Kuidas oleks üks tuumasõda

[Kapten Trumm]

Kui sa oleks Raidma loengutes käinud (mina nt olen), siis sa saaks ka aru, mida ta silmas pidas ja mida asjadest arvas (võib-olla täna arvab teistmoodi).
Varjendid ei tähenda kellegi tänavale suunamist, tutvu vastava Soome rahuaja drilliga näiteks.

[toomas tyrk]

Vastuseks on jälle mingi enkrüptiline teada-anne ainult pühendatutele. Mina olen käinud. Mina tean.

Jaga siis ikka oma teadmisi, mitte ära häma.

[Kapten Trumm]

Enne kaob sinu postist see ebaviisakas isiklik pläma.

[toomas tyrk]

Ütleb mulle kes? Mees, kes lõdva käega solvab kõiki Eesti päästeametnikke, kui ebakompetentseid ja/või argpükse? Huvitav, kas sa Raidma loengul ka püsti tõusid ja talle seda seal saalis otse ütlesid?

[Kapten Trumm]

Ütleb mulle kes? Mees, kes lõdva käega solvab kõiki Eesti päästeametnikke, kui ebakompetentseid ja/või argpükse?

Näiteks?

[toomas tyrk]

Ka tänase süsteemi osas on siis samad küsimused - päästeametnikel on ebaprofessionaalne vait olla ja väriseda oma tooli pärast, kuigi enamik neist saab suurepäraselt aru, et asi on jama. Kuna enamik neist tei taha mingi Kunnase tüüpi tegevusega oma ametit kaotada - järelikult on tegemist otsustusvõimetu kaadriga, kes muudab kogu süsteemi kasutuks.

Tegelikult oli ka äärmiselt ebaprofessionaalne ja mõttetu kaitseväe juhtkond 1939, kes ei julgenud poliitikuid pikalt saata ning sõda NSVL vastu alustada

Päris lõbus on nüüd vaadata andruse vastust.

[Kulibin]

Härra Trumm !
Ma elan Ämari lennubaasist linnulennult mingi 8km. Ma ei karda idanaabri rünnakut ja keldrit mul pole. Sest ma ei usu, et ründab.
Samuti ei usu ma tiblunni tuumavõimekusse. Ma ei usu, et vene rahvas sooviks kollektiivset enesetappu, mida rünnak NATO liikmele kahtlemata kaasa toob.
Ma juba pikalt kahtlustan, et lugupeetav töötab mingis ehitusfirmas, et siin paaniliselt keldreid promob. Ehita omale siis üks varjend ja värise seal omaette.

[Kapten Trumm]

Konteksti erinevust ka adusid või otsisid kähku välja midagi, mis su kirjutist kinnitab?
Eelkõige tasub muidugi lugeda Andruse posti, millele ma vastasin.
Et tegu võis olla nt irooniaga, kuna andrus tembeldas poliitiliselt viivitatud Tsenobõli päästetööde alguse tsiviilkaitse töötajate ebaprofessionaalsuseks (sest professionaalne on astuda üle poliitiliste suuniste)?

Et asi selge oleks, kordan üle:
Eesti (tsiviil, rahu-aja) pääste on väga heal tasemel, isegi kui vaadata vabatahtlikke komandosid. Paraku sõja-aja kontekstis on sellest väga vähe, kui keegi väidab, et me oleme tsiviilkaitse ülesannete täitmiseks täna vähemalt rahuldavalt valmis päästeameti+vabatahtlike+töökohustuse pinnalt, on see umbes sama kui väita, et Eesti sõjaline riigikaitse on hästi tagatud Scoutspataljoniga (kuigi viimane on tõest heal tasemel). Siin on lihtsalt väga karjuv ressursside ja ülesande disproportsioon, et lase olla.

Üks staažikas päästeametnik (nime jätan enda teada praegu) ütles oma tunnis analüüsides Mustika Prisma põlengut, et Harju päästeressursist piisab kahe sellise asjaga samaaegselt tegelemiseks. Kuna Gruusia sõda oli siis just värskelt toimunud, siis küsiti klassist, et mis saab kui on sõda, oli pritsimehe otsekohene vastus, et selliste asjadega tegelemine pole enam võimalik.

