Põgeniketulv Euroopasse 2015-2017

[virguja]

Kuna me oleme Kölni uusaastaöö kõlvatusi kajastanud siinses jutulõngas, siis ka vastava sündmusega seotud politsei valest siin:
"Ajaleht: Kölni politsei esitas seoses aastavahetuse rünnakutega valeandmeid | Uudised | ERR" < http://uudised.err.ee/v/valismaa/9456d5 ... aleandmeid >
... Saksa politsei tunnistas üles, et aastavahetusel Kölni kesklinnas toimunud seksuaalrünnakute laine ajal viibis raudteejaama lähistel vaid 80 politseinikku, mitte 140, nagu varem ametlikult kinnitati.

## nüüd kui migrantide üle Kreeka liikumise osas on kapituleerutud Türgi ees, kerkib esile uuesti Liibüa trass:
"Sel nädalal on Liibüa ranniku lähistelt päästetud tuhandeid põgenikke | Uudised | ERR" < http://uudised.err.ee/v/valismaa/81c5a9 ... -pogenikke >
... ÜRO pagulasameti andmetel on sel aastal Itaaliasse jõudnud 9800 migranti, mis on 2400 võrra rohkem kui mullu samal ajal. ...
## ehk siis 9800/(9800-2400)=1,32 elik kolmandiku võrra juurdekasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

[Kriku]

Kreeka ei ole võimeline alates tänasest saabujaid Türki tagasi saatma. Eesti keeles samast asjast "Delfi". Kuskohast viimasesse artikli pealkirja on saanud "enne aprilli", on raske öelda.

Saksamaa pakub tagasirändavatele ränduritele mõnd tuhandet eurot ja lennukipiletit.

Saksamaa mõjukad poliitikud leiavad, et jutust hoolimata on Merkeli valitsus põgenike küsimuses täielikult kurssi muutnud.

"The federal government has completely changed its refugee policy, even if it does not admit that," Horst Seehofer, leader of the Christian Social Union (CSU), the Bavarian sister party to Merkel's Christian Democrats (CDU), told Bild am Sonntag.

"There has been a creeping withdrawal from the unconditional welcoming culture. Despite the images from the Greek-Macedonian border no German politician today says: 'The borders are open, let everyone come to Germany,'" he added.

Lesbosel pannakse laagrid kinni ja põgenike registreerimine lõpetatakse. Praegu seal olevad põgenikud veetakse mandrile.

Üle Euroopa protestisid tuhanded piiride sulgemise vastu. Viinis 6000, Londonis 4000, Ateenas 3000. Vägev.

[Kriku]

AfD tahab Saksamaal samasuguse EU-st välja astumise referendumi korraldada nagu tuleb Suurbritannias.

---

Must kroonika.

Austraalia teleajakirjanikud läksid Stockholmi äärelinna põgenikest lugu tegema, aga põgenikud kargasid neile kallale.

Pikem versioon austraallaste reportaažist: intervjuud ja kõnealune seiklus.

Amsterdami tänavalt leiti marokolaste päid.

[Kriku]

Ööpäev Kreeka saartel. Põgenikevool Türgist ei peatu, EL-i abi ja tagasisaatmine viibib.
Raimo Poom, raimo.poom@epl.ee
Eesti Päevaleht

Kui Türgist paatide saabumine ei lõpe, võib rändekriis leevenemise asemel hoopis halveneda.

Kogu Euroopa hingas reede õhtul rahulikumalt, sest pärast kaht nädalat pingelisi kõnelusi jõuti Türgiga kokkuleppele, et alates pühapäevast (s.o eilsest) hakkab ta Kreeka saartele saabunuid tagasi võtma.

Selleks et see teoks teha, jäi Kreekale ja EL-ile tervikuna ettevalmistuste tegemiseks ja vajalike süsteemide paikapanemiseks enam-vähem 24 tundi. Nagu karta võis, oli seda liiga vähe. Ateena ja Brüssel pingutasid kasvõi naba paigast ära, kuid esimesed tulemused polnud just paljutõotavad.

Esimese eeldusena pidi Kreeka valitsus laupäeva jooksul korraldama oma saartel suurpuhastuse: kõik enne pühapäeva saabunud tuli kiirkorras riigi mandriosa pagulaslaagritesse toimetada. Neid Türki tagasisaatmine ei puuduta ja nad tuleb hoida lahus edasistest saabujatest, keda saab tagasi saata.

