Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Kilo Tango]

Neid peajoonest kõrvalekaldumnisi on inimestel igasuguseid, alates vasakukäelisusest ja lõpetades lühinägelikkusega, on prillikandjad "normaalsed" või "ebanormaalsed"? On sellel mitteprillikandja jaoks mingit vahet?

See on nüüd jälle üks tore teema. Mida tähendab normaalsus? On see ju tulnud sõnast norm. Järelikult tähendab see normile vastavust ja ebanormaalsus normile mitte vastavust. Ehk siis antud vaatevinklist on prillikandjad tõepoolest ebanormaased, kuna neil ei ole normile vastavat nägemist. Samas aetakse see maakeeles tihti segi tavalisega. Ehk siis mõte ongi selles, et näiteks prillide kandmine või suitsetamine on suhteliselt tavalised. Mis ei tähenda, et nad oleksid normikohased ehk normaalsed.

Omaette lugu on see, et Eestis on "ebanormaalne" halvamaiguline sõna. Tegelikult ei peaks olema. Enamik inimesi on ühel või teisel moel ebanormaalsed. Paljudel pole ilmselt aimugi (kui nüüd algse teema juurde tagasi tulla) kui palju ebanormaalsust nende ümbritsevas keskkonnas igapäevaselt esineb. Seksuaalse sättumusegi korral on normist hälbimist nii palju, et neid päris "normaalseid" (kui norm on suhe mehe ja naise vahel ning kus ei kasutata intiimtegevuses mingeid abivahendeid, rollimänge jms) on ilmselt väga vähe. Enamusel on mingi kiiks. Mine vaata kui palju kasutajatel on Eesti intiimtutvuse portaalidel. Seegi on omaette väärastumus.

Muide, David Rosenhani ja Martin Seligmani kontseptsiooni järgi tähendab ebanormaalsus suutmatust lahendada igapäevaelu probleeme. Seega ei ole selle kontseptsiooni järgi ebanormaalne ei lühinägelikkus ega ka homoseksuaalsus. Häda kipub aga olema selles, et enamus inimesi kasutavad normaalsuse defineerimisel enesekeskset lähenemist - mina ja minusugused on norm, kõik sellest erinevad on ebanormaased. Nii, et kui sa satud kunagi kokku mõne homoseksuaalsega, siis arvesta, et sa oled tema vaatevinklist ebanormaalne.

Eesti poliitelu eile, täna ja homme

[Lemet]

Et asi üheselt selge oleks- MINU JAOKS on seesinane homondus okupatsioonimuuseumis ja laiemalt ka ühiskonnas SEL KUJUL JA MAHUS, NAGU SEDA PRAEGU KULTIVEERITAKSE, liig mis liig. Punkt. Aga vaba maa, igaüks arvab mida tahab.

[kallek]

Homoseksuaalne porno okupatsioonide muuseumis on ju samasugune pühaduse, kannatuste, inimlikuse rüvetamine, mõnitamine nagu Pussy Rioti kana perse toppimine Vene Õigeusukirikus? Mis sellise aktsiooni eesmärk võiks küll olla, rahva silmis lääneliku demokraatia diskrediteerimine?

[Kilo Tango]

Homoseksuaalne porno okupatsioonide muuseumis on ju samasugune pühaduse, kannatuste, inimlikuse rüvetamine, mõnitamine nagu Pussy Rioti kana perse toppimine Vene Õigeusukirikus? Mis sellise aktsiooni eesmärk võiks küll olla, rahva silmis lääneliku demokraatia diskrediteerimine?

MISTAHES porno Okupatsioonide muuseumis ei ole kohane.

[Fucs]

See läheb küll siin IMHO räigeks OT-ks aga kui küsiti siis....

Aga täpsemalt, milliseid käitumis- ja suhtumisnorme siis kujundati?

Suhtumist mingitesse nähtustesse ja/või käitumismallidesse saab alati vajadusel kujundada.
Siin ei tohiks olla mingit vaidlusküsimust. Kui edukas see protsess on, oleneb eeskätt vastuvõtjast (sihtrühmast) elik tema(nende) vastuvõtlikkuse tasemest ja plastilisusest (ümberkujundatavusest).

