Jõelaevad Emajõel
Re: Jõelaevad Emajõel
Veel samast ajast
http://muis.ee/museaalview/3140053
http://muis.ee/museaalview/3131672 http://muis.ee/museaalview/3131673
Tavaliselt ma väikestest mittereisilaevadest väga ei hooli, aga see oli absoluutselt tundmatu ja mõjus kuidagi naljakana. Ei saagi kohe aru, milleks teda kasutati. Näib, et tal on katusel mingid kalavõrgud vedelemas
"Pioneer" , endine "Sulev" (see, mis Vabadussilla eellase põlema pani)http://muis.ee/museaalview/3140053
http://muis.ee/museaalview/3131672 http://muis.ee/museaalview/3131673
Tavaliselt ma väikestest mittereisilaevadest väga ei hooli, aga see oli absoluutselt tundmatu ja mõjus kuidagi naljakana. Ei saagi kohe aru, milleks teda kasutati. Näib, et tal on katusel mingid kalavõrgud vedelemas
Re: Jõelaevad Emajõel
Paistab välja nagu tüüpiline puksiir.
- sammal.habe
- Liige
- Postitusi: 881
- Liitunud: 30 Apr, 2004 19:49
- Asukoht: 58°22'N 26°43'E
- Kontakt:
Re: Jõelaevad Emajõel
ei tea kas see on siit läbi jooksnud -

Sergei Antropov on FB-sse tekitanud albumi "Piirissaare pärast sõda (после войны)"
https://www.facebook.com/photo.php?fbid ... 700&type=3

Sergei Antropov on FB-sse tekitanud albumi "Piirissaare pärast sõda (после войны)"
https://www.facebook.com/photo.php?fbid ... 700&type=3
Re: Jõelaevad Emajõel
On küll, lk 32. meie veesõidukite teema on ikka päris pikaks veninudsammal.habe kirjutas:ei tea kas see on siit läbi jooksnud -
Sergei Antropov on FB-sse tekitanud albumi "Piirissaare pärast sõda (после войны)"
https://www.facebook.com/photo.php?fbid ... 700&type=3

Aga album on hea leid!
Re: Jõelaevad Emajõel
Leidsin juhtumisi sellise pildi
Mind viis varem pisut segadusse ka asjaolu, et selle väljaulatuva eendi eest pääses kuiva jalaga läbi ainult väga madala veeseisuga. Aga otsimisega tuli välja veel üks vaade EW lõpuajast Selgelt näha paljast kaldaäärt ja Munga tn mõttelises otsas paiknevat randumissilda. Kunagi kirjutasin, et 30-te keskel peeti plaani viia Kivisillast pisut allavoolu asuv ujula ja Rannapaviljoniga ühendust pidavate paatide peatus veidi ülespoole, aga ei tea, kas plaanist asja sai. Ju siis ikka uus peatuskoht tekitati.
Eks 40-te-50-te vahetusel oli ka mõni madalveeaasta. Ja muidugi ei välista võimalust, et sovetiajal seda eendiesist millalgi 50-tel süvendati.
fotod võetud järgmistest kohtadest
http://muis.ee/museaalview/3142427
https://ajapaik.ee/?album=215&photo=464 ... ded&page=1
https://ajapaik.ee/?album=215&photo=109 ... dded&page=
EDIT: Väike Digar-is kondamine andis sellise teadmise, et hiljemalt 1933.a. oli kusagil Vabaduse pst ääres olemas "Luige" sadam, ehk siis nädalalõppudel Ranna vahet saalinud reisilaeva "Luik" peatuskoht. Küllalt tõenäoline, et ta seesama oli. Ja seda sillakest kasutasid hiljem mingitel puhkudel ka Reeder ja Koppa paadid. Rohkem ei õnnestunud praegu välja tuhnida, Digar on üks üsna kohmakas värk.
Taoline vaade allavoolu sai olla vaid ühest kindlast kohast ja seega lendas üks mu eelmine teooria pidulikult õhku.
