Snaiprikoolituse (täpsuslaskurid ka) asjad

[kaur3]

CSASS on täiesti ilmselt nishitoode, sest jänkidel on vaja kompaktset täpsusrelva poltlukuga magnumeid täiendama. Selle töö teeb ta ilmselt hästi ja on ka jalaväelasele sobiva kaaluga. Jänkidel ongi nii, et kui objekt on laskmiseks liiga kaugel, siis tellitakse 155 mm täpsuslask voi MLRS vms, meil paraku sellised variandid puuduvad.

Mis nishitoode? Valgustad oma mõttekäiku lähemalt? Olen aru saanud, et jutt käib jao telli püssist. Mis ajast see nishitoode on?

[Leo]

Ma siis pyyan oma mottekäiku pohjendada. Praegu räägitakse, et ostetakse suurusjärgus 3000+ CSASS relva, kui me nyyd teeme kiire arvutuse, siis seda ei jätku jagude täpsuslaskuritele, sest USA maaväge on oluliselt rohkem kui 30 tuhat voitlejat. Kyll on see suurusjärk sobiv snaiprimeeskondadele. Ei saa ka välistada, et see on esimene leping ja ostetakse hiljem suuri koguseid juurde voi tehakse nagu Saksamaal, kus osteti monisada pyssi ainult nendele, kes parasjagu rindele saadetakse.

Igasse jakku kantimiseks natuke liiga hea ja kallis relvasysteem, sellest kogu efektui väljavotmiseks on vaja päris korralikku koolitust, mina seda lihtsalt jao täpsuslaskurile pihku ei annaks. Jänkid voivad oma poole kilomeetri tagasivotmisest heietada mida iganes, kuid reaalselt oleks rohkem kasu panna iga pooljao parima laskuri automaadile ACOQ vms kergelt suurendan sihik, millega siis kuni 500 m peale paremini näha ja tulistada.

[Medusa]

Poltlukuga relval on mitmeid miinuseid, tulenevalt ehitusest ja fookusest. See on siiski mõeldud täpsete laskude sooritamiseks, mistõttu on relv pigem raskem (kuigi, see on suhteline), kuid peamiselt aeglase tule ja väikese salvega. Selle relva tugevused alles algavad mõnesaja meetri pealt, sihitud laskudena ja optilise sihiku pakutava vaatlus- ja eristusvõimekusega. Sinnani on relvasüsteemi nõrkused eelisseisuses, ehk siis aeglane tuli ja pea olematu enesekaitsevõimekus. Samas, sõja muutuv nägu on sundinud snaipreid toimima pigem poltluku miinuspoolel, kui tugevusel. Alles Afganistanis tulid suured kaugused ja poltluku eelised välja.

Muidugi, on ka Eestis piisavalt kohti, kus saab lasta max.kaugustele, aga ma olen õppustel ajanud läbi pigem 3-4x suurenduse ja esimese paarisaja meetriga, kui 12x ja 400-500+. Kuigi, lastes igasuguste asjadega kilomeetri piires, tuleb siiski öelda, et eelistan üldotstarbelise (täpsus)relvana siiski poolautomaati. Kui nüüd natuke mõtlema hakata, siis saab peagi 10 a igasuguste, valadvalt poolautomaatsete, SN süsteemide kasutamise kogemust. Jeerum kuidas aeg lendab ikka.
Poltlukk on spetsiifiline tööriist oma konkreetsete asjade tegemiseks, nagu täppistuli väga konkreetsete sihtmärkide pihta, vajadusel erimoonaga (AP, API, HEIAP, klaasilõikajad jms), kuid on näha ka 300 WM ja 338 LM kaliibrite tulekut (AR põhistele) poolauto platvormidele.

