Uued relvasüsteemid EKV-le

[Xender]

Keegi ei räägi, et me sellega hakkama ei saaks. Kui me piisavalt raha panustaks võiksime ka oma tanki välja arendada – millel oleks isegi rohkem jumet.

Hetkel pole Lääne maailmas ühtegi natukenegi normaalsemat kergetanki – põhimõtteliselt on tegemist 105 mm kahuritega mis on soomukitele pandud. Näiteks 105 mm kergetankiks ehitatud masin, mis saab saab anda tuletoetust ning vajadusel ka kaugtuld anda …

Oleks meil suht vajalik riistapuu ning arvatavasti võiks ka mujal kaubaks minna.

Küsimus on puhtalt majanduslikus mõtekuses.

Kui siin on jõutud järeldusele, et meil on vaja KL nii 100 soomusmasinat juurde – ei tule isegi tehaseuued AMV kered kallimad kui rahvasoomuk ( kui juurde panna arendamis, tootmise sisseseadmis ja muud kulud ).

Sellise koguse juures pole sellel lihtsalt ideed – sest see rahvasoomuk oleks oma omadustelt igas mõttes allapoole arvestust.

Kui ajada kogus nii suureks, et sellel oleks idee – siis lähevad ka summad juba suuremaks ja tekib küsimus kas olukorras kus meil puudub pmt õhutõrje ning kaugtule võimekus on meil mõistlik sadu miljoneid kulutada soomukitele ?

Sealjuures sellistele mida meil pole võimalik müüa kuhugi – mille jaoks ostame 99% asjadest kusagilt sisse ning kohapeal on ainult keevitamise ja kokkupanekurõõm ( mille oskusteave on meil olemas ).

Siine rahvasoomuki projekt - Trummi konspektsioon põllumajandusterasest hakata soomusautosid tootma veoauto raami peale on lihtsalt arusaamatu jaburus ja meenutab ideoloogiliselt kuidas Hiina terast tootis.

Esiteks : Minimaalselt eeldab 152mm killukindlus soomuki puhul kihilist soomust ( välis soomus – suure kõvadusega, mitmekihiline kevlar ( plastilisema soomuse leht ) selle peal kummimatt ning kõige peal plekk mis kruvitud soomuse külge ( hästi lihtsustatult ). 152 mm viskab pea rusika suuruseid kilde, isegi kui põllumajandusterasest mõni väiksem kild läbi ei võta – siis viskab see kilde mis on sama ohtlikud.
Teiseks : venelaste 7.62 7n13 soomustläbistav laskemoon mis on piisavalt laialt kasutuses lööb tavalisest 16 mm ehitusterasest läbi väga vabalt.
Heal juhul pakub kaitset 24mm.

Kolmandaks kaal : Võtame aluseks AMV ja oletame, et tegemist on lihtsalt risttahukaga saame pindalaks 90 ruutmeetrit. Ühtviisi pole tegemist täpse risttahukaga … seega oletame, et soomuskarp on 70 ruutu.
24 mm teraslehe erikaal on 190 kilo ( 16 mm puhul on 130 kg ) … 13 tonni tuleb ainuüksi tühi soomuskarp. + kõik muu nänn juurde. Kardetavasti tuleb see nii koos meeskonna ja koliga minimaalselt 25 tonni … kui kasutada odavaid lahendusi.

See kõik panna kahele teljele. See on isegi üle Eesti lubatud teljekoormuse. Igal juhul metsateel ei jää selle masina läbivusest midagi alles. Kui ei kasuta mingeid huvitavaid lahendusi siis tuleb ajada ta ka päris kõrgeks … miinikindlus.

Trumm vingus CV90 läbivuse kohta – vähemalt 25 tonni ülikõrgeks aetud kahe teljelise masinal on lood kuidas sellega ?

Küssa on pigem selles, et kui meil tuleb poliitiline otsus oma relvatööstust arendama hakata ( ainus võimalus oleks selleks EKRE võimule saamine – kedagi teist ei näe ma isegi valgusaasta kaugusel sellist ideed toetamas ) ja me kulutame sellele kümneid kui mitte sadu miljoneid eurosid – miks mitte toota midagi paremat kui 20 sajandi alguse soomusveoautot natuke parema mootoriga ?

