootmiseks paikselt....Pobi mootor näiteks oleks hea,lihtne ja töökindel.

Vene internetis nägin hiljuti pilti, kus puugaasigeneraator oli eraldi Zubrjonoki käru peal ja käru oli Moskvitši haakes. Sealmail on need ajad vist juba kätte jõudnud.

Üleüldiselt peaks varude puhul ikka arvestama ka riigis parasjagu sees olevat transiiti. Näiteks riigi strateegilise kütusevaru hoidmine on mumeelest suht mõttetu sellal kui sadamates naftaterminalid kütust täis on. Hädaolukorras see rekvireeritakse.
Viljaga on samamoodi. Ma ei tea kui täis täna kasvõi Muuga elevaator on. Seal ei hoita riigi vilja vaid kunagi oli ta minumeelest Vene ärimeestele kuuluv transiidiladu. Minu loogika kohaselt polekski mõtet riigil mingit oma viljavaru omada, sest seda saab rekvireerida transiidiärimeestelt. Sel juhul on kõik osapooled huvitatud, et mingit blokaadi ei tuleks.

Rekvireerimine - sundkorras ja tasu eest riigile võtmine. Tasu ei pea kohe sularahas käpa peale maksma.

Selliseid skeeme on varemalt ka kasutatud. Millegipärast meenub sportlikult riides Savisaar võiladu lahti murdmas. Või keegi sõdalane Gilbert Wolsow, kes teatas, et "siga on rekvireeritud" ja jube kisa , mis sellega siis kaasnes.

[Kapten Trumm]

Üleüldiselt peaks varude puhul ikka arvestama ka riigis parasjagu sees olevat transiiti. Näiteks riigi strateegilise kütusevaru hoidmine on mumeelest suht mõttetu sellal kui sadamates naftaterminalid kütust täis on. Hädaolukorras see rekvireeritakse.
Viljaga on samamoodi. Ma ei tea kui täis täna kasvõi Muuga elevaator on. Seal ei hoita riigi vilja vaid kunagi oli ta minumeelest Vene ärimeestele kuuluv transiidiladu. Minu loogika kohaselt polekski mõtet riigil mingit oma viljavaru omada, sest seda saab rekvireerida transiidiärimeestelt. Sel juhul on kõik osapooled huvitatud, et mingit blokaadi ei tuleks.

Ärimehed veavad muidugi vedelkütust meeleldi sõja eelõhtul terminaalid täis, neid mingite rohemehikeste poolt õhu lasta pole võimalik ning eks kriisiajal annab vene naftatööstus siia vedamiseks lõdvalt kütust kätte, eks...

[Kapten Trumm]

Bensiini pole tänapäeval mõtet pikaajaliseks säilitamiseks varuks osta (ei säili), kuid diislikütust ju võiks, et kasvõi diiselmootoriga autot omava naabriga evakueerumisel koopereeruda.

Tegelikult säilib bensiin küll, kui on sobiv mahuti - 5a õhukindlas ja bensiiniga mitteteageerivas mahutis säilib tänapäeva tanklabensiin lõdvalt. Probleem on nt vene bensiinidega - seal läheb auto paaki jäetud bensiin 5 aastaga natuke lakki meenutavaks olluseks.

[vanahalb]

Ärimehed veavad muidugi vedelkütust meeleldi sõja eelõhtul terminaalid täis, neid mingite rohemehikeste poolt õhu lasta pole võimalik ning eks kriisiajal annab vene naftatööstus siia vedamiseks lõdvalt kütust kätte, eks...

Sõjaolukorras võib igasugused terminalid õhku lasta kui kellelgi huvi on. Ma olen mingil ajal Milstrandi terminali sattunud käima (see, mis Viimsi all mitmekümne meetri sügavusel on) - kütust seal hoida oleks ilmselt mõistlik, kuid väljapumpamisteed on väga edukalt lõhutavad ja sinna see varu siis jääb kah.
Viimati kui ma Eesti riigi kütusevarudest lugesin, taheti seda hoida Rootsis. Noh, täieliku blokaadi puhul, millest teema räägib - jällegi mõttetu lahendus kuhu alla hulk raha kinni tuleb panna.

Kui on juba sõja eelõhtu, siis tuleb hoopis takistada olemasoleva kütuse riigist väljaviimist. Riigil peab ikka mingi selgroog ka olema ja niimoodi ei saa toimetada, et keegi viib kilekotiga ämmale raha ning siis teeb mis tahab.