Laupäeva õhtul korraldasid võimud Türgi ranniku äärsetel saartel laevadega massi-evakuatsiooni. Kokku oli viiel Kreeka saarel, mida rändekriis kõige rohkem puudutab, u 8000 varem saabunud isikut.

Samal ajal kui inimesi saartel laevadesse pandi, saabus Türgist üha uusi paaditäisi. Kui möödunud nädala alguses kahanes inimeste vool Türgist Kreekasse paarisajani päevas, siis ainuüksi reedel enne tagasisaatmise jõustumist tuli üle mere 1500 inimest.

Türgiga saavutatud kokkuleppel ei paistnud olevat mitte rändajaid heidutav, vaid vähemalt esialgu hoopis vastupidine mõju. Pühapäeval Lesbose saarel viibinud Reutersi reporter teatas, et keskööst (kui leping jõustus) kuni kella kuueni hommikul jõudis ainuüksi selle saare randa 12 uut paati.

Tähtaeg on tinglik

Jätkuvat inimvoolu võis soodustada ka asjaolu, et EL-i tipp-poliitikud möönsid nädala­vahetusel Türgiga sõlmitud lepingu jõustumise tähtaja tinglikkust. Näiteks Saksamaa kantsler Angela Merkel tunnistas, et kõige varem hakatakse inimesi reaalselt Türki tagasi saatma ehk alles 4. aprillist.

Türgi ranniku lähedastel Kreeka saartel tekitab see ilmse probleemi. Kui paadiga saabujate keskmine hulk jääb püsima, võib Merkeli märgitud ajaks olla saartele kuhjunud enneolematu arv – 20 000 – uut saabujat.

Praegu on Lesbose, Lérose, Chiose, Kosi ja Sámose saarel ruumi umbes 6000 pagulase majutamiseks. Ebainimlike kannatuste vältimiseks tuleks hakata kiirkorras rajama tuhandeid uusi laagrikohti, et asi kontrolli alt ei väljuks. Selleks on Euroopa Liit abi lubanud. Teised liikmesriigid ja Euroopa Komisjon lubasid toetada ka ametnike ja varustusega, et alates eilsest oleks saadud hakata saabunute kaasusi menetlema ja otsustama, kas üks või teine isik saadetakse tagasi või jääb Kreekasse.

Kokku on Euroopa Komisjoni nädalavahetusel avalikustatud hinnangu järgi vaja saartele juurde saata 4000 ametnikku, kellest 2300 tuleks teistest riikidest. Muu hulgas oleks vaja 600 asüülitaotluste läbivaatajat ja 400 tõlki. Apellatsioonkaebuste läbivaatamiseks on vaja luua kümme komisjoni, kuhu on vaja leida 30 asüüliseadustes pädevat kohtunikku, peale nende veel rohkesti muid ametnikke. Vaja on 1500 lisapolitseinikku Euroopast ja 1000 kohalikku turvalisuse kaitsjat.

Kiiresti vaja ka seadust

Eile pidid Kreeka valitsuse esindajad tõdema, et nii kiiresti kui vaja ei saabunud lubatutest appi kedagi. Asi on väga pakiline, sest mida hiljem hakatakse uute saartele saabunute juhtumeid läbi vaatama, seda pikemaks muutub järjekord. Igal inimesel on õigus enda kohta langetatud tagasisaatmisotsus vaidlustada, seegi võtab aega.

Omalt poolt peab Kreeka parlament veel kiirkorras kehtestama seadused, mis lubaksid hakata saartel erakorralisi asüüli­otsuseid langetama.

Kui lähemate päevade jooksul vajalikud protsessid ei käivitu, seadused valmis ei saa, EL-i abi ei saabu ja saartele saabujate hulk ei vähene, võib Kreeka saartel loodetud lahenduse asemel puhkeda veel suurem segadus.

Saared tühjendati, nüüd on vaja ­tühjendada Kreeka mandriosa

Esialgu püsib lootus, et suurema osa alates eilsest Kreeka saartele saabunuid saab millalgi Türki tagasi suunata. Kuid see ei lahenda praeguseks Kreeka mandriossa kinni jäänud üle 40 000 sisserändaja probleemi. Need inimesed on seal lõksus alates Balkani piiride kinnipanekust, mis ei lase neil enam omatahtsi Saksamaale, Rootsi ega mujale Euroopasse kulgeda.