[nimetu]

Need samad Hollandist ostetavad CV9035-ed on ju kunagi sündinud samuti läbi selle EKREliku "ostja tehases tegemise" karmi nõude. Me ostame seda Rootsi insenerimõtet ju Hollandi keevitaja, paigaldaja teostuses

Holland on aastakümneid tegelenud erasektoris kõrgel tasemel inseneritööga ning tootmisega. Esimesed AR-10 said just seal toodetud. Lisaks tootsid hollandlased ise F-16 osasid. Ka nende elektroonika oli tükk aega väga kõrgel tasemel.
Ka meil võib leida väga heal tasemel tootmist, kuid antud juhul pole me kaugeltki võrreldavad. Kapten Trumm tõi välja, et näe kui suur osa meie majandusest moodustab töötlev tööstus. Mainimata jäi aga pisiasi, et kusagil 15% meie koguekspordist ja veel suurem osakaal meie töötlevast tööstusest on puhtalt ühe välismaise ettevõtte (Ericssoni) käsutuses ning seegi tuleb pigem tänu meie odavale tööjõule.

Ma kindlasti ei tee maha eestlaste oskusi ega tarkust. Ma tean näiteks, et hetkel töötab Köeniggseggi uusimate mudelite projekteerimise kallal vähemalt kolm eestlast, või siis, et osad Bang & Olufsen lahendused on siinsamas Eestis välja töötatud. Kahjuks on aga sellisteks suurteks projektideks nagu tankid, IFVd või lennukid vaja teatavat massi, nii intellektuaalset kui ka ressursilist. Suured riigid saavad endale lubada selliseid suuri projekte. Ega see Protolabi MiSu ka tühjale kohale ei tekkinud. Nad on aastaid tegelenud soomusega. Nad olid seotud SISU E13TP ja E11 projekteerimisega ning on tegelenud paljude erinevate soomuslahenduste tootmisega (kaasa arvatud Pasile).

Meil on mõistlikum tegeleda jõukohaste probleemidega. Kas nö. rahvasoomuk võiks olla üks neist? Ehk küll... kuid selleks on vaja lahendada mõne mitte-tehnilised küsimused.

Kolmandaks kaal : Võtame aluseks AMV ja oletame, et tegemist on lihtsalt risttahukaga saame pindalaks 90 ruutmeetrit. Ühtviisi pole tegemist täpse risttahukaga … seega oletame, et soomuskarp on 70 ruutu.
24 mm teraslehe erikaal on 190 kilo ( 16 mm puhul on 130 kg ) … 13 tonni tuleb ainuüksi tühi soomuskarp. + kõik muu nänn juurde. Kardetavasti tuleb see nii koos meeskonna ja koliga minimaalselt 25 tonni … kui kasutada odavaid lahendusi.

Jube kirvemeetodil arvutamine. Ja pealegi, mitte keegi ei projekteeri soomukit ühtlase paksusega terasest. Isegi osadel IFV-del on mõnes kohas ainult 6 mm teras. Sisu E13 kabiini on üldse minu teada 4 mm terasest. Ka CV90 on üpris õhukese korpusega algselt aretatud.

http://www.primeportal.net/apc/thord_we ... t_vehicle/

Kui jutt käib 7.62 AP kuulide kaitsest, siis väidetavalt piisab 6 mm Armox analoogist (nt. Hardox või siis veidi paksem Strenx, mis on lisaks kõigele ka keevitatav). Ja üldse on see 25 tonni üpris meelevaldselt õhust võetud arv. Kui tahad, siis võime need arvutused üksipulgi läbi võtta.

Hetkel pole Lääne maailmas ühtegi natukenegi normaalsemat kergetanki – põhimõtteliselt on tegemist 105 mm kahuritega mis on soomukitele pandud. Näiteks 105 mm kergetankiks ehitatud masin, mis saab saab anda tuletoetust ning vajadusel ka kaugtuld anda …

Aretati küll CV90 baasil, nii 105 mm kui ka 120 mm. Probleem on selles, et keegi ei soovi sellist asja. Kui pearelva hind on niivõrd kõrge, siis platvormi pealt kokku hoida on suht mõttetu. Rahaline võit on sisuliselt olematu.


