Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Lemet]

...Kõva mees karjus,et ütleb lahti Eesti õigusruumist...

Tegelikult ta siiski midagi sellist ei ütelnud...alates kümnendast minutist http://podcast.kuku.postimees.ee/2016/0 ... 016-05-10/

[kana tagumik]

http://tehnika.postimees.ee/3695481/ull ... =fb_social

Võib siia ka panna, ikkagi ministriks pandu räägib... ma saan aru, et nn. rassiste on mugav süüdistada kõikides hädades, a selline avaldus on ikka räigelt üle võlli, eriti arvestades, et ettevõtjate endis sõnul peletab eestis minema a) tööjõumaksud ja b) kvalifitseeritud tööjõu nappus

Pagulaskeksused uputatakse tööpakkumistesse, aga kui ukrainlased välja arvata, siis muud velled ei taha eriti midagi teha

[kallek]

Valitsus tööjõumakse alandada ei soovi. Ettevõtjad oskustöölistele Soome tasemel elamisväärseid palku maksta ei jõua ega taha. Riigil majanduse restruktureerimiseks vajalikku finants-, inimkapitali ei ole. Hädaolukorras jätkub kolmanda maailma riikidest ja arengumaadest pärit immigrantide, pagulaste odava tööjõu riiki meelitamine, ekspluateerimine. Juhul kui ka nemad enam tulla ei tahaks oleks riigi majandus omadega suht kiiresti käpuli.

[Kapten Trumm]

Ega valitsusel pole ka neid tööjõumakse millegi arvelt reaalselt alandada (pean silmas märgatavat, mitte kosmeetilist 1%), juba see aasta terendavad ees kärped eelarves, sest makse ei laeku soovitud hulgal (majandusprognoosiga pandi mööda). Reformierakonna viimane trummitagumine ehk sotsiaalmaksu alandamine 1% võrra oli ju konksuga - samaaegselt taheti hankida lisaraha ettevõtjate autodelt.

[Jaanus2]

Loll küsimus, äkki keegi seletaks. Käib pidev vingumine tööjõumaksude ümber, et olla kõrged. Juttu on sotsiaalmaksust, nagu aru saan, seda maksab tööandja. OK, teeme nii, et tööandja enam seda ei maksa, töötaja hoopis. Siis oleks ju vaja töötajale samapalju rohkem palka masta, et ta saaks samapalju kätte kui varem - mis siis tööandja jaoks muutuks? Penssi on ikka vaja maksta ja arstiabi eest, solidaarselt seejuures - seetõttu ei saa suurepalgalistelt ka vähem maksu koguda (rahast on ikka puudus). Kus see asja point on? Kapitalist sotsmaksu maksta ei taha, aga palka tahaks hirmasasti tõsta, riik ainult takistab? Tulumaksuga sama asi, ei ole vahet töötaja jaoks, kas see võetakse palgast maha enne või maksab ta seda ise suuremalt palgalt. Lisaks on ilmutatud igasugu tabeleid, mis näitavad, et Eestis ei ole need tööjõumaksud üldsegi kõige kõrgemad, ometi elavad need kõrgemate maksudega riigid meist paremini ja seal tahetakse toota.

[Kapten Trumm]

Küsimus on kogu aeg olnud tööandja sotsiaalmaksu kohustuse vähendamises ja/või sellele ülempiiri kehtestamises (mis peaks teoorias siia kõrgepalgalisi meelitama välismaalt).
Firmade peakorterid koos oma überpalgaliste spetsialistidega aga tahavad saada korralikku paketti, see sotsiaalmaks ise on liiga väike asi, et kolima hakata.
Paketi hulka kuuluksid nt otselennud Euroopa võtmekeskustega, lihtsustatud korras töö- ja elamisload. Eelkõige on vaja ka potentsiaali, et siin oma majandustegevust arendada - viimane jääb tööjõu taha kinni. Kuni julgeolekuni välja. On üsna selge, et kui Venemaa katsub jõudu endise NSVL ala piires (kuhu kuulub ka Eesti) ja tekkinud on sõjaline vastasseis, siis läheb taoline riik automaatselt kõrgendatud riskifaktoriga maade hulka.

