NATO artikkel 5

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..Pataljonid ise komplekteeritakse veel paljude teiste riikide kompaniidest. Sellisel juhul mingist seanaha vedamisest rääkimine oleks ennatlik.

Lühidalt - ei usu.
Pataljon on taktikaline tervik ning selle killustamine mitme riigi allüksusteks on lihtsalt lollus..
Ja see, et NATOs ning PfPs selliseid "mitmeriigipataljone" varasemalt (ja eranditult poliitilistel - mitte sõjalistel põhjustel) ka moodustatud on, ei ole mingi näitaja.. sellised pataljonid võivad sobida vaid rahuvalveks ega sobi konventsionaalseks sõjaks.. näit Balti pataljon, LitPolBatt, PolUkrBatt - mis krd reaalne sõjaline väärtus neil projektidel oli

Otsus saata ohustet Baltikumi permanentsed NATO pataljonid ongi alles värske, selle otsuse täitmise detailid on alles väljatöötamisel ning eksitavat meediamulli selle otsuse kajastamisel on veel sigapalju

Las läheb natuke aega mööda ning me kõik näeme, millised need pataljonid saavad olema - hetkel pole selle üle mõtet targutada.. Ja mõtle - kui peakski selguma, et Eestisse tuleb Briti pataljoni asemel mingi "segasummasuvila" briti staabi ja krtteabmis kompaniidega - mõtle kui uhke poiss sa siis oled: tegid ülbik Borja enese lolliks

[toomas tyrk]

Mis see lõplik otsus saab olema - selgub ilmselt viie päeva pärast, või umbes nii Varssavis. Kuid avaldatud uudiste järgi tundub küll nii, et kavandatakse just mitmerahvuselisi "poliitilisi" pataljone. Sest eelkõige on ju eesmärgiks venelastele demonstreerida NATO ühtsust ning valmisolekut nende relvatäristamisele vastata. Mitte kohe sõdima asumist.

Briti pataljoni koosseisu pakub oma kompaniid näiteks Taani.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=74570481

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Üks taani kompanii briti pataljoni sees ei muuda pilti - need militaarkultuuriliselt (-kihvt sõna, eks) omavahel sobivad armeed ongi hästi koos sõdinud (näit Helmand).
Samasugune (hea) näide oli ka eesti kompanii briti pataljonis (ikka sealsamas Hemandis).

Võin ka lihtsamalt öelda - max üks muu riigi manööverkompanii per pataljon.. Ning militaarkultuuriline kokkusobivus + National Caveats-alane identsus on obligatoorsed - vastasel juhul ongi meil lahinguvalmiduses üksuse asemel miski poliitiline pehmoprojekt

[ruger]

Taani üksused on järgmisel aastal NATO kiirreageerimisüksuste tuumikuks(hetkel Hispaania). Praegu harjutavad nad Leedus koos teiste üksustega.

Deep in the Lithuanian woodland, 1,400 Danish troops with 500 vehicles take part in exercise White Sword with soldiers from America, France, Germany, Lithuania and Luxembourg. For the Danes, it’s a chance to face-off against a simulated opposition, as well as to coordinate tactics and communications. Next year, this brigade will form part of NATO’s Very High Readiness Joint Task Force, or VJTF.

https://www.youtube.com/watch?v=vMzoiIMlyZM

Nato tippkohtumise teemad
http://www.nato.int/cps/en/natohq/news_ ... medium=smc

[nimetu]

Eesti pataljoni koosseis on igati loogiline. Kõik on omavahel varem koostööd teinud. Kuigi Taani võiks ka vabalt Leedu pataljonis tegutseda. Neil on mingi laiem koostöö värk toimimas. Saksamaa tundub samuti loogiline, sest Leedu on nii varustuse hangetel kui ka poliitiliselt üritanud rohkem Saksamaaga koostööd teha. Võimalik, et ka Boxerite ost oli osaliselt poliitiliselt motiveeritud. Hollandlased sobiksid nii Saksamaa, Brittide kui ka Kanadalastega koos töötama. Selles suhtes võib tõdeda, et varasemad koostöö kogemused kannavad mingil määral vilja.