Võib propageerida nt. tervislikke eluviise ja läbi erinevate tegevuste mõjutada sihtgrupi suhtumist ja/või käitumist nendesse tervislikesse eluviisidesse. Protsess võib olla kiire või pikaldane. Selles protsessis (sellistes protsessides) pole midagi erilist ega arusaamatut. Keegi ei kahtle, et sihtgrupi arvamust ja hoiakuid on võimalik läbi sihipärase töö muuta.

Ülal antud postituste "teema" kontekstis tuleks IMHO eristada kahte põhimõtteliselt erinevat asja:
Häire VS hälve.

See, et "homoseksuaalsus" (psüühiline käitumishäire F66.91) 15. detsembril 1973a USA vaimse tervise instituudi poolt "diagnostilise ja statistilise vaimsete häirete käsiraamatust" välja jäeti, kui vaimne häire (Maailma Tervishoiuorganisatsioon reageeris alles 18a hiljem, 1991 aastal, jättes selle "nähtuse" välja vaimuhaiguste nimistust) ei tähenda seda, et see poleks hälve. Meditsiinis seletatakse seda lahti umbes nii:

Psüühikahäire (mental disorder) viitab teatud raskuse ja eripäraga hälvete esinemisele aju psüühilistes funktsioonides, mis põhjustavad subjektiivseid vaevusi (nt. hirmutunne) või halvendavad muul viisil kohanemist reaalsusega (nt hallutsinatsioonid). Suvaline muutus psüühilises funktsioonis ei ole veel käsitletav häirena. Mõiste psüühikahäire väljendab seega eelkõige aju funktsionaalset seisundit ja ei viita alati konkreetsetele põhjustele ega ka võimalike haiguslike muutuste iseloomule ajus. Tulenevalt sellest kattub mõiste häire olulisel määral mõistega sündroom.

Ehk siis hälve ei pruugi olla häire ja ühe kindla häire võivad põhjustada mitu erinevat hälvet korraga.
Võimaliku ravi kohapealt diagnoositakse ja ravitakse häiret, mitte hälvet.

EKI:

hälve <6: h`älbe, hälvet> kõrvalekalle; Vaimse arengu hälbed. Pendli hälve tasakaaluasendist. Hälve normist. Lubatav hälve. Piir+hälve. Hälbeline

h`äl'bima <27: h`äl'bida, h`äl'bin; 28: h`äl'bida, häl'vin> (teelt) kõrvale eksima, kõrvale kalduma.

häire <6: h`äire, häiret> korratus, rike, tõrge, takistus; alarm. Kõne+häire, seede+häire, une+häire, tervise+häire; kuulmis+häire, liikumis+häire. Raadio+häire nt raadiokaja. Õhu+häire (õhurünnaku puhul). Om-ga: häire+kell, häire+keskus, häire+nupp, häire+olukord = häire+seisukord, häire+signaal, häire+sireen

Rahvusvahelises haiguste klassifikatsiooni (RHK-10) juhendis kirjutatakse F66 "Seksuaalse arengu ja sättumusega seotud psüühika- ja käitumishäired" all nii:

Seksuaalsättumust iseenesest ei tohiks häireks pidada.

Teatavasti lisaks sellele, et kuni 1991 WHO otsuseni (otsus tehti küll 1990 lõpus juba aga jõudis uude dokumentatsiooni alles 1991) oli teema RHK häirena kirjas, oli teatud riikides homoseksuaalsus ka kriminaalkorras karistatav.

Nüüd, pärast RHK häirete (kui psüh. haigus) nimekirjast eemaldamist ja krim.karistuste likvideerimist võis paljudele ju jääda kogu protsessist selline mulje (ja eks homoringkonnad seda ka lootsid ja uskusid), et tegemist pole enam ka hälbega. Samas jäi (on) väga palju selliseid maailmakodanikke, kes peavad seda kõike endiselt (IMHO õigustatult) hälbeks. (Siinkohal ei taha laskuda pikkadesse vaidlustesse teemal "mis asi on norm" ja "mis asi on normist kõrvalekalle" ehk hälve).

