Gatlingi kuuliprits
Gatlingi kuuliprits
On selline mitteautomaatne kuuliprits, millel kimp torusid ees keerleb. Leiutatud juba meerika kodusõja ajal. Eriti lähedalt nägi sellise relva tööd mingis schwartzennegeri filmis, kus keegi teine (mitte schwartze) neeger sellega võsast tulnukat püüdis välja niita. Võsa võttis maha, tulnukat mitte. Tänapäeval on sellised viimse kui ameerika lennuki - kopteri küljes. Hea kiire relv, üle 10000lasu minutis. MGle andnuks igal juhul silmad ette.
Aga kus olid need relvad IIilmasõja ajal? Mina pole küll ühelgi sõjaaegsel pildil gatlingi pritsi näinud, igal pool paistavad vaid mingid browningu makaronid.
Aga kus olid need relvad IIilmasõja ajal? Mina pole küll ühelgi sõjaaegsel pildil gatlingi pritsi näinud, igal pool paistavad vaid mingid browningu makaronid.
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
-
- Liige
- Postitusi: 373
- Liitunud: 17 Apr, 2004 15:07
- Kontakt:
No kas siis lennukite peal polnud neile piisavalt voolu? Ja ei usu, et sellega niimoodi käest lasta saab, sest see tinavile peaks nii vinge reaktiivjõu tekitama, et isegi svartzeneeger ei hoiaks seda kinni, muidu neegritest rääkimata.
Mis küsimus veel jääb? Metallurgia? Aga see agregaat ei tohiks nii keeruline olla ja vaevalt selle tegemiseks mingeid superteraseid vaja läheb.
Ikkagi mõistatuslik lugu, näiteks hävituspommitajate küljes oleks need väga tegijad riistad olnud. Ja kujutaks ette B17-t, kui tal oleks browningute asemel gatlingid olnud.
Mis veel? Äkki liig suur laskemoonatarve?
Mis küsimus veel jääb? Metallurgia? Aga see agregaat ei tohiks nii keeruline olla ja vaevalt selle tegemiseks mingeid superteraseid vaja läheb.
Ikkagi mõistatuslik lugu, näiteks hävituspommitajate küljes oleks need väga tegijad riistad olnud. Ja kujutaks ette B17-t, kui tal oleks browningute asemel gatlingid olnud.
Mis veel? Äkki liig suur laskemoonatarve?
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Üsna põhjalikult on kirjutatud Gatlingist ja analoogsestest relvadest järgmise aadressi peal. http://world.guns.ru/machine/minigun.htm
See relv ei olegi mõeldud käest laskmiseks oma liigse kaalu pärast.Eelkõige on see ikkagi pardarelv.Tööpõhimõte ei põhine automaatikal vaid see on ajamrelv, mida ajab ringi elekrimootor.Reaalses variandis peaks selle relva küljest minema kaablid lähedalolevate akuteni.Filmidest võibki jääda vale arusaam, kus iga rambo sellega ringi jookseb ja aina täristab.Teisalt on on selle relva tulekiirus nii suur, et seda laskemoona hulka ei jõuaks keegi kaasas kanda.
Jumal lõi inimese aga mr. Colt tegi nad kõik võrdseks:
Pahareti poolt pakutud info ingliskeelsena: http://world.guns.ru/machine/minigun-e.htm
Seal vastus ka küsimusele, miks seda riista IIMS näha polnud.
Seal vastus ka küsimusele, miks seda riista IIMS näha polnud.
-
- Liige
- Postitusi: 371
- Liitunud: 16 Veebr, 2004 15:30
- Asukoht: siin-seal
- Kontakt:
olen oma käega katsunud 12.7x99mm GAU-8/A'd A10 Warthog'il.
massiivne jurakas. sellega lastakse tanke puruks.
arno on vist kõva mees küll,
aga vaevalt ta oleks selle 5,56 kaliibrise microguni
tagsilööki jõudnud ohjata, 110kg..
üldse tehakse filmides kõvasti sohki,
näit saving private ryanis on üks stseen
kus loobitakse käsitsi M2 60mm miine,
need aga vajavad lõhkemiseks täpselt
"nina" peale maandumist..
massiivne jurakas. sellega lastakse tanke puruks.
arno on vist kõva mees küll,
aga vaevalt ta oleks selle 5,56 kaliibrise microguni
tagsilööki jõudnud ohjata, 110kg..