Selle 1% sotsiaalmaksu langetamise kava peale ettevõtjate aplaus just ei järgnenud. Lihtsalt liiga väike boonus, mille määris ära see nn firmaautode pakett (mis tänaseks põrunud on). Ise ma arvestasin, et väiksele firmale polnud palju vahet, võidu sotsiaalmaksust sõid suuresti autode maksud ära (juhul kui neid korralikult maksta).

Valitsus ise on sundseisus, sest ega tal pole ka vaba ressurssi, mida ümber jagada. Kui ettevõtja ei maksa sotsiaalmaksu senises mahus, tuleb see raha leida kuskilt mujalt.
Praegu on meil enamvähem kõik (peale välisosalusega firmade laenuskeemitamiste) mõistlikkuse piirini ära maksustatud ja midagi ringi tõsta on keerukas. Ainus võimalus on luua rohkem väärtust, aga selleks napib inimesi ja tegelikult kiratseb kogu EU majandusruum ümberringi - eksport ja üldine kulutamise valmidus koos sellega.

Eestis ei ole need tööjõumaksud üldsegi kõige kõrgemad, ometi elavad need kõrgemate maksudega riigid meist paremini ja seal tahetakse toota.

Eestis on mindud liiga mugavaks selle vähese lisaväärtusega allhankega - kui tööline tegi 600 euro eest hea meelega, tasus seda teha, aga kui tööline tahab 1200, enam ei tasu. Kaubaaluste tootjast vineertoodete tootjaks saamine nõuab kõvasid investeeringuid. Selleks, et 600 või 1200 pilli ei puhuks, on ju vaja tootmist, kus tööjõu roll on suhteliselt väike.

[vipu]

Loll küsimus, äkki keegi seletaks. Käib pidev vingumine tööjõumaksude ümber, et olla kõrged. Juttu on sotsiaalmaksust, nagu aru saan, seda maksab tööandja. OK, teeme nii, et tööandja enam seda ei maksa, töötaja hoopis. Siis oleks ju vaja töötajale samapalju rohkem palka masta, et ta saaks samapalju kätte kui varem - mis siis tööandja jaoks muutuks? Penssi on ikka vaja maksta ja arstiabi eest, solidaarselt seejuures - seetõttu ei saa suurepalgalistelt ka vähem maksu koguda (rahast on ikka puudus). Kus see asja point on? Kapitalist sotsmaksu maksta ei taha, aga palka tahaks hirmasasti tõsta, riik ainult takistab? Tulumaksuga sama asi, ei ole vahet töötaja jaoks, kas see võetakse palgast maha enne või maksab ta seda ise suuremalt palgalt. Lisaks on ilmutatud igasugu tabeleid, mis näitavad, et Eestis ei ole need tööjõumaksud üldsegi kõige kõrgemad, ometi elavad need kõrgemate maksudega riigid meist paremini ja seal tahetakse toota.

Tööandja maksab maksud, sest siis on riigil kergem kontrollida maksude laekumist. Kui nüüd sots.maks haakida praegusest lahendusest lahti ja anda see töövõtjale maksmiseks, siis tekib tohutu hulk inimesi, kes jääb selle maksu riigile lihtsalt võlgu. Raha kulutatakse ära, oh maksan hiljem kuna tahan ja riigil on väga raske selle võlgnike massiga tegeleda. Maksuameti võla intress on 24% ehk siis kõrgem kui krediitkaardil. Sots.maksu osakaalu mingi osa töövõtjatest lihtsalt ei hooma. Soome palk tore jah, aga viskame maksud sinna otsa ja ettevõte läheb vähegi suuremas kriisis kohe põhja kuna palka vähendada lambist ei saa. Saab vähendada kui leitakse kokkulepe töövõtjaga või siis tuleb koondada. Koondamise puhul tuleb maksta jällegi koondamistasu, töökoht tuleb likvideerida ja töötajat ka pole.

Ettevõtja peab ettevõtet alati iseenda kasu silmas pidades, keegi ei tee ettevõtet kellelegi ägeda palga maksmiseks. See on ka asi millest paljud ei taha arusaada.
Kõik võivad teha ettevõtte ja makske alati kõigile soome palka, aga tegelikuses ei taha keegi maksta:)

[Jaanus2]

Üks koht tegelt on, kus maksukoormust ümber jagada, kui on tohutu soov. Varamaksud, näit. automaks. Väline vaatlus näitab, et vähetootlike töötajatega ettevõtete omanikel on ebaproportsionaalselt uhked autod, enamasti ka isiklikus kasutuses, kuigi firma (ikka selle räigelt vähetootliku, kus laisad töölised, kes pole suuremat palka väärt) nimel. Automaks on meil no-no teema. Laske rikastel saada rikkamaks, siis saab ka ühiskond rikkamaks! Seni ootame kannatlikult (ja valime samu nägusi). Küll kunagi peerud kahel otsal lausa löövad lõkendama.

[vipu]

Aga mida see automaks paremaks muudab? Miks ei või teha ettevõtet just selleks, et liisida endale see uhke auto? Raha selle liisimiseks peab ju ometi teenima, ega keegi ei anna seda raha niisama. Eesti on autopedede riik. Kui sul ei ole uhket autot siis pole sa ettevõtjana mitte keegi. Sul võib miljon pangas olla, aga tõsiselt sind ei võeta. Tahad Eestis äri ajada, osta endale uhke auto. Sellega sa näitad, et vähemalt autoraha oled suutnud kokku ajada:)

Mida tähendab laisk töötaja? Kui sa lood töökoha siis määrad sellele töökohale maksimum palgamäära. Nüüd pead leidma inimese kes vastab soovitud ametikoha kvalifikatsioonile ja on nõus selle palgaga töötama. Miks sa peaks teda üle kuldama? Kuldad alles siis kui teine on sinu ettevõttes 10 aastat näiteks lojaalselt tööd teinud.

[Lemet]

Kui nüüd sots.maks haakida praegusest lahendusest lahti ja anda see töövõtjale maksmiseks, siis tekib tohutu hulk inimesi, kes jääb selle maksu riigile lihtsalt võlgu. Raha kulutatakse ära, oh maksan hiljem kuna tahan ja riigil on väga raske selle võlgnike massiga tegeleda.

Tea, kas see nüüd nii dramaatiline oleks, vast siiski oleks suuresti tegu lihtsalt struktuurilise muutusega. Raha kulutatakse ju ikka valdavalt riigi siseselt ja riik saaks selle ka käibe jm. maksude näol tagasi.

[Kapten Trumm]

Üks koht tegelt on, kus maksukoormust ümber jagada, kui on tohutu soov. Varamaksud, näit. automaks. Väline vaatlus näitab, et vähetootlike töötajatega ettevõtete omanikel on ebaproportsionaalselt uhked autod, enamasti ka isiklikus kasutuses, kuigi firma (ikka selle räigelt vähetootliku, kus laisad töölised, kes pole suuremat palka väärt) nimel. Automaks on meil no-no teema. Laske rikastel saada rikkamaks, siis saab ka ühiskond rikkamaks! Seni ootame kannatlikult (ja valime samu nägusi). Küll kunagi peerud kahel otsal lausa löövad lõkendama.

Varamaksude vastu seismine on täna üks Reformierakonna dogmasid - ka mõistliku automaksu (Saksamaal on sedasi ja kasutus maksuametit ei huvita) asemel tehti Ligi eestvõttel mingi surnult sündinud "firmaautode eelnõu". Taolisi tulemusi on mujal ka varem saadud - BMW X5 või Porsche Cayenne kaubikud pole mitte Eestis leiutatud.

Minuarust võiks tuimalt maksustada kasutuseta seisvat kinnisvara (alates nt mingist alampiirist), Eestis on päris massiivne raha hulk pandud lihtsalt seisvate maade alla, et tulevikus midagi teha. Sellised maad on tülinaks omavalitsustele (nt need lagunenud Kadrioru majad, mille omanik ootab, et paadialused selle põlema paneks), naabritele, mingit tööhõivet või lisaväärtust samuti sealt ei teki.

[vipu]

Kui nüüd sots.maks haakida praegusest lahendusest lahti ja anda see töövõtjale maksmiseks, siis tekib tohutu hulk inimesi, kes jääb selle maksu riigile lihtsalt võlgu. Raha kulutatakse ära, oh maksan hiljem kuna tahan ja riigil on väga raske selle võlgnike massiga tegeleda.

Tea, kas see nüüd nii dramaatiline oleks, vast siiski oleks suuresti tegu lihtsalt struktuurilise muutusega. Raha kulutatakse ju ikka valdavalt riigi siseselt ja riik saaks selle ka käibe jm. maksude näol tagasi.