Mina liialt skeptiline ei oleks. Eks näeb mis sellest asjast saab.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Eestisse kavandatud "briti pataljon" näiksegi omandavat segasummasuvila tunnuseid

Varssavist saadetakse Eestisse senisest vähem särav Briti pataljon
08. juuli 2016, Raimo Poom

NATO tippkohtumisel tehakse kõik otsused, mida loodeti, aga Brexiti varjust ei saa üle hüpata.
NATO formaalse käsitluse järgi on kõik liikmesriigid võrdsed. See tähendab, et kollektiivset kaitset lubav kuulus Põhja-Atlandi leppe 5. artikkel kehtib liikmetele ühtemoodi, olenemata nende asukohast ja suurusest.
Seetõttu polnud võib-olla kõige kenam, kui täna Varssavis algavat NATO tippkohtumist võõrustav Poola valitsus rääkis enne üritust kahte sorti alliansi liikmetest, kuid selles oli tõetera. Ida-Euroopa riigid, mis ühinesid NATO-ga kahes laines 1999. ja 2004. aastal, jäid liitlasvägede kohalolekust esialgu puutumata. Ent liitlased jätkasid NATO geograafilisse keskmesse jääva Saksamaa kaitsmist ning pidasid Itaalias ja Portugalis baase edasi.

Venemaal peab kaduma igasugune kihk midagigi NATO idatiival proovida.
Pärast Venemaa Ukraina-vastast agressiooni 2014. aastal ei tekitanud alliansi idatiiva ilmselge julgeolekpuudujääk muret üksnes Ida-Euroopa pealinnades. Tuline jutt käis läbi ka lääneriikide südame alt. Kohe hakati NATO ja liitlaste kohalolekut suurendama. Näiteks tugevdati Balti riikide õhuturvet (mh saabusid lennukid Ämarisse), tehti uued õppuste plaanid, USA veeretas kohale oma kompanii. Kuid tegelikkuses mõisteti, et kindlustunde tagamiseks on vaja nihutada itta märkimisväärsed, nähtavad ja mitmest riigist koosnevad üksused.
Venemaal peab kaduma igasugune kihk midagigi NATO idatiival proovida, sest muidu satutakse vastamisi liitlaste sõduritega ja 5. artikli käivitumine oleks Moskvale proovimatagi selge.
Kaks aastat on NATO-s vastavaid plaane kokku traageldatud ja mõnda aega on need olnud ka avalik saladus. Ent täna on see päev, kui alliansi liidrid ütlevad ametlikult välja, milliste liitlaste jõud hakkavad idatiival lähemal ajal paiknema.
See tähendab, et nii Eestisse, Lätisse ja Leedusse kui ka Poolasse saadetakse üks liitlasvägede pataljon (u tuhandepealine väeüksus). Eelduste kohaselt hakkab Eestis paiknevat pataljoni nn raamriigina juhtima Suurbritannia, Läti oma Kanada, Leedusse saabuvat Saksamaa ja Poolas asuvat USA. Kas jaotus sellisena kinnitatakse, ongi kõige tähtsam teade, mida täna algavalt Varssavi tippkohtumiselt oodata.
Selle kõrval tasub tähele panna sedagi, kui paljud muud riigid teatavad kavatsusest pataljonide formeerimises väiksemate üksustega kaasa lüüa. Ainult nende riikide abiga hakkavad üksused olema „mitmerahvuselised”, nagu NATO plaan ette näeb.
Eestit puudutavalt on tähtis, mida teatavad Varssavis Taani ja Prantsusmaa. Töö on käinud, et need riigid panustaksid Suurbritannia juhitud pataljoni, mis hakkab Eestis pidevalt roteerima.
Peale selle on väiksemate üksustega idatiival panustamisest olnud juttu Hollandi, Poola enda ning mingis vormis ka Norra ja Itaalia puhul. Mida rohkem riike lõpuks koguneb, seda tugevamana saab siin regioonis käsitleda ülejäänud NATO solidaarsust.
Seetõttu on Poola iseenda võõrustatavat NATO tippkohtumist juba enne toimumist põhjendatult ajalooliseks nimetanud. Pärast kõigi nende otsuste teatavakstegemist poleks enam põhjust rääkida „kahte sorti” NATO liikmetest, alliansi ühtsuse tugevdamine on selge.

Brexiti mõjud NATO-le.
Kuid kaks nädalat tagasi tõmbasid britid EL-i liikmelisuse referendumiga Varssavi kohtumisele uue värvikorra. Kuigi enne täna algavat sündmust üritati Brexitist rääkida kui NATO-sse mittepuutuvast sündmusest, sest Suurbritannia ei lahku ju kollektiivkaitse alliansist, ei jää liidritel üle muud, kui mõelda ka selle sündmuse Euroopa ühtsust vähendavale mõjule.
Tahes-tahtmata on Brexitil mõju ka NATO-le. Ühendkuningriigi valitsus on tagasi astunud, mõlemad suured poliitilised parteid sügavas kriisis, järgmine peaminister astub ametisse poliitilise mandaadita (s.t valimisi võitmata) ning tegeleb lähemate aastate jooksul ainult EL-i suhete sasipuntra lahendamisega ja ka oma riigi lagunemise vältimisega.
Briti pataljoni Eestisse roteerimine on Briti naela languse tõttu kahe nädalaga 10% kallimaks läinud.
Eesti diplomaadid loodavad, et EL-ist lahkumine paneb Suurbritannia hoopis sügavamalt NATO-sse panustama, aga pole teada, kas Londonis on selleks lähiaastatel soovi. Brexiti mõju ulatub poliitikast ka majandusse. Lihtne näide: kasvõi pataljoni Eestisse roteerimine on Briti naela languse tõttu kahe nädalaga 10% kallimaks muutunud. Britid kulutavad 2% SKT-st riigikaitsele, kuid selle ostujõud pole enam see.
Siia võib lisada sel nädalal avalikustatud Iraagi sõja uurimisraporti tulemuse, mis on sõjalise võimekuse poolest NATO-s teisel kohal olevas riigis aidanud veelgi tugevdada patsifistlike vaadete laienemist. Mistahes sõjalise sekkumise või konfliktis osalemise otsuse tegemise latt on lähiaastatel Ühendkuningriigi liidrite jaoks kõrgem kui üheski muus NATO riigis.
NATO liidrid mõtlevad sellele üldiselt, aga Eesti jaoks on küsimus just meile järgmisel aastal saabuva Briti pataljoni tõttu praktiline ja eluline. Kahe nädalaga on Ühendkuningriigi pataljon jäänud suuruselt ja sisult samaks, kuid mõjukusest ja särast mõndagi kaotanud. Varssavis vaadatakse ses asjas lahkuva Briti peaministri David Cameroni otsa, kuid sealgi ei saa ta Brexiti mõjude kohta eeldatavasti kosta muud, kui soovitada küsida järgmiselt peaministrilt.

Pärast Varssavit tiheneb Venemaaga suhtlemine.
Pärast Ukraina ründamist katkestas NATO kogu praktilise ja poliitilise koostöö Venemaaga. EL, USA ja isegi G7 kehtestasid sanktsioonid. See nõudis läänelt Moskvasse ja Venemaa presidendi Vladimir Putini ¬režiimi suhtumise erakordset muutumist, kuid toime pandu raskus¬aste ei jätnud muud varianti.
Ent kaks aastat pärast lääne ja Vene suhete külmutamist on jääkirme kohati sulama hakanud. Läänes usutakse, et sanktsioonid üksinda ega NATO ühtsuse tugevdamine ei aita Putinile sõnumit kohale viia, vaid seda peab tegema ka temaga rääkides.
Maailma juhtriikide arvates jõutakse pärast NATO idatiiva tugevdamist olukorda, kus Venemaaga suhtlemine ei toimuks enam ebavõrdsetel alustel. NATO tippkohtumisel on liidritel kavas Vene ohu ja Moskvaga edasise dialoogi ulatuse küsimust arutada tänasel õhtu-söögil. Tasub oodata, et suund võetakse tihedamale ¬Venemaaga „dialoogi pidamisele”.

[Kilo Tango]

Eestisse kavandatud "briti pataljon" näiksegi omandavat segasummasuvila tunnuseid

Sele pildi juures meeldib mulle hullult, et Poole paigutatavaid USA üksusi sümboliseeriv lipp lehvib uljalt Kaliningradi kohal

[Martin Peeter]

Et siis, mis tulemas:

„See saab osaks Eesti mehhaniseeritud brigaadist, mis annab teile tõenäoliselt vihje, millist tüüpi sõdureid me saadame. See tähendab, et see saab olema mehhaniseeritud jalaväebrigaad, mis kasutab soomusmasinaid. Endise kaitseministrina ütlen, et tavaliselt on sellisel üksusel ka toetuseks mõned tankid,“ ütles Hammond vastuseks.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=75016183

Heidutuslik moment, et teised liikmesriigid kohal, on selge. Samuti on meh pataljonist märkimisväärselt palju kasu piiratud ulatusega sissetungi tagasilöömiseks (a´la "rohemehikesed Narvas"). Sisuliselt ikkagi väga kiires valmisolekus jõudude mitmekordistamine. Aga täismahus sissetungi puhul jääb (koos Eesti jõududega ja toetusega kaugemalt) minu hinnangul ikkagi puudu peamiselt õhukaitsest ja tulejõust, et lisajõudude saabumiseni kuu aega edukalt vastu pidada (kuni mobiliseerutakse ja a2/ad usutavalt maha võetakse), hoides vähemalt Suur-Tallinna piirkonna enese käes. Ega KV juhataja ilma asjata kirjutanud, et Patriote oleks vaja.


..selles ülal väljatoodud tsitaadis on ikka õige palju "tõlkes kaduma läinud"
(by Borja)

[Gideonic]

Sellest artiklist tekkis küsimus, et mis on saanud meie palju kiidetud kaitseeelarve jaotusest, kus kolmandik pidi minema varustuseks/tehnikaks? NATO nõuab 20%, meie suudame selle statistika järgi välja panna vaid väeti 13,5%, samas kui leedukatel protsent kerkinud 27,7% peale. Kas mitte just nemad ei pidanud olema "üle võlli hüppavad jobud", kes ostavad kallist rauda ainult pakasuhhaks koku, kuna põhimõtteliselt pole võimalik seda sellise eelarvega ülal pidada?



Ehk mõni teemaga kursis inimene oskaks kommenteerida?

[kaugeltuuriv]

Kipub OT minu poolt aga kogu selle pineva päevakorra taustal tuleks meenutada, et see oli Obama viimane NATO riikide raamis tippkohtumine.
Mind kummitab kogu aeg peas see asi, et vahest see oli üheks põhjuseks, miks USA viimaks "lahkeks" läks ja hakkas idatiivaga ka praktiliselt tegelema.
Ehk siis ta enam ei sõltu enam oma välispoliitilisest doktriinist,nn.taaskäivitamisesest ja kunagi kokkulepitud Vene-NATO lepetest ja selle tõttu ka tegi paar äkilisemat liigutust Venemaa mõttes.
Ma pakuks tema NATO suunalise poliitika hindeks, kui hakata tema pärandust NATO suunal hindama, koolipoisi 3+-iga.

[Chupacabra]

Sellest artiklist tekkis küsimus, et mis on saanud meie palju kiidetud kaitseeelarve jaotusest, kus kolmandik pidi minema varustuseks/tehnikaks? NATO nõuab 20%, meie suudame selle statistika järgi välja panna vaid väeti 13,5%, samas kui leedukatel protsent kerkinud 27,7% peale. Kas mitte just nemad ei pidanud olema "üle võlli hüppavad jobud", kes ostavad kallist rauda ainult pakasuhhaks koku, kuna põhimõtteliselt pole võimalik seda sellise eelarvega ülal pidada?



Ehk mõni teemaga kursis inimene oskaks kommenteerida?