Eeldasin millegipärast täiesti ekslikult ja võib-olla seni nähtud väga hägusate fotode mõjul, et üleveokoht asus kuni kaarsilla valmimiseni Munga tänava otsas. Aga teps mitte... ... oli hoopis Kivi ja Gildi tänava joonel!aurik kirjutas: Peamurdmist valmistas küsimus, kus pagana kohas seisis selline pontoonita randumissild? Esimesel pildil peaks taga olema Vabaduse pst üleveopaat, mille randumiskoht oli sellel väljaulatuval kaldaeendil, mille ääres praegu seisab lodjasaatkond. Lk 31 on üks kehva kvaliteediga pilt, mida suurendades sai siiski aimu, et pisut ülesvoolu on puudest hõredam koht ja selle ees aimata randumissilla moodi rajatist.
25 aastat tagasi tekitati samasse kohta uus rajatis, mille kõrvale pandi seisma "Raketa-2". Viimane pidi teadupärast tööle hakkama "Junga-baarina", aga sellest asja ei saanudki.
Mind viis varem pisut segadusse ka asjaolu, et selle väljaulatuva eendi eest pääses kuiva jalaga läbi ainult väga madala veeseisuga. Aga otsimisega tuli välja veel üks vaade EW lõpuajast Selgelt näha paljast kaldaäärt ja Munga tn mõttelises otsas paiknevat randumissilda. Kunagi kirjutasin, et 30-te keskel peeti plaani viia Kivisillast pisut allavoolu asuv ujula ja Rannapaviljoniga ühendust pidavate paatide peatus veidi ülespoole, aga ei tea, kas plaanist asja sai. Ju siis ikka uus peatuskoht tekitati.
Eks 40-te-50-te vahetusel oli ka mõni madalveeaasta. Ja muidugi ei välista võimalust, et sovetiajal seda eendiesist millalgi 50-tel süvendati.
fotod võetud järgmistest kohtadest
http://muis.ee/museaalview/3142427
https://ajapaik.ee/?album=215&photo=464 ... ded&page=1
https://ajapaik.ee/?album=215&photo=109 ... dded&page=
EDIT: Väike Digar-is kondamine andis sellise teadmise, et hiljemalt 1933.a. oli kusagil Vabaduse pst ääres olemas "Luige" sadam, ehk siis nädalalõppudel Ranna vahet saalinud reisilaeva "Luik" peatuskoht. Küllalt tõenäoline, et ta seesama oli. Ja seda sillakest kasutasid hiljem mingitel puhkudel ka Reeder ja Koppa paadid. Rohkem ei õnnestunud praegu välja tuhnida, Digar on üks üsna kohmakas värk.
Viimati muutis aurik, 25 Juun, 2016 14:14, muudetud 1 kord kokku.
Re: Jõelaevad Emajõel
Veel üks vaade üleveokohale
Niimoodi haakus "Koidula" ja "Kreutzwaldi" stiiliga päris hästi. Ainult tal polnud peal puhvetit ja kajutites olid pehmete istmete asemel puupingid.
Vana tuttav "Salme" hakkas ka korraks silma Pildi valisin seepärast, et näidata, milline tööloom see max 39-le reisijale ette nähtud 15.5m pikk ja 3,4m lai laevuke ikka oli. Kajutikatused on kõikvõimalikku reisijate träni täis ja pole ime, et ta valesti laaditud koorma all 1930.a.suvel sadamas ümber läks.
pildid siit
https://ajapaik.ee/photo-thumb/76720/40 ... tka-emajoe
http://muis.ee/museaalview/3188007
https://ajapaik.ee/photo-thumb/54896/40 ... -kai-aares
Lohutuseks tuli välja üks korralik "Tasuja" pilt 60-test
Sellise välimusega hakkas sõitma 1961.a. pärast eelmise aasta põlemist ja sellejärgset taastamist. Et laev seal peal päris värske olemisega, siis usun, et foto on tehtud pigem 60-te esimeses pooles.Niimoodi haakus "Koidula" ja "Kreutzwaldi" stiiliga päris hästi. Ainult tal polnud peal puhvetit ja kajutites olid pehmete istmete asemel puupingid.