Poolauto eesmärk ja peamine funktsioon on saada hakkama keskmistel distantsidel, so 100-500m, ning pakkuda vajalikku kiirust ja salvemahtu järjestikku laskude ja paljusihtmärgilise keskkonna jaoks. Üks asi, mille M110 laiatarbekaubana kaasa tõi, oli summuti kasutamine süsteemi loomuliku osana, aitamaks kaasa lühemate laskekaugustega kaasneva suurema riski maandamisele ja viivitada vastase arusaama, kus on laskur, palju neid võib olla, ja kasutada adekvaatset vastureaktsiooni. Ehk siis ajavõit. Loomulikult kannatab poolautorelvasid lasta ka kaugemale, näiteks olles näinud Galil SN laskmist 1000 m peale näiliselt kerge vaevaga, või lastes/üritada lasta M14 800+ meetri peale, siis eks see on tehtav. Aga küsimus on realistlikes ootustes. Mis see on, mida ma tahan saada? Kas ma tahan saada esimese lasuga tabamist 9 juhul 10-st, või on eelduseks esimese kahe lasuga tabamine 9 juhul 10-st? Aeglase tulega? Või rõhuda kiirusele ja anda järgi täpsuse nõuetes. Teisiti öeldes, mitte sub-moa kiirusega lask minutis, vaid 2 moa kiirusega lask / <10 sek. Ehk siis, kui arvestada sellega, et poolauto tell ei ole mitte skalpell, vaid meenutab natuke mõõgalõiget, siis on süsteemis võimekust põhimõtteliselt küll. Ja siis tulebki üles küsimus olemasoleva teoreetilise võimekuse reaalses realiseerumises. Ehk, kuidas süsteem tervikuna töötab.

M110 puhul on viidatud nii tehnilistele kui kasutaja probleemidele, et miks seda süsteemi ei saa päriselt nii heaks pidada, kui paberil asi paistab. Sest kõik on nagu olemas, mõistlik kaal, salvemaht, tulekiirus, sihik jne. Nagu M16, aga natuke suurem. Arengud laskemoonas tähendavad ka seda, et ei pea olema ilmtingimata 50+ cm raud 7,62x51 moona kasutamiseks, vaid võib vabalt olla 41 ja peale. Kitsamates oludes manööverdamiseks on 10 cm lühem raud ja kokkulükatav kaba igati abiks. Eriti kui saab veelgi kaalu alla pressida.

Muidugi, optiline sihik on lähimaal ja lähikontaktis, so kuni 100 m, alati miinuses, võrreldes punatäppide ja muude sellistega, mistõttu on ka igati mõistetav mitme sihiku kasutamise variant, on see punatäpp siis optika peal, või selle kõrval 45 kraadi all. Saab ka optikaga kui suurendus maha keerata, ehk siis 3x, kuid arvestades vaatevälja suurust, on see lähedal ikkagi alla jääv lahendus igasugustele 1-4/6/8x variantidele.

Väike masohhist minus tahtis ennast proovile panna, ja tegi mitte väga ammu loomkatse 5,56 kaliibriga, 16 tollise tavalise raua ja milspec päästikuga AR ja NM pealt pärit 6x optikaga koos ballistilise trumliga. Selleks et arvata midagi IAR ja analoogide kohta. Muidugi kasutasin ka petuvarianti ja moonaks võtsin poest saada olevat 69 graanist HPBT kuuliga täpsusmoona. Kuigi, tuleb öelda et tavaline sõjamoon CBC toodangust ei ole AR-iga lastes väga palju kehvem, jookseb kuskil 2 moa piiri peal. Ses mõttes igati üle prahi ja teeb töö ära. Süsteem suutis lasta 500 m peal alla moa hajuvusega (5 lasku grupis), niiet relv tehnilisest küljest nagu võimaldaks täita poolauto relvadele seatud 500 m efektiivse tuleulatuse nõuet. 600 peal ka ei olnud probleemi tabamusi figuuris hoida. Korraks tekkis ka sellist tunnet, et milleks vaja mingit 7,62 siia vahele, kui alumise otsa töö teeb ära väiksema relvaga, ja suuremat võimekust vajades võiks hoopis poltluku kotist välja võtta.

