aj1972 kirjutas:Lobjakas,Kaas,Hanso tänases reporteritunnis. Eesti kaitsepoliitika väljjakutsed. Soovitan, Hanso pakkus,et ennem tekib arutelu 2% taset tõsta mitte alandada. Lobjakas 3 miljardit soomusbrigaadile võttes laenu... http://vikerraadio.err.ee/v/reporteritu ... aljakutsed
Ei jätnud mõned asjad head muljet:
Hanso RANDi 60 tunni peale viskab lihtsalt nalja. Kaas lausa valetab (19.30) - et "RAND üldse ei näinud ette, et Balti riigid enne pealinnu osutavad mingit vastupanu." See 60 tundi ongi nende normaalne transpordi aeg, peale tungib 22 brigaadi jne (Tegelikult oli 22 pataljoni taktikalist gruppi kogu Baltikumi peale, millele on vastu pandud 12 võrreldavat, aga kahjuks viletsalt relvastatud üksust, neist 5 Eestist -mis ongi meie 2 brigaadi, kui varustus-tulejõud kokku lugeda) jne
No, lugegu ikka veel kord (lk 4-6; 13)! Kus ta seda võttis?
See juba seadis edasise jutu usutavuse minu jaoks suure küsimuse: nõustuda võib tõesti sellega, et kui NATO toob siia valmis vägesid ja eelpaigutatud relvastust juurde, siis on see kindlasti kiirem ja kergem, kui Hanso poolt täpsustamata jäetud süsteemne töö enese kaitsevõime ülesehitamisel. Raske vastu vaielda, sest jutt oli piisavalt udune.
Martin Peeter kirjutas:Ei jätnud mõned asjad head muljet
Ei jätnud...
Kuna ma juhtusin hiljuti lugema, siis minu subjektiivse arvamuse järgi väga palju sarnaseid elemente lk 8 "Nõukogude anneksioon
1940. aasta Eesti ajakirjanduse kõverpeeglis". Võtmesõna - rahustamispoliitika. Moodsas vormis: http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artikl ... 4_sisu.pdf
Kapten Trumm kirjutas: ... Lihtsalt selle armee mõõtmed olid nii kolossaalsed. Rahuaja koosseis ca 8 miljonit meest ning soomustehnika arv kuuekohaline. SA koosseisu oli muidugi veelgi suurem, tavaliselt nähti ette üksuse kasvatamine üks aste üles (nt polk diviisiks). ...
Juba mitmendat korda jookseb eri lõimetes läbi ksf Kapten Trummi viide 8 miljonilisest nõukogude sõjaväest.
Palun viidet, sest ise olen leidnud eri allikatest max. hetke suuruseks 5,4 milli ...!
Vahe on ikka üüratu ja kuigi võiks arvata, et mida-värki, tuleb asju vaadata proportsioonis (vähendatud näide - 1 meeter vs 68 sentimeetrit).
Tahaks olla kindel, et lgp ksf on alati täpne, on teine mindki asjatundmatuses süüdistanud ...
Või on ka kõik teised analüüsid sama "lõdva randmega" ?
Palun allikat ...pliiiz!
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Ehk siis taob sedasama "1999 uurisin oma jao venelastelt ja nemad ütlesid, et ei sõdiks" trummi, mis ka mingites 2014. a postitustes.
"Hvostovi soovitus on, et Eesti ühiskonnal oleks aeg saada täiskasvanuks. "Kõik need liivakastimängud, et meil on kõva muskel ja küll me neile põrutame, kui tekib olukord, mis eeldab NATO artikkel 5 käivitamist - "Oh sa poiss, meil leegion marsib ja uhke on ta rüht" - mitte midagi niisugust ei juhtu. Me ei hakka sõdima."
Mõtlesin kirjutada midagi reaalsustajust ja vastutustundest, aga pean tõdema, et tüüp on lihtsalt edev tropp.
Ja ka tema väärtus ajakirjanikuna on läinud klikkide ja skandaaliihaluse taktis aastatega kolinal allamäge.
Tahaks kohe küsida, kuidas see "sõdima mittehakkamine" tema arvates käib.
See läheb nüüd natuke teemast kõrvale, aga kas mitte Hvostov ei tegele siin vihakõnelemisega?
"Hoidku jumal selle eest, kui kunagi mingisuguses tulevases konfliktis peaks mul rühmas olema vene mehi. Järelikult Eesti kaitseväge ei saa Eesti pinnal üldse kasutada," rõhutas ta.