Fucs eelnevalt tsiteeris:

Troop losses are so high soldiers on both sides prefer riding on top of the vehicle as opposed to riding in it;
Assaults tend to be conducted with dismounted rather than mounted infantry;
The vehicles mounting the automatic cannon tend to be used in an over-watch suppressive fire role rather than exposed forward.
The net effect is that tank attacks are less effective because they no longer have accompanying mechanized infantry with equal mobility and able to protect them from other infantry.

the Main Battle Tank is not dead, light infantry in light armor die in droves, top attack is the way to go for anti-tank defense.

See sõidukite peal sõitmine viitab siis pigem asjakohase luure puudumisele kui mingile otsesele tehnilisele vajakajäämisele. Lihtsalt ei teata kunagi mis suunast ja milline laks võib tulla (miin, TT, tank või midagi muud). Põhimõtteliselt käib see sama jutt ka tankide ettevaatlikuse kohta. Tankidel puudub jalaväe kate ja olukorrateadlikkus kannatab tõsiselt. Ehk siis pole väga suurt vahet millega sõidad, kui laksu ei oska oodata siis kirstud on taga niikuinii.
Need viimased kaks tsiteeritud lauset panevad meie hiljutised ostud (CV90 ja Javelin) pigem heasse valgusesse ja kinnitab sisuliselt nende samade kriteeriumide tähtsust, mis siin varem CV90 ostu puhul välja toodi.

See muidugi ei tähenda, et kergema soomuse hankimine pole oluline. Pigem võiks sarnaselt lõunanaabritele mõned odavamad soomustatud Humveed tulevikus hankida, kriitilisemate rollide täitmiseks.

[Viiskümmend]

CV90120-T on Rootsi šassii + RUAGI kahur/torn, Two in one lahendus

[kangelaspioneer]

152 mm viskab pea rusika suuruseid kilde, isegi kui põllumajandusterasest mõni väiksem kild läbi ei võta – siis viskab see kilde mis on sama ohtlikud.
Teiseks : venelaste 7.62 7n13 soomustläbistav laskemoon mis on piisavalt laialt kasutuses lööb tavalisest 16 mm ehitusterasest läbi väga vabalt.
Heal juhul pakub kaitset 24mm.

Selle väite aluseks on ilmselt mingid mahukad teadusuuringud? Mul oleks ühe tööalase probleemi lahendamiseks selliseid andmeid hädasti vaja (just 152 ja 122 mm mürskude keskmine kilduvus markide kaupa- kildude mass, arv ja kineetiline energia). Kas tohiks viidet paluda?

[Kapten Trumm]

Siine rahvasoomuki projekt - Trummi konspektsioon põllumajandusterasest hakata soomusautosid tootma veoauto raami peale on lihtsalt arusaamatu jaburus ja meenutab ideoloogiliselt kuidas Hiina terast tootis.

Mõttehiiglane, veoauto raami peale, lugesid ikka läbi ka või valvetrollad niisama?

Kui siin on jõutud järeldusele, et meil on vaja KL nii 100 soomusmasinat juurde – ei tule isegi tehaseuued AMV kered kallimad kui rahvasoomuk ( kui juurde panna arendamis, tootmise sisseseadmis ja muud kulud ).

Ehe jama. Tehaseuus veerev AMV kere on vähemalt 1 miljon tükist.
Siin ei ole vaja midagi "sisse seada", kered ja kerede detailid valmistavad erinevad metalliettevõtted nende jooniste alusel.
Kokku pannakse need nt samas Milremi töökojas, kus Pasisid remonditakse. http://milrem.ee/et/teenused
Mis "sisseseadmise kulud" need sajad tuhanded ühe masina kohta siis olema hakkavad?
Mingi peen partei fantaasia?

[Lemet]

Xender jätab ilmselt kahe silma vahele tõsiasja, et tegelikuses oli Pasi valmistaja ju veoautode tootja Sisu...jabur, mis?

[Kapten Trumm]

Näiteks seesama SEBE bussitöökoda, mis kõrvaltegevusena remondib puruks sõidetud Pasisid, saab üsna kindlasti hakkama jooniste järgi valmistatud teraskere külge veoauto agregaatide monteerimisega, selle üle värvimisega, elektrijuhtmete ja torustike paigaldamisega jne jne.