[Kapten Trumm]

Natuke arvusid:

Eesti mootorikütuse aasta tarve on ca 900 000 (ca 650 000 tonni diislit ja 250 000 tonni bensiini) tonni ehk 2500 tonni päevas.
Milstrandi maa-aluste terminaalide mahutavus on ca 50 000 tonni. Algatuseks oleks hea küll.
Julgeolekuvaru peaks olema 45 päeva, selle mahutamiseks on teine "Milstrand" minimaalselt vaja juurde ehitada.

Väga head rohtu polegi. Tanklad ostetakse kuivaks kõigepealt - ei näe, et täna oleks jõudusid, millega neid arvukaid tankimiskohti kontrollida.
Seega kütusevaru tanklates hoidmine (nähes sinna nt ette poole suuremad mahutid) ei ole toimiv. Rahuaja ärivajadusteks ehitatud maapealsed kütusetünnid on kergesti saboteeritavad ja rünnatavad - kuna need asuvad enamasti kobarates, siis piisab ühe tünni lõhkemisest. Isegi kui teised terveks jäävad, ette põleva ära kustutamist ei saa ligidale kütust võtma ikkagi minna. Õnneks kolib praegu brigaad vaikselt Paldiskit minema, ei taha kirjeldada, mis juhtub seal tünnide külje all asuvate väeosadega, kui seal õnnestub esile kutsuda gaasimahuti või bensiinimahuti plahvatus. Efektid on Hiroshima sarnased. Muugal asuvad need ammooniumväetise hoidlate kõrval Sama käib ka raudtee tsisterniparkide kohta - Telliskivi, Sõjamäe, Müüga.

Kõige toimivamad arvan, et ongi sellised Miiduranna tüüpi kohad.
Maapealsed kohad, mis meil asuvad küllalt asutuse ligidal, on suurepärane võimalus vastase jaoks meile assümmeetriline rünnak korraldada (rohkete purustuste ja ohvritega) ning pärast kõiges kohalikke natse süüdistada.

[Poti soldat]

Sõjaolukorras muutub linnade (eelkõige Tallinna) varustamine toiduga ilmselt probleemseks sõltumata selles kas meie riik tervikuna on "autarkiline" või mitte. Ega eeldatav vastane EKV-d nüüd nii väga ka ei karda et ootaksid viisakalt piiri taga kuni meil konservid otsa lõppevad.

[EOD]

Bensiini pole tänapäeval mõtet pikaajaliseks säilitamiseks varuks osta (ei säili), kuid diislikütust ju võiks, et kasvõi diiselmootoriga autot omava naabriga evakueerumisel koopereeruda.

Tegelikult säilib bensiin küll, kui on sobiv mahuti - 5a õhukindlas ja bensiiniga mitteteageerivas mahutis säilib tänapäeva tanklabensiin lõdvalt. Probleem on nt vene bensiinidega - seal läheb auto paaki jäetud bensiin 5 aastaga natuke lakki meenutavaks olluseks.

Nõukaaegset bensiini tohtis Automehhaaniku Käsiraamatu järgi vaatides hoida 2 aastat. Kusjuures tol ajal oli "Baku naše" ja 7 kopikat liiter maksva vedeliku solkimisel polnud mingit mõtet. Solkida olekski saanud alles väljaspool naftabaasi väravat transpordil, bensujaamas või majandis. Sinnamaani oli kõik riikliku kontrolli all.
Tänapäeval tegelevad kütuseäriga erafirmad, kelle eesmärk on teenida kasumit. Riiki huvitab vaid kütuseaktsiisi kättesaamine. Ja firmad omalt poolt üritavad seda aktsiisi võimalikult vähe maksta. Selleks lisatakse müüdavale bensiinile võimalikult rohkem aktsiisivabu komponente.
Milliseid nimelt võib seaduslikult lisada, loe standardi EN 228 viimasest redaktsioonist. 2012. aasta oma on vabalt saadaval, praegu kehtiva pead ostma. http://www.analiit.ee/index.php?option= ... 48&lang=et
Laias laastus müüakse Eestis kaht sorti bensiini - üks on alkoholivaba ja teine alkoholi (sealhulgas väga mürgise ja korrodeeriva metanooli) sisaldusega. Kummaga tegu, saab testida, valades klaasnõusse vett ja lisades sinna samapalju bensiini. Seejärel loksutada nõud ja lasta mõne minuti seista. Kui vee tase pole tõusnud, siis bensiinis alkoholi pole.
Muuseas seob alkohol vett ka õhust, seega võib bensiinis olla alkoholile lisaks ka vett.
Kuidas selline "kokteil" Trummi hermeetiliselt suletud mahutis säilis, loodame 5 aasta pärast lugeda.