Kui nüüd kriitilisem ja realist olla, siis punatäpi või optikaga ei olegi küsimus mitte sihtmärgi kirbule võtmises ja selle pihta sihitud laskude tegemises, aga 5,56 kaliibri võimekuses sihtmärgini jõuda. See kaliiber on oma olemuselt siiski kiirusele tugineva toimega (SS109 62 graanise kuuli fragmenteerumine kudedes kiirusel 750+ m/s) lähivõitluse vahend, mitte poole kilomeetri pealt silma väljalaskmiseks mõeldud. Esimesed 2-300 pigistab välja, edasi muutub tuule mõju järjest suuremaks. Võrdluseks, kui 500 m peal kannab ca 1 m/s tuul mu suuremat kaliibrit kõrvale nii vähe, et sisuliselt seda ei arvestagi, ca 5 cm, siis 5,56 läks juba 15-20 cm. Ning kuna kuul on kerge, on see kõrvalekalle juhuslikuma iseloomuga, mis venitab tabamusi külgsuunas laiali. Niiet nagu on lootust pihta saada, aga mingist kaugusest alates on see pigem statistilise iseloomuga, kui kindla peale minek. Lisaks veel kerge kiirusele tugineva kuuli probleem - hakkab ainult auke tekitama, mitte sekundaarseid efekte kehas. Niiet isegi kui pihta saab, on see ikkagi madala efektiivsusega sihtmärgi mahavõtmise seisukohast. Niiet 7,62x51, 168 graanise HPBT või 170 graanise Lockbase kuuliga oleks poolautorelva jaoks suht kindla peale väljaminek, et võtab raudpolt 600 peale välja, ja ka peale, ning tabamise tõenäosus on rohkem laskuri, kui väliste tegurite taga. Lisaks veel saadav obadus väiksema NATO moonaga võrreldes.

Lisan, et väga üllataval kombel 6x42 S&B sihiku ballistiline trummel, mis on arvestatud siiski tavalise 7,62 NATO jaoks, toimis ka SS109 jaoks. Alles 600 peal tuli see, et tuleks hakata mõtlema 6 asemel 6,5 seade peale. Go figure.

[gorilla]

Poltlukuga relval on mitmeid miinuseid, tulenevalt ehitusest ja fookusest. See on siiski mõeldud täpsete laskude sooritamiseks, mistõttu on relv pigem raskem (kuigi, see on suhteline), kuid peamiselt aeglase tule ja väikese salvega.

-Hülgemöla, kogu lugupidamise juures.

-Poltlukk on ALATI kergem vastava kaliibriga poolautost. Poolauto töötamiseks on vaja igasugu gaasikolbe,taandurvedrusid ja muud
mudru mis kaalub ikkagi omajagu gramme ja mida default poltlukul ei ole iialgi vaja.

-Laskekiiruse aegluse ämber on algajatel tavaline argument.

-Poolauto lasketsükkel sisaldab 3 impulssi, poltluku oma ühte.

-Poolauto peale päästikule vajutamist viskab kuuli välja, elik vintraud muutub kolviks (esimene impulss), teine impulss on
lukuraam mis lajatab tagasi lennates vastu kaba, kolmas impulss on lukuraam mis edasi lennates lööb vastu vintrauda elik laeb uue padruni..

-Poltlukul on ainult üks impulss, lask. Tasemel laskur suudab poltluku sama kiirelt käsitsi ümberlaadida kui poolautol sihikupilt taastab.
Lisaks ülimalt oluline nüanss, poltlukuga on võimalik korraliku laskeasendi korral näha enda kuuli maandumist. Poolauto puhul ''in your dreams'', kui see oma kolme impulsiga nagu kits ringi hüppab.

-Seda on võib-olla raske uskuda aga .308 kaliibris Galil SN sai kümne lasu seerias koos ühe salve vahetusega Männiku tiirus mis kolises TRG-22 (.308) käest. Laskur Galilil oli A*****i S*******i, TRGd vägistas yours truly.