Ent Kreeka olusid arvestades ei ole tal jaksu neid inimesi ise vastu võtta. Kreeka mandriosas kriisi vältimiseks soovib Euroopa Komisjon, et mai keskpaigaks paigutataks vähemalt pooled seal lõksus olevad ja rahvusvahelisele kaitsele kvalifitseeruvad inimesed mullu tehtud otsuste järgi ümber mujale EL-i.

Praegu on EL-i riigid suutnud ümberpaigutamise skeemi järgi Kreekast vastu võtta alla tuhande põgeniku. Komisjon soovib, et see arv suureneks kuu ajaga 6000-ni ja mai keskpaigaks 20 000-ni.

[kaugeltuuriv]

https://www.youtube.com/watch?v=pjf3oQKSxHI
Huvitav CBS lugu.Malmö(kuhu ma tavaliselt ei soovita kellelgi minna,teades Norra tulnud rootslaste emotsioone sellest linnast) on ikka täitsa omadega pees.Huvitav on seal ühe kõrghariduse ja rootsi kodakonsusega iraanlase jutt,kes on Rootsi Demokraatide liige ja linna koolinõukogu liige.
Mees ütleb,et tema partei pole natsipartei,nagu vasakpoolsed tahavad väita ja Rootsi ajakirjandus on väga tugevalt vasakpoolsete mõju all,mistõttu ei avaldata üldse teemasse asju.
Sama juttu räägib a seal kurdist Rootsi kodanik,kriminaalõiguse asjatundja.
Enamus kuritegevusest mehe sõnul toodavad sissetulnud.
Asi on juba nii sant,et rootslastest õpetajad(pakun,et enamik naisi ei kannata ahistamisi välja) lihtsalt lahkuvad selle linna koolidest ja nii on õpetajateks linna poolt palgatud äsja riiki tulnud põgenikud,kes ei räägi rootsi keelt ega tunne üldse riigi ajalugu.

[Kriku]

Rein Taagepera: tasakaaluks tasuks Eestil ergutada sisserännet Vietnamist.
Krister Paris, arvamustoimetuse juhataja
Eesti Päevaleht

Sisserändajatele peab kohe selgeks tegema, et inglise keelega Eestis hakkama ei saa. Vastupidisel juhul on eesti kultuuril lõpp.

Põgenike tagasivõtmise leping, mis Türgiga sõlmiti, annab lootust, et ehk suudab Euroopa Liit ikkagi rändekriisiga toime tulla. Kui suured on meie võimalused?

Eesti peaks rohkem põgenikke vastu võtma. Aga seda kaitsesüstina, et õppida väikese hulga põgenikega, kuidas neid kohelda ja kuidas mitte kohelda. Kuidas mitte vigu teha.

Euroopa, vähemalt Angela Merkel, on lähtunud sellest, et põgenikke on sünnis vastu võtta. On tõesti põhimõtteid, mis on väga ilusad ja õigustatud ja mida peab järgima, kui põgenikke on vähe. Aga nende rakendamine muutub võimatuks, kui põgenikke on liiga palju.

Eestis on huvitav olukord, kus eliit on põgenike küsimuses pigem Merkeliga ühes paadis, aga rahvas mitte. Miks see nii on?

Üldiselt on eliit immigratsiooni küsimustes alati vabameelsem kui mass. Kui põgenikud või sisserändajad tulevad, hakkavad nad tegema lihttöid ja mass võib arvata – õigusega või mitte –, et nad võistlevad töökohtade pärast. Eliidil on kerge viletsaid sisserändajaid sisse lasta. Nende töökohad pole ju ohus.

Mida annab üldse teha olukorras, kus piiri sulgemine tekitab sinna taha tropi, mida me moraalselt välja ei kannata?

Õigust massiliselt ilma paberiteta üle piiri tormata pole kellelgi. See on üks viis maad üle võtta. Hiina võiks niiviisi päris palju maid hõivata, et üks pisike protsendike hiinlasi asub Siberisse ja vupsti – neist saab Siberis enamus.