[vanahalb]

Suuremate linnade toiduga varustamine ei pruugi üldse probleemseks muutuda - vähemalt seni kuni taevast tuld ja rauda lagipähe ei tule. Igasuguste vene sõjaväe stiilis väliköökide ja toidujagamispunktide läbilaskevõime on üüratu ja toorained, millest täiesti söödavat toitu saab, ei kaalu iseenesest palju. Kui me kunagi Kasahstanis käisime viljasaagi eest võitlemas, siis oli pataljonis ca 1200 meest, kogu üritus kestis natuke üle 3 kuu (100 päeva arvestaks ) ja kogu toidu v.a vesi võtsime Kaliningradist kaasa. Minu mäletamist mööda vedasime seda kahes raudteevagunis, seega laias laastus 1 kilo kuivtoitu per kärss/päevas. Niisugust toitu nagu EKV praegult sööb neist kruupidest, tangudest, jahust ja konservidest teha ei saanud kuid näljasurma ka keegi ei surnud.

Suurema rahvastikutihedusega riikides, Indias kasvõi peaks see skeem siiamaani toimima. Mingi riisipada keeb 24/7, kokk viipab igale möödaminejale kulbiga ja lööb kausi triiki täis. Lusikas peab endal kaasas olema.
Ma olen siin varemalt ka Kiievi näidet toodud - pärast Tsernobõli puuriti loetud päevadega linna puurkaeve täis ja aastaid võetigi joogivett nendest kaevudest. Ometi on Kiiev vähemalt kolme miljoni elanikuga linn ja solgiks muutunud veevärgivesi seal mingit humanitaarkatastroofi ei tekitanud.
Oma 20 aastat tagasi käis terve linn kaevust vett võtmas. Praegult on kaevud alles kuid inimmass on nende ümber kokku kuivanud.
Ei tea, kas rahvas on pohhuistlikumaks muutunud või on kraanivesi paremaks läinud. Mulle igatahes öeldi viimane kord, et kraanivett võib ka juua kui see teekannust läbi lasta. Ma ei saanud päris täpselt aru, et kuidas keetmine võimalikku radioaktiivsust hävitab ja jõin igaks juhuks õlut ning viina.
Selliste mastaabidega võrreldes on Tallinn tegelikult hääbuv kaluriküla.

Herr Trummi arvutused on samuti tehtud selle põhjal, et ümberringi on häving ja kaos, täielik blokaad, aga Eesti Vabariigis õitseb elu nagu rahuajal ja ööpäevas kulub 2500 tonni kütust. Ei kulu niipalju, sest lennukid ja laevad kohe seisma - kuhu neil blokaadirõngast minna. Mandariinide Hispaaniast vedu lõpeb samuti päevapealt. Taksod ja muidu ringisebimine seisma. Elektrijaamadel on vähemalt 30 päeva põlevkivihunnik platsi peal ees kui silma järgi hinnata. Lisaks ei kulu energiat nii palju kui tavaolukorras. Kaevandustega võib samuti koomale tõmmata. Niimoodi jätkub sellest 2500 tonnist mitte üheks vaid kolmeks päevaks.

Eesti tsiviilkaitse ja päästevõimekuse põhihäda tundub olema hoopis mingis müütilises "eraomanike riigi" ideoloogias kus riigivõim ei saa kasutada eraõiguslikke ressursse. Marja poe varing 1994 aastal oli ilmekas näide - ajalehtedes halati veel pikalt, et riigil polnud kraanat allavarisenud paneelide koristamiseks ja inimesed olid lõksus. Mingil ministrite tasemel see kraana lõpuks sebiti kuid idee järgi oleks pidanud päästetööde juht esimese möödasõitva kraana peatama, viipama juhile, et lähme (seltsimees Mauser juhatab teed), tõsta need paneelid ära ja siis jõuab selgitada, palju see maksma jäks.
Kusjuures aastatega pole s...... tagi muutunud. Padaoru "katastroof" on samuti selline, mille oleks saanud kahe tunniga likvideerida kui ümberkaudsetes taludes lahtisema pilguga ringi vaadata. (talunikud oleks vist kohe nõus olnud oma traktoritega appi tulema kuid seal oli mingit ütlemist erimärgistatud kütuse pärast, mida teeliikluses ei tohi kasutada) Siis toodi Narva karjääri buldooserid ja Eesti Energia nõudis ka mingit presidendi allkirjaga dekreeti, et neile sinise kütuse kasutamise eest pärast trahvi ei tehtaks. Kriisistaabil oli tööd küll ja veel.