Vihakõne (inglise keeles hate speech) kui kriminaalõiguse mõiste on avalik suuline või kirjalik arvamusavaldus, millega isikute gruppi ähvardatakse, solvatakse või alandatakse tulenevalt nende rassist, nahavärvist, rahvuslikust või etnilisest päritolust, usust, puudest või seksuaalsest orientatsioonist. Vihakõne võib olla ka eeltoodud põhjustel toimuv viha väljendav verbaalne rünnak üksikisiku vastu, mis on tingitud mitte isiku isikuomadustest, vaid kuulumisest teatud gruppi. Tuntuimaks vihakõne põhjustajaks on üldiselt nii sõnas kui teos keelatud rassism, näiteks "mis Sinust kui mustlasest oodata, te olete kõik..."
Mul jäi sellest eelarve jutust hammas ikka veel verele. Minu kindel veendumus on, et meil on varjatud resursse riigikaitsesse panustamiseks, küll aga napid poliitilisest tahtest. Seda ehk annab muuta, kui keegi välja mõtleb, mida ja kui palju.
Hüpates tagasi lemmikteema juurde, mis puudutab rahvuskehandi säilimist (oi kui halb sõnastus põhiseaduse preambulas, ma kuidagi ei taha olla formaldehüüdis hoiustatav näidiseksponaat turistidele näitamiseks), siis lisasumma väljapoksimisega EKV tarbeks ei pruugi abiks olla kuigi kauaks. Näiteks kui juudid oleks õndsatel vana testamendi aegadel investeerinud kiviviske masinate patareisse, siis sellega nad ilmselt paar tuhat aastat hiljem Iisraeli riiki välja võidelnud poleks. Ka meie soomusmanöövervõime ei ole selles mõttes kestlik lahendus, saame niigi tehnika mitte-viimase sõna jne. Ma ei tea, äkki peaks kohe alustama droonilennuväe loomise ja robottankide ehitamisega selmet et suurriikidele võimetekohas ülikalleid kaitselahendusi kopeerida?
Mõtte selleks andis mulle üks linnalegend: olevat maailmapangast saadetud meile neli tarka meest, ülesandega uurida meie e-Riigi imet. Tulid siis targad mehed kohale, uurisid imet siit ja sealt nurgast, proovisid hambaga ja vajutasid kannaga. Lõppeks vangutasid pead- ei mingit imet! Kõik puha samasugused lahendused nagu mujal nähtud, ainult et väga odavalt kokku pandud! Kui me sellega saime hakkama sugugi mitte odavas IT lahenduste valdkonnas, miks me ei saa sellega hakkama muudes valdkondades?
Inimesi meil väga võtta ei ole. Minu lugupidamine sõjaväelastele, keda me tervitame kui surmaminejaid, aga elusana on meil teid palju rohkem vaja kui ühishauas. Selles mõttes mulle imponeerib Jaapani samuraide arusaam tõelisest julgusest- tõeline vaprus see, kui samurail lahinguülesanne õnnestub täita ja siis eluga tagasi ka veel tulla. Ju neil polnud analoogselt meile elavjõudu raisata.
Eesti iseolemine ja rahvuse kaitsmine on minu jaoks terve rida meetmeid, milledest vaid üks on kaitselahingute edukas läbiviimine. Seejuures pigem ebasoovitav, ehkki vajalik nagu kindlustuse ostmine- tavaolukorras seda vaja ei lähe, aga kriisiolukorras seda keegi müüa ei taha. Korralikult varustatud kaitsevägi võimendab oluliselt konfliktieelseid kaitsemeetmeid, kuid me ei tohiks tähelepanuta jätta ka konfliktijärgseid meetmeid. Ehk mis oleksid meie võimalused tagada rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade, ka nt. ebatõenäolises olukorras, kus sõjaline konflikt on kaotatud?
Ma ei leia enam üles, kus teemas Lemet soovis minu kommentaari. Aga ehk sobib siia ka.
Raske öelda, mis on Hvostovi motiivideks sellist jutt ajada.
Minu arvates võtab ta liiga tihti mingeid detaile või lausa hüpoteese ja teeb nendest kehtivad normid.
Raadiosaates näiteks läks lõpuks ebalojaalsete politseinike koondamiseni.
Mõned konkreetsed asjad
KV ei ole loodud Eestis sõdimiseks - enam jaburamat juttu on raske ajada. Õppus KT on selle esimesest aastast keskendunud just Eesti teemadele. Ei väsi meeldetuletamast, et 2012 stsenaariumi järgi oli esimesel nädalal oht, teisel nädalal rohelised mehed ja mardikad ning kolmandal nädalal tankid üle piiri. See kõik oli enne UKR sündmusi.
Erinevalt paljude teiste riikide sõjakoolidest ei ole me mitte kunagi pühendanud märkimisväärset osa õppest COINile, rahuvalvele vms. Oleme õpetanud hajutatud võitlust ja põrandaalust vastupanuliikumist, kuid seda mõlemal suunal.