Xender jätab ilmselt kahe silma vahele tõsiasja, et tegelikuses oli Pasi valmistaja ju veoautode tootja Sisu...jabur, mis?

Veelgi jaburam on see, et Komatsu, keda me tunneme traktorite ja ekskavaatorite tootjana, toodab ka soomusmasinaid.

[Kapten Trumm]

Kui jutt käib 7.62 AP kuulide kaitsest, siis väidetavalt piisab 6 mm Armox analoogist (nt. Hardox või siis veidi paksem Strenx, mis on lisaks kõigele ka keevitatav). Ja üldse on see 25 tonni üpris meelevaldselt õhust võetud arv. Kui tahad, siis võime need arvutused üksipulgi läbi võtta.

Kui ma viimati materjale vaatasin, siis enamiku idanaabri jalaväe relvad kasutavad 5,45x39 mm nn moderniseeritud 7N6M (suurendatud läbivusega) padrunit, mis läbib kõige pehmemat (St37) terast 6-7 mm 300 m peal. Seda kasutavad kõik automaadid ning jagude kuulipildujad. Mina tahaks näha jalaväe üksust, kes soomukite kolonni 100 m pealt varitseda julgeb (12,7). Ühesõnaga, selle läbivusega võib fantaseerida lõputult, idanaabril on ka olemas suurepärase läbivusega 14,5 (eks sellega saab CV-st ka kuskilt läbi lasta), siis on 23 mm, kõvasti 30 mm jne jne.

Ja lõppeks need vene imetabased moonad läbivad soomustamata tendiveokit igast asendist, soomustläbistavad 7,62 ilmselt sedasi, et selle varju pole ka mõtet minna, kuulid jooksevad isegi rattavelgedest läbi. Samuti lendavad eest lastud kuulid läbi kabiini ja tagant läbi kasti kah veel.

Ka 99% soomusveste tagab kaitse teravaotsaliste (automaadi, vindi) kuulide eest üksnes eestvaates 25x30 cm lapil, mis moodustab inimeste kehapinnast eestvaates alla 10%.
Umbes pool keha pinnast on üldse kaitsmata (seda kaitstakse taktikaliste võtetega soomuse asemel) ning ülakeha pinnast 2/3 on kaitstud parimal juhul tugevama püstolikuuli eest.
Xenderi "ekspertarvamuse" kohaselt tuleks soomusvestid tunnistada mõttetuks.

[Viiskümmend]

Näiteks Heido Vitsur küsib alatasa, miks on Eestis nii madal (statistiline) tööviljakus?

Ja vastab sellele: "SKTd, või õigemini rahvaste rikkust ja jõukust on võimalik suurendada ainult ühel viisil: ratsionaalselt investeerides ja väärtusahelat mööda üles rühkides. Paraku on aga tootearendus ja müük koos logistikaga kõige tulusamad kohad väärtusahelas. Tootmine ise, olgu tooteks kas valmiskaup või allhange, selle tegijale erilist tulu ei anna."

Ehk isegi, kui me jõuaksime Eestis soomukite tootmiseni/komplekteerimiseni siis väärtusahelas liigub see õige raha ikkagi müügis, tootearenduses ja logistikas

[Kapten Trumm]

Masinaehituses liigub õige raha selle käes, kes müüb masina.
See, kes valmistab ukselinke või tarnib ämbri värvi, teenib kogu asjast väga vähe.
Põhjusel, et igasugu vidinate allhanketootjaid Ida-Euroopast on turg täis (Eesti taolised).

Näide (ise nähtud): metallitöö allhange Kone liftitehasele Soomes. Seal lift maksab kolossaalse summa, aga neile, kes nt keevitavad nelikanttorust kokku kallite liftiagregaatide transpordikastid, pakuti sellist närust kilohinda, et selle hinnaga on Eestist isegi metalli ostmisega suuri probleeme. Avastatakse 100-se partii hulgas mingi jama (nt värvi jooksukoht kuskil (mis ei oma kasti funktsiooni kohalt mingit tähtsust), saadetakse sulle kogu partii tagasi ja maksad lisaks transpordile ka trahvi mis koliseb.

