kana tagumik kirjutas:Ma üldse ei imestaks, kui seda norra portaali toidavad vene trollid - hüsteeria õhutamiseks.
Olgem ausad, teede olukord või ämari jne jne on asjad, mille kohta on teis pool peipsit informatsioon olemas ja enamgi veel.
Võib-olla ka mitte. Madallennul ründelennukiga üle USA sõjalaeva ei lenda ilmselt trollid, vaid ikka lendurid, kes täidavad käsku ja keegi ei eita, et selline asi toimus (mis oli ikka hoopis ohtlikum). See demonstratiivne sildade uurimine kuulub samasse valdkonda. Eks neid demonstratiivseid akte ole ju läbi aegade olnud ja tuleb 09. mai paiku kindlasti jälle.
Hüsteeriasse sattus aga Eesti strateegiline kommunikatsioon, mitte rahvas. Ilm on ilus, kes see ikka viitsib paanitseda. Minu meelest suht adekvaatne jutt ka, kus märgitakse ära, et ongi tõenäoliselt hirmutamine.
Iseenesest on meil siin foorumis ka Norra asjadega rohkem kursis olevaid inimesi, kes võiksid huvi pärast uurida, mis maine on sellel Aldrimeriga seotud seltskonnal Norras.
Sellest Kjetil Stormarkist nagu väga mingit komprat vähemalt vikist ei minu jaoks paista, kes translate abiga viitsib uurida.
See vene trollijutt on rumalus, viimastel aastatel massiliselt tekkinud "loodusfotograafid", "suitsule tule küsijad", droonilennutajad (rääkimata peenematest tegelastest, keda me ei näe) on reaalsus, mida on kogenud ilmselt iga õppustel osaleja. Kuskil ministeeriumi kirjutuslaua taga või kodus teleka ees võib teha mingeid lihtsustusi "see on vene trollikampaania". Seda kõike aastal 2010 sama hea kui polnud (vähemalt mitte kujul, et iga mees märkaks.
Ühesõnaga, vene luurepingutus viimasel paaril aastal on laua silmaga nähtav ja tegemist ei ole kindlasti mingi netitrollide fantaasiaga.
Sellest on droonitamine suhteliselt uus asi (võimalik, et varem me ei osanud lihtsalt karta).
Kogu sellise demonstratiivse tegevuse eesmärk võib olla tõesti psyops ja paanika külvamine, kuid see võib samahästi olla ka eesmärgiga luuretegevus, mille tegemise eesmärk on "konna keetmine".
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
No-ma-ei-tea ...
Diplomaadid Lõuna-Eestis maanteede ja sildade luuret tegemas -
Kuidas see diplomaat silla või maante olukorda luurab? Peatab silla kõrval auto, ronib silla alla, toksib haamriga, puurib prooviks asfalti, teeb pilti ning lõpuks mõõdistab lindiga parameetrid?
Alati on võimalik osta lollilt Maanteeameti töötajalt infot, või siis survestada, või seda lihtsalt vestluses välja meelitada, jne.jne.
Lõuna-Eestis on piisavalt teetöödega seotud isikuid kel sugulasi või surnuaia kohtasid Petserimaal. Ja üle piiri vaja käia ...
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Aldrimer-i info tõepärasuse asjus võiks meeles pidada detaili, kus Sindi linna kirjeldatakse peamiselt venekeelse elanikkonnaga asumina.
Kes Eesti oludega natukenegi tuttavam on, sedasi ei väidaks.