[Zuslik]

Viie aastaga ei tohiks korraliku bensiiniga midagi juhtuda .Sai sügisel oma c303-mele eluvaim sisse aetud mis seisis seinaääres juba kolm aastat alla poole paagi 98-ga . Aga mis diislisse puutub siis vanemad mootorid joovad pea kõiki õlilaadseid vedelikke (mootori, hüdro, draffo, fritüüri, jne-õli ja kasvõi kuumaks aetud searasv) . Aga sünteetiliste õlidega peab ettevaatlik olema sest need ei põle mootoris lõpuni ning võivad põlemiskambri niimodi täis tagitada, et mootor hakkab suitsema ,kaotab jõu ,kuumeneb üle ja lõpuks enam ei käivitu . Sai selliseid loomseid katseid mõniaasta tagasi ise vana volkswageni mootoriga tehtud.

[Martin Herem]

Tegelikult ei tahaks ma seda teemaarendust siin üldse toita. Juba teema algataja hoiakud on kõverad. Aga kui paanikamärke või väärinfot levib, siis tuleb ikkagi tegutseda.
Esmalt näljahäda kuulutajatele - kui tegemist ei ole maailmasõjaga, siis on näljahäda väga vähe usutav. Toidupuudus - nõus, aga mitte näljahäda. Kas agressor on huvitatud okupeeritava elanikkonna näljasurmast?
Riigi kasutada olevatest ressurssidest annab aga just vastupidise pildi nimetatud Padaorg.

Kusjuures aastatega pole s...... tagi muutunud. Padaoru "katastroof" on samuti selline, mille oleks saanud kahe tunniga likvideerida kui ümberkaudsetes taludes lahtisema pilguga ringi vaadata. (talunikud oleks vist kohe nõus olnud oma traktoritega appi tulema kuid seal oli mingit ütlemist erimärgistatud kütuse pärast, mida teeliikluses ei tohi kasutada) Siis toodi Narva karjääri buldooserid ja Eesti Energia nõudis ka mingit presidendi allkirjaga dekreeti, et neile sinise kütuse kasutamise eest pärast trahvi ei tehtaks. Kriisistaabil oli tööd küll ja veel.

Ma ei tea kust need andmed pärinevad. Mina tegelesin isiklikult selle lahendamisega KV poolt ja minul oli hoopis teine pilt.
Tuletame siis meelde, et Maanteeamet ei võtnud esialgu vastu Päästeameti pakutud abi. Mõned mõttes oligi õigus, sest nende ressurssidega oleksid nad hakkama saanud, kui poleks kaasnenud lollakaid autojuhte, kes saha taha sappa võtsid ja ühel hetkel saha manöövrivõimalused nulli piirasid. Mõnekümne minutiga olid sõiduautod sahkade ümber lumes ja nii asi lõplikult umbe läkski. Sahkades polnud ühelgi hetkel puudust. Maanteeameti igal regioonil on kümneid eellepinguid tehnika omanikega, kes paari tunni jooksul appi võiksid tulla.
Maanteeamet andis olukorra lahendamise üle vist hommikul kell 0500. KV abiga hakkas Päästeamet seda lahendama umbes kella 0900st. Umbes 1900st sõitis Padaoru kolonn laiali. Keegi ei taha aga rääkida sellest, et Padaoru sarnaseid olukordi oli vähemalt 1 veel. Rakvere - Väike-Maarja teel näiteks. Aga veel suundadel Rakvere - Kadrina, Rakvere - Haljala ja Tallinn-Narva mnt erinevates lõikudes. Kui riik (Pääste+KV) poleks nendes kohtades tegutsenud, oleks ka seal "Padaorud" olnud. Probleemid olid ka kiirabil ja politseil. Ka nende probleeme lahendati käigult (1h jooksul), riigi strutuuride vahenditega. Ja olgu sellele kaanele ka viimane nael löödud See kõik ei toimunud mitte improviseerides, vaid improviseerides varem koostatud ja läbiharjutatud plaanide alusel.