Kui põgenikud, ükskõik kas suurem või väiksem hulk, Eestisse tulevad – mis keeles Eesti ametnikud, kes nendega tegelevad, nendega rääkima hakkavad?

Nad loodavad inglise keelele.

Põgenikud loodavad sellele kindlasti. Ja Eesti ametnikud lähevad kaasa, sest nad saavad aru, et küll mõni inglise keelt ikka mõistab ja saab ka teistele edasi öelda – aga eesti keelt ei mõista nad arvatavasti sõnagi. Aga kui põgenikel tekib tunne, et nad saavad Eestis inglise keelega hakkama, siis on nad hullemad Eesti ümberrahvastajad kui Vene ajal Eestisse tulnud ukrainlased.

Sisserändajad peavad kohe mõistma, et inglise keelega Eestis hakkama ei saa, peab investeerima eesti keelde. Siis nad ka jäävad. Kui nad kord tulevad, siis parem juba jäägu, mitte et Eesti oleks läbisõiduhoov, kus õpitakse inglise keelt.

Vaatan otsa demograafilistele näitajatele ja paratamatult tekib küsimus: kes maksab mulle pensioni? Kas ka pagulastest võiks olla ikkagi abi elatustaseme hoidmiseks ja arendamiseks?

See on oma maa vähehaaval mahamüümine – kui ei kanta hoolt, et need põgenikud sulanduvad mitte ainult Eesti majandusse, vaid ka Eesti kultuuri. Eesti keele õpetamine on äärmiselt oluline.

Ameeriklasele on enesestmõistetav, et teised räägivad temaga inglise keeles. Eestlasele on kah enesestmõistetav, et teised räägivad temaga inglise keeles. Kui eestlane ei hakka inglise keele asemel rääkima lihtsas eesti keeles, kuni teine aru saab – liigutustega jne –, siis tähendab sisseränne eesti kultuuri lõppu.

Rändekriisi ja kooseluseaduse teema on Eesti ühiskonda lõhestanud. Kumb on parem, kas ideede võistlus kahelt äärelt või vaikne loksumine keskteel, kus miski ei ärrita, aga midagi ei arene ka?

Muidugi tuleks leida kuldne kesktee. (Naerab.) Kuhu iganes keegi selle ka paigutaks. Ameerikas on praegu presidendivalimiste kampaania ajal läinud polariseerumine ülekäte.

Kui jahmatav on teie jaoks see, et Donald Trump on jõudnud nii kaugele?

See on ebameeldiv. Häda on selles, et kui keegi ütleb midagi mõistlikku, siis on see nii tavaline, et ajalehed ja telejaamad sellest ei räägi. Kui keegi ütleb midagi täiesti hullu ja siis selle tagasi võtab, siis sellest räägitakse aastaid, millise vea ta tegi. Aga kui keegi ütleb midagi täiesti mõeldamatut ja jääb selle juurde ning kuhjab veel juurde, siis seda enam veaks ei peeta.

Ka demokraatidele lähedased telejaamad näitavad seda klouni tüütuseni, sest klounaad müüb. Mina käänan kanali ära, kui teda televisioonis näen. Aga pean seda teadlikult, tahtejõuga tegema. Sest ka neil, kes teda vastustavad, on kihk teada saada, mida hullu ta jälle ütles.

Kui liialdustest rääkida, siis on ka öeldud, et Trumpi-sugused üritavad luua vabariiklastest n-ö valge mehe parteid. Ikka veel on siis rassiküsimused nii teravad?

Olukord pole samasugune kui 50 aasta eest, kus 90% valgeid kartis, et 10% musti saab liiga palju võimu. California ennustab seda, mis on tulemas terves USA-s. Kui tulin siia ülikooli 50 aasta eest, oli ülikool 90% valge. Nüüd on valgeid õpilaste hulgas 25%.

Ehkki meil pole praktilisel tasandil veel küsimust kerkinudki, käivad Eestis vaidlused: kas mitmekesisus rikastab? Kas tuleb rohkem uusi ideid või nullivad suhtlusprobleemid ajude sissevoolu efekti?

