Some kirjutas:nimetu kirjutas:
Summa oleks tegelikult üsna suur. 630 000 tööga hõivatut, 1100 eurose keskmise palgaga teeks kusagil 170 miljonit aastas. Kuigi on ikkagi küsitav, et kas sellest piisaks iseseisva kaitsevõime tagamiseks.
Siin on sul kuskil viga sees. Me ju teame palju riigieelarvesse füüsilise isiku tulumaksu laekub. 2016 aastal on see 329 miljonit. Korrutame kahega (pool tulumaksust läheb omavalitsustele) ja saame, et kokku maksavad meie tublid töötajad 658 miljonit füüsilise isiku tulumaksu. Et tulumaks on 21% siis on lihtne tuletada kui palju 2% on - ca 65 miljonit kaitseelarvele juurde. Eesti selle aasta kaitsekulud on minu teada 420 miljonit. Et siis teoorias kasvaks Eesti kaitsekulud selle raha lisandumisel 2,3% SKP-st. Praktikas teeks valitsus sama mida kõigi sihtotstarbeliste maksudega teinud on (kütuseaktsiis, töötukindlustus jne), ehk siis too lisamaks ei garanteeri automaatselt kaitsekulutuste kasvu.
Jah tõesti on vead sees (meil mõlemal vist, nimelt 2016 pole veel läbi). Statistikaamet arvestab osalise tööaja ümber täistööajaks ning kajastab ka erinevaid erisoodustusi. MTA statistika on veidi teistsugune. Nende andmete järgi on palka saanud isikute arv umbes 520 000 ja keskmine tasu 2015. aastal ~960 eurot. Nii saame võimalikuks summaks kusagil 120 miljonit, kui maksuvaba tulu maha arvestada oleks see umbes 98 miljonit.
Borja kirjutas:Kõiki asju võib teha kas väga keeruliselt või vastupidi, lihtsaks.
Lahendi saamiseks tulebki pilti harilikult lihtsustada.
Jõud, mille vastu me peaksime iseseisvalt (ja kasvõi mõnda aega) kestma, ongi need 2 x idast sissetungivat diviisi - üks kirdest ja teine kagust.. pluss arvestatav "kukutusreserv" kõikvõimalike mere-õhu-Läti-rohemehikeste jm võimalike dessantide ja/ning üllatuste vastu.. lihtne
See, et vastane võib oma diviiside rapitud üksusi näiliselt piiramatult välja vahetada ja meie brigaadid kuluvad, on lihtsalt tehniline küsimus - meie jaoks siis reservide planeerimise küsimus (kus ei ole ka midagi kosmilist).
Väga hea, vähemalt on meil kusagilt alustada.
Nõus, et kõike saab väga keeruliseks ajada. Vahel ka peab. Põhiline küsimus minu jaoks ongi, et kus maal me oma "iseseisva kaitsevõime" piiri tõmbame. Ilma konkreetsemaks minemata võib ju selle loosungiga õigustada ükskõik kui suurt või väikest kulutust. See mind kogu selle NATO arutelu puhul ärritabki. Et NATO justkui enam ei toimiks, võib-olla ei tulegi appi jne. Noh, aga mis alternatiivi meil siis üldse pakkuda on? Paneme kogu oma raha kaitseeelarve alla ning loodame, et sellest piisab? Mingil hetkel on kusagil ikka mingi piir kus me ilma välise abita lihtsalt hakkama ei saa, see on paratamatus. Ka oma esimese vabaduse saime suuresti tänu brittide panusele merel ja tänu nende saadetud varustusele.
Ma leian sarnaselt sulle, et meie peamine eesmärk peaks olema vastu pidada vähemalt paar nädalat peamistes keskustes (Tallinn ja võimalusel ka Tartu) ning hoida vähemalt osaliselt avatuna peamised ligipääsuteed liitlastele. Edasi peaksime juba lootma NATOle. Kui nüüd aga hakata tõsimeeli heietama, et NATOst ei pruugi üldse abi olla, siis kasvavad meie kaitseülesanded väga kiirelt üle pea.
mutionu kirjutas:Vabandust, aga ei suutnud vastu panna.
"kaua sa pakud", "tehke enne mulle täpselt" jne jne. Kiun, Kiun, kiun. Kus on "mina pakun, et", "mina selgitan"?
Ehk siis ... kus on sinupoolsed ettepanekud Eesti iseseisva kaitsevõime parendamiseks?
Kedagi materdada, ise midagi vastu pakkumata, on muidugi tore ja feimi koguv tegevus kuid, IMHO, ääretult mõttevaba.
Vähemalt mind õpetati koolis, et kui sul pole teemasse, omalt poolt, midagi pakkuda siis ole vait.
Veelkord, vabandust.
Ei kiunu ma midagi. Mina saan pakkuda alles selle alusel, milles me suudame kokku leppida. Vastasel juhul räägib üks oma jõuga 3. maailmasõja pidamisest ja teine nt. rohemehikeste taltsutamisest. Enne tulekski selgeks teha, et mis on meie kaitsealase tegevuse eesmärk? Mis on üldse mõistlik eesmärgina? Nagu ma juba mainisin, ilma konkreetsema aluseta võiksime "iseseisva kaitsevõime" loosungi all praktiliselt kõigest fantaseerida. See on aga juba puhas oleksoloogia ja omab minu hinnagul vähe praktilist väärtust.
ermot kirjutas:Kas meil ei oleks aeg hakata mõtlema musta stenaariumi peale, juhuks kui kogu see julgeolekuarhitektuur Euroopas lõplikult kokku variseb?
Sisuliselt sellisele pool-apokalüptilisele heietusele ma vastu olengi. Kui julgeolekuarhitektuur Euroopas kokku variseb, siis sõltumegi suures osas tuule suunast. Tahame või ei taha, kuid me sõltume teistest ja peame lootma nende abile, valmistades ennast ette parimal võimalikul viisil. See on kõik mis me enda julgeolekuks teha saame.
Üksinda totaalsõja võitlemiseks Venemaaga me valmis ei ole ning ei saagi kunagi olema.