Vana tuttav "Salme" hakkas ka korraks silma Pildi valisin seepärast, et näidata, milline tööloom see max 39-le reisijale ette nähtud 15.5m pikk ja 3,4m lai laevuke ikka oli. Kajutikatused on kõikvõimalikku reisijate träni täis ja pole ime, et ta valesti laaditud koorma all 1930.a.suvel sadamas ümber läks.
pildid siit
https://ajapaik.ee/photo-thumb/76720/40 ... tka-emajoe
http://muis.ee/museaalview/3188007
https://ajapaik.ee/photo-thumb/54896/40 ... -kai-aares
Re: Jõelaevad Emajõel
Ma saa ühe pildi kohta lk 42 jälle versiooni esitada.
II MS ajal oli elus (punased püüdsid teda 1941 taganemisel ära lõhkuda, kuid tehti pärast korda) , Milleks teda pärast sõda kasutati, eii tea, aga ta katel olla praegu lodjakojas http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=11615&
XX sajandi alguses sõitis ringi ka suur-"Tivoli" (umbes praeguse "Alfa" suurune või sinnakanti) . Puksiir, mis aeg-ajalt kohakaasluse alusel reisijaid vedas. Ristiti peagi uue nimega "Ommedo" ja jäi uute suurte reisilaevade tulekul vaid veotööde jaoks. Oli "Omedu" nime all puksiirina rivis kuni 1968.aastani.
Edasi selline inf- 25-aasta tagune pilt ühest väikelaevast Allika järgi http://muis.ee/museaalview/2753993 tegu legendaarsete Konsa-vendade laevaga "Linda" , mille vanad nimed on "Karl Gustaw" ja "Neem". Eeldan, et inf on õige.
Ma ei tea, kas ta nüüd enam elus ja liikumisvõimeline on, aga kui on, siis tegu vist Eesti vanima säilinud isesõitva laevaga?
"Karl Gustaw" ehitatud päris möödunud sajandi alguses ja kasutuses oli nii puksiiri kui reisilaevana. Vabadussõja ajal abilaevana Peipsi Laevastiku Divisjoni koosseisus- nii et võib-olla, et "Uku" polnud sugugi viimane säilinud sõjamees!
Mul kahtlane tunne, et meie lk 18 ühel pildil, kus suures plaanis sadamas seisev reisiaurik "Dorpat", on fotol olevast kahest ülejäänud väikesest laevast tagumine just "KG".
Kahjuks nö õiget fotot temast mul pole, riputan üles sellise, kus osa on siiski näha, paraku väga abitus seisundis...
Peilisin välja, et seda randumissilda nimetati möödunud sajandi algupoole Tivoli sadamaks. Väikese aurulaeva "Tivoli" järgi. Ju ta ise fotol on. Nimi ei tulnud mitte miskilt lõbustuspargilt, vaid sellest, et kuulus tsaariaegu samanimelisele õllevabrikule. Laevuke pidas nädalalõppudel ja pühadel ühendust Kvissentaliga ja tema teine funktsioon oli õllevedu Võrtsjärve kanti.retti kirjutas:Laevaks vähe ja paadiks palju, - mis see olla võis
II MS ajal oli elus (punased püüdsid teda 1941 taganemisel ära lõhkuda, kuid tehti pärast korda) , Milleks teda pärast sõda kasutati, eii tea, aga ta katel olla praegu lodjakojas http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=11615&
XX sajandi alguses sõitis ringi ka suur-"Tivoli" (umbes praeguse "Alfa" suurune või sinnakanti) . Puksiir, mis aeg-ajalt kohakaasluse alusel reisijaid vedas. Ristiti peagi uue nimega "Ommedo" ja jäi uute suurte reisilaevade tulekul vaid veotööde jaoks. Oli "Omedu" nime all puksiirina rivis kuni 1968.aastani.
Edasi selline inf- 25-aasta tagune pilt ühest väikelaevast Allika järgi http://muis.ee/museaalview/2753993 tegu legendaarsete Konsa-vendade laevaga "Linda" , mille vanad nimed on "Karl Gustaw" ja "Neem". Eeldan, et inf on õige.
Ma ei tea, kas ta nüüd enam elus ja liikumisvõimeline on, aga kui on, siis tegu vist Eesti vanima säilinud isesõitva laevaga?
"Karl Gustaw" ehitatud päris möödunud sajandi alguses ja kasutuses oli nii puksiiri kui reisilaevana. Vabadussõja ajal abilaevana Peipsi Laevastiku Divisjoni koosseisus- nii et võib-olla, et "Uku" polnud sugugi viimane säilinud sõjamees!
Mul kahtlane tunne, et meie lk 18 ühel pildil, kus suures plaanis sadamas seisev reisiaurik "Dorpat", on fotol olevast kahest ülejäänud väikesest laevast tagumine just "KG".
Kahjuks nö õiget fotot temast mul pole, riputan üles sellise, kus osa on siiski näha, paraku väga abitus seisundis...
Re: Jõelaevad Emajõel
Väljasuremise vältimiseks värskendusi
Seekord Narva jõelt "Helju". Ehitusaeg -ja koht teadmata, algselt olnud ilmselt veduraurik, aga EW ajal ümber ehitatud reisjate mootorlaevaks. Pikkus ca 16m ja laius vähem kui 3m. Igal hooajal teda kindlasti ei kasutatud- Narva jõel oli suuremaid reisi-kaubalaevu küll. Aga siis, kui veeseis kukkus nii madalaks, et keegi teine Omuti kärestikest läbi ei pääsenud, oli tal väga madala süvise tõttu tööd küllaga. Rivis oli ta kuni 1965.aastani, aga mulle pole teada, kas reisijateveoks või (tõenäolisemalt) puksiiri või mingi muu abilaevana. "Wõitja" Paar lehekülge tagasi oli temast juttu. Tema suurim laev, mis Narva jõe ülemjooksul suutnud regulaarreise teha.
"Wõitja taga näha ratasaurikut "Koit". Tema kõrval olev väiksem alus jäi tuvastamata. Võimalik, et on "Julge" Foto 1937.aastast. Vasknarva. Jõepoolt arvestades vana tuttav, "Luik", mis oli üpris hiljuti Tartust ära tulnud, ja "Koit". Kõige kaldapoolsem Tartu-Mustvee -Vasknarva vahet sõitnud "Neptun". See näitab muidugi Tartu laevanduse kurba seisu, et Vasknarvaga pidi ühendust pidama praegusest "Alfast" napilt suurem alus. Lihtsalt reisijate ja kaubavood olid kokku kuivanud. Suurtest järveaurikutest oli siis vaid tööd vanale "Kunglale", mis pidas ühendust Võõpsu-Värska kandiga.
Seekord Narva jõelt "Helju". Ehitusaeg -ja koht teadmata, algselt olnud ilmselt veduraurik, aga EW ajal ümber ehitatud reisjate mootorlaevaks. Pikkus ca 16m ja laius vähem kui 3m. Igal hooajal teda kindlasti ei kasutatud- Narva jõel oli suuremaid reisi-kaubalaevu küll. Aga siis, kui veeseis kukkus nii madalaks, et keegi teine Omuti kärestikest läbi ei pääsenud, oli tal väga madala süvise tõttu tööd küllaga. Rivis oli ta kuni 1965.aastani, aga mulle pole teada, kas reisijateveoks või (tõenäolisemalt) puksiiri või mingi muu abilaevana. "Wõitja" Paar lehekülge tagasi oli temast juttu. Tema suurim laev, mis Narva jõe ülemjooksul suutnud regulaarreise teha.
"Wõitja taga näha ratasaurikut "Koit". Tema kõrval olev väiksem alus jäi tuvastamata. Võimalik, et on "Julge" Foto 1937.aastast. Vasknarva. Jõepoolt arvestades vana tuttav, "Luik", mis oli üpris hiljuti Tartust ära tulnud, ja "Koit". Kõige kaldapoolsem Tartu-Mustvee -Vasknarva vahet sõitnud "Neptun". See näitab muidugi Tartu laevanduse kurba seisu, et Vasknarvaga pidi ühendust pidama praegusest "Alfast" napilt suurem alus. Lihtsalt reisijate ja kaubavood olid kokku kuivanud. Suurtest järveaurikutest oli siis vaid tööd vanale "Kunglale", mis pidas ühendust Võõpsu-Värska kandiga.
Re: Jõelaevad Emajõel
Ma olen selle teema paar korda läbi lapanud, kuid leidsin ainult ühe pildi kus kõik kolm Tartu Raketat on korraga pildil. Seegi tehtud Pihkvas ja näha on ainult laevade vöörid. Mäletan, et ühel hetkel oli siin ka pilt 80ndate lõpust-90ndate algusest: Tehtud kiirlaevade kai kandist suunaga jõesadamale. Sadamas seisid Raketad, Vanemuine või Lermontov, vist ka üks Polesje ning samal ajal sõitis ülesvoolu nendest mööda teine Polesje.
Mäletamistmööda on see ainuke pilt kus korraga kõik Tartu tiiburid peal olid, aga ei suuda seda enam siit teemast leida.
Mäletamistmööda on see ainuke pilt kus korraga kõik Tartu tiiburid peal olid, aga ei suuda seda enam siit teemast leida.
Et oleks raskem!
Re: Jõelaevad Emajõel
Ohhoo... mina pole sellist fotot küll siin teemas (mida vist natuke tunnen) ega mitte kusagil mujal näinud.Zoig kirjutas:Ma olen selle teema paar korda läbi lapanud, kuid leidsin ainult ühe pildi kus kõik kolm Tartu Raketat on korraga pildil. Seegi tehtud Pihkvas ja näha on ainult laevade vöörid. Mäletan, et ühel hetkel oli siin ka pilt 80ndate lõpust-90ndate algusest: Tehtud kiirlaevade kai kandist suunaga jõesadamale. Sadamas seisid Raketad, Vanemuine või Lermontov, vist ka üks Polesje ning samal ajal sõitis ülesvoolu nendest mööda teine Polesje.
Mäletamistmööda on see ainuke pilt kus korraga kõik Tartu tiiburid peal olid, aga ei suuda seda enam siit teemast leida.
"Lermontov" oli Tartust enne ära viidud, kui "Polesjed" tulid
Panen sellise pildi. Aasta 1990. Muud võimalust lihtsalt pole. Kustkohast leidsin, ei peili praegu välja. Ilmselt mõni feissbuk Ainus, kus olen näinud "Polesje-36" Tartu laevana sõitmas.
"Koidula" taga on näha kahte "Raketat". Need peaks olema numbrid 1 ja 3, nr 2 oli juba aasta varem kasutusest väljas. Minu jaoks oli tegelikult üllatav, et "R-1" on vees. Suve keskel oli ta minu mälu järgi kaldale tõstetud (mälu muidugi eksib aeg-ajalt) ja käigus oli vaid "R-3". Aga tollel aastal navigatsiooni algupoole ma Tartusse ei sattunud, nii et ei saa välistada, et ta mõne sõidu ikkagi tegi.
Mul õnnestus Emajõe Festivalil teha slaidiettekanne "Tartu reisilaevastik XX sajandil". Pea kõik Emajõe möödunud sajandi kopsakamad reisilaevad said piltidel ära näidatud ja seletatud. Korraldajad salvestasid loo videosse ja lubasid, et püüavad festivali kodukale midagi riputada. Ehk nad seda millalgi teevad ka. Esinemine sai päris pikk, kevadel sai kokku lepitud tunnikese peale, aga välja tuli kolm korda kauem.
Re: Jõelaevad Emajõel
Tõesti tänud, see on see sama pilt mida ma korra vilksamisi näinud olen. Kahju, et mälestuse järgi oli sellel rohkem laevu kui tegelikult pildil näha, ma mäletasin kolme raketa olemasolu, kuid mida pole seda pole.
On üldse ühtegi pilti kus Raketad R1-3 korraga pildil, eriti hea kui lausa tartus (va see vööride pilt). Kuidagi Veider, et 78-88 vahemiku kohta ei tule pähe ühtegi pilti kus kõik kolm korralikult peal.
Omaltpoolt väike lisa teemasse: Maaameti ortofoto aastast 1995. Täpset aastaaega millal pilt tehtud ei oska öelda, Esimese hooga arvasin, et see on viimane kord kui korraga on pildile jäänud Raketad, eeldatavasti siis R1 ja R3. Kui nüüd natuke terasemalt mõelda ja vaadata, siis tundub, et kõik Raketad on juba kadunud ja pildil on hoopis Polesje 36/Eesti Ekspress ja Polesje 37/Polaris. Samuti tundub pildil olevat Pegasus ja Vanemuine. Üleval vasakul on 2 kraanat.
On üldse ühtegi pilti kus Raketad R1-3 korraga pildil, eriti hea kui lausa tartus (va see vööride pilt). Kuidagi Veider, et 78-88 vahemiku kohta ei tule pähe ühtegi pilti kus kõik kolm korralikult peal.
Omaltpoolt väike lisa teemasse: Maaameti ortofoto aastast 1995. Täpset aastaaega millal pilt tehtud ei oska öelda, Esimese hooga arvasin, et see on viimane kord kui korraga on pildile jäänud Raketad, eeldatavasti siis R1 ja R3. Kui nüüd natuke terasemalt mõelda ja vaadata, siis tundub, et kõik Raketad on juba kadunud ja pildil on hoopis Polesje 36/Eesti Ekspress ja Polesje 37/Polaris. Samuti tundub pildil olevat Pegasus ja Vanemuine. Üleval vasakul on 2 kraanat.
Et oleks raskem!
Re: Jõelaevad Emajõel
Ma isegi oska siin midagi kõnelda.
Tegemist on suht suvise pildiga. Sadamaga opereeris siis AS A.G.T. ja oli totaalselt jännis.
Kaldal on "Polaris". "Polesje-36" on ühe tõugatava praami seljas, teda valmistutakse Piihkvasse vedama- müüdi sinna kolmeaaastase liisinguga.
Selgelt eristatavad on "Vanemuine" ja "Pegasus"
Iseliikuvatest praamidest olid sõidus veel "Kalev", "Olev" ja "Nord". Need kõik kolmekesi kenasti reas. Slipil on praam "Sulev", teda lammutati.
Tõukurpuksiirid "Tartu" ja "Omedu" on ka nähtaval, loomulikult ei saa aru, kumb on kumb.
Üks kõrgelt tehtud foto 1972.a.Pihkvast. "Vanemuine" ja Tartu "Raketad" kalda ääres
Tegemist on suht suvise pildiga. Sadamaga opereeris siis AS A.G.T. ja oli totaalselt jännis.
Kaldal on "Polaris". "Polesje-36" on ühe tõugatava praami seljas, teda valmistutakse Piihkvasse vedama- müüdi sinna kolmeaaastase liisinguga.
Selgelt eristatavad on "Vanemuine" ja "Pegasus"
Iseliikuvatest praamidest olid sõidus veel "Kalev", "Olev" ja "Nord". Need kõik kolmekesi kenasti reas. Slipil on praam "Sulev", teda lammutati.
Tõukurpuksiirid "Tartu" ja "Omedu" on ka nähtaval, loomulikult ei saa aru, kumb on kumb.