Aga millest riik pensioneid maksab ja ravikindlustust? See raha peab kohe olemas olema, seda ei saa ringiga koguda. Muidu kukub kõik kokku.
Eesti süsteem on väga hea ja midagi siin muuta pole vaja. Inimesed peavad ise olema ettevõtlikumad ja tegema rohkem äri. Mina arvan et riik on niigi väga hea keskkonna loonud.
Nüüd on vaja rahval endal jalad tagumikust välja tõmmata ja otsida üle planeedi uusi rahategemise võimalusi.

Trumm: Kadrioru majadel on ehk muinsuskaitse nõuded väga suured ja omanikel pole raha või ka laenude taotlemine on väga aegavõttev. Loll seis muidugi, aga muinsuskaitse objekte ei tohiks ikkagi odavalt taastada. Kui sedasi lubataks oleks kõik majad mingid pilpaküla majad.

Maksustada mingit maakohas olevat tühja kinnisvara - mida see annab? Kellelegi välja üürida ei ole võimalik kuna ostujõud on väike. Korda teha pole mõtet ja veel maks ka selga, no mida see paremaks teeb? Jälle natuke negatiivsem riik. Maksustamine keerab elu halvaks, raha tuleb kulutamiseks teenida.

[Kapten Trumm]

Trumm: Kadrioru majadel on ehk muinsuskaitse nõuded väga suured ja omanikel pole raha või ka laenude taotlemine on väga aegavõttev. Loll seis muidugi, aga muinsuskaitse objekte ei tohiks ikkagi odavalt taastada. Kui sedasi lubataks oleks kõik majad mingid pilpaküla majad.

Kadrioru kinnisvaraärika tavaline geniaalne skeem
-said maja omanikuks, muinsuskaitse jne nõude, lammutada ei lubata ja betoonkarpi asemele teha.
-lased mõni aasta vedeleda, kodutud panevad põlema
-on paar jama olnud, lõpuks saad loa lammutada
-viid veits obrokit parteikassasse, saad linnast detailplaneeringu/ehitusloa
-ehitad betoonkäraka/kipsmaja asemele

Mitmes Tallinna taolises rajoonis levinud skeem.

Maksustada mingit maakohas olevat tühja kinnisvara - mida see annab? Kellelegi välja üürida ei ole võimalik kuna ostujõud on väike. Korda teha pole mõtet ja veel maks ka selga, no mida see paremaks teeb? Jälle natuke negatiivsem riik. Maksustamine keerab elu halvaks, raha tuleb kulutamiseks teenida.

Ressurss peab olema kasutuses, siis tekib ka lisaväärtus. Niisama "taskusse" kinnisvara ostmine peaks olema maksudega premeeritud. Tallinna ümbrus on taolist taskusse ostetud vara täis - mingi põlluke, aastaid peal silt "müüa elamumaad", keegi ei osta põhjusel, et omanik küsib masu ajal buumi hindax2.

[chac]

Ma tükk aega juba ei saa aru.
Mida täpsemalt see kinnisvara või kinnisvara maksudega nikeramine siis kokkuvõttes riigile (riigile tervikuna, mitte valitsuse eelarvele) annab. Tundub üsna nullsummamäng.

See mis raha riiki sisse toob on ikkagi eksport, ja selle pealt kasvav sisetarbimine. Mida rohkem ekspordime seda rohkem raha jääb eestisse ja sellest kasvab ka sisetarbimine, sh. kinnisvarasektor.

Rohkem raha valitsusele? Mispärast? Kes meil nagu rohkem riiki raha sisse toob - eksportiv erasektor, vist ikkagi eelkõige?
Peamine probleem minu meelest täna pole et saada maksukogumise protsent 99,5% pealt 99,8%ni vaid pigem see et inimeste töö toodaks rohkem kasumit ja jõukust tuleks ühiskonda kiiremini juurde. Riigipoolset luti suhu panemist peaks olema vastupidi, pigem vähem kui rohkem. Ja sellevõrra inimeste enda vastutus omaenda toimetuleku eest sellevõrra suurem. See põhjamaade heaolu narratiiv on mumeelest eesti jaoks kaugelt liiga enneaegne, pealegi nagu näha ka see hakkab tasahilju murenema Soome näitel kasvõi.
Täna meil ca 600 000 tööd tegevast inimesest ca 130-140 000 saab palka riigi käest. Lisaks veel 400 000 pensionäri + muud abivajajad.
https://statistikaamet.wordpress.com/ta ... rv-eestis/
Proportsioonid on täiesti paigast ära, ja säält tuleks riigi arenguks reserve otsida.
Meil on igati eeskujulik e-riik, tõpoolest on, palju teenused mis meil siin olemas ja kasutusel, jaapanlased ei oska veel unistadagi.
Teoorias peaks e-riigi teenuste kättesaadavuse ja üha laiema kasutuse järel vähenema vajadus riigiteenistujate hulga järele, aga nende arv praktikas ei vähene sugugi, pigem vastupidi...