Ka põgus vikipeedia sirvimine ütleks, et väitel pole põhja. Miskipärast pole sedagi tehtud... https://et.wikipedia.org/wiki/Sindi
Mart2 pole vist elus pidanud maastikuluuret tegema?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Ei saa kuidagi nõus olla sellega, et sellistest intsidentidest avalikult rääkimine on paanika õhutamine ja tsivilistidel pole vaja selliseid asju teada. On küll, kui on probleemid, siis tuleb neid lahendada mitte pead liiva alla peita ja öelda, et "Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem" (mis on ka väga laiaks tõlgendamiseks ruumi jättev väljend). Küsimus on kas on ka piisavalt kaitstud? Siililegi selge, et hoolimata tähtsate tegelaste (kes ettevalmistuste eest vastutavad) jutust, et on, see nii ei ole. Pidevalt tilgub siit sealt erinevate asutuste analüüse, et ei ole ei Balti riikide (sh Eesti) iseseisev kaitsevõime vajalikul tasemel ega ei ole ka NATO liitlaste võime siin reageerida piisav. Mida siis teha? Raha on juurde vaja - tuleb kiirelt valmis saada see, mida on vaja kohe, mitte venitada kummi, plaane veretada ja õhata, kus meil on alles arenguplaan. Aga raha riigikaitsele juurde andmiseks tuleb seda mujalt ära võtta ja see tuleb tavalistele inimestele arusaadavaks teha - pragu on aga tavalisele inimesel, keda huvitavad teed, pension jm arusaam, et meil on 2% (vist isegi mõni sajandik rohkem) millestki midagi makstud ja küll me oleme kõvad, lisaks on NATO ka veel, seega pole mingit lisaraha riigikaitsesse juurde vaja ning ongi nii, et poliitikutel ei ole huvi valusaid otsuseid teha ja kaitsevaldkond jääbki selliseks nagu ta on: täna on vaja, aga meil on näe plaanid ja plaanis on olemas...10+ aasta pärast.
Alles meil oli Tšernobõli 30 aastapäev, ka siis polnud seltsimeeste meelest rahval vaja teada, et midagi on juhtunud.
Inimesed, kes vähegi ehitusega kokku puutuvad, teavad, et kandevõime kohta võib teha kohapeal võibolla mingeid visuaalseid tähelepanekuid, kuid silla kandevõime määramiseks jääb see ikkagi natukene umbmääraseks ja on suhteliselt mõttetu töö. Kandevõime vähenemisel hinnatakse silla üldseisukorda võttes aluseks algsed projektparameetrid ning mõnikord tehakse ka koormuskatseid (ei ole ise küll päris sillainsener, kuid midagi peaks ikka teadma) Mõnel vanemal ja kehvemal sillal on isegi liiklusmärk pandud reaalse lubatud kandevõime kohta. Veneaegsete sildade miinuseks on see, et renoveerimata sillad on suhteliselt kehvas olukorras, kuid plussiks võib pidada, et tolleaegsed insenerid arvestasid suurte varuteguritega, arvestades tolleaegset ehituskvaliteeti ja muidugi naljaga pooleks ka varastamiseprotsenti. Maastikuluuret võivad nad teha, kuid sildade info ei ole Eestis salajane ja hiljuti kaardistas ka Maanteamet Eesti sildade üldseisukorra, piisab sellest raportist ja rohkem pole vaja. Seega paneb see "viimane paljastus" õlgu kehitama.
sammal.habe kirjutas:Aldrimer-i info tõepärasuse asjus võiks meeles pidada detaili, kus Sindi linna kirjeldatakse peamiselt venekeelse elanikkonnaga asumina.
Kes Eesti oludega natukenegi tuttavam on, sedasi ei väidaks.
Ka põgus vikipeedia sirvimine ütleks, et väitel pole põhja. Miskipärast pole sedagi tehtud... https://et.wikipedia.org/wiki/Sindi
Eks seal Sindis ikka neid vanu venekeelseid tekstilšikuid veel mõned säilinud ole. See villavabrik oli nõuka aja lõpus ikka üüratu soveediettevõte, mis kogu linnale oma pitseri vajutas - Eestis levinud stereotüübi kohaselt on Sindi nõukaaegne monofunktsionaalne linn ja ju need Norra ajakirjanikud seda siin kusagilt kuulsid. Selle portaali juures häirib see, et ei ole aru saada, kus on allika, kus on ajakirjanike enese kommentaar ja enese "kontrollitud" informatsioon.
Vaadates peamiselt meie esindajate hüsteerilist reaktsiooni arvan ma, et mingi leke ikka oli. Nii palju, kui seda Norra tüüpi siin guugeldada, siis on ta ikka tõenäoliselt üsna kogenud ajakirjanik. Võimalik, et talle lihtsalt söödeti ka midagi ette, mida ta uskuma jäi, aga siis pidi seda tõesti peenelt tegema. Kokkuvõttes ju väga vahet polegi, kas hirmutada silla ümber luusimise, ajakirjaniku eksitamise või mõlemaga. Et hirmutamine on eesmärk, ajakirjanik kusjuures ei varja.