Igasuguseid hälbeid on maailmas palju. Mõned on sellised, mida kaaskodanikud võivad võtta vastu ükskõikselt, mõned on sellised, mida mõned kaaskodanikud võtavad vastu ärritunult. Paraku tundub, et homoseksuaalsus on just selline hälve, mida paljudes kohtades paljud inimesed ei taha kuidagi tolereerida, või tolereerivad teatud piirini.

Nüüd homoringkonnad muidugi tajuvad väga hästi seda reaalsust, et on märkimisväärsel hulgal inimgruppe, kes peavad nende seksuaalset suundumust vähemalt hälbeks (ja pahatihti jätkuvalt ka häireks, rääkigu WHO midaiganes). Häirega kui med.diagnoosiga on asi lihtsam, sest see on ametlikult tunnistatud ebasoovitavaks (pole keelatud ega välistatud default). Hälbe, kui sellisega, on aga asi keerulisem. Et kummutada seda arvamust, tuleb hakata kujundama (või ümberkujundama) selle ebatolerantse inimestegrupi meelsust ja vaateid (s.h. norme, et ei oleks võimalik tuvastada normist kõrvalekallet). Nendeni (sihtgrupini) tuleb igal võimalikul viisil viia vaatenurk ja teadmine, et homoseksuaalsus pole lisaks häirele ka hälve.

Selleks siis sobivadki muuhulgas ka igasugused vastava suunitlusega näitused, millest ülal juttu tehti.
Selline näitus kujundabki vaatajate meelsust ja arvamust. Selline näitus kujundab inimeste meelsust ja arvamust ka ilma näitust vaatamata (sest sellest räägitakse meedias, teema saab eetrit ja püsivat tähelepanu, enese olemasolust ja probleemidest antakse häälekalt märku jne) ja siin saadakse keskkonna kujundamise mõttes kaks kärbest ühe hoobiga.

Samas julgen väita, et selles suhtes ei erine homode taga kiusamise näitus mingist muust seksuaalelu puudutavast näitusest. Ehk siis mis on 18+, see peab saama ka selge sellekohase sildi. Täiskasvanud vahtigu, mida tahavad ja igal muuseumil on õigus ise oma näituste kava üle otsustada.

No nn "Muud seksuaalelu puudutavad näitused" võivad olla ju täiesti erinevad.
Kui me räägime hälvetest, siis võivad sellised näitused olla kas hälvet propageerivad/hälvet normaaalselt näidata püüdvad, hälvet hälbena näitavad, või hälbeta seksuaalkäitumist propageerivad/näitavad. Sama keeruline on teema fetišismi(de)ga. See võib olla häire (diagnoositav), kui koondab enda alla mitut hälvet, või lihtsalt hälve (kõrvalekalle).

***

Minule isiklikult tundub, et mulle tahetakse järjepidevalt teatud ringkondade poolt selgeks teha, et lisaks sellele, et häiret pole, pole ka hälvet. Mina jällegi ei nõustu. Ja sellepärast peavad nad oma näituseid ja paraade pidevalt minu vaateväljas hoidma sest loodavad minu arvamust ümber kujundada. Minu puhul paraku see ei õnnestu, aga paljude puhul kindlasti õnnestub ja mäng väärib küünlaid.

Mind isiklikult homod kui sellised tänasel päeval ei häiri.
Kui mul oleks väikeseid lapsi, siis vaataksin võib-olla oma seisukoha üle.
Küll aga häirivad vahel propamaigulised (ennast uksest ja aknast sissepressivad) perfomanced.

Seksuaalsuunitluse mitmesed häired
Jeffrey Satinover "Homosexuality and the Politics of Truth" (1996)
Jüri Ennet ; Peeter Mardna. Homoseksuaalsus on hälve
Medicalnn: Homosexuality - Causes, Symptoms and Treatment
TÜ. Agnes Kalde. "Homoseksuaalide enesemääratlemine Eesti geide näitel" Bakalaureusetöö
HOMOSEKSUAALSUS. Juhend õpetajatele ja noortenõustajatele
Arstide liit. Nooruk ja seksuaalsus.

[Fucs]

Neid peajoonest kõrvalekaldumnisi on inimestel igasuguseid, alates vasakukäelisusest ja lõpetades lühinägelikkusega, on prillikandjad "normaalsed" või "ebanormaalsed"? On sellel mitteprillikandja jaoks mingit vahet?