Ameerikas see rikastab, sest sisserändajaid tuleb kokku mitmelt poolt. Kui sisserännanud hindu, mehhiklane ja hiinlane tahavad omavahel lävida, siis nad peavad tooma esile oma teadmised inglise, angloameerika kultuuri kohta, mis neid ühendab. Hämmastav, et isegi kui nahavärv – eriti siin Lõuna-Californias – on palju muutunud, siis kultuur on jäänud samaks. Ka lävimiskultuur. Pole näiteks Hiina tüüpi trügimist, vaid kõik kohanevad Ameerika lävimiskultuuriga.

Väiksematele maadele nagu Eesti ei saa seda niisama lihtsalt üle kanda?

Ei saa. Ainult juhul, kui Eesti suudab jõuda olukorrani, kus esimesed sõnad, mida sissetulnud Eestis kuulevad, on eestikeelsed. Võtame passikontrolli lennuväljal. Enne peaks ütlema: „Teie pass, palun.” Ja alles siis, kui inimene aru ei saa: „Your passport, please.” Arukas sisserändaja, kes kuuleb „Teie pass, palun”, saab passist sama hästi aru kui passport’ist.

Ent juba praegu näeme Euroopas, kuidas rändekriisi najal kerkivad paremäärmuslikud jõud esile ka seal, kus veel sisserändajaid polegi. Kuivõrd ohus on Euroopa demokraatia?

Oleksin ettevaatlik sellega, mida nimetada äärmusparempoolseks. Vaatame demograafilist pilti: kui Euroopas pole küllalt palju lapsi, siis eksisteerib väljavaade, et sisserändajad võivad Euroopa üle ujutada. Kui neil on tugev oma kultuur, näiteks eraldi usk, siis võivad nad ka senise kristlusel põhineva kultuuri asendada.

See on tõsine küsimus. Kui eliidid on aastakümneid öelnud, et neid küsimusi arutada pole poliitiliselt korrektne, siis jätavad nad väga põhjendatud küsimuse arutada ebamõistlikele inimestele. Kuidas sobitada väikest sündimust ja suurt sisserännet? See pole mingi äärmusparempoolne küsimus, vaid midagi väga elulist.

Aga Ameerika peab vastu?

Ameerika on suuteline sisserändajaid sulandama. Euroopa pole harjunud sisserännumaa olema ja sisserändajad kipuvad koonduma oma pisikestesse ühiskondadesse. Mitmel pool Euroopas tuleb sisseränd ühest suunast. Ainult lõunast või ainult kagust, mitte üle kogu maailma.

Kas peaksime seda suunama?

Ütleksin, et pikka perspektiivi vaadates peaks Eesti aktiivselt ergutama sisserändu Vietnamist või Indiast. Eriti Vietnamist. Eesti ei suuda saavutada seda, mida Ameerika – et tullakse niigi igalt poolt. Neid, kes katsuvad tulla, on raske tagasi lükata, kui on tühik. Ainus viis tühiku täitumist suunata on tuua aktiivselt sisse inimesi väga erinevatest piirkondadest.

Ma vabandan ette, et kordan ennast, aga meil siin on suurusjärgus 100 000 isikut, kellele ei ole 25 aasta jooksul õnnestunud selgeks teha, et nad peavad eesti keelt õppima. Mis kaitsesüstimisest siin räägitakse...??

[Kriku]

Immigratsioonitaustaga pättide märatsemisest Tallinnas. Huvitav, kas kunagi kuuleme ka juhtumist, kus Odini sõdalased on sellised ette võtnud...?

Noorte kaklejate inimjaht Tallinna kesklinnas.

Samal päeval, mil avalikkus arutles Tartus väikelapse isa peksnud pättide üle, sai kohtus märkamatult karistuse kätte viimase aja küünilisim noortejõuk, kes peksis Tallinnas inimesi sageli puhtast seiklushimust.

7. märtsi hommikul oli üks Harju maakohtu saal täis puberteetikute kihistamist. Teema oli tõsine – seitsmele kohtualusele loeti ette karistused röövimiste ja peksmiste eest –, kuid erilist hirmu polnud põhjust tunda. Karistused mõisteti lühimenetluse korras, mis tähendas, et kolmandik arvatakse karistusajast kohe maha. Seetõttu oli süüpingis olnud 16–17-aastastel noorukitel lootus sealsamas kohtusaalis vabaneda.

