Kuidas oleks üks tuumasõda

[Lemet]

...Ja õhukaitse võimekuse tulemus ilma juhtkonnata - õigus, null...

Ei olnud ju null...piiririkkuja avastati, selle tüüp määrati kindlaks, tuvastati, et mingit ohtu see ei kujuta...lihtsalt probleemiks sai küsimus, kas tulistada tsiviillennuk alla või mitte. Samas- olnuks tegu näiteks pommitajaga B-52, oleks see ilmselgelt peale hoiatusi alla lastud.

[Kapten Trumm]

Et selle Rusti juhtumi otsustusvõime(tus) nii ebaproportsionaalset kõlapinda ei omaks ning tsiviilkaitse teemal kaugeleulatuvate järelduste allikaks ei saaks, siis väike nimekiri külma sõja tulistamistest, tõsi - siin on ainult lennukite tulistamisest jutt:
http://www.acig.info/CMS/index.php?opti ... view&id=53
Tulistas see PVO küll ja veel ja kaks reisilennukit koos reisijatega sealhulgas.
Miskipärast arvan, et PVO raketivägede kohta on vähemalt samapikk nimekiri.

[toomas tyrk]

Kas sellele 90 000 mingi foorumiväline allikaviide ka olemas on? Tahan kontrollida.

Upitaks küsimust. Vastust seni näinud ei ole...

[Lemet]

Kas sellele 90 000 mingi foorumiväline allikaviide ka olemas on? Tahan kontrollida.

Upitaks küsimust. Vastust seni näinud ei ole...

... minu jaoks ei ole mingit üllatust, et Tallinnas oli (tsiviilkaitse staabi andmetel) ainult 100 000 variendikohta...

[Kapten Trumm]

Tundub, et selle 90 000 lasin lendu mina hoolikalt kontrollimata :

Minu enda viide Eesti kaitstuse teemast on selline:

Raamatust "Võõrväed Eestis" lk 40, peatükk VI Tsiviilkaitse väeosad ja asutused

Sõjalised formeeringud
-258. üksik tsiviilkaitse polk Jõhvis
-5565. tsiviilkaitse mat-tehn varstuse ladu Kehra ligidal
-704. tsiviilkaitse sidesõlm Vardjal (samas, kus linnaväline juhtimispunkt)
-ENSV tsiviilkaitse staap, juhtimiskeskus Rannavärava bastionis, tsiviilkaitsekursused, mõõteseadmete töökoda, sidetöökoda, linnade ja rajoonide staabid

Tsiviilkaitseobjektide põhiosa moodustasid kodanikukaitse otstarbeks rajatud või selleks kohandatud ja sisustatud varjendid, mida oli 1990. a ainuüksi Tallinnas üle 290 (u 60 000 inimesele)- Eestis kokku oli veebruaris 1986 tsiviilkaitse jaoks arvele võetud 543 varjendit (enam kui 100 000 inimesele), 7343 lihtradiatsioonivarjet (780 000 in) ning 21 000 keldrit (1 854 170 in) (tsitaat muutmata kujul).

[alax]

-258. üksik tsiviilkaitse polk Jõhvis

Keegi teab millal formeeriti ja milleks oli see polk? Kas kohalike vajaduste jaoks või Leningradi AJ läheduse tõttu?

Tsiviilkaitsest NLiidu ajal mäletan ainult soovitus hoiduda otsese lööklaine ja kiirguse eest varjudes kas lohki või tänavaääriskivide varju.
Mis tuumasõda, kui juba üks pikem elektrikatkestus paneb elu seisma.

[Kapten Trumm]

Mis tuumasõda, kui juba üks pikem elektrikatkestus paneb elu seisma.