See on nüüd jälle üks tore teema. Mida tähendab normaalsus? On see ju tulnud sõnast norm. Järelikult tähendab see normile vastavust ja ebanormaalsus normile mitte vastavust. Ehk siis antud vaatevinklist on prillikandjad tõepoolest ebanormaased, kuna neil ei ole normile vastavat nägemist. Samas aetakse see maakeeles tihti segi tavalisega. Ehk siis mõte ongi selles, et näiteks prillide kandmine või suitsetamine on suhteliselt tavalised. Mis ei tähenda, et nad oleksid normikohased ehk normaalsed.

Omaette lugu on see, et Eestis on "ebanormaalne" halvamaiguline sõna. Tegelikult ei peaks olema. Enamik inimesi on ühel või teisel moel ebanormaalsed. Paljudel pole ilmselt aimugi (kui nüüd algse teema juurde tagasi tulla) kui palju ebanormaalsust nende ümbritsevas keskkonnas igapäevaselt esineb. Seksuaalse sättumusegi korral on normist hälbimist nii palju, et neid päris "normaalseid" (kui norm on suhe mehe ja naise vahel ning kus ei kasutata intiimtegevuses mingeid abivahendeid, rollimänge jms) on ilmselt väga vähe. Enamusel on mingi kiiks. Mine vaata kui palju kasutajatel on Eesti intiimtutvuse portaalidel. Seegi on omaette väärastumus.

Muide, David Rosenhani ja Martin Seligmani kontseptsiooni järgi tähendab ebanormaalsus suutmatust lahendada igapäevaelu probleeme. Seega ei ole selle kontseptsiooni järgi ebanormaalne ei lühinägelikkus ega ka homoseksuaalsus. Häda kipub aga olema selles, et enamus inimesi kasutavad normaalsuse defineerimisel enesekeskset lähenemist - mina ja minusugused on norm, kõik sellest erinevad on ebanormaased. Nii, et kui sa satud kunagi kokku mõne homoseksuaalsega, siis arvesta, et sa oled tema vaatevinklist ebanormaalne.

Eesti poliitelu eile, täna ja homme

"Normist" kõrvale kaldeid ehk hälbeid evivad grupid kujundavad oma oleku, mentaliteedi ja käitumisega selle, kuidas neisse suhtuvad "normist" mitte kõrvale kaldujad, või teistsuguste hälvetega inimesed.

Suitsetamine kui hälve ja sellest arvamuse kujundamine ju käib ja toimub meil praegu täie auruga.
Sest lisaks sellele, et "normist" kõrvalekaldujad rikuvad oma enda tervist (mis on teatud maani nende oma asi, kuniks nad meie ühise rahakoti peal toimivasse tervishoiusüsteemi pole oma suitsemisest põhjustatud tervisehädadega sisenenud), HÄIRIVAD nad oma hälbega ka teisi selle hälbe küüsis mitteolevaid kodanikke.

Prillikandjatest või läätsedekasutajatest lühinägelikud ei häiri oma hälbega prille mittekandvaid kaaskodanikke ja nende hälve on ühiskonnas taunitav.

Seepärast on hälbel ja hälbel suur vahe. Või ühel hälbel ja hälvetekogumil.

[kana tagumik]

http://sakala.postimees.ee/3758327/mart ... ti-huvides

vanema helme pikk intekas sakalas, maaelu jms küsimuste lahendamiseks tal vastuseid muidugi pole, aga selle nägemuse kohta, mida ta nt Euroopa Liidu kohta esitab, olen küll nõus.

Trumpi kohta esitab Helme ühe huvitava nüansi, millele ta sõimajad eriti mõelnud pole, tasub mõelda.

[Manurhin]

Suitsetamine kui hälve ja sellest arvamuse kujundamine ju käib ja toimub meil praegu täie auruga.
Sest lisaks sellele, et "normist" kõrvalekaldujad rikuvad oma enda tervist (mis on teatud maani nende oma asi, kuniks nad meie ühise rahakoti peal toimivasse tervishoiusüsteemi pole oma suitsemisest põhjustatud tervisehädadega sisenenud), HÄIRIVAD nad oma hälbega ka teisi selle hälbe küüsis mitteolevaid kodanikke.