[Lemet]

Analoogsed olukorrad tekkisid ikkagi sellesama Padaoru tulemusena, kui liiklejad põhitrassil seda ummikut vältida üritades kõrvalteedel takerdusid.

[Martin Herem]

Lemet - ... no milleks?
Esiteks ei näitaks see mitte kuidagi riigi ressursside kasutatavust või haldussuutlikkust.
Teiseks tekkisid probleemid nendest lõikudes samaaegselt (parast loomulikult ka) Padaoru lõigu sulgumisega.

[Lemet]

See oli lihtsalt tähelepanu juhtimiseks, et teisejärgulistel paralleelteedel tekkinud probleemid olid suuresti põhjustatud Padaoru ummikust. Poleks seda olnud, poleks rahvas sinna ka roninud.

[vanahalb]

Ma ei tea kust need andmed pärinevad. Mina tegelesin isiklikult selle lahendamisega KV poolt ja minul oli hoopis teine pilt.

Ma puutusin Padaoru katastroofiga ainult servapidi kokku, sest ise õnneks ummikusse ei sõitnud. Ma olin sel päeval Narvas ja pidin Tallinnasse minema. Panin oma sõiduautole lausa ebaproportsionaalselt suure haagise taha, et võimalikult palju rauakolu ühes võtta. Siis vaatasin, et ilm na s...tt. Pimedaks läheb ka ruttu ja ei viitsi täna sõita. Läksin hoopis hotelli ja vaatasin telekat.

Sellesse ummikusse oleks ma kellaaega arvestades täpselt sisse sõitnud ja tänu sellele kärule poleks ringi ka enam saanud pöörata. Minu mäletamist mööda algas asi sellest, et paar poolakate veoautot ei saanud mäest üles ja panid tee või vähemalt ühe sõidusuuna kinni. Nende taha jäänud autod hakkasid hange tuiskama.

Mitte ühtegi politseinukku kes koha peal liiklust reguleeriks? Tänu sellele saidki autojuhid "sahkadele sappa võtta". Ühtegi patrulli polnud minuteada ka Kiviõli poole suunduva tee ristis ja lasti süüdimatult autodel Padaorgu aina lisaks sõita. Selle asemel edastas Maanteeamet mingi pressiteate, et kuulake raadiot. Nojah, arvestades, et asi sai alguse poolakatest, siis need mehed häälestavad ju juba Helsinki kehä III peal oma vastuvõtjad Vikerraadiole
KIviõli ja Sonda kaudu minev tee oli tegelikult ka suht õnnetus seisus kuid mitte umbes. Ühele Sonda vennale ma helistasin ja ta arvas, et ärgu ma parem nägu näidaku kuigi tema sai enda autoga läbi.

Talunike jutt, et nad oleks oma tehnikaga kõik mõne tunniga lahti kaevanud oli miskises selleaegses Maalehes. Seal käiski suurem andmine hoopis teemal, et eelmisel talvel oli MTA käinud talvel külades traktoreid kontrollimas. Kes sinise kütusega lund rookis see trahvi sai ja kes tuult külvab, see tormi lõikab. Nende poolest visaku päästeamet labidatega lund. Võib-olla külameeste praalimine, aga nii piltide-videote järgi oli asi ikkagi neile jõukohane.
Narva karjääri buldooserite pärast joppimine kostus üle kogu Narva ja midagi on võib-olla Põhjaranniku arhiivi jäänud. Kui tee juba sõidetav oli ja minagi lõpuks Tallinnasse läksin, siis buldoosereid ei näinud, küll aja viskasid mõned ekskavaatorid "planerkadega" (lai planeerimiskopp) usinalt lund. See ongi kõige õigem vahend lummetuisanud autosid välja kaevata, sest sahaga oleks nagunii +/- meeter.

Päästeoperatsioon õnnestus küll ja ilmselt varem väljatöötatud plaanide järgi, keegi surnuks ei külmunud jms kuid mulle jäi mulje, et ise probleeme tekitame ja ise neid kangelaslikult ületame.
Või siis riigiametite omavahelise koordinatsiooni puudumine mis laseb tühisel asjal üle pea kasvada.