Meie probleem on täna selles (vähemalt masinaehitusvaldkonnas), et me ei koosta ja müü mitte masinaid, vaid vidinaid tehastele, kes asuvad Soomes, Rootsi jne ja kes panevad enda tasku 90% kogu väärtusahela kasumist konkureerides seejuures venelaste, poolakate, ukrainlaste ja tsehhidega (kus tööjõud on veel odavam). Seepärast me nii vaesed (valdkonna mõttes) ka oleme.

[Lemet]

Ennist panin siia üles viite usutlusele Palmse Mehaanikakoja omaniku Puusepa Antiga. Soovitan soojalt läbi lugeda, just sellest seal ju juttu ongi.

[Viiskümmend]

Ja müük käib läbi brängingu ehk kuvandiloome (a.la 2000 aastased Soome sepad, nanotehnoloogia jne...) ning brändiloome peaks ju täiesti Eesti tugevus olema? Samas mulle tundub, et oleme olukorras, kus väärtusahela tipus oleva müüja ägedusest pakatav kuvandiloome (jutt ingli puudutusest või sellest kuidas nende toode on kogu aeg 10 aastat ajast ees) paneb meil jalad värisema ja segab meil oma enda tootmisega alustamist, äkki lihtsalt rohkem meelekindlust!

[Veiko Palm]

Oma viis senti teemasse.

Võin kinnitada, et kordagi pole arutlusel olnud mehhaniseeritud pataljoni loomise asemel jagada soomukeid (kas siis hangitavaid või siis mingeid muid) ühe-kahe kaupa Kaitseliidu malevatele. Pole ka arutlusel olnud praeguse mehhaniseeritud pataljoni asemel suurema arvu (odavamate? kehvemate? vanemate? vms) soomukite hankimist ja nende jaotamist struktuuri peale laiali.

Ei ole ma ka kuulnud, et taolist projekti kavatsetaks tulevikus ellu viia teiste võimearenduste arvelt.

Seega võib julgelt öelda, et praegune kaitseväe juhtkond (ja just nimelt kaitseväe juhtkond suunab kaitseväe arengut, mitte mingid siin foorumis levinud nimega ministeeriumi-pintsakud) mõtleb oluliselt teistmoodi kui siinse foorumi kasutajaskond. On see juhtkond siis eluvõõras? Ei tea, kuid fakt on, et mõtleb teistmoodi.

Minu arust ei ole siinkohal ka kohased "revolutsioonilised" loosungid (meelega jutumärkides ja meelega provotseeriv), et suurtel härradel pole lihtinimesega asja ja ega see suurtükiliha loetud pole, küll eided uut sünnitavad. Ma lausa enam ei tahaks sinna sohu minna. Sõjategevuses ei ole hõbekuule (kuigi otsitud on alati), ei lõpetanud torpeedopaadid sõjalaevade ajajärku ega ka lennuvägi maismaasõda.

"Rahvasoomuki" (mida iganes see peaks ka tähendama) loomise üle meie Eestis ei oska ma sõna võtta. Ma ei tea, kas meie tööstus(ed) sellega hakkama saaks või mitte. Mida ma aga tean on see, et paljude (selgelt lihtsamate) arendusprojektidega ei ole me minevikus väga hästi hakkama saanud. Selline on minu isiklik kogemus. Ja teine seisukoht on see, et ega praegusel juhul mingit vahet pole. Nagu ülalpool ütlesin, siis plaani selliseid soomukeid hankida ei ole. Seega ei ole mitte mingit vahet, kas taoline soomuk oleks odavam kui sisseostetud või mitte.

Mille kohta aga teravalt sõna tahan võtta on kaasfoorumlaste Trumm ja Lemet lahmimine, sildistamine ja lihtsustamine. On absurdne visata õhku selliseid väiteid nagu 100 miljonit (krooni, muuseas austatud kaasfoorumlane) on 10 aasta jooksul tuulde visatud ja tulu ei midagi. Oleks see pandud "rahvasoomuki" arendamisse, küll siis oleks. Mida oleks? Kas aastatel 1997-2007 oli tõepoolest kõige põletavam projekt seesama "rahvasoomuk"? Pole vist vaja jätkata. Oleks tädil rattad all ... Ja teiselt poolt, et oleks mina pooltki nii tark, kui minu naine takkajärgi.