Muidugi, on ka Eestis piisavalt kohti, kus saab lasta max.kaugustele, aga ma olen õppustel ajanud läbi pigem 3-4x suurenduse ja esimese paarisaja meetriga, kui 12x ja 400-500+. Kuigi, lastes igasuguste asjadega kilomeetri piires, tuleb siiski öelda, et eelistan üldotstarbelise (täpsus)relvana siiski poolautomaati. Poltlukk on spetsiifiline tööriist oma konkreetsete asjade tegemiseks, nagu täppistuli väga konkreetsete sihtmärkide pihta, vajadusel erimoonaga (AP, API, HEIAP, klaasilõikajad jms), kuid on näha ka 300 WM ja 338 LM kaliibrite tulekut (AR põhistele) poolauto platvormidele.

-Poolauto platvormid kaliibrites .300WM ja .338LM on ''püha graal'' mille saabumist peab veel aastaid ootama.
Ärge hakake siia vastuseks postitama mingeid AR-10 baasil tehtuid imerelvi. Nende padrunite tagasilöök raskete kuulidega on
nii karm, et vähegi mõistliku relva kaalu juures (6-7kg) ei kesta nende relvade raamid üle 3-4 tuhande lasu. Netis on selle kohta materjali küllalt.

Poolauto eesmärk ja peamine funktsioon on saada hakkama keskmistel distantsidel, so 100-500m, ning pakkuda vajalikku kiirust ja salvemahtu järjestikku laskude ja paljusihtmärgilise keskkonna jaoks. Üks asi, mille M110 laiatarbekaubana kaasa tõi, oli summuti kasutamine süsteemi loomuliku osana, aitamaks kaasa lühemate laskekaugustega kaasneva suurema riski maandamisele ja viivitada vastase arusaama, kus on laskur, palju neid võib olla, ja kasutada adekvaatset vastureaktsiooni. Ehk siis ajavõit. Loomulikult kannatab poolautorelvasid lasta ka kaugemale, näiteks olles näinud Galil SN laskmist 1000 m peale näiliselt kerge vaevaga, või lastes/üritada lasta M14 800+ meetri peale, siis eks see on tehtav. Aga küsimus on realistlikes ootustes. Mis see on, mida ma tahan saada?

-Galil SN laskmist 1000m peale ''näiliselt kerge vaevaga'' mina isiklikult näinud ei ole. Reeglina on ühe sihtmärgi tabamiseks kulunud
tavaliselt pool pakki .308 moona mille juurde käivad ütlused ''selle ma tõmbasin ära, ma tean''. BDC põhimõttel töötav kõrgusetorn
on saatanast.

-Galil SN/SVDl on sihik vasakul küljel vintraua suhtes. Milliseid küsimusi suurtel distantsidel see tekitab. Kes oskab defineerida?

-Muuhulgas kes on täheldanud poolauto (näiteks Galil SN/SVD) kasutamise puhul 5 lasulise seeria korral ühe tabamuse selget kõrvalekallet ülejäänud neljast lasust? Relv laetakse salvega milles on 5 padrunit, vinnastatakse, lastakse viiene seeria? Kes oskab defineerida?

[Medusa]

Natuke hüljest tuleb omaks tunnistada. Kui võrrelda polti ja poolautot, siis loomulikult on poolauto raskem. Ma pidasin silmas seda, et heal poldil on ikkagi raskemat sorti raud, mitte peenike pliiats, mistõttu karabiiniga võrreldes on kaalu rohkem. Ütleks samas, et oma tictacil on kaba pea olematu kaaluga, plastik nagu see on. Paneb see TP2-le üle kilo kergema kaaluga ära ka. Relva käitumise koha pealt vastu ei vaidle, isegi kerge tictaciga saab ennast spottida, TPga väga mitte. Välja toodud põhjustel. See BDC AR peal pani mind just sellepärast üllatuma ka, et mis mõttes vastabki trumlile sama kaugus. OK, kõrguses +- 10 cm. Aga niipalju küll, et seda kasutatavaks tunnistada.

Toda Galili laskis meie ühine kaasvõitleja ja sõber edelapiirkonnast, 5 lasku ja 4 tabamust. Aga paras erand on, samas ksf Gorilla saavutused samadel kaugustel jätavad küll mulje, et täpne laskmine pole mingi keeruline tegevus. Et mis mõttes pole pealasud 900 m piires teostatavad Pealegi, Sinu pädevus TRG-ga on midagi päris erakordset ja on mul mille poole püüelda. Kaasa arvatud luku liigutamise kiirus tagasilöögiga koostöös.

Suurekaliibrilised iselaadurid on püha graal indeed, aga kuskilt tuleb alustada. Algul 3-4tuh lasku, sealt vaikselt edasi. Eks lõpuks tekivad ka usaldusväärsed isendid, kuid kohe kaks küsimust. Palju kaalub ja mis maksab.

Aga need kaks viktoriiniküsimust jätaks küll teistele.

[kaur3]

-Seda on võib-olla raske uskuda aga .308 kaliibris Galil SN sai kümne lasu seerias koos ühe salve vahetusega Männiku tiirus mis kolises TRG-22 (.308) käest.

Kiitus kiirete võtete omandajatele! Tegemist on kindlasti järjekindla kuiva treeningu tulemusega, millega üks keskmine optika taha sattunud EKJ võitleja nii pühendunult tegele. Kuna gorilla liikuvat pilti juurde ei pannud, siis võib tema käest küsida, kas asi nägi välja sama moodi?

http://www.thefirearmblog.com/blog/2015 ... lt-action/

Tugitooli sügavusest tekib järgmine küsimus selle laskekiiruse katse kohta. Kui laskmine viia läbi IPSC keskkonnas, kus vahelduvad laskekohad ja laskeasendid, siis kas mitte poolauto ei luba kiiremini kogu protsessi läbi viia? Eriti tingimustes, kus sooritatakse ühest kohast paar lasku ning liigutakse edasi? Alaliselt positsioonilt tulistada on üks asi; kuid rünnakul, patrullis, linnalahingus jne võib vist? Otse loomulikult käib jutt telli relvast, mitte snaipri ül täitmise püssist. Mis laskedistantsi pealt aeg/täpsus poldil ja poolautol kokku saaksid? Küsija suu pihta ei lööda

[slider]

-Galil SN/SVDl on sihik vasakul küljel vintraua suhtes. Milliseid küsimusi suurtel distantsidel see tekitab. Kes oskab defineerida?

-Muuhulgas kes on täheldanud poolauto (näiteks Galil SN/SVD) kasutamise puhul 5 lasulise seeria korral ühe tabamuse selget kõrvalekallet ülejäänud neljast lasust? Relv laetakse salvega milles on 5 padrunit, vinnastatakse, lastakse viiene seeria? Kes oskab defineerida?

Külgmisi ennakuid keeruline pikal distantsil arvestada, sihikuliin ja kuuli trajektoor mingis punktis ristuvad, siis lahknevad.

Esimene lask külma rauaga. (nii lihtsat asja ilmselt ei küsitud).

[Medusa]

Külm raud? See on nüüd selline värk, mida osad usuvad, osad ei usu, ja on väga individuaalne.
1) Puhastatud külm raud
2) Külm laskur või külm keskendumisvõime
3) Puhastamata külm raud

Isiklik kogemus viitab enamjaolt punktile nr 2) ning 1).

1) tuleneb sellest, et puhastatud raud on puhastatud raud, sisaldab ka nt õli jms kraami. Selletõttu käitub esimene lask natuke teisiti, kui järgmine. Eriti annab see tunda pärast vase eemaldamist. Seetõttu ma oma poltlukul vase-eemaldust senini teinud pole, sest ei ole olnud vajadust. Ei visuaalsete näitajate järgi, või relva täpsuse kahanemisest. Puhastamine on üldse kahjuliku mõjuga asi, mõneti öeldes Kui lasta puhastamata rauaga, siis sellist asja, nagu cold-bore-shift relval endal ei ole.

