Selge on see, et absoluutset turvalisust ei ole olemas ja mõnes mõttes olen mina demagoogiaga tegelenud- ohtusid annab soovi korral leida igasuguseid ja kindlasti on veel mõni, mida pole üles märkinud. Lõppeks sureme me kõik ükskord nii või naa, elama pole veel kellelgi õnnestunud jääda.
Ma tõesti ei tea, kas eelpool mainitet riikide riiklust ohustavad arengud on kellegi sihipärane tegevus või on tegemist sügavamate sotsiaalsete muutustega, mis näiteks kulmineerusid Prantsuse revolutsiooni stiilis. Internet on toonud kaasa täiesti uue vabaduse mõõtme (interneti vabaduse, mille nimel ollakse valmis võitlema) ja varanduse kontsentreerumine väikese hulga inimeste kätte (mis on läbi aegade kõrgeima kontsentratsiooniga hetkel muuseas) on alati ajaloos toonud kaasa ühiskondlikke ümberkorraldusi. Võimalik, et tegemist on ainult tormiga veeklaasis või üleüldse minu väära ettekujutusega maailmast. Siis öeldagu see palun julgelt välja, mis tõekuulutaja ma ikka olen. Surelik ja ekslik nagu iga teine.
Igal ajal ja igas ühiskonnas leiduvat enesehävituslikku alget peaks iga poliitik kartma selmet rahvast heinu sööma saata. Me võime kiruda Odini sõdalasi ja näha neis kõige kurja sümbolit, aga me ei saa võtta inimestelt enese kaitsmise õigust. Kui riik ei taga inimeste turvalisust, siis inimesed tagavad selle omaalgatuslikus korras, ei aita siin ussi ega püssirohi. Normaalses demokraatlikus ühiskonnas ventileeritakse see pinge valimiste käigus ja Trumpi kandideerimist võib selles mõttes vaadelda kui päästeventiili Ameerika ühiskonnas ilmnevale tumedale rahulolematusele. No ja 2% SKP-st võiks iga NATO riik panustada kaitseeelarvesse küll, milles Donald siinkohal eksib? Minu veendumuse kohaselt on selline arutelu parem, isegi kui see meid ebameeldivalt puudutada võiks. Vaielgu selgeks ja siis teame meie oma atra paremini sättida, olgu see tulemus meie jaoks positiivne või mitte. Mõjutada me seda ju praktiliselt ei saa, aga sõltume sellest väga. See selleks.
Teadmatus olevat inimese jaoks kõige hullem seisud. Kui riskidest ja selle maandusest rääkida (ehk siis mis kriisiga peaks arvestama aastal 2017)- pole hiromant ja ennustama siinkohal ei hakkaks. Samas ei taha seda jätta ka õhku rippuma, mis sellise tumeda pilvena närvisüsteemi võib hakata ruineerima. Ehk siis võtan vastutuse oma jumalavallatute ja kiuslike postituste eest ja katsun mingi ratsionaalse mooduse välja pakkuda. Mooduse, mis võimaldaks igaühel navigeerida mainitet riskide halltoonide maailmas. Eelduseks, nagu öeldud: täielikku turvalisust ei ole võimalik saavutada.
Üks levinumaid viise on hinnata riske kahe kategooria alusel: riski realiseerumise tõenäosus (lihtsamal kuju kolmel tasemel: vähene, keskmine ja kõrge) ning selle mõju julgeolekule (vähene, keskmine, kõrge). Ehk kui on tegemist Kreeka majanduse kokkukukkumisest tuleneva mõjuga Eesti julgeolekule, siis on selle riski realiseerumine vähe tõenäoline ning tõenäoliselt ei mõjuta Eesti seisu kuigivõrd. Lühidal, selle jätame hetkel kõrvale, aga ei lase ka päris silmist (juhul kui mingi ootamatu tegur peaks ilmnema). Soome koolitulistamise seosedISIS-ega ja sealt tulenevad riskid Eesti koolidele vist samuti (vähene, vähene). EL lagunemise BREXIT-i tõttu mina liigitakse klassi vähene-keskmine (?). Risk Inglismaa lagunemise BEXIT-i tõttu oleks minu kategoorias keskmine/kõrge (on olemas Suurbritanniast lahkumiseks valmis piirkonnad ja lagunemisest tulenev majandusvõimsuse langus ei võimalda Inglismaal täita oma ajaloolist globaalse sõjalise mõjujõuga riigi rolli). Reageerima aga peaks hakkama tõsisemalt keskmine/keskmine tüüpi riskidele, akuutseid kulutusi aga keskmine /kõrge või kõrge/kõrge tüüpi riskide kahjulike mõju vähendamisele. Olgu veel õhutatud, et kõik eelpool toodu muutub ajas ja sõltub inimese subjektiivsest arvamusest suurel määral.
Päris ilmselt selliste analüüsidega riigisektoris tegeletakse ja päris ilmselt sellist infot meiega siin keskkonnas ei jagata. On mõned nipid, millega natukene saab hinnata riigi poolsete riskianalüüside kvaliteeti, aga see on ka parim võimalik tulemus. Usume siis kodanikena, et me oleme valijatena teinud head tööd endale juhtide valimisel (mida muidugi saab alati paremini teha), kes omakorda on teinud head tööd vastutavate ametnike määramisel (mida muidugi saab alati paremini teha), kes hetkel on oma tööd tegemas täie vastutustunde ja parima nende käsutuses oleva teadmisega (mida muidugi saab alati paremini teha). Nii see ilmalik riik usu peal püsti seisabki, ainult et päris pimesi ei tohi uskuda.
Mõnusat suveilma kõigile!
No one said survival was fun.