Edasi - sellest samast Trummi poolt viidatud artiklist on ju selgelt näha, et lõviosa rahast (täpsemalt vist mälu järgi 59 mln krooni) läks IED vastase võitluse seadme tarbeks. Siinkohal ütlen, et see seade oli (ja on) reaalselt kasutatav, mitte mingi prototüüp. Samuti on täiesti alusetu kritiseerida näiteks UAV arendust sellel ajal. Jällegi tuleb vaadata seda ajajärku. UAV-sid maailmaturul lihtsalt ei olnud. Õigemini olid kas liiga suured (Global Hawk) või suuresti arendamisjärgus projektid. Ja loomulikult oli kõik väga kallis (meie jaoks). Seega tundus loogiline samm. Miks midagi (meie kaitseväe jaoks) välja ei tulnud?

Ning Lemet - lõpeta selle "küüntest kübara" jutuga. Millest Sa räägid? Palju konkreetselt sellele Eesti raha pani? Kuhu jõuti? Ühesõnaga - ära lahmi ja sildista.

[Fucs]

Statistikat veel.

Общий список погибших в Украине националистов в хронологическом порядке
http://ru.prisoners14.com/obschij_spiso ... m_porjadke

Lõin numbrid kokku.
Puuduvad haavata saanud, on ainult hukkunud.
Välja jätsin Maidanil hukkunud (nimekirja lõpp) ja arvestasin ainult hukkunuid alates sõjalistest operatsioonidest.
DL=Donetski lennjaam/lennuväli ; IL=Ilovaiski kott ; SM=Saur-Mogila

Kokku hukkunuid: 98
Lahingus langenuid: 55 (sellest 7 DL; 6 IL; 1 SM)
Plekkpresentsoomuses hukkunuid: 16 ( Fugass 1; tule alla jäämine 15, sellest 12 hukkunut ühes episoodis ühes sõiduvahendis)
MP/STV tuli (killuhaavad): 12 (sellest 2 DL)
Surnud haigustesse, enesetapud jms: 7
Maha lastud: 4
Snaiprituli: 3
Õnnetusjuhtumid: 1

_______________________________________________________________________________________

Põhja-Kaukaasia lahingutegevuse inimkaotuste analüüs ja statistika (2002)

Анализ летальных исходов у военнослужащих при боевой травме (по опыту патологоанатомической работы в период боевых действий на Северном Кавказе)
кандидата медицинских наук Семкин, Леонид Борисович Москва 2002 г.

В качестве объекта настоящего исследования была определена патолого-анатомическая работа как составная часть лечебно-диагностических мероприятий в период вооруженного конфликта на Северном Кавказе 1994 - 1996 и 1999 - 2001 гг.

Полученные результаты вполне позволяют ставить вопрос о неудовлетворительном оснащении военнослужащих индивидуальными средствами защиты (шлемы, бронежилеты). Так, подавляющее число умерших на поле боя раненных в голову (97,1%) были без защитных шлемов. В то же время в 2,9% случаев смертельно раненные в голову имели защитные шлемы, которые были пробиты пулей. Среди раненных в грудь 91,1% не использовали бронежилет, а в 8,9% были обнаружены бронежилеты, пробитые пулей, или крупным осколком.

Одним из подтверждений мощности и эффективности современных видов оружия (в том числе БВД) является высокая доля (15,9%) смертельных исходов, при которых пострадавшие в момент ранения находились в автомобильной и бронетехнике
Edit lugejate palvel selgituseks: БВД - боеприпасов взрывного действия

Структура боевой огнестрельной травмы в случаях смерти на этапах медицинской эвакуации (таблица 1) имеет особенности, характерные для каждого этапа.

tabel1.png (44.82 KiB) Vaadatud 4432 korda

Tasuta on saadaval ainult kokkuvõte (АВТОРЕФЕРАТ)

Kopeeritava teksti saab siit (ei kuva tabeleid ja jooniseid):
http://medical-diss.com/medicina/analiz ... oevyh-deys
PDF-ina selle "АВТОРЕФЕРАТ"-i koos tabelite jms saab tasuta siit:
https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q= ... WU&cad=rja

Ma vähe tuhnin ja vaatan, kas ka kogu ДИССЕРТАЦИЯ on kusagil saadaval
Mind huvitab sealt antud teema kontekstis just dissertatsiooni 2 osa......

...клинико-анатомический анализ летальных исходов с целью выяснения обстоятельств получения ранений (повреждений) и особенностей течения боевой травмы....

...ja 3 osa

В третьей главе представлены данные характеризующие безвозвратные потери и структуру боевой травмы во время вооруженного конфликта на Северном Кавказе (1994-1996,1999-2001 г.г.).

[Kapten Trumm]

Mille kohta aga teravalt sõna tahan võtta on kaasfoorumlaste Trumm ja Lemet lahmimine, sildistamine ja lihtsustamine. On absurdne visata õhku selliseid väiteid nagu 100 miljonit (krooni, muuseas austatud kaasfoorumlane) on 10 aasta jooksul tuulde visatud ja tulu ei midagi. Oleks see pandud "rahvasoomuki" arendamisse, küll siis oleks. Mida oleks? Kas aastatel 1997-2007 oli tõepoolest kõige põletavam projekt seesama "rahvasoomuk"? Pole vist vaja jätkata. Oleks tädil rattad all ... Ja teiselt poolt, et oleks mina pooltki nii tark, kui minu naine takkajärgi.

Kui ma kuskil kogemata "euro" ütlesin, siis vabandan, jutt oli kroonidest ja sel viisil ei soovinud näidata probleemi suuremana.

Edasi - sellest samast Trummi poolt viidatud artiklist on ju selgelt näha, et lõviosa rahast (täpsemalt vist mälu järgi 59 mln krooni) läks IED vastase võitluse seadme tarbeks

Ei ole seda midagi näha, kirjas on sedasi:

1. Tallinna Tehnikaülikooli professor Andres Taklaja sai neljale projektile toetust kokku 18 miljonit krooni (lõviosas niinimetatud IRISe projektile – jämmer, mis takistab raadio teel juhitavate pommide õhkimist).
4. Tallinna Tehnikaülikooli professor Jaan Järvik on saanud 7,1 miljonit krooni improviseeritud lõhkeseadeldiste (IED) neutralisaatorile (seadeldis, mis käib näiteks soomuki ette ja peaks panema pommi plahvatama enne, kui masin selleni jõuab).

Summa kohta on kirjas hoopis:

Ainsa teadus-arendusprojektide tulemusena loodud seadeldisena, mis seni lahinguväljal elusid on päästnud, kiidavad kaitseväelased professor Andres Taklaja arendatud jämmerit, mis takistab pommide õhkimist raadio teel. Aga sedagi toodet ei saa ühispatrullides brittide või jänkidega kasutada, sest väidetavalt segab see liitlaste raadiosidet. Kaitsevägi on ostnud neid seadmeid juba 59 miljoni krooni eest.

Võtame selle 25 miljonit kahele pommidetektorile 100-st maha, jääb endiselt alles 75 miljonit, mille eest pole midagi, mis täna kasutamist leiaks. St suuresti mahavisatud raha.

Oleks see pandud "rahvasoomuki" arendamisse, küll siis oleks. Mida oleks?

See küsimuse esitus on minu silmis demagoogia hõnguga - katsega naeruvääristada oponenti enne vastamist.
Selle raha eest saanuks midagi käega katsutavat luua. Antud teema näitel lihtsa 4x4 omamaise soomustransportööri, mille suurte arenduskulude pärast siin nüüd nutetakse. Miks 2002 ei nutetud siis...? Muideks missioonide ühe esimese olulise kogemusena avastati, et vaja on soomustehnikat (milleks osutus irooniana soomlaste "rahvasoomuk" Pasi).

Nagu sõjapidamises, üritades murda läbi tugeva vastase üksikute jao rünnakutega. Puistates suhtelist suure summa laiali rohkem kui 10-le arendusprojektile seinast seina ilma selge arusaamata, mida tahetakse ja lõpptellija poolse projekti ohjeta - ongi tulemus nagu täna on. Täna tuleb meil fakti tunnistada, et meie SA armee tarbeks midagi vajalikku pole loodud ja enamus neid tooteid on lihtsalt võimalik sisse osta. Eesti tugevus (mida kinnitavad ka statistika andmed) on töötlevas tööstuses (ja oli ka 1997), mitte nuti-tuti seadmetes või imetabastes pinnakatetes.