Ja külm laskur - ei ole 100% oma tegevuse juures, ei ole asendile keskendunud jne. Minu jaoks põhjus nr 1.

Aga see ei ole vastus esitatud küsimusele, lihtsalt väike kõrvalepõige selle esimese lasu teemadel.

[gorilla]

-Galil SN/SVDl on sihik vasakul küljel vintraua suhtes. Milliseid küsimusi suurtel distantsidel see tekitab. Kes oskab defineerida?

-Muuhulgas kes on täheldanud poolauto (näiteks Galil SN/SVD) kasutamise puhul 5 lasulise seeria korral ühe tabamuse selget kõrvalekallet ülejäänud neljast lasust? Relv laetakse salvega milles on 5 padrunit, vinnastatakse, lastakse viiene seeria? Kes oskab defineerida?

Külgmisi ennakuid keeruline pikal distantsil arvestada, sihikuliin ja kuuli trajektoor mingis punktis ristuvad, siis lahknevad.

Esimene lask külma rauaga. (nii lihtsat asja ilmselt ei küsitud).

I sense a disturbance in the Force..

..siin on keegi kellele pole vaja poolt pakki .308 padruneid, et Hardi ühe kilo pealt külili saada

-esimene vastus on õige, sihikuliin ja lennukaar lõikuvad kaugusel millele relv sisselastud, tavaliselt 100m peal.
Kaugemal hakkab matemaatika pihta, trigonomeetia täpsemalt on selle nõiduse nimi.

-teine vastus ei ole õige kuigi mõttesuund on enam-vähem. Poolautomaatide padrunipesa on erinevalt 0.5 MOA
klassiga poltlukust milline?

[gorilla]

-Seda on võib-olla raske uskuda aga .308 kaliibris Galil SN sai kümne lasu seerias koos ühe salve vahetusega Männiku tiirus mis kolises TRG-22 (.308) käest.

Kiitus kiirete võtete omandajatele! Tegemist on kindlasti järjekindla kuiva treeningu tulemusega, millega üks keskmine optika taha sattunud EKJ võitleja nii pühendunult tegele. Kuna gorilla liikuvat pilti juurde ei pannud, siis võib tema käest küsida, kas asi nägi välja sama moodi?

http://www.thefirearmblog.com/blog/2015 ... lt-action/

Tugitooli sügavusest tekib järgmine küsimus selle laskekiiruse katse kohta. Kui laskmine viia läbi IPSC keskkonnas, kus vahelduvad laskekohad ja laskeasendid, siis kas mitte poolauto ei luba kiiremini kogu protsessi läbi viia? Eriti tingimustes, kus sooritatakse ühest kohast paar lasku ning liigutakse edasi? Alaliselt positsioonilt tulistada on üks asi; kuid rünnakul, patrullis, linnalahingus jne võib vist? Otse loomulikult käib jutt telli relvast, mitte snaipri ül täitmise püssist. Mis laskedistantsi pealt aeg/täpsus poldil ja poolautol kokku saaksid? Küsija suu pihta ei lööda

- Jah midagi sellist oli see katse kõrvaltvaataja jaoks küll.

-Ma pole väitnud, et poolauto ei sobi TL relvaks. Väidan, et enamik inimesi kes poolautot eelistavad tunnevad ennast julgemini kui
laetuna 1kg kaaluv, 20 lasuline karpsalv all tolgendab. Saab rohkem märgi suunas lasta ja nii..

[ruger]

Kellel huvi siis saab tutvuda C&S märtsikuu numbriga, kus tutvustatakse põhjalikult Kanada snaiprikoolitust, üksuse ülesehitust ja varustust. Huvitav tähele panek oli see, et kõik tulirelvad on neil summutiga. See on meil koht, mida peaks ka arvestama.
http://www.upload.ee/files/5727386/CS0316.7z.html

[kaur3]

gorilla:

esimene vastus on õige, sihikuliin ja lennukaar lõikuvad kaugusel millele relv sisselastud, tavaliselt 100m peal.
Kaugemal hakkab matemaatika pihta, trigonomeetia täpsemalt on selle nõiduse nimi.