Suitsetajad (samuti alkoholi tarbijad) maksavad riigikassasse aktsiisi ja käibemaksu. Ehk seega, selleks ajaks, kui nad oma "hälbe" tõttu lõpuks tervishoiusüsteemi teenuseid teistest rohkem tarbima hakkavad, on neil see tegelikult juba ette kinni makstud. Ja ei paku riik suitsetajale tasuta nikotiiniplaastrit ega alkohoolikule tasuta võõrutusravi ega tasuta jookigi mitte, nagu mõnel pool maailmas tehakse. Aga see-eest narkomaan ei maksa riigikassasse midagi, paneb vaid järjest toime kuritegusid mõnuaine hankimise nimel, levitab haigusi ja ennäe! tasuta süstlad ja metadoon täitsa olemas. Pole maailmas väga palju asju, mis mul harja tõsiselt punaseks ajavad, aga kaksikmoraal ja topeltstandardid on üks neist.

[Kapten Trumm]

Aktsiisitamisega on jõutud sinnamaani, et see on tõusnud nii kõrgeks, et maksu laekumine enam ei tõuse - suuremad tarbijad otsivad (ja on leidnud) aktsiisivabamad lahendused. Lätis nt pidi olema Ainazis ja Valkas juba rajatud alko/tubaka cash and carry tüüpi laod, mis on mõeldud Eesti tarbijatele ning lõunapiirkonnas pidi poodides olema aktiisikauba müük ligi poole võrra langenud. Kuna jaekaubandus elab põhiliselt suurema juurdehindlusega säilivkaubast (mille arvelt hoitakse lahti väiksema juurdehindlusega toidu- ja esmatarbekauba müüki), siis sellise tegevuse mõju majandusele pole vist raske hinnata. Analoogne kaubandus toimib hulk aastaid nt Norra ja Rootsi piiril, tavaliselt leiab piirpunkti juures (rootsi poolel) paar bensiinijaama (kus küte on odavam kui Norras, maksude tõttu) ja mõne piraka cash and carry lao (kus mõistagi käivad ostmas norrakad).

Umbes sama on toimunud Eestis mootorikütusega, kes saab, see tangib end nüüd odavama kütusega riigis. Kuna mootorikütuse tarbimisest moodustab enamuse diislil põhinev kommertstarbimine (loe maanteetransport), siis seda on suht lihtne ka teha. Küll aga kärbib selline kallinemine lihtsalt Eesti firmade konkurentsivõimet. Rekkad lihtsalt Eestisse tulles tangivad end nt Lätis või siit välja minnes seal. Meil jääb ainult toss, lõhutud teed ja tunne suurest edust.

See on ehe näide "Exceli valitsuse" loogikast, kui Exceli järgi tuleb raha, siis ta ju peab tulema.

[mutionu]

Aktsiisitamisega on jõutud sinnamaani, et see on tõusnud nii kõrgeks, et maksu laekumine enam ei tõuse - suuremad tarbijad otsivad (ja on leidnud) aktsiisivabamad lahendused. Lätis nt pidi olema Ainazis ja Valkas juba rajatud alko/tubaka cash and carry tüüpi laod, mis on mõeldud Eesti tarbijatele ning lõunapiirkonnas pidi poodides olema aktiisikauba müük ligi poole võrra langenud. Kuna jaekaubandus elab põhiliselt suurema juurdehindlusega säilivkaubast (mille arvelt hoitakse lahti väiksema juurdehindlusega toidu- ja esmatarbekauba müüki), siis sellise tegevuse mõju majandusele pole vist raske hinnata. Analoogne kaubandus toimib hulk aastaid nt Norra ja Rootsi piiril, tavaliselt leiab piirpunkti juures (rootsi poolel) paar bensiinijaama (kus küte on odavam kui Norras, maksude tõttu) ja mõne piraka cash and carry lao (kus mõistagi käivad ostmas norrakad).