Aga mis kaitsekuludesse puutub - kui Eesti loobuks oma jonnakast ja praeguses olukorras ebaratsionaalsest kinnismõttest "meie laenu ei võta", siis ei pea pensionäridelt ega õpetajatelt kaitseplaanide kiiremaks elluviimiseks raha ära võtma. 10 aasta pärast on olukord nii või teisiti lahenenud ja siis võiks maksta oma kaitsekuludest laenusid tagasi. Intress on olematu, saaks aga osad vajalikud asjad (mis väga suurt inimeste koolitamist ei nõua) kiiremini valmis. Aga see nõuab teatavat otsustusjulgust ja koalitsioonilepingu muutmist. Ausalt öeldes mulle ei meeldi, kui riigi strateegiline kommunikatsioon hakkab koalitsioonilepingut kaitsma.
Inimesed, kes vähegi ehitusega kokku puutuvad, teavad, et kandevõime kohta võib teha kohapeal võibolla mingeid visuaalseid tähelepanekuid, kuid silla kandevõime määramiseks jääb see ikkagi natukene umbmääraseks ja on suhteliselt mõttetu töö.
Selline statement näitab, et sa teemast suurt midagi ei tea. Sildade kandevõime hindamiseks välioludes on olemas vastavad meetodid (mitu posti, kui paksud talad jne), nõuka armees kasutatust olen näinud isegi mingit käsiraamatut. Aga see polegi peamine - eks tsiviilajakirjanikud pole osanud peamist näha. Oluline on ka maastikuluure kohapeal - kas on kopteriga kuskile maanduda, millised on lähenemise/eemaldumise teed, milline on tegelik liiklussagedus, kui sügav ja millise voolukiirusega on jõgi jne jne.
Kui on mõni suurem õppus tulemas ja tahad kindlasti edukas olla - tasub piirkond mõni nädalavahetus läbi jalutada (mitte auto aknast või Google mapsist vaadata). Oled teinud, pole isegi kaarti enam tarvis eriti vaadata. Kas mets on läbitav ja kui kiiresti, kas maapind autot kannab, kas rünnakuobjektile on sobivaid varjatuid lähenemisteid, mis on vastase võimalikud kaitsepositsioonid jne jne.
Kui mulle antaks taoline ülesanne, siis mina käiks kah.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kuna natuke tonkan seda norra keelt,siis teeks esmalt kokkuvõtte ajakirjanikust
Kjetil Stormark.
Esmalt peab mainima,et tegemist on uuriva ajakirjanikuga,kes ei istu hetkel otseselt toimetuste palgal.Ehk siis vabakutselisega.
Alustas ta oma karjääri kohalikes lehtedes,suht neutraalsed poliitikale, orienteeritud rohkem kohalikele uudistele.Dalane Tidende(väikelinna Egersund ajaleht,Rogalandi maakonnas),Laagendalsposten(Buskerudi kommuuni väikeleht) ja viimane kohalik ajaleht,kus otseselt mees oli palgal kandis nime Varden(Telemarki maakonna väikeleht).Selle lehe kohta siiski on kirjutatud siin,et leht on rohkem orienteeritud Høyre vaadetele,mis Eesti parteimaastikul oleks kristlik-demokraatliku taustaga partei.
Edasi liikus aga mees sotsiaaldemokraatide ajalehte Arbeiderbladet,peale selle aga VG-sse,mis on Norra tabloid.
Peale seda tegi ta natuke aega riigitööd,nimelt oli ta Norra delegatsiooni pressisekretär,ÜRO Julgeolekunõukogu juures,ajal mil Norra oli selle liige 2001-2002 ehk siis ajal,mil toimusid Iraagi sissetungi aruteelud ja terrorirünnak 2001 aastal.
Tagasi kodumaal hakkas ta vabakutseliseks ja oli mõnda aega Norra Sõltumatu Pressifondi esimees ja selle nõukogu liige.
Üldiselt on see küllaltki soliidne organ ja võiks võrrelda meie Pressinõukoguga,kus ka arutatakse ajakirjanike käitumist ja antakse Norra ajakirjandus preemiaid.
Ja alates 2001 aastast on spetsialiseerinud just julgeoleku ja sõjandusteemadele.
Olen tema artikleid ise samuti lugenud ja iseloomustaksin tema artikleid,kui argumenteerituid ja mitte kollase ajakirjanduse standarditele tehtud.