[Fucs]

Kadrioru kinnisvaraärika tavaline geniaalne skeem
-said maja omanikuks, muinsuskaitse jne nõude, lammutada ei lubata ja betoonkarpi asemele teha.
-lased mõni aasta vedeleda, kodutud panevad põlema
-on paar jama olnud, lõpuks saad loa lammutada
-viid veits obrokit parteikassasse, saad linnast detailplaneeringu/ehitusloa
-ehitad betoonkäraka/kipsmaja asemele

Mitmes Tallinna taolises rajoonis levinud skeem.

KOV saab teha muidu ettekirjutusi ja määrata trahve, kui kinnisasi on hooldamata.
Iseasi, kas KOV seda teeb (teha tahab).
Detailplaneering (DP) peab olema kooskõlas vastu võetud ja kehtestatud üldplaneeringuga (ÜP).
Iseasi jällegi, mida sinna ÜP sisse on lastud kirjutada.

Kui DP läheb vastuollu ÜP-ga, siis saab selle kehtetuks tunnistada (nõuda kehtetuks tunnistamist kasvõi läbi kohtu). Seega ideaalis ei tohiks olla nii, et "on paar jama olnud, lõpuks saad loa lammutada ; viid veits obrokit parteikassasse, saad linnast detailplaneeringu/ehitusloa ; -ehitad betoonkäraka/kipsmaja asemele".

Tegeliikus on jah paraku tihti midagi muud kui ideaalid.

Samas, nii kaua, kui keegi (kolmas osapool) midagi ei kobise ja ei vaidlusta, tehakse tohti ka KOV tasandil midaiganes pähe tuleb. Kasvõi vastupidiselt oma enda määrustele ja toodetud juriidikale.
On olnud tööalast kogemust.


Muidu nii üldises plaanis on meil seadusandlus ja mehhanism olemas, mis võimaldab maad (kinnisasja) erinevalt maksustada ja makse koguda (Maa hindamise seadus ; Maa maksustamishinna arvutamise kord ; Maamaksuseadus ). Jällegi iseasi, kuidas meil praktikas seda rakendatakse ja milliseid määrasid kasutatakse. Maa maksumäära (0,1% kuni 2,5%) määrab KOV volikogu. Kui Tallinnast rääkida, siis on jõutud juba seadusjärgse lubatud suurima määrani, mis on 2,5%

Maamaksumäärad üle Eesti:
http://www.emta.ee/et/eraklient/maa-soi ... 016-aastal

Et see kogutav 2,5% summa suureneks on vaja maa kas korraliselt või erakorraliselt ümber hinnata, millest oleneb maa maksustamishind. See jääb juba ministeeriumite ja ministri taha.

KUID see maks ei laeku n.ö riigikassasse, sest maamaks laekub täies ulatuses kohalikele omavalitsustele.
Selles suhtes ei saa praegu küll kuidagi n.ö. "tulemuslikult maksustada" (et riigikassas raha juurde tuleks) kinnistute maad, olgu nad söötis, seisvad ja soetatud milleks iganes. Selles suhtes oleks ülikeeruline hakata (topelt)maksustama erinevalt näiteks põllumeestest/metsameestest n.ö maahangeldajate kinnisvara, mis reaalajas tegelikult lisandväärtust riigis ei tooda. Kohe alustataks vastavat maaharimise/majandustegevuse "imiteerimist", et maksustatud objekti staatusest pääseda. Seda "imiteerimist" tehakse laialdaselt ka praegu, kui on vaja PRIA-lt jms organisatsioonidelt vastavaid toetusi välja kaubelda.