Üks kõrgelt tehtud foto 1972.a.Pihkvast. "Vanemuine" ja Tartu "Raketad" kalda ääres
Re: Jõelaevad Emajõel
Ühtkomateist uut
Järgmist hoonet mina oma ihusilmaga näinud pole Nii et selline oligi siis Rannapaviljon!
Foto dateeritud ca 1959.aastasse. http://muis.ee/museaalview/3066806
Võib olla küll, näeb igal juhul välja rääbum kui viis aastat varasem pilt
http://muis.ee/museaalview/3066810
----
"Lermontovi" võib ikka ja jälle vaadata
Uus pilt 1959.a. üleveost http://muis.ee/museaalview/2464331
-----
Kõrge vaade jõesadama tagumise osa poolt. Aasta 1967 http://muis.ee/museaalview/3200802
Järgmist hoonet mina oma ihusilmaga näinud pole Nii et selline oligi siis Rannapaviljon!
Foto dateeritud ca 1959.aastasse. http://muis.ee/museaalview/3066806
Võib olla küll, näeb igal juhul välja rääbum kui viis aastat varasem pilt
http://muis.ee/museaalview/3066810
----
"Lermontovi" võib ikka ja jälle vaadata
Uus pilt 1959.a. üleveost http://muis.ee/museaalview/2464331
-----
Kõrge vaade jõesadama tagumise osa poolt. Aasta 1967 http://muis.ee/museaalview/3200802
Re: Jõelaevad Emajõel
Seesama, või siis sarnane (silma järgi klapib ka pikkus, sry, et siiani pilti pole taibanud teha) on juba ammusest ajast uputatud Piirissaare idakülge kaldakaitseks. Samas kohas teenib sama üritust ka üks vana liivapraam.aurik kirjutas:Tavaliselt ma väikestest mittereisilaevadest väga ei hooli, aga see oli absoluutselt tundmatu ja mõjus kuidagi naljakana. Ei saagi kohe aru, milleks teda kasutati. Näib, et tal on katusel mingid kalavõrgud vedelemas
Re: Jõelaevad Emajõel
Huvitav... mina olen seal küll näinud ainult kahte identset liivapraami. Mõlemad on praegu Maa-ameti kaardil kenasti näha ja muud ei midagi. Nende fotosid mitutsugu Piirissaare pildiseeriates aeg-ajalt ilmub. Meie teema lk 9 pildil on mõlemad näha, üks tervenisti, teisest, (mille roolikamber pole säilinud) paraku vaid esiots.Haugas kirjutas:Seesama, või siis sarnane (silma järgi klapib ka pikkus, sry, et siiani pilti pole taibanud teha) on juba ammusest ajast uputatud Piirissaare idakülge kaldakaitseks. Samas kohas teenib sama üritust ka üks vana liivapraam.aurik kirjutas:Tavaliselt ma väikestest mittereisilaevadest väga ei hooli, aga see oli absoluutselt tundmatu ja mõjus kuidagi naljakana. Ei saagi kohe aru, milleks teda kasutati. Näib, et tal on katusel mingid kalavõrgud vedelemas
----
Natuke ajaloojäädvustusi
Aasta 1971. "Vanemuine" ja "Peipsi Jõnn" tekitavad liiklusohtliku situatsiooni http://muis.ee/museaalview/3206724
----
Kaks järgmist fotot võetud Nostalgilise Tartu FB-st. Et nad on sinna sattunud erakogudest, jätan nad otse viitamata
Suvel tekkis selline 1958.a. pärit foto, mille puhul vaieldi, mis sild ekskursioonisõitu tegeva "Koidula" taga paistab. Ja pihta ei saadudki. Oiu sild.
----
See pilt on väga tõenäoliselt 1979.a. kevadest
"Delphin/Uku/Bolševik/Turist" karjääri lõppots, kus ta oli enam-vähem kasulikus rakenduses. Pärast seda algas ülipikk vindumine. Vetelpäästejaamana ujulas. Kui lähtuda Mati Õuna andmetest ja lisada pisut oma mälu, siis oli ta seal vaid kaks aastat, 1978-79.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 3 külalist