Ka on ta kiivalt kaitsnud oma allikaid,mille tõttu läks vastu ollu ka Norra julgeoleku katuseorganisatsiooni EOS-iga(see sisaldab Julgestusteenistust-riigipeade ja valitsuse kaitsmiseks mõeldud julgeolekuteenistus,Politsei Julgeolekuteenistust,Armee Julgeolekuteenistust-meie Sõjaväeluure analoog ja Rahvuslikku Julgeolekuametit-välisluurega tegelev organ),kui avaldas artikli meetoditest,mis mõnikord läks vastuollu Norra põhiseadusega.
Ta on saanud ka palju auhindu ja olnud ka aasta ajakirjaniku autasu omanik.2014.
Ma ei hakka ülejäänuid üles lugema aga tegemist on Norras hinnatud ajakirjanikuga.
Mees on ka kaastööline brittidele ja kirjutab Norra lugusid The Sunday Times lehekülgedele,see peaks olema The Times nädalavahetuse erileht,kui ma õieti mäletan.Aga võin eksida.
Mingit Rødt(Stalinlikel dogmadel olev Kommunistlik partei) ja SV(Lääne Kommunistliku Liikumise taustaga partei) seotud lehtedele ta kaastöid ei ole teinud,need kaks istuvad otseselt Moskva luti otsas.
Seega ma pakuks,et mees on tõsiselt asja uurinud,enne,kui midagi kirjutas.
Kui see info,mis tema omas,jõudis ka NATO-sse(nagu ta väidab,on artikkel NATO andmetest koosnev),siis on see minu arvates hea.
See näitab,et ikkagi meie luure koos NATO vastavate riikide luuretega teeb oma tööd ja informeerib Vene saatkonna isikute huvidest ja liikumistest NATO väejuhatust samamoodi nagu Eesti valitsustki.Ma ei näe siin paanikaks põhjust,olulisemaks on see,millised meetmed on tõkestamiseks tehtud ja millised järeldused on teinud sellest NATO.Ja neid järeldusi tavaliselt ei pasundata laiale maailmale.
Pärnakana teeks märkuse Sindi kohta.
Sindiga on see asi,et veel 90-nendate keskpaigani oli siiski väga suur venelaste arv seal,mis oli eelkõige seotud selle Sindi ketrustehasega ja faktiga,et Nõuka ohvitseride ja allohvitseride naistele oli tollal see tehas suurim tööandja regioonis.
Peale lennuvälja ja keemiaväeosa lahkumist,kadusid ka suurem osa venelasi Sindist ehk siis lihtsalt läksid Venemaale abikaasadega kaasa.
Need,kes jäid on kas Vene eruväelased või nende pereliikmed.
Pakun,et mehel on rahvastiku allikatena ülevaated veel 90-nendate keskpaigast,millal tõesti veel oli suht suur osakaal venelaste osas Sindis.
Ja nagu ma aru saan,siis need artiklid temalt tehakse koostöös Eesti Päevalehega,vähemalt nii on artikli lõpus,mis puudutab sildu kirjas.
Nii,et trollimisega pole kohe kindlasti tegemist.
Kui vaadata Sindi kohta wikipediat, siis venelaste osakaal ei ole seal kunagi tohutu suur olnud. Kõige suurem oli 1989, kuid ka siis oli eestlasi 71%.
Ei ole "russian village", ei mingistki otsast.
Mis teeb veel ettevaatlikuks kvaliteedi osas on see, et viimases sillauurimise artiklis oli täna hommikul kaasautorina ära toodud ka keegi Eesti Päevalehe ajakirjanik Laura Mellonen vms. Sellist inimest ei ole olemas. On olemas Laura MALLENE. Praeguseks on viga parandatud.
Kui juba kaasautori nime ei suudeta õieti panna ja stoori riputatakse ülesse, siis ikkagi midagi see ütleb.
Nagu igas loos on ka siin ilmselt mingi osa reaalselt juhtunud aga kindlasti on ka kõvasti vürtsi lisatud.
Sildade kandevõime hindamiseks välioludes on olemas vastavad meetodid (mitu posti, kui paksud talad jne),
Nagu mainisin sillainsener ei ole, kuid vajadusel võin ka sillainseneri arvamust küsida. Tala paksuse järgi näed sa mida???? Samamoodi, postide järgi ütled ära mille??? Tala kandevõime oleneb betooni margist, kasutatud sarrusest, silla kandekonstruktsiooni tüübist jne. Uutel sildadel on talad juba väga saledad. Ühesõnaga oled samasugune sillaamatöör, nagu mina, seega ei maksaks targutada. Pean tunnistama, et ülikoolis sai tehtud talade arvutusi, kuid ega enam eriti ei mäleta.