Nii läkski: selsamal päeval, mil avalikkus lahkas emotsionaalselt Tartu kesklinnas toimunud peksmise tausta, pääsesid Tallinnas vabadusse Tartu pättidest mitu korda jõhkramad kaagid. Seitsmest kohtualusest nelja puhul piisas kohtu hinnangul eeluurimise all vahi all veedetud viiest kuni kaheksast kuust. Nad vabastati kohtusaalis.

Ohvril polnud võimalust

Uurimisasutuste varasem kogemus sama seltskonnaga näitab, et peagi lähevad nad uuele ringile. «Nad on meile absoluutne pidev murekoht,» tunnistab Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude talituse juht Rait Pikaro. Tema uurijad on vägivaldse röövlijõuguga vahetpidamata tegelnud viimased paar aastat ja pätid on siiani vanglast pääsenud vaid tänu oma noorusele.

Nad on pealtnäha tavalistest peredest pärit venekeelsed Lasnamäe noorukid. Kõik on kasvanud kasuisaga ja neid ühendab ka puudulik haridustee, mis jäänud toppama seitsmendas-kaheksandas klassis, samuti huvi kakluste ja kriminaalse maailma põhimõtete vastu.

Venekeelses slängis bratva ehk vennaskonna põhimõtetest lähtuvad huligaanid tegelesid Tallinnas sõna otseses mõttes iga päev tülide otsimise ja algatamisega. Eesmärk oli üks: kakelda ja harjutada äsja võitluskunstitrennis õpitud nippe tänaval.

Röövlibande, keda ei kannustanud mitte niivõrd rahaline kasu, kuivõrd seiklusjanu, koosnes liidrist, vastavalt «lahingukogemustele» esimesest ja teisest lööjast ning tavalisematest tülinorijatest. Linnas valiti välja sihtmärk, kellega mõni lihtsam kambajõmm siis «teemat» tekitama saadeti.

Harilikult lõppes see kaklusega, kuhu vajadusel sekkusid tülinorija hulgas algul toimuvat kõrvalt jälginud raskema rusikaga kambajõmmid. Kuna üllatusmoment ja ülekaal oli kaakide poolel, lõppes see ohvrile alati kaotusega.

Nii tekkis röövlibandel kakluste puhul omamoodi võistlusmoment – kiita sai see, kes ohvri esimese üllatuslöögiga kahjutuks tegi. Heaks kiideti ka vastasest jagusaamine paari hoobiga. Kui rüselus pikemaks kiskus või lausa abijõude nõudis, pälvis see hiljem kaaslaste pilkeid.

Avalikkuse tähelepanu alla sattusid kaagid suve lõpus, kui meedias avaldati eravideo Tallinna Viru tänava McDonald’si kiirtoidukoha järjekorras puhkenud impulsiivsest kaklusest. Ehkki algatajaks oli vastaspool, ei lasknud röövlibande end kaht korda nügida ja lasi kohe rusikad käiku.

Keretäis «koputajale»

Politsei oli asjaga küll pidevalt tegelnud, kuid alles pärast seda videokinnitust võeti asjaosalised lõpuks vahi alla. Esimesena nabiti kinni Aleksandr (17), kes oli üks sagedasemaid kaklustes osalejaid ja varemgi seetõttu juba kahel korral arestimajas viibinud.

Emaga ühes kaupluses transporttöölisena töötav suurte rusikatega ja lihaseline Aleksandr õigustas peksmisi sellega, et ohvrid olevat solvanud tema ema. See oli ennastõigustav vale. Miks pidanuks näiteks soomlasest ohvrid asja eest, teist taga midagi tema ema kohta ütlema? Pealegi ei oska Aleksandr soome keelt ja poleks põhjanaabrite solvangutest arugi saanud.

Kui ka ülejäänud röövlibande liikmed ükshaaval trellide taha sattusid, hakkasid nad enda vahelejäämises süüdistama esimesena kinni võetud Aleksandrit. Õpetuseks suupruukimise eest anti arvatavale «koputajale» kinnipidamisasutuses ka õmbluste ja sinikatega lõppenud keretäis.

Tegelikult karistati Aleksandrit asjatult. Sama hästi võinuks nii kordamööda kõigile asjaosalistele ihunuhtlust jagada.