Hm, kunagi ammu sai kaasa elatud Galili SWS-iga 800 m rinnakuju äravõtmisele. Kui 500 m pealt sai relvad normaaljooksule seatud, siis liiguti ilma küljetrumlit näppimata kaugutrumlil parandusi tehes kuni 800m peale. Ei oskagi nüüd öelda, kas parandused tegi ära küljetuul või M80 moon. Võta nüüd takkajärgi kinni. Eeldades, et see püss on vaatamata Nimrodi võrgu lisakriipsudele, ikkagi nii XXX m relv, siis tekib uus küsimus selle kohta, mis oleks õige küljetrumli normaaljooksule seadmise kaugus, et tabamispunkt püsiks soovitud tabamisalal? Tunnistan, et olen trigonomeetrias nõrk

[Leo]

Kas see 10 lasu harjutus milles trg 22 galil snile nii kiirusega kui ka täpsusega ära tegi oli usmc harjutus, milles pidi lasud 2 moa sisse laskma? Ei saa ajuvaba telefoni teel seda c&s artiklit avada. Kas tohiks paluda pdfina vms?

[gorilla]

gorilla:

esimene vastus on õige, sihikuliin ja lennukaar lõikuvad kaugusel millele relv sisselastud, tavaliselt 100m peal.
Kaugemal hakkab matemaatika pihta, trigonomeetia täpsemalt on selle nõiduse nimi.

Hm, kunagi ammu sai kaasa elatud Galili SWS-iga 800 m rinnakuju äravõtmisele. Kui 500 m pealt sai relvad normaaljooksule seatud, siis liiguti ilma küljetrumlit näppimata kaugutrumlil parandusi tehes kuni 800m peale. Ei oskagi nüüd öelda, kas parandused tegi ära küljetuul või M80 moon. Võta nüüd takkajärgi kinni. Eeldades, et see püss on vaatamata Nimrodi võrgu lisakriipsudele, ikkagi nii XXX m relv, siis tekib uus küsimus selle kohta, mis oleks õige küljetrumli normaaljooksule seadmise kaugus, et tabamispunkt püsiks soovitud tabamisalal? Tunnistan, et olen trigonomeetrias nõrk

Relv nullitakse alati 100m peale välistamaks ilmastikust (tuul, temp, niiskus) kõrvalekaldeid. Mis kasu on maailma kõige
täpsemast relvast ja parimast ballistilisest programmist kui näiteks 500m meetri peal ''normaaljooksu seadmisel'' oli suhtkoht
nähtamatu 0,5 m/s kiirusega tuuleke? Nähtamatu, kuni suitsuküünla tekitatud suitsu või maanduva kuuli tolmupilve,
ülikerge ebakorrapärasuse avastamiseni.. 500m nullijad muidugist ei pea seda tühiasja oluliseks..

Ballistiliste küsimuste lahendamiseks võta huvipakkuv relv, mine sobivasse kohta, oota täielikku tuulevaikust mis on
teatava korrapärasusega prognoositav ja hakka loomkatsetega pihta. Hakatuseks lihtsamad asjad -suunas põhi-lõuna,
lõuna-põhi päääris kaugele ja siis riburadapidi edasi.


edit: kirjapilt paranes

[ruger]

Kas see 10 lasu harjutus milles trg 22 galil snile nii kiirusega kui ka täpsusega ära tegi oli usmc harjutus, milles pidi lasud 2 moa sisse laskma? Ei saa ajuvaba telefoni teel seda c&s artiklit avada. Kas tohiks paluda pdfina vms?

Eks ikka http://www.upload.ee/files/5727585/CS.pdf.html