Oma võimete arendamisel oleme viimased 10 aastat kindlasti, lähtunud Eestimaa pinnal kasutamise vajadusest. Kui mingeid otsuseid ei peeta õigeteks, on iseasi, kuid need on kõik suunatud Eesti riigi kaitsmisele meie oma territooriumil.
Ja lõpuks, lugege veel kord KVJ kõnet, kus ta räägib, et arendatavad võimed 100%, peavad olema rakendatavad Eesti kaitsmiseks.
Meil on tuhandeid kaitseliitlasi ja kaitseväelasi, lihtsalt kodanikke, kes hakkavad üsna kindlasti sõdima kui vaja. Kas avaliku arvamuse % mis seda näitab, on täiesti ebausaldusväärne?
Ma tõesti ei saa aru, miks sellist vabandage - pläma, on vaja ajada.
Venelastest kaitseväes ja kaitseliidus, võib rääkida sadu lugusid ja püstitada kümneid hüpoteese. Kuid tuua näide, et üks venelaste jagu ... Tegelikult ma isegi ei usu, et selline jagu oleks eksisteerinud. Ma ei tea, et kunagi, kuskil oleks üksuseid nii komplekteeritud. Pigem kujuneb rahvuslik koosseis juhuslikuse alusel sarnaseks rahvastikuga. Ja kui eesti keelt mittekõnelevate osakaal liiga suureks kujuneb, siis muudatakse koosseisu. Ja siin pole küsimus rahvuses, vaid keeleoskuses ja sellest tulenevas juhitavuses. See kas vene rahvusest kodanikud hakkavad sõdima Eesti eest, saab selgeks siis, kui sõdima hakatakse. Üsna kindlasti loobuvad paljud oma elu ohverdamisest ... nagu ka paljud eestlased. Täna on siiski väga positiivseid märke. Küll negatiivsete kõrval, kuid kindlasti ei saa anda Hvostovi kombel üldistavat negatiivset hinnangut. Tegevväelaste hulgas on ja palju mitte eestipärase nimega inimesi ja mõned räägivad tuntava aktsendiga eesti keelt, kuid mina isiklikult ei saa neid kuidagi ebalojaalsuses kahtlustada. Ma räägin konkreetsetest inimestest keda ma tunnen.
Nii et jällegi, miks selline jutt.
Ja lõpetuseks tuletõrjujast. Ma ei tea, mis olid töölt vabastamise detailid, kuid Päästeameti direktor mainis mitmeid eetika rikkumisi. Ametnik, kes Päästeameti värvides rõvedalt ropendab ja selle kõik internetti üles laeb, on juba eksinud. Kui ta selle käigus solvab riigi esindajaid, on ta jälle eksinud. Kas näiteks G4S turvamees või Omniva või Säästumarketi töötaja, kes oleks seda teinud oma organisatsiooni värvides, oleks tulnud vallandada? Isegi kui ta oleks näeruvaaristanud samaväärselt SEBE bussiliini või suvalist karjafarmi? Puhtalt ettevõtte otsustada. Mina oleks seda tõenäoliselt teinud.
Minu arvates ei ole mõtet sellest tuletõrjujast teha "režiimi" ohvrit või Vabariigi vaenlast. Tegemist on lihtsalt ropu ja ebaintelligentse teoga, mille autoriga käituti vastavalt.
Martin Herem kirjutas:
Ja lõpetuseks tuletõrjujast. Ma ei tea, mis olid töölt vabastamise detailid, kuid Päästeameti direktor mainis mitmeid eetika rikkumisi. Ametnik, kes Päästeameti värvides rõvedalt ropendab ja selle kõik internetti üles laeb, on juba eksinud. Kui ta selle käigus solvab riigi esindajaid, on ta jälle eksinud.
§ 10. Päästeteenistuja vanne ja vande andmine
(1) Esimest korda päästeteenistusse astudes annab päästeteenistuja valdkonna eest vastutavale ministrile, päästeasutuse juhile või tema volitatud päästeametnikule päästeteenistuja vande:
«Asudes päästeteenistujate ridadesse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), vande olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale ja juhinduda alati oma käitumises kehtivatest seadustest; kohustun hoidma mulle teadmiseks usaldatud riigi- ja ametisaladusi, ei kuritarvita mulle antud võimu ega inimeste usaldust, austan organisatsiooni põhiväärtusi, jään alati ausaks ning täidan kohusetundlikult teenistuskohustusi.»
ning soomustehnika arv kuuekohaline. SA koosseisu oli muidugi veelgi suurem, tavaliselt nähti ette üksuse kasvatamine üks aste üles (nt polk diviisiks). ...