Tegelikult ei paneks, kui natukenegi raatsitaks raha kulutada ning selleks oleks mingi piits (kohustus seaduses) ka olemas.
Elutähtsates sõlmedes diiselgeneraatorid (käivituvad ise voolu kadumisel), elektroonikaseadmetel akud ja UPS-id akupangaga.
Tegelt ei maksa see nii palju midagi kui arvatakse/räägitakse, et hoida ühes korrusmajas lambid põlemas, lift käimas ja telekad töötamas (järsku tuleb seal mingi oluline teadaanne) on investeeringu suurus ca 15 000 eurot. Et hoida kontoris mõned arvutid, server ja hädapärane printer 8 tundi elektrita töös, on vaja kuskil 3000 eurot. Paljud asjad on soetatavad EL struktuuritoetuste eest, makstes ise 15-25%. Probleem on täna selles, et Päästeamet ei näe täna kaugemale oma tuletõrjeveest ja suitsuanduritest ega nõua selliseid asju ning seepärast on need diiselgenekad-värgid kas osades meetmes mitteabikõlbulikud või kuna Päästeamet ei nõua, siis ei vaevu ka tellija neid projekti panema.

Päästeamet aga ei nõua seepärast, et puuduvad vastavad ehituslikud normid (nagu on nt suitsuanduril, tuletõrje veevarustusel või evakuatsioonivalgustitel). Kuna sisemin pole seadusi algatanud, siis Päästeamet vaatab täna AINULT rahuaja ja tsiviilõnnetuste kontekstis projekte.

Mul oli nt heameel lugeda uudist, kus Eesti Raudtee teatas, et kuna nad peavad end strateegilise tähtsusega ettevõtteks, siis renoveerivad ja hoiavad nad korras enda NSVL aegse varjendimajanduse. Kas seda tehtaks, kui ER kuuluks ameeriklastele - väga kahtlane.

Aga selles osas on sul alax õigus - ilma elektrita ei toimu täna midagi, isegi sõjaväes enam ei toimu. Pole genekale bensiini, ei saa raadiojaamade akusid laadida ongi jama. Seepärast peaks kõik vähegi olulisemad objektid olema varustatud reservgeneraatoritega, mis hoiab töös hädapärased elektriga käivad süsteemid nagu valgustuse, liftid, ventilatsiooni, tuletõrje seadmed jne. Kui vaadata kui VÄHE maksab üks eramajale hädaoludes sobiv generaator (mõnisada eurot) ei saa ma aru, mis "majanduslikud argumendid" saavad olla, et neid 100+ tuhat maksva ehitushinnaga majadesse mitte kohustuslikus korras panna?

[Walter2]

Mis tuumasõda, kui juba üks pikem elektrikatkestus paneb elu seisma.

Lõppeks pole siia üldse tuumaseent vajagi vaid piisab interneti mahavõtmisest et elu jõuaks tagasi kiviaega arvestades kui palju elulisi funktsioone on kolinud juba online ning mida miskipärast eelisarendatakse.

[S-2]

Mis tuumasõda, kui juba üks pikem elektrikatkestus paneb elu seisma.

Rootsis tehti hiljuti diversioone telemastidele. Väga lihtne on Eestis 330kV liinid maha lasta ja kaos algab. Elektrita Tallinn - no milline marodööride mass sealt välja valgub ja maad rüüstama suundub. Talud varastatakse paljaks ja pererahvas lüüakse maha. Nii lihtne on inimesed - eriti linnainimesed - loomastada.

Õnneks on Tallinnas Iru, Väo ning Tartus Fortum.

[Kapten Trumm]