«Nad kõik rääkisid ülekuulamistel, rohkem või vähem, kuid rääkisid. Samuti olid olemas videosalvestised, tunnistajate ütlused ja muud tõendid,» ütleb Põhja ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marika Kreutzberg.

Tema kolleegi, sama röövlijõugu muid kuritegusid – kümnete motorollerite ja autode vargusi – uurinud abiprokurör Marika Reintopi sõnul oli seltskonna tegemistes vahepeal ka pooleaastane paus. Kamba ninamees Raid (17) viibis siis vahi all ja pealinna tänavad olid palju turvalisemad.

Raidi iseloomustatakse isehakanud maffiapealikuna, kelle käitumismaneerid ja impulsiivsus tegid temast koolis kardetud kuju. Nii suhtusid noormehesse ka tema kambakaaslased. «Kuid nad ei ole rumalad, vaid nagu viimane vastukaja Viru vangla koolist näitab, täiesti intelligentsed ja soovi korral koolis õppetööga igati toime tulevad noored,» ütleb Reintop.

Elu olgu põnev!

Ehkki väliselt «kannaga pähe» stiilis kõvad kaklejad, on selles jõugus peidus endiselt omajagu lapselikkust. «No seda nuttu, hala ja kahetsusest põlvili viskumist saime nende kinnipidamise järel siin küllalt näha,» räägib abiprokurör Kreutzberg.

Kriminaalpolitseinik Pikaro sõnul pole see seltskond kunagi mõelnud oma teo tagajärgedele, vaid lähtunud sellest, et elu oleks põnev. «Röövitud rahaga mindi kas kohe McDonald’sisse sööma või hoopis spaasse ujuma,» räägib ta. «Lihtsalt laristati maha.»

Pikaro sõnul on neid tüüpe siiani pikaajalisest vangistusest päästnud asjaolu, et nad on alaealised. Tulevikus see argument kohe täiskasvanuks saavate noorte kaitsetaktikast kaob.

Politsei on kindel, et neil tuleb kõnealuste noortega veel korduvalt tegeleda. «Kuigi on läinud ka teisiti – mõni mees on pärast karistuse kättesaamist mõistuse pähe võtnud,» ütleb kriminaalpolitseinik.

«Nende eelmises kriminaalasjas oli neli noormeest, keda ei ole rohkem kuritegude toimepanemiselt tabatud,» lisab abiprokurör Kreutzberg.

[Kriku]

Rootslased toetavad asüülipoliitika karmistamist.

Hiljutine arvamusküsitlus näitab tugevat toetust Rootsi valitsuse ettepanekule karmistada riigi asüülipoliitikat, ligi 70 protsenti vastanuist peab Rootsi raadio teatel ettepanekut positiivseks.

Uuringufirma Novus küsitlus Rootsi televisiooni uudistetoimetuse tellimusel näitas, et 69 protsenti rootslastest peab muudatusi positiivseteks ning 22 protsenti negatiivseteks.

Eelnõu, mis tuleb parlamendis hääletusele kevadel, muudaks senist asüülipoliitikat kolmeks aastaks ning karmistaks muu hulgas reegleid perede ühinemiseks.

Asüülipoliitika karmistamist toetavad pigem mehed ja eakad inimesed.

[PaganHorde]

Riigile, kus ca 8% (siin ma kasutan eri pollide keskmist) toetab või toetab aktiivselt Daesh/ISIL terroriorganisatsiooni ja ca 20% toetab salafi-islamiste, viisavabaduse andmine tähendab islami kolmandale pealetungile vastupanuta alistumist. Ei aita siin biomeetrilised passid ega ...

Ära üldista. Türklased on igakell normaalsemad kui need ida mongolid kellele veel hiljuti EU tahtis samuti viisavabadust anda.
Pealegi nende nn islam on naljanumber. Vaid sooda president upitab seda enda kasuks üles.

Meil on ka siin ca 20% neid kes toetab kääbussiga Kremlis, kas me oleme ka nüüd kõik kääbusea meelsed?

[Kapten Trumm]

Eriti õigustatud on viisavabaduse andmine olukorras, kus Lähis-Ida moslemitest põgenikud on türklaste "big buziness" ja majandusharu. Miks nad muidu taolise massiga läbi Türgi tulevad. Hästi suur pingutus on ju tsurkade riigis organiseerida põgenikele türgi passide ja kodakondsuse äripõhine jagamine - et nad saaksid täiesti õige mehena minna Türgis laevale ning astuda Itaalias sirge seljaga kaldale - ikkagi ju viisavabadusega Türgi alamad ning katsuge neid siis tagasi saata.

Muideks, taolist trikki tegid Norra ja Soomega ka venelased - "pagulastel" olid olemas vene dokumendid, viisad, värgid. Venemaal leidus riigisektoris neid, kes tahtsid ka äri teha (koos nn põgenikerelvaga off koors).

Antud 1+M põgenikemassi läbilaskmine (ja sellega äri tegemine) on üks suurimaid sigadusi, mida Euroopale kokku keeratud on, sestap lisatingimuste seadmine türklastele on igati õigustatud.

[Kriku]

Piisab tavapärasestestki: näiteks vähemuste kaitse nõudest. Ilma olemasolevaid nõudeid lõdvendamata ei saa Türgi ettenähtavas tulevikus mitte mingit viisavabadust ja see on kõigile osalistele suurepäraselt teada.

Euroopa Komisjon kuulutab, et 54 000 kohta on Türgist toodavatele põgenikele olemas.

Olukord Idomenis tund aega tagasi:

[kaugeltuuriv]

Ok,senini olen aru saanud,et räägitakse süürlastest.
Aga seal Kreekas on ju ka somaalasi,pakistanlasi,bangladeslasi,eritrrealasi,afgaane....ühesõnaga,kes iganes....huvitav kuhu nad neid saatma hakkavad?

[virguja]

Riigile, kus ca 8% (siin ma kasutan eri pollide keskmist) toetab või toetab aktiivselt Daesh/ISIL terroriorganisatsiooni ja ca 20% toetab salafi-islamiste, viisavabaduse andmine tähendab islami kolmandale pealetungile vastupanuta alistumist. Ei aita siin biomeetrilised passid ega ...

Ära üldista. Türklased on igakell normaalsemad kui need ida mongolid kellele veel hiljuti EU tahtis samuti viisavabadust anda.
Pealegi nende nn islam on naljanumber. Vaid sooda president upitab seda enda kasuks üles.

Meil on ka siin ca 20% neid kes toetab kääbussiga Kremlis, kas me oleme ka nüüd kõik kääbusea meelsed?

Ei maksa demagoogitseda. Jutt on türgist konkreetse kapitulatsiooni raames ja salafi-wahabi koolkonna arengust, kahjuks saame seda veel tunda. Juhul muidugi kui mälu eilse ja homsega ei piirdu.
Kui heal foorumikaaslasel on ca 20% ... jne edasi kohta miskeid uurimisandmeid siis on see väga oluline ja ma oleks sügavalt tänulik kui mulle PM lähemat infot saaks saata (või vastava riigi/tegelase allfoorumi jutulõnga postitada). Iga juhul aitäh.

LISA. Kapten Trumm kirjutas hästi, aitäh! Lisaks veel türklaste uiguuridele&Co passide jagamine. Need Süüria Idlibi "hiina külad" peavad ka kuhugi lõpuks jõudma.
Ksf Pagan Hordel on muidugi õigus sultani ambitsioonide osas.
LISA2. sultani ambitsioonid on ainult kirss tordi peal. Tort antud juhul on wahabi-salafi ideoloogia, mida on saudi ja ikhwani poolt aastakümneid ülemaailmselt levitatud (meenutame kasvõi saudide poolt mosheede ehitamist (pakkumine saksamaale 800 ehitamiseks) jne).

[Kriku]

Kreekas on juba üle 50 000 ränduri.

Arstid Ilma Piirideta ehitavad Grande-Synthe'i uut laagrit.

[Kriku]

Ok,senini olen aru saanud,et räägitakse süürlastest.
Aga seal Kreekas on ju ka somaalasi,pakistanlasi,bangladeslasi,eritrrealasi,afgaane....ühesõnaga,kes iganes....huvitav kuhu nad neid saatma hakkavad?

Kõik ebaseaduslikud piiriületajad saadetakse Türki tagasi. Vahe süürlastega seisneb selles, et Türgist tuuakse tagasi saadetud süürlaste vastu uued süürlased Euroopasse, aga teiste puhul seda ei tehta.