Eile õhtul polnud midagi tarka teha ja käisin Iklas Läti poolel Alko1000 kaupluses(endine piiripunkti hoone vist) ära.
Ma pole eriti alkoholi hindadega kursis kuid tundus nagu odavam olevat. Sigaretid olid enamvähem samas hinnas.
Ostsin huvitavaid Läti õllesid, sugulasele karbi Eesti õlut ja pudeli viina. Hinnad olid sellised:
viin Zelyonaya Marka, 0,7l - 8.19
õlu Sandels 24x0.33 - 9.99
Läti õllede hinnad(0.5l) olid alates 0.50 kuni 0.97. Oli ka kallimaid.

Poolene Laua viin oli(võin eksida) 4.90 umbes.

[Troll]

Jäi täna netis surfates silma selline huvitav tabel:



Ei olnud mingit linki juures, nii et ei tea, kas on õige või feik või kust see üldse pärit on. Kuid selle järgi oli Eesti (ja Läti) majandus 1938-l aastal Euroopa riikide seas igati tublil kohal. Oskab keegi kinnitada nende arvude õigsust?

P.S Veider, et Leedut pole üldse mainitud ja ka Jugoslaaviat polnud aastal 1922 veel olemas.

[Kapten Trumm]

Siit on tegelikult hästi näha, et paljude rikaste (tööstus) riikide majandusedu meie ees pole mitte ainult 50 aastat NSVL kaisus, vaid selle juured pärinevad juba sajandivahetusest, ka koloniaalajastust (UK ja Holland näiteks).

Sarnased agraarmaad Eesti ja Soome astuvad sama jalga - täiesti logisch.
Ja Soome polnudki palju rikkam, et lubada endale Talvesõda (meie vaesus ja väiksus on üks lemmikumaid alistumisteooria ratsusid).

[Poti soldat]

Neid ennesõjaaegseid majandusnäitajaid vaadates on näha kuidas tollal esines lisaks Ida-Lääne erinevusele ka väga tugev Põhi-Lõuna erinevus, ning sellised kohad nagu Hispaania, Itaalia ja Portugal olid tegelt vaesed riigid. Aga külma sõja ajal oli kõigil neil oma "majandusime" periood mil nad väga hoogsalt edasi hüppasid ja jätsid "sotsialismi viljastavates tingimustes" olijad kaugele maha.

[kaugeltuuriv]

Ma isiklikult arvan,et Eesti saatus enne Teist Maailmasõda oli otsustatud Vaikse Ajastu sisseseadmisega Pätsi poolt.
Mu kadunud vanaisa, kes oli nii tsaari eest sõdinud, kui ka Vabadussõjas käinud, ütles ükskord napsusena ja isaga vaieldes(olin siis vist nii 12 aastane), et Päts oli pätt ja sahkerdaja, mis päädis Eesti mahamüümisega.
Tema nime kasutamine iseseisvuse alguses oli puht propagandistlik ja tegelikult peaks ajaloolased andma korraliku hinnangu kogu 30-nendate aastate majandusarengule ja Vaikse Ajastu mõjudele, nii sisepoliitiliselt, kui välispoliitiliselt.
Aga hetke Eesti poliitikat kõrvalt vaadates tuleb nentida, et kombineerimise himu on ikka parteidel esikohal, mitte rahva ja riikluse areng.
Ja see puudutab otseselt kaitse ja välispoliitikat.
Oleksin rahul, kui parteid kokkulepppeliselt sellises asjas nagu julgeolek järgivad eesmärki, mitte ei võta eeskujuks enda parteilise joone, mis paneb kaitsearengule sellise jõnksuva arengu.
Ja see EXELI majandus ja sisepoliitika, see ei ole väheste ressurside ja pisikese rahvaarvuga riigi arengu jaoks kõige parem lahendus, kui just Eestis naftat või gaasi ei hakata ammutama või massiliselt kopaga fosforiiti maast välja tõstetama.

[kana tagumik]

Tuleb meelde loetud lugu, kuidas rahandusmini kõrge ametnik täitis siis poliitilist tellimust ja üritas näidata mingi poliitilise kokkuleppe majandusliku mõju kasulikkust. Artikkel lasti delfis auklikuks, näidati loogikavead ja et kasu on suuresti "pastakast imetud", anonüümsete kommide poolt. Hiljem see ametnik tunnistas ise ka, et see oli siuke põlve otsast tehtud katse midagi analüüsida, et esimene kord ja kuskilt tuleb alustada jne jne

Nii jah käib see ekseli valitsemine.