[toomas tyrk]

Mis moodi see on kontekstist väljarebimine?

Vastus sisaldas just seda, mida ma väitsin oma üleelmises postis. Tõsi - sina kasutasid terminit ebaprofessionaalsed. mitte ebakompetentsed. Sisu jääb samaks. Et enamus saab aru, kui jama on. Aga on vait argusest. Vähesed ei saa aru, sest on lollid.

[andrus]

Ütlesin, et

Mis süsteemi olemasolust me saame rääkida, kui inimfaktori tase seal süsteemis teeb kogu süsteemi kasutuks? Süsteem ilma väljaõpetamata ja otsustusvõimeliste inimesteta on 0.

Seega, kui "poliitilised suunised" välistavad süsteemi toimimise, siis süsteemi pole.

Aga tekst

Ka tänase süsteemi osas on siis samad küsimused - päästeametnikel on ebaprofessionaalne vait olla ja väriseda oma tooli pärast, kuigi enamik neist saab suurepäraselt aru, et asi on jama. Kuna enamik neist tei taha mingi Kunnase tüüpi tegevusega oma ametit kaotada - järelikult on tegemist otsustusvõimetu kaadriga, kes muudab kogu süsteemi kasutuks.

Tegelikult oli ka äärmiselt ebaprofessionaalne...

on kahtlemata päästetöötajate laimamine, kuna argumendid puuduvad, seda asendab mingi selgeltnägemine.

[Kapten Trumm]

Antud post polnud mõeldud päästeametnike solvavana.
Vaid irooniline vastus andruse postile.

[Illike]

Ei, ma ei võrdle, ma konstateerin fakti, et N.Liidu ajal oli kohati üsna hapu olukord selle tsiviilkaitsega.
Juhul kui ma peaksin andma hinnangu praegusele tsiviilkaitsele ja tollasele, siis minu arvates ja tuginedes minu kogemustele (mis ei pretendeeri absoluutsele tõele) on praegu kindlasti olukord parem.
Tsiviilkaitse muuseas ei hõlma ainult mingit tuumaõnnetust või sõda. Tsiviilkaitse on ka suurõnnetused, üleujutused ja muu looduskatastroof st tsiviilkaitse on süsteem elanikkonna ja vara kaitseks, päästetöödeks eriolukordades ning elanikkonna hoiatamiseks.
Hoides silmad ja kõrvad lahti, on viimasel ajal ikka üsna palju tehtud erinevaid õppusi erinevate stsenaariumitega ja millest teavitatakse ka elanikkonda. Päästeameti võimekus ja kogemused on ikka kordades parem kui N.Liidu ajal

Ee.....
Pärnu üleujutus (vist 2005) - evakuatsiooni ei julgetud välja kuulutada õigeaegselt (sh mere asjatundjate arvamust ei peetud millekski), mistõttu tuli inimesi hommikul käia üleujutatud rajoonidest paatidega (Kaitseliit) päästmas, uppus hulgaliselt autosid ja sai kahjustada inimeste vara (millest suurema osa saanuks õigeaegse evakuatsioonikäsuga/eelhoiatusega ära hoida. Sest üleujutust ennustati ette juba 24 tundi varem. Selle ajaga jõuaks isegi uputuse eest maju kindlustada ja mõistagi paatidega külmas vees seiklemine oli ebavajalik.

Poola lennuk Ülemiste jääk (vist 2010 oli) - pea online meedia kaamerate ees kohmitseti pea 12 tundi, suutmata midagi ära teha, selgus pardakk järve ligipääsudega (lumi lükkamata, lukud roostes, võtmed kadunud ja eitea kus), päästjad ukerdasid munadeni lumes ja üritasid plankudega midagi ära teha. Lahendus saabus alles siis, kui kellelgi meenus, et Kaitseväel on Actros ratasevakuaatorid suure võimsusega vintsidega, kui õnnetus juhtus hommikupoolikul, siis nimetatud evakuaatorid saabusid enne keskööd ja mõistagi tõmmati see lennuk nagu niuhti välja.

Nendest õnnetustest kindlasti õpiti, aga silmnähtavalt preventiivse planeerimise võime oli allapoole kanalisatsiooni taset. Lennukeid on Ülemistest ennegi välja tiritud, maandumiskoridor läheb endiselt üle järve ning Pärnu linna on varemgi üle ujutatud. Pakasuhha?

Pärnu üleujutuse üks "lessons learned" oli sireenisüsteemi paigaldamine linna (Pärnu oli peale Tallinnat teine taoline linn Eestis), mis kahjuks juba aastaid ei tööta, kuna Pärnu linn leidis, et see pole nende asi ning nii see värk täna käib. No aastal 1984 oleks selline linnapea pandid üsna mitmeks aastaks trellide taha.

Kui me loeme seda vestlust, siis kumab siit läbi virisemine ja kahtlemine Eesti päästevõimekuse kohta. Kui seatakse kahtluse alla Eesti päästevõimekus, siis automaatselt seatakse kahtluse alla ka selle komponendid? Või olen ma millestki valesti aru saanud?
Kusjuures lugedes järgmisi postitusi, siis lükatakse ümber mõned vastuses väljatoodud väited

[vipu]

Ülemiste järvele on hädamaandunud ainult kaks lennukit, mõlemad poolakate lennukid - AN ja siis 38 aastal väikelennuk. Mis üldse esimese vabariigi ajal toimus ei oma täna mingit tähtsust. Vähemalt ma netist rohkem lennuõnnetusi Ülemiste järvel ei leidnud. AN maandus jääle, ta ei kukkunud vette.

Iga õnnetus on esmakordne ja raske nõuda kõigele ülioskuslikku lähenemist. Netis muidugi on tagant järgi hea kõike arvustada. Näiteks oli üks juhus liiklusõnnetusega. Autoga sõitis päästeteenistuses töötanud mees ja auto sattus avariisse, süttis. Sisse põlesid naine ja laps, mees pääses välja. Aga mees läks totaalsesse šokki ja ta ei teinud midagi oma naise ega lapse päästmiseks. Ometi tal oli väljaõpe.

Kuidas see vanasõna oligi, kes vana meelde tuletab sel silma peast. Olid õnnetused, aga aastaid hiljem kõike etteheita on kole asi. Mingi leplikus võiks olla.

[Lemet]

Ülemiste järve on läbi aegade hädamaandunud vähemalt kuus lennukit, kusjuures viiekümnendatel pea samades tingimustes maandunud Il-14 (poolakate An-tüüpi masinaga samas kategoorias lennuk)suudeti mälestamist mööda koristada sealt märks kiiremini kui poolakate aeroplaan. Seda vastamata sellele, et meteoolud olid sandimad ja evakueerimistehnika aastat 50 vanem...

[vipu]

Õnnetuse likvideerimine on nagu sport kes rekordi teeb? Ehk 66 aastal oli asjalood soodsamad kui 2010 aastal. Lennukid on erinevad, kahjustused olid erinevad, jää tugevus oli erinev.
Postimees kirjutab selle 66 aasta õnnetuse kohta - Võimud soovisid reisilennuki õnnetust varjata. Võib-olla tõesti varjamise vajadusel rakendati väga suured jõud õnnetuse likvideerimisele.
2010 aastal polnud vajadust varjata ja tehti rahulikult.

Noh ja kui lugeda seda suurt ja kiidetud nõukaaega http://www.postimees.ee/3705201/arseeni ... -jalajalgi
siis vaevalt 66 aastal lennuki väljatõmbamisel loodust säästa üritati. Lennuk tõmmati jõuga välja ja palju sealt kütust järve sattus ei huvitanud raudselt kedagi.


Millised olid teised kolm õnnetust?