üldse tehakse filmides kõvasti sohki,
näit saving private ryanis on üks stseen
kus loobitakse käsitsi M2 60mm miine,
need aga vajavad lõhkemiseks täpselt
"nina" peale maandumist..

Ma maamees, ei jaga hästi ingliskeelt... Et siis lihtsalt unustati neid arendada?
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Vene või inglise keele puhul ühest võiks ju ikka aru saada ?! Minu ja pahareti poolt antud lingid üks ja sama, üks inglise, teine vene keeles.
Väga lühike kokkuvõte siis maakeeles: 1862 Gatling patenteeris mitmetorulise käsitsi opereeritava "kuulipilduja". Igal torul oli oma lukk ja laskekiirus 200+ lasku minutis, mis tollal ülikõva number. Oli levinud kuni "ehtsate" kuulipildujate ilmumiseni 1890-ndatel. Kasutusel kuni IMS, eriti mereväes.
1940-ndate lõpus lennukite kiiruste kasvuga jäid tavalised (lennuki)kuulipildujad liiga aeglasteks, käivitati USA-s "Project Vulcan" ja tehti elektriajamiga Gatling, laskekiirus u 4000 RPM. Selle edasiarendused tänapäeval laialdaselt kasutusel nii õhus kui merel, kas siis elektrilised või suruõhuga. Tehti versioon ka 5.56 mm kuid ei leitud asjale mõtet kuna maa-õhk ja õhk-maa riistaks nõrk, mis peamised kasutusalad.
Ka 1890-ndate lõpul katsetati Gatlingut elektriajamiga kuid töösse asi ei läinud kuna puudus vajadus sellise laskekiiruse järele.
Võrreldes ühetorulise automaatkuulipildujaga miinuseks kaal ja mõõtmed ning vajadus välise ajami järgi. Samuti vajab Gatling mingisugust aega, et hakata täisvõimsusel tööle (ca 0.5 sek). Peamine pluss laskekiirus ja torude jahutusprobleemide puudumine (võrreldes ühetorulisega).
Väga lühike kokkuvõte siis maakeeles: 1862 Gatling patenteeris mitmetorulise käsitsi opereeritava "kuulipilduja". Igal torul oli oma lukk ja laskekiirus 200+ lasku minutis, mis tollal ülikõva number. Oli levinud kuni "ehtsate" kuulipildujate ilmumiseni 1890-ndatel. Kasutusel kuni IMS, eriti mereväes.
1940-ndate lõpus lennukite kiiruste kasvuga jäid tavalised (lennuki)kuulipildujad liiga aeglasteks, käivitati USA-s "Project Vulcan" ja tehti elektriajamiga Gatling, laskekiirus u 4000 RPM. Selle edasiarendused tänapäeval laialdaselt kasutusel nii õhus kui merel, kas siis elektrilised või suruõhuga. Tehti versioon ka 5.56 mm kuid ei leitud asjale mõtet kuna maa-õhk ja õhk-maa riistaks nõrk, mis peamised kasutusalad.
Ka 1890-ndate lõpul katsetati Gatlingut elektriajamiga kuid töösse asi ei läinud kuna puudus vajadus sellise laskekiiruse järele.
Võrreldes ühetorulise automaatkuulipildujaga miinuseks kaal ja mõõtmed ning vajadus välise ajami järgi. Samuti vajab Gatling mingisugust aega, et hakata täisvõimsusel tööle (ca 0.5 sek). Peamine pluss laskekiirus ja torude jahutusprobleemide puudumine (võrreldes ühetorulisega).
............
Ma olen näinud 2ms aegseid pilte kus yankidel olid need gatlingi kohviveskid laevade peal õhutõrjeks. Neid olla kasutatud ka maismaal õhutõrje kuulipildujana.
...... Ahjaa kas keegi on kuulnud sellisest riistapuust nagu Gorlovi kuulipilduja?
...... Ahjaa kas keegi on kuulnud sellisest riistapuust nagu Gorlovi kuulipilduja?
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline