NATO artikkel 5
Re: NATO artikkel 5
Kirjutavad, et USA lükkas Euroopas raketikilbi Rumeenia jaama sisse ja Poolas olev jaam tahetakse töökorda saada 2018
http://www.reuters.com/article/us-nato- ... SKCN0Y217M
http://www.reuters.com/article/us-nato- ... SKCN0Y217M
Re: NATO artikkel 5
Saksamaa lõpetab sõjaväe tormilise vähendamise ära. Plaanis on juurde võtta 7000 inimest kohe ja lisaks 14 300 järgnevate aastate jooksul. Peale ajateenistuse kaotamist on muidugi tõsised värbamisprobleemid ja plaani ei peeta realistlikuks. Samuti suurendatakse kaitseelarvet €34.3 miljardi pealt €39.2 miljardi peale 2020ndaks aastaks.
... nagu õpikust võetud. Uskumatu kuidas Venemaa suudab leida korraga kasulikke idioote nii paremradikaalide kui vasakradikaalide hulgas.
Eriti tore on jälgida muidugi vasakpartei vingumist selle kohtaThe move marks a reversal of the shrinking of Germany's armed forces, which has lasted 25 years since the country reunified in 1990. Von der Leyen announced on Tuesday that on top of the recent increase in the defense budget - from 34.3 to 39.2 billion euros ($49.1 - $44.7 billion) by 2020 - Germany would also add some 7,000 new troops to its military - and an additional 14,300 soldiers over the next seven years.
http://www.defense-aerospace.com/articl ... ength.html

But the political goodwill was not universal. Left Party defense spokeswoman Christine Buchholz said her party rejected the proposals, arguing that Germany did not need new soldiers. "Unlike what the grand coalition would like us to believe, the Bundeswehr is not being cut down," she said in a statement. "In fact the military budget has increased by around a third in the last 15 years." (According to Germany's official statistics, the defense budget rose from 30.55 billion euros in 2000 to 35.52 billion euros in 2015, although this figure is not adjusted for inflation, which actually would make it about the same.
Buchholz argues that the reason why the German army is lacking personnel is because von der Leyen is sending more and more troops to the eastern end of NATO territory, to man the front against Russia. "That doesn't contribute to peace, but to increased tensions," she said. "The problem is not the size of the army, but its fundamentally wrong focus."
-
- Liige
- Postitusi: 1078
- Liitunud: 07 Nov, 2012 9:54
- Kontakt:
Re: NATO artikkel 5
Et siis 4 aastaga tuleb lausa 5 miljardit juurde. Ehk siis iga aasta suureneb eelarve 3%.
Arvestades aga, et Saksamaa majanduskasv on olnud viimased aastad 1,5% aastas, jääb reaalseks kasvuks ainult 1,5%.
See oleks ju sama kui Eesti Valitsus pühalikult suure trummipõrina saatel kuulutaks, et ta tõstis kaitse-eelarvet umbes 13 miljoni euro võrra.
Aga põhimõtteliselt, et armee suuruse kärpimine on peatatud, on see hea uudis.
Arvestades aga, et Saksamaa majanduskasv on olnud viimased aastad 1,5% aastas, jääb reaalseks kasvuks ainult 1,5%.
See oleks ju sama kui Eesti Valitsus pühalikult suure trummipõrina saatel kuulutaks, et ta tõstis kaitse-eelarvet umbes 13 miljoni euro võrra.
Aga põhimõtteliselt, et armee suuruse kärpimine on peatatud, on see hea uudis.
- Chupacabra
- Liige
- Postitusi: 3897
- Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
- Kontakt:
Re: NATO artikkel 5
Eelarve ja eelarvelised rahad arvestatakse nominaalse majanduskasvu järgi. Meedias välja toodud majanduskasv on tavaliselt reaalkasv. Seega kui inflatsioon on 1,5% ja reaalkasv 1,5%, siis on nominaalne kasv 3%. Seega ei pruugi kaitse-eelarve osa riigi eelarvest üldse kasvada.Taaniel Tina kirjutas:Et siis 4 aastaga tuleb lausa 5 miljardit juurde. Ehk siis iga aasta suureneb eelarve 3%.
Arvestades aga, et Saksamaa majanduskasv on olnud viimased aastad 1,5% aastas, jääb reaalseks kasvuks ainult 1,5%.
See oleks ju sama kui Eesti Valitsus pühalikult suure trummipõrina saatel kuulutaks, et ta tõstis kaitse-eelarvet umbes 13 miljoni euro võrra.
Aga põhimõtteliselt, et armee suuruse kärpimine on peatatud, on see hea uudis.

Re: NATO artikkel 5
Minu arust pole see RKK raport siit veel läbi käinud:
http://www.icds.ee/fileadmin/media/icds ... ic_Gap.pdf
Üldiselt esitab põhilised soovitused NATO heidutuse tagamiseks baltikumis.
Huvitavamad kohad mis ma välja tooksin on järgnevad:
http://www.icds.ee/fileadmin/media/icds ... ic_Gap.pdf
Üldiselt esitab põhilised soovitused NATO heidutuse tagamiseks baltikumis.
Huvitavamad kohad mis ma välja tooksin on järgnevad:
To resource this regeneration of capabilities, defence spending must be increased. Eastern-flank states should consider going above the 2% benchmark in their defence spending, as Estonia is doing. This would send a message to the US that these countries facing the most acute threat are prepared to share more of the burden. Other Allies should make a clear statement of intent to move towards the 2% benchmark significantly faster than the promise of trying to do so within a decade.
Before the Wales Summit, President Obama introduced his initiative for the Ämari airbase to become a regional training hub. This airbase has indeed seen a significant surge in training and exercises. However, in Warsaw, the aim is to move from assurance to deterrence, and the role of the Ämari airbase should therefore also change. Ways should be studied for using the airbase in case NATO transfers to an air defence mission.
Quickly surging assets during exercises (including SNAPEXs), which would require basing these assets in or very close to the region.
We recommend that at least a battalion-worth of heavy equipment be pre-positioned in each Baltic state in order to be able to surge the presence of Allied troops rapidly when necessary. As a priority, heavy manoeuvre vehicles, artillery, anti-armour and air defence assets, and munition stocks should be pre-positioned.
The risk that this pre-positioned equipment will be taken or destroyed by Russian forces could be mitigated if (a) it were
dispersed and placed in hardened infrastructure, and (b) the defence forces of the Baltic states were given the authority and training to use it. This could be an advantage in situations where soldiers of the respective nations are not available in sufficient numbers. Trained soldiers of the host nation may have a bridging function.
Amphibious landing exercises by the US Marines, using equipment pre-positioned in Norway, should be conducted in the Baltics, with these exercises taking place more frequently—especially to practice securing vulnerable but strategically vital areas of the Baltic states’ coastline.
Regular NATO or US–Polish–Lithuanian exercises should be conducted in the Suwalki Gap in order to practise how to keep the NATO land bridge to the Baltic states open.
- Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2336
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
Kellele liitlaste väed Eestis alluvad?
Peale Venemaa kallaletungi Ukrainale Eestis on üldiselt olnud harjutamas umbes kompanii jagu liitlasi, on ka seda kirjutades (Kevadtorm on juba möödas).
See kompanii on sümboolne toetus Eestile, paneb Kremlis mõtlema kas tasub Eesti kallale tungida - sõjas ühe tava kompaniiga pole eriti midagi peale hakata.
Praegu taotletakse Eestisse liitlaste pataljoni lahingugruppi. Üldiselt pataljoni lahingugrupp on selline koondis mille saab iseseisvalt lahingusse saata. Selles peab orgaaniliselt olema näiteks suurtükiväge, miinipildureid, pioneere, õhutõrje, tankitõrje, tugev side, oma logistika, jne., jne. Minu arust see pataljoni lahingugrupp on absoluutne miinimum, millest võiks mingit kasu olla kui Venemaa tungib Eesti kallale.
Selle peale on vaja ajusid liigutada, et kellele see liitlaste pataljoni lahingugrupp ikka allub kui Venemaa tungib Eesti kallale. Kas Eesti Kaitseväe juhataja saab kohe allutada selle pataljoni lahingugrupi näiteks esimese jalaväebrigaadi ülemale ja ta saab saata pataljoni lahingugrupi kohe kaitselahingusse Venemaa vastu?
Või kas kutsutakse NATO riigide poliitikud otsustama mis tehakse? Kui üksus allub Eesti Kaitseväe juhatajale, siis sellest on kasu - kui see ainult aega viidab Eestis ja ootab käsku poliitikutelt Brüsselist, siis sellest pole eriti kasu. Venemaa püüab nagu nii Eesti vallutada välkkiiresti üllatuskallaletungiga. Pole aega poliitikutel arutada, vaid on vaja kohe tegutseda.
See kompanii on sümboolne toetus Eestile, paneb Kremlis mõtlema kas tasub Eesti kallale tungida - sõjas ühe tava kompaniiga pole eriti midagi peale hakata.
Praegu taotletakse Eestisse liitlaste pataljoni lahingugruppi. Üldiselt pataljoni lahingugrupp on selline koondis mille saab iseseisvalt lahingusse saata. Selles peab orgaaniliselt olema näiteks suurtükiväge, miinipildureid, pioneere, õhutõrje, tankitõrje, tugev side, oma logistika, jne., jne. Minu arust see pataljoni lahingugrupp on absoluutne miinimum, millest võiks mingit kasu olla kui Venemaa tungib Eesti kallale.
Selle peale on vaja ajusid liigutada, et kellele see liitlaste pataljoni lahingugrupp ikka allub kui Venemaa tungib Eesti kallale. Kas Eesti Kaitseväe juhataja saab kohe allutada selle pataljoni lahingugrupi näiteks esimese jalaväebrigaadi ülemale ja ta saab saata pataljoni lahingugrupi kohe kaitselahingusse Venemaa vastu?
Või kas kutsutakse NATO riigide poliitikud otsustama mis tehakse? Kui üksus allub Eesti Kaitseväe juhatajale, siis sellest on kasu - kui see ainult aega viidab Eestis ja ootab käsku poliitikutelt Brüsselist, siis sellest pole eriti kasu. Venemaa püüab nagu nii Eesti vallutada välkkiiresti üllatuskallaletungiga. Pole aega poliitikutel arutada, vaid on vaja kohe tegutseda.
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: NATO artikkel 5
Osalise vastuse eelmise posti (põhi)küsimusele võõrüksuse käsuliinist saab pisut eespool siinsamas teemas - seal, kus on juttu NATO juhtimiselemendi aktiveerimisest KVPS linnakus..
Et alati tasub rolling-kettakest kasutada - ja õigesse kohta postitamine tuleb (otse loomulikult
) ka kasuks..
Et alati tasub rolling-kettakest kasutada - ja õigesse kohta postitamine tuleb (otse loomulikult

Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Re: NATO artikkel 5
RKK raportist teeks tumedaks selle osa.
Sellest on rääkinud juba Luttwak üldise planeerimise teemas tankide näitel.The risk that this pre-positioned equipment will be taken or destroyed by Russian forces could be mitigated if (a) it were
dispersed and placed in hardened infrastructure
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... ak#p277555kaur3 kirjutas:Luttwak on öelnud ka nii:
http://globetrotter.berkeley.edu/conver ... -con1.htmlBut let's not stick to the image of maneuver and agility. There's a much more fundamental logic. This logic has a much more fundamental effect. Take, for example, the question of designing bases and facilities. Let's say you need a place where you repair and recondition your tanks. Now, if you apply common sense logic, the logic of peacetime, what you want is to take a facility, equip it as well as you can, staff the people as well as you can, and this is your repair facility. If you are operating a truck fleet, you have a central repair facility where you repair all your trucks. [But] if you are operating a tank fleet and you have a central repair facility, you are making a terrible mistake. What you should really have is nine or ten or fifteen of them, very dispersed, because otherwise the enemy can prevent you from fielding tanks more than once just by knocking out the one facility.
See näide on tankidest, kuid puudutab ka teisi kaitselahendusi.
Muuseas, kangelaspioneer, missugustest TT-relvadest ja missuguses žanris (kaitse, rünnak, viivituslahing, sissisõda jne) ta nendest rääkis?
vk1, ma ei tea miks kogu Lääne-Euroopa nii põdes, kui nii ilmselgelt oleks Murphy nende poolt olnud
Re: NATO artikkel 5
Väike ülevaade NATO kiirreageerimisjõudude osalemisest Poola õppusel Brilliant Jump 16
https://spark.adobe.com/page/H3uV1/
https://spark.adobe.com/page/H3uV1/
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Re: NATO artikkel 5
Kindral Terras FT-s Patriotidest.
In an interview with the Financial Times, Lieutenant General Riho Terras, Estonia’s commander-in-chief, said an inadequate air defence capability made the Baltic region vulnerable to a Russian lightning attack. Nato needed to consider increasing the number of warplanes it has based in the region, and plan for the deployment of Patriot batteries.
“Of very great importance is our self-defence capability … what we need [for that] is air defence capability,” said Gen Terras. “We need to be ready and we need to look at what we need to do. Russia behaves opportunistically. If they have the opportunity, they’ll jump through the window to take it.”
Re: NATO artikkel 5
Käsuliiniga on asi lihtne - see käib asukohariigi järgi (lugege stanag-eidBorja kirjutas:Osalise vastuse eelmise posti (põhi)küsimusele võõrüksuse käsuliinist saab pisut eespool siinsamas teemas - seal, kus on juttu NATO juhtimiselemendi aktiveerimisest KVPS linnakus..
Et alati tasub rolling-kettakest kasutada - ja õigesse kohta postitamine tuleb (otse loomulikult) ka kasuks..

Muidugi, kuidas see tegelikus elus toimima hakkab ?
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: NATO artikkel 5
Kuda see tegelikus elus toimuma hakkab, oleneb sellisest võlusõnast nagu NATIONAL CAVEATS (-RAFFUSLIKUD PIIRANGUD)metssiga kirjutas:Muidugi, kuidas see tegelikus elus toimima hakkab ?

Täpsemini siis sellest, milliseid piiranguid on oma üksusi Baltikumi saatnud riigid nende üksuste kasutamisele määranud.. Ja need piirangud võivad olla ikka oikuinallakad

Näit 2007.a oli ISAFis tegutsevate eri maade üksuste "raffuslike piirangute" kaust väljaprinditud kujul nii umbes kõva romaani paksune - ja loomulikult ei saanud sellises "segasumma suvilas" ühtsest sõjapidamisest rääkidagi

Enamuse ISAF-missiooni ajast sõda kui selline vaid USA ja Briti üksustega piirduski - keda toetasid ka USA ja Briti formeeringute raamistikus (praktiliselt ilma piiranguteta) tegutsenud nende lähimad liitlased - Kanada, Taani, Holland, Eesti, Poola + veel mõned (igatahes alla kolmandiku kõigist ISAFis osalenud riikidest).
Kindlasti oli see ka üks ISAF-missiooni üleüldise ebaedu põhjustest

Üks täpsustus veel.
Et mida rohkem lääne-loode poole, seda vähem noid "piiranguid".. Ja mida enam lõuna poole, seda rohkem (kunstlik-totraid) piiranguid.. Ning põhja(skandinaavia)suund on ka paras jama nende piirangute osas..
Et vaadake ise Euroopa kaarti, ühesõnaga - ja ongi suht selge, kelle peale võib loota ning kelle peale mitte


Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Re: NATO artikkel 5
Putin: USA õõnestab raketiheitjatega tuumarelvalepet
28. mai 2016 09:31
28. mai 2016 09:31
USA õõnestab keskmaa tuumajõudude lepet (INF), paigutades Euroopasse raketitõrjesüsteemi osana raketiheitjaid, millele on võimalik paigaldada keskmaarakette, ütles eile Vene president Vladimir Putin.
«Tõsiasi, et nad paigaldavad Euroopasse raketiheitjaid, millelt on võimalik tulistada keskmaarakette, on puhtakujuline INF-i õõnestamine meie Ameerika partnerite poolt,» ütles Putin pärast kohtumist Kreeka peaministri Alexis Tsiprasega.
Putini sõnul on USA paigutanud raketikilbi osiseid Rumeeniasse. «Tegemist on raketiheitjate ja radarijaamadega. Praegu paigutatakse 500-kilomeetrise tegevusraadiusega rakette, mõne aasta pärast on kord tuhandekilomeetrise tegevusraadiusega rakettide käes,» ütles Vene president.
http://bit.ly/20On3v8
Re: NATO artikkel 5
Izvestia annab teada "В Крыму пилотов научат уничтожать базы ПРО США у российских границ"
http://izvestia.ru/news/616008#ixzz4ADNGN1OK
http://izvestia.ru/news/616008#ixzz4ADNGN1OK
- PaganHorde
- Liige
- Postitusi: 4393
- Liitunud: 26 Jaan, 2014 9:00
- Asukoht: www
- Kontakt:
Re: NATO artikkel 5
http://uudised.err.ee/v/valismaa/28c821 ... strateegia
Venelaste poolne jutt ka muutub nagu neil vaja
http://maailm.postimees.ee/3714499/grus ... to-jarveks
Mida see strateegia vahetus täpsemalt võiks tähendada?NATO loobub oma liitlaste julgeoleku tagamise strateegiast ja võtab kasutusele Venemaa heidutamise strateegia, ütles USA Euroopa maavägede ülem kindralleitnant Ben Hodges.
"Meie jaoks on esmatähtis ülesanne tõkestada Venemaa edasine agressioon. NATO Varssavi tippkohtumine näitab ilmselt, et liit läheb üle julgeoleku tagamiselt heidutamisele," ütles Hodges usutluses meediaportaalile Gromadske.
Kindral ei laskunud strateegia üksikasjadesse, sest vastutab sõjalise komponendi eest. "Ma ei tea esialgu, kuidas see välja nägema hakkab. Minu kui väejuhi ülesanne on tagada, et sõjavägi oleks tätma oma osa ülesandest - relvad, suurtükid, insenerid jne," sõnas ta.
Hodges ütles, et USA Euroopa vägi on keskendunud täielikult valmisolekule toetada oma partnereid, sõpru, näidata valmidust täita oma ülesandeid. Muu hulgas õpetasid NATO instruktorid välja Ukraina sõjaväelasi ja see jätkub augustis, juunis suurendatakse kohalolekut Poolas ja Baltimaades.
"Väele lisandub veebruari alguses tankibrigaad - nad tulevad siia. Need on asjad, millega me tegeleme," ütles ta.
Tankibrigaadi hakkab kuuluma u 4000 meest, tankid, suurtükid jne.
"Need paigutatakse üheksaks kuuks Poola, Baltimaadesse, Rumeeniasse, Bulgaariasse. Nad hakkavad osalema manöövritel igas nimetatud riigis. Mõnikord sõdurid kogunevad, et näidata, kui kiiresti nad suudavad edasi liikuda, seejärel naasevad. Nad tegelevad sellega 9 kuud, pärast asendab need sõdurid teine brigaad oma relvadega, ka nemad roteeruvad üheksa kuu pärast. Me käitume niiviisi," ütles kindral.
"Gruusias on siiani seadusvastaselt okupeeritud alal 7000 Vene sõjaväelast. Vene vägi on siiani Transnistrias. Nad okupeerivad siiamaani Krimmi ja sõdivad Donbassis. Venemaa saab teha palju selleks, et vähendada riikide muret. Kui nad oleks läbipaistvamad... Nad tahavad, et neisse suhtutaks kui ülijõudu. Nad peavad tegutsema kui ülijõud - olema vastutustundlikud ja otsima viise vähendada NATO murelikkust," lisas Hodges.
Venelaste poolne jutt ka muutub nagu neil vaja
http://maailm.postimees.ee/3714499/grus ... to-jarveks
Olid ju nad ise kes pröökasid algul seda uue külma sõja asja.«Ma ei taha öelda, et meil on suhetes NATO-ga külm sõda, ent allianss liigub külma sõja aegsete julgeoleku tagamise skeemide poole,» ütles Vene esindaja NATO juures.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline