Kapten Trumm kirjutas: Kui majades on veest, mittekütmisest, praagist jne tingitud konstruktiivsed probleemid, ei piisa ainult penoga üle löömisest ja uute plekkradikate panekust. Sirgalas vähemalt andis telliskive seinast palja käega võtta, sest see segu küll tsementi grammigi ei sisaldanud
Mulle väga imponeeris kapteni sõnavõtt Mahlakas keelekasutus jne.
Tsiteeritud lõigus selgus lisaks, et ehitistel esinevad konstruktiivsed probleemid - ilmselt on need destruktuursete probleemide antipood...
(Antipood muideks, kes veel ei tea, tähendab kauplust, mille omanikuks on Anti-nimeline meesterahvas)
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
Stalini majandusedu vaadates vaadake ka perioodi - esimene periood on 12 a, järgmised kolm 10 aastat, siis 5a kaupa ning viimane on 3 aastat.
Seega, eeldades, et CIA-l on õigus, on majanduskasv
1928-1940 keskmiselt 0,5% aastas
1940-1950 keskmiselt 0,2% aastas
1950-1960 keskmiselt 0,5% aastas
1960-1965 keskmiselt 0,9% aastas
1965-1970 keskmiselt 0,9% aastas
1970-1975 keskmiselt 0,6% aastas
1975-1980 keskmiselt 0,4% aastas
1980-1985 keskmiselt 0,4% aastas
1985-1987 keskmiselt 1,0% aastas
Stalini aeg oli kuni 1953, Hrustsovi aeg 1953-1964, Breznevi aeg 1966-1982. 1973 oli suur naftakriis, kui nafta hind kordades tõusis. Mina nt ei suuda näha ei Stalini kuldaega, mingi mõju oli Hrustsovil, naftakriis mõju ei avaldanud ning Breznevi süüdistamine tundub ka suuresti aluseta. Kõige suurem mõju tundub olevat hoopis Gorbatsovi (ametiaeg algas 1985) perestroikal ja eraettevõtluse piiratud lubamisel. Majanduslikku kollapsit (millega USA on hiljem kiidelnud) ka USA enda andmetest ei paista kusagilt. Eestil tõenäoliselt see aasta majanduskasvu ei tule, oleme sellest käpuli kohe?
1970.a maksis toornafta alla 1,5 dollari barrel, kriisi järe 1974 11 dollarit barrel - tohutus naftamüügi sõltuvuses NSVL-s pidanuks 1975-1980 ju SKP lausa taevasse tõustma (1980 oli 35 dollarit barrel).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Natukene tuleks neid arve vaadates mõelda ka sellele, et milliste valdkondade „arengu“ arvelt ja millises üldises taustsüsteemis need majanduskasvu numbrid erinevatel perioodidel üldse saavutati. Samuti tasub seda statistikat (eriti Nõukogude Liidu enda ametlikku statistikat vaadates) silmas pidada, et hämamist ja moonutamist oli palju, tsentraaselt planeeritud käsumajanduse tingimustes on statistiline (planeeritud) majanduskasv ning tegelik majanduskav ja selle reaalne mõju kodanike reaalsele heaolule üleüldse üks segane asi – paljud Vene statistikud on nt väitnud, et alates 1970. aastate lõpust oli majanduskav vaid statistiline ja avalikkusele esitlemiseks mõeldud, tegelik (st salajane ja avalikkusele mittepresenteeritud) majanduskav oli siis juba negatiivne – krahh ei saabunud mitte Gorbatšovi ajal, vaid tema ajal julgeti seda lihtsalt avalikult tunnistada.
Stalini ajal toimus praktiliselt kogu majanduskav rasketööstuse (loe sõjatööstuse) eelisarendamise arvelt – peamiselt rajatigi vaid sõjatehaseid ja peamine toodang oli sõjaline. Mis – arvestades seda, et kuni 1920. aastate lõpuni oli Nõukogude Venemaa üks üsna vaene agraarriik) – toimus peamiselt kõikide teiste ühiskonna normaalseks arenguks vajalike sektorite nagu põllumajandus, elamuehitus, laiatarbekaupade tootmine, teenindav sektor kiratsemise või väljasuremise arvelt. Sellest ka need pidevad ja üsna piinlikud arvutused, mis näitasid, et vaatamata sotsialistliku majandussüsteemi paremusele tarvis keskmine vene inimene kuni 1950. või 1960. aastateni välja vähem toitu ja tarbekaupu ja elas kehvemal elupinnal kui keskmine Tsaari-Venemaa elanik legendaarsel 1913. aastal. Ehk teisisõnu – majanduskav oli muljetavaldav, toodeti rohkem relvi kui ükskõik millises teises maailma riigis, kuid tavakodanik ei võitnud sellest „kasvust“ mitte midagi – tema osaks jäid aina pikenevad tööpäevad ja -nädalad, kesine söögilaud ja näljahädad, närused elutingimused barakkides ja kommunaalkorterites ja äärmiselt piiratud võimalused osta endale kord viisaastaku jooksul uus kleit, pintsak või kingapaar.
Hruštšovi majandusime põhines paljuski sõjatööstuse arengu teatud piiramisel ning kergetööstuse, põllumajanduse ja elamuehituse arendamisel – sellest ka majanduskasv ja teatud suurem heaolu võrreldes Stalini ajastuga. Brežnev sellele omakorda midagi erilist ei lisanud, stagnatsioon tema eluajal oli reaalne ning mitmed Vene ökonomistid on ise tõestanud, et kui poleks alustatud nafta ja gaasi massilist eksporti koosmõjus naftahinna järsu tõusuga, siis oleks kõigile nähtav majanduslik seisak kätte jõudnud juba 1970. aastate keskel. Need sammud andsid Nõukogude majandusele lihtsalt kümmekond aastat armuaega, mis sai läbi kohe, kui naftahind 1980. aastatel järsku langema hakkas.
Gorbatšovi aegne statistiline tõus ongi ilmselt põhjendatud turumajanduse reaalse tekkimisega, aga süsteemi see ei päästnud. Mingi tore majanduskav meile 1980. aastate lõpu ja 1990. aastate alguses tänavapildist või poelettidelt küll vastu ei vaadanud.
1. seepärast ma näiteks tõingi CIA andmed - seal ei tohiks ju "hämamist ja moonutamist" olla.
2. isegi mõneprotsendine majanduslangus ühtki riiki käpuli ei pane, samuti ka mitte mingi seisak.
Kui vaatata Eesti majandusnäitajaid viimastel aastatel, võiks ka rääkida ees ootavast kollapsist.
Kollapsit aga ei tule, sest inimesed näevad tulevikku paremana ja usuvad, et raskused on ajutised.
See usk 1990 paiku NSVL-s puudus.
NSVL läks lõhki seepärast, et ideoloogia ja riigisüsteem olid rahva jaoks ammendunud (sama asja nimel söödi kümnendeid varem kartulikoori küllalt) ja enam selle nimel kartulikoori süüa ei viitsinud. Selleks põhjuseks ei olnud ei naftahinna langus, ei kaitsekulud ega Afganistani sõda. Analoogselt poleks NSVL tollal järgmist nn isamaasõda ka üle elanud. Majanduslikult olid võimalused käpuli kukkuda umbes samasuured nii 1940, 1950 kui 1970. Kas majanduskasv on 0,4 või 0,8% - keskmine inimene seda üldiselt ei taju.
Seda on võib-olla raske uskuda, aga Eestis inimesed 1940ndate lõpus ja 1950ndate alguses uskusid, et küllap läheb varsti elu paremaks ja "kommunismikakukestest" ja kolhoosipõllult virutatud kartulitest saadakse ka edasi. 1980ndate lõpus seda enam keegi ei uskunud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Õige tähelepanek Kaptenilt,ma isiklikult ju samamoodi eriti süsteemi kokkukukkumisse ei uskunud,kuni sai 2 aastat Venemaal aega teenida.
No need külapildid,mis seal silmade ees olid,boze moi ütleksin selle peale.
Siis tajusin,et see riik on ikka viimase peale viidud küll ja mingi kokkusattumise tõttu läheb see looja.1985 aastal ei olnud veel perestroikat ja ausalt õeldes igati prooviti piirata ka selle levikut väeossa,nii,et kui tulin 1987 aasta sügisel välja,siis vajus ikka karp lahti sellest,mis toimub Eestis.
Kui isa tuli mu juurde,et vana talukoha jaoks pangast raha saada,siis küsisin miks ta rohkem ei võta,sest kui juba kommunistlik riik hakkab piiramatult laenutama eraomanikele,siis on ju selge,et sellise süsteemiga nagu oli Nõuka riik,läheb asi kraavi.
Nüüd manalas olev isa ei uskunud mu ennustust aga 4 aastat hiljem oligi Nõuka riik ajalugu.
Mida ma tahan õelda on see,et minu arvates kukutas Nõuka riigi aastakümnetega tapetud inimeste sisemine initsatiiv ja selline laialt levinud Nõuka riigi elu-kus loomulikuks peeti seda,et piltlikult õeldes tehes ühe kuulaagri,viisid teise koju.
Kui suviti kuu,kaks peale trenniperioodi Pärnu vanas piimakas suvel transana töötasin,siis ju oli näha neid topeltpõhjaga masinaid,kuhu ikka "loomuliku kaona" võid ja koort pandi.Kogused olid ju korralikud,selline igasugu ebamajanduslikkus ikka tappis eelarvet korralikult.Kõik justkui elasid aga riik oli tulust ilma.
Ma ei hakka üldse rääkima ehitusmaterjalidest,mis vasakule pandi.
Kui Pärnu uut silda ehitati,siis hakkas Raeküla elamurajoon vingsalt kerkima,lennuvälja kõrval oli meil tüüpiline nõuka ohvitseride elamurajoon.Hrušovkad,paneelikad,mida panid need ehituspati vennad kokku.
Olin siis juba seal tummade-kurtide lähedal tööl,kui igapäevaselt mõni vennike kroonu veokaga tuli varakult tiiruga ka meie ukse ette ja pakkus soodsalt tsementi.Ja see Zili kast oli ikka pilgeni täis,mingi tunnikese pärast sõitis tiiruga tagasi.Ükskord vaatasin,kas kast tühi(teiselt korruselt hea passida),ühtegi kotti polnud.
Kusjuures ma isiklikult arvan,et Nõuka riigi jaoks sai saatuslikuks see Helsinki protokoll,mille tõttu tuli hakata ka enda inimesi vabamalt infole juurde laskma,see hakkas nagu pisikene leeklamp väikset viisi savist ja jääst tehtud vundamenti sulatama.Ja,kui aeg oli küps ning Gorba käivitas reformid,siis selgus tõsiasi,et Stalini poolt tapetud ja küüditatud rahva hulgas on ikka kuramuse vähe jäänud geene ettevõtlikuseks.Meid päästis suurem võimalus näha-kuulda,mis maailmas toimub ja ka väiksem aeg "kommunismiparadiisis" ning ainult 2 riikliku puhastust.
Venemaal toimusid aga kodusõda,siis igasugu protsessid,vähemalt kolm suuremat hukkamislainet.Ja ka info tänu kirillitsale ei olnud muust maailmast nii kiiresti arusaadavalt tulemas.
Et IRL jba nii kiirelt on kukkunud natuke üllatab,ise arvasin,et selleks suveks on 5% peal enam vähem.
Pakun,et need kes valivad konservatiivsema poole on selgelt hakanud liikuma EKRE suunas,järgijäänud republikaanide baas liitub Reformiga.
Eks tõe hetk tuleb kohalikel valimistel aga olen kindel,et see on erakond,kes järgmisest Riigikogust välja jääb.
kaugeltuuriv kirjutas:Et IRL jba nii kiirelt on kukkunud natuke üllatab,ise arvasin,et selleks suveks on 5% peal enam vähem.
Pakun,et need kes valivad konservatiivsema poole on selgelt hakanud liikuma EKRE suunas,järgijäänud republikaanide baas liitub Reformiga.
Eks tõe hetk tuleb kohalikel valimistel aga olen kindel,et see on erakond,kes järgmisest Riigikogust välja jääb.
Minu meelest on valitsuses istumine IRLile põhimõtteline viga -lihtsalt tagab osadele funktsionääridele tubase töö. RK valimised näitasid, et valimistele mindi nii nägude kui ka programmiga, keda ja mida nende valijaskond ei toetanud. Needki hääled, mis saadi, saadi suuresti inertsist oma kõige truumate valijate poolt, kes seda tegid hambaid kiristades. Seejärel sõlmiti nende vähese toetusega lubaduste täitmiseks ja juhtide poolt koalitsioonileping ja viiakse seda ellu. Peale viletsat valimistulemust tuleb olla opositsioonis. Nüüd aga surrakse ilmselt välja. Jäägid riisuvad EKRE, Vabaerakond ja Reform. Püütakse küll oma positsiooni parandada mingite populistlike pseudoküsimustega, nagu burkakeeld, PS muudatuse algatamine abielu küsimuses (mitte muudatus ise) jmt. Mina endise IRL-i valijana ootaks hoopis suuremat panustamist iseseisvasse kaitsevõimesse, aga praegu ma näen, kuidas see erakond istub "2% -kõik on korras" mõtlemisel. Ei saa nõnda jätkamisel enam minu häält. Tegelikult pole ju ka Reform hoolimata enese tugevast sidumisest julgeolekuteemaga eriti panustamist suurendanud, ehkki tulnud on mitmeid signaale, et kuningas on paljam, kui paista tahetakse lasta, aga ei midagi. RIP.
Suurettevõtja Pärnitsast võib ta enda mätta otsast aru saada, aga igasugune maksude alandamine jääb ära: Eesti on selle "strukturaalse eelarvetasakaalu" lõksus ja miinusesse laskmine nii, et asja enam raamatupidamislikult ka katta ei anna ei ole praeguste EL-u eelarvereeglite juures mõeldav, isegi kui rehkendus näitaks, et hiljem muudelt laekumistelt tuleks tagasi. Pärnitsa jutt võib ju muigama võtta, aga ta ütleb välja, et riik on maksu ja tuluteemaga suht jännis. Odavtööga ei jaksa enam konkureerida, aga suuremat lisandväärtust tootev, selle arendamine võtab aega ja vaeva ja mingeid garantiisid ikkagi ei ole.
kana tagumik kirjutas:http://arileht.delfi.ee/news/uudised/su ... d=74528137
Suurettevõtja Pärnitsast võib ta enda mätta otsast aru saada, aga igasugune maksude alandamine jääb ära: Eesti on selle "strukturaalse eelarvetasakaalu" lõksus ja miinusesse laskmine nii, et asja enam raamatupidamislikult ka katta ei anna ei ole praeguste EL-u eelarvereeglite juures mõeldav, isegi kui rehkendus näitaks, et hiljem muudelt laekumistelt tuleks tagasi. Pärnitsa jutt võib ju muigama võtta, aga ta ütleb välja, et riik on maksu ja tuluteemaga suht jännis. Odavtööga ei jaksa enam konkureerida, aga suuremat lisandväärtust tootev, selle arendamine võtab aega ja vaeva ja mingeid garantiisid ikkagi ei ole.
Tsitaat artiklist:
Technopolis Ülemiste ja Mainori osanik Ülo Pärnits: "Kui küsin [Prisma siinse juhi] Janne Lihavaineni käest: kuule, kallis vend, miks sa Soomes maksad nii palju rohkem kui siin, siis ta vastab, et seal on tootlikkus ruutmeetri kohta suurem. Loogiline. Aga miks Eestis ei ole tootlikkus nii hea? Sest me oleme ehitanud kaks-kolm korda rohkem kaubanduspinda kui Soomes. Miks me nii lollisti tegime? Sest palgad on nii madalad ja ärimehed võivad niisugust pulli teha. Vale hind reguleerib majandust valesti, tekitades meil vaesust ja viletsust."
Tegelikkuses tuleb see suurem "tootlikkus ruutmeetri kohta" sellest, et esiteks on Soome Prismad üldjuhul palju suuremad kui meil ja teiseks laob keskmine soomlane kassas letti märksa suurema summa ostukorvi kohta (vaadake, kui käite, nii kauba hindu kui ostukorvi maksumusi järjekorras teie ees). Sellest tulebki see "suurem tootlikkus", kuna kassast voolab läbi rohkem raha ühe kassiiri kohta, on ka võimalik maksta kassiirile suuremat palka. On üsna loogiline, et kui keskmine palk Soomes on meie omast 2.5 korda kõrgem (3000+ eurot), siis on ka võimalik raha rohke ostudele kulutada. Mulle tundub, et kaupade struktuur meie ja Soome Prismades on vähe erinev, meil võtavad pinnast toiduained julgelt 2/3, Soomes on toidukaupade osa umbes samasuur, kuid tarbekaupade osa palju suurem, näiteks õnnestus mul osta üllatavalt odavalt lapsele täis korralik komplekt suusatamiseks Soome Prismast (suusad, klambrid, kepid jne), Eestist ei saa sa peale titesuuskade muud midagi. Samamoodi nt hokivarustus- terve osakond on kohe.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kapten Trumm kirjutas:Tegelikkuses tuleb see suurem "tootlikkus ruutmeetri kohta"
...tootlikus. Sorry. Tegelikuses ka.
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Tootlikkus on nimisõna nimetava käände vorm (nt metsa tootlikkus), tootlikus on omadussõna tootlik seesütleva käände vorm
Viimati muutis Svejk, 16 Mai, 2016 19:10, muudetud 1 kord kokku.
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
Kesikute juht Savikas,siis tegi etturist loobumise,et kuidagi lepitada siselõhet.Toobalile anti kanda ja sunniti,pakun,avalduse lauale panema.
Ehk siis kõige suurem rünnakujuht avalikkuse ees blondiinist Kadri vastu,vangerdati.
Huvitav,kas tõesti see viimane küsitlus,kus kesikud said 22 prossa ja selgelt oli tegemist langustrendiga,hirmutas natuke isakest juhti.
Kõva mees karjus,et ütleb lahti Eesti õigusruumist ja surus kriminaali postile on saanud natuke tagasilõõgi.Tuli ikka välja,et tuleb Eesti õigusruumiga arvestada.
Nüüd saab Toobali poiss ilma poliitilisi jamasid kartmata saunalisi kutsuda ja noorte poiste t..e näppida
Mahlakas keelekasutus jne.