Selles artiklis väidetakse, et järgmisel neljal aastal läheb investeeringuteks hoopis 40%.

http://riigikaitse.postimees.ee/3741331 ... tamise-aeg
40% meie kaitse-eelarvest läheb nüüd järgmise nelja aasta jooksul investeeringutesse – see on pretsedenditult kõrge, NATO standard on, et jõuaks 20%ni.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Hetkeseisuga (meediavaht maha arvatud) on siis Eestisse tulevast n-ö "briti pataljonist teada järgmist:
- GBR on pataljoni "raamriik" aga pataljon ise ei ole kaugeltki mitte briti oma..
- peale GBRi panustavad sellesse pataljoni ka FRA ja DEN
- GBR paneb välja 500 x meest, FRA 200 x meest ja DEN 150 x meest
- mis teeb kokku 850 x meest (vähemalt niikaua, kuni pole ilmunud veel "panustajaid")
- FRA ja DEN panuse kohta on ka ära märgitud, et panustatakse (tervik)kompaniid

Vahekokkuvõtteid sellest:
- seega ongi meil lihtsasti juhitava (ja tagatava) tervikpataljoni asemel üks paras "segasummasuvila", mille kõik 3 x manöövrikompaniid on omavahel erinevad nagu siga ja kägu..
- siia lisandub prantslaste militaarkultuuriline erinevus brittidest-taanlastest (ja prantslaste loomulik soovimatus briti staabile alluda)..
- ei ole teada, milline sõidukitepark hakkab manöövrikompaniidel olema (eeldatult ikka soomustehnika), kuid panustajamaade soomukitepark on ikka täiesti erinev.. mis hakkab ebanormaalselt koormama(-paisutama) sellise "segasummapataljoni" logistikat - faktiliselt vajaks ju iga manöövrikompanii omaenda tagalaosa..
- ja tegelt ei ole ka midagi teada selle segasummasuvila struktuurist - et millise riigi millist tüüpi pataljonistruktuur siis aluseks võetakse? Või jääbki n-ö ligaloga struktuur, kus igaüks tulebki sellise kompaniiga nagu talle meeldib? Pluss omaenda tagalaga?

Praeguses seisus on tegemist selgelt enam poliitilise ürituse kui reaalset lahinguvälja-väärtust omava üksusega


P.S.
last but not least - ja just selle prantsuse kompanii raffuslikest piirangutest (-national caveats) ei tea me ka mitte midagi.. mind näit ei üllataks, kui mingi moment tilgub läbi, et prantslased võivadki Eestis relvi kasutada vaid siis, kui nende endi kasarmut rünnatakse

[Viiskümmend]

Tehnikapargi võimalik kirjusus ei ole iseenesest ilmtingimata paha, järjest selgemaks saab lihtsalt see, et meie töökodadel peab olema nii toll, kui meeter süsteemis tegutsemise/toetamise võimekus.

[madiss]

Taanlased lubasid siiski panustada tugevdatud kompaniiga -200 meest, Visegradi riigid lubasid samuti mingi 150 mehelise õppekompaniiga oma sümboolse panuse anda. Lisaks tuleb ju veel see Poola USA brigaadi roteeruv pataljon või vähemasti selle üksik kompanii. Britid tulevad nähtavasti oma stabiiliseerimata antiikse 30 mm. Rardeniga...

[nimetu]

kui mingi moment tilgub läbi, et prantslased võivadki Eestis relvi kasutada vaid siis, kui nende endi kasarmut rünnatakse

Arvestades kui aktiivselt nad Aafrika riikides on sekkunud, siis ei taha hästi uskuda sellist jama. Ja Afganistanis olid nad olnud väga tõsised vastased Talibanile.

Logistika osas võib ka vabalt selline asi juhtuda, et kasutatakse ühe riigi tehnikat (kuigi ei pruugi). Viimastel õppustel siin piirkonnas on küll olnud näha kuidas erinevate riikide sõdurid kasutavad sama tehnikat (nt. ameeriklased leedukate relvi ja lätlased brittide). Võib-olla mõeldakse selles osas midagi välja. Tasub silmas pidada, et võiakse tuua ka suurem kogus eelpositsioneeritavat tehnikat.