Elektri kadumise järel jääb linn pimedaks. Sellega on alles väike häda.
Edasine sõltub sellest, kas veevarustus ja soojamajandus omab reserv vooluallikaid või mitte.
Tänapäeva majades on küttesüsteemid sundringvooluga (pumbad elektriga käivad). Lisaks on katlamajades ja vahepumplates samuti elektrit vaja.
Umbes ühe ööpäevaga, kui õues on miinis 5, on korterites miinuskraadid. Hästi elavad üksnes need, kel on oma kütteallikas (parem kui puuküttega).
Tänavatel voolav s*** (ülepumpamist kasutav kanalisatsioon (mitte kõik) lõpetab töö) on veel väike mure võrreldes sellega, kui Lasnogorsk 3 päeva kütteta on.
Elektriga ju soojendada ei saa - elektrit pole. Umbes päev peale elektri kadumist lõpevad otsa tuhandete valvesignalisatsioonide akud.
Misjärel külmast tigedad tegelased hakkavad end ise varustama kaubandusest kõige vajalikuga.
Sellist olukorda kasutab kahtlemata ära Moskva, tuues muulastele alternatiivkanaleid pidi igasugu sõnumeid tegutsemiseks.
Politsei ja pääste kui sellised ei suuda olukorda enam kontrollida.
Päris huvitav on tulemus, mis nägu on Tallinna laht, kui 400 tuhande inimese solk sinna nädal aega puhastamata kujul jooksnud on.
Ja kuidas kavatsetakse nt toitu jagada mõne päeva pärast, kui inimeste kodused varud otsas on. Nutimaksed, kaardimaksed, kassad - ei tööta.

Paljud nimetatud hädadest on välditavad reservtoiteallikatega, mis peaks olema igas koolis, kaubanduskeskuses, avalikus hoones, vähemalt osades mobiilside tugijaamades. Ilma elektrita ei toimu suurt midagi.

[Kapten Trumm]

Tekkis mõte (peale seda Volta ventilatsioonikorstent), et kui linnas liikudes märkan midagi tsiviilkaitseteemalist, siis teen pilte. Kutsun üles ka teisi nii talitama.

Mingi punkrilaadne asi Tähetorni autobaasi värava juures metsa sees. Punkri peal kasvatate mändide suurust arvestades kaunis sügav ja piisavalt vana. Uks näib olevat tüübi ja rooste koguse järgi paigaldatud 90ndatel.

[alax]

Tänapäeva maailm on nii elektrist sõltuv, et diiselgeneraatorid ei lahenda ka olukorda täielikult. Tootmist ja eriti veel toiduainete toomist ei lahenda diiselgeneraatoritega. Teist riiki pole võimalik luua olemasoleva sisse, ehk 100% reservõimsused on utoopia. Elamegi riskidega maailmas.

[Kapten Trumm]

No genekatega ei asendata tavalist elektrivarustust, vaid seal taga on tarbijad, mis on hädavajalikud.
Tööstused valmistavad sellises olukorras tooteid, kuhu kulub vähe elektrit, ekstreemjuhtumil ei villi piimakombinaat piima pakkidesse, vaid voolu kasutatakse vaid selleks, et selles ruumis, kus soovitatele jagatakse ämbrisse pastöriseerimata piima, põleks lamp, töötaks arvuti ning seadmed, mis on vajalikud piima ämbrisse laskmiseks. Lehmad laudas vajavad lüpsmist kella järgi, käsitsi lüpsmiseks puuduvad inimesed ning lehmad kardavad seda (lüpstakse lüpsiliinidel) ning - neile pole riskidest mõtet rääkida, tuleb lüpsta ja kõik.

Mäletan, et veel 90ndate alguses olid leivatehaste leivaahjud masuudiküttega, mitte elektriga. Ka selle peale oli keegi mõelnud.

Eesti traagika on täna selles, et nende nn elutähtsate teenuste nimekiri on liiga pikk ning nendest isegi poole tagamine on tegelikkuses võimatu. Lisaks on nende prioriteetsusaste väga erinev, toit ja puhas joogivesi on ikka way tähtsamad kui sularahakäive või praamiliiklus. Samas toidu hulgiladusid või marketeid elutähtsa teenuse osutajate hulka ei loeta.

[toomas tyrk]

Mäletan, et veel 90ndate alguses olid leivatehaste leivaahjud masuudiküttega, mitte elektriga. Ka selle peale oli keegi mõelnud.

Eee, mmmm. Kas sa juhuslikult mõnda masuudipõletit oled lähedalt näinud? Ma võin sulle tutvuse poolest ütelda, et ilma elektrita ei tööta need kohe üldse mitte...

[Lemet]

Vaks vahet, kas elektrit vajab terve ahi või vaid põleti...