Lisaks veel niipalju, tõenäoliselt ütleb kogenud sillainsener või TTÜ doktorant tõesti lihtsalt silda vaadates ära tema ligikaudse kandevõime. Vene luure peaks aga selleks Eestise vedama samasuguse tegelase, muidu tegelevad nad mingi ligikaudse äraarvamisega ja kuna igapäevases töös ei lähe sellist venda vaja, siis vaevalt ka sellist tegelast siia vedama hakati, vaid piisab kui aetakse ära mõned lihtsamalt kättesaadavamad eestlaste endi poolt tehtud uuringud, kui hakata mingi "ekspediga" mööda Eesti sildu kolama. Meeletu aja ja raha kulu lisaks tähelepanu äratamisele. Maastikuluure kohapealt ei vaidle, selles aitab kõige paremini kohapeal käimine.
Viimati muutis Roamless, 06 Mai, 2016 11:38, muudetud 1 kord kokku.
Kas sa tõesti arvad, et kui tankikolonn tahab üle sõita, siis hakatakse maanteeameti kodukalt vaatama? Selleks on olemas meetodid, kuidas kiiresti ja välioludes piisava täpsusega hinnata, kas kannab või ei kanna. Ma ei väitnud, et olen asjatundja, kuid väidan, et see probleem on ammuilma lahendatud ja kujutan umbes ette kuidas see käiks. Seega pole mõtet (valesti) eeldada, et silla juures käimine ja visuaalne vaatlus midagi ei anna. Annab küll, nii silla tugevuse kui ka taktikaliste nüansside kohta (kirjutasin eespool).
Tead sa, kuidas õpetati WWII ajal Tiger rasketankide meeskondi määrama, kas maapind kannab tanki või mitte?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
carrierlost kirjutas:Kui vaadata Sindi kohta wikipediat, siis venelaste osakaal ei ole seal kunagi tohutu suur olnud. Kõige suurem oli 1989, kuid ka siis oli eestlasi 71%.
Ei ole "russian village", ei mingistki otsast. Mis teeb veel ettevaatlikuks kvaliteedi osas on see, et viimases sillauurimise artiklis oli täna hommikul kaasautorina ära toodud ka keegi Eesti Päevalehe ajakirjanik Laura Mellonen vms. Sellist inimest ei ole olemas. On olemas Laura MALLENE. Praeguseks on viga parandatud. Kui juba kaasautori nime ei suudeta õieti panna ja stoori riputatakse ülesse, siis ikkagi midagi see ütleb. Nagu igas loos on ka siin ilmselt mingi osa reaalselt juhtunud aga kindlasti on ka kõvasti vürtsi lisatud.
Küll tuleb ikka põhimõttes õige sõnumiga artiklit tõrvata igasugu koma, nime ja tont teab mis detailidega.
Võib-olla pidas autor armukest, see on eriti kahtlane detail - muudab asja kohe automaatselt vene trolliluure kätetööks.
Mind küll näpukas kellegi nimega ettevaatlikuks või vähem ettevaatlikuks ei tee.
Info-ops käib täie hooga?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Ei suuda kuidagi tõsiselt võtta juttu, et Vene saatkonna (diplomaadipassiga või ilma) töötajad sillatalasid mõõtmas käivad - selleks leiab alati hulka muid (ja pallu lihtsamaid) mooduseid
Mul kipitabki juba paarid päevad välla öelda, et kudagi amatöörlik tundub mulle kogu selle Norra portaali värk - isegi vaatamata siin eespool olnud kiidulaulule tolle portaali eestvedaja kohta..
Me ise oleme ju siin ka näit kivad eksperdid-arutlejad, meiegi foorum pole sita pealt riisutud ning diplomeerit vanemohvitserisid löövad siin (ilmselt) rohkem kaasa, kui tolles norra portaalis - vot tak
Kodumaine StratKom // kriisikommunikatsioon (kama kaks, kuda seda parajasti nimetatakse) muidugi traditsiooniliselt keffakene - neil läheb lihtsalt aega, et mõista mis-on-mis ja selle ajaga jälle jõuab kodumaine vaba(laps)ajakirjandus oiissandkuipallu tolmu üles keerutada // lihtsalt hullu panna..
Aga whatever - show must go on
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
