Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

[Kapten Trumm]

Vahest on see noorusaja nostalgia aga veneaegsetes lihakonservides oli vähemalt liha sees, aga mitte säherdune valge pasteedisarnane läga, nagu praegustes ja milledest üks vägagi hea toiduainete testija ja nimelt kass, ennast kõrvale hoiab. Ning mitte ainult lihakonservides. Näiteks hapukapsakonserv koos lihaga - seal oli sihuke lihakäntsakas sees et löö selle kättesaamiseks või purk puruks: kõva kolmandik konservi 700 grammisest üldmahust. Vahest ise süüdi ja pole viitsind korralikke "lääne tehnoloogiate" järele tehtud lihakonserve otsida aga siiamaani on küll isiklik kogemus säherdune et kui tahad säärast lihakonservi saada, kus ka midagi lihasarnast sees, tuleb osta mõni venelaste tehtu.

See pläga tuleb sellest, et konservi sisus on liha tegelikult vähevõitu, täite moodustab kamar, pekk, rasvad, hullemal juhul on tegu kondilihamassiga. Selleks, et see saast kuidagi söödav oleks, lisatakse sellele maitsetugevdajat ja kuna ersats kipub kergemini riknema, siis ka säilitusainet. Sellel vahel on selline ebapatriootlik põhjus, et tollal oli sellist solki, nagu purki pannakse, keelatud inimestele sööta. Normaalsed konservid tehti ikka I sordi sealihast või isegi kõrgemast.

[Kriku]

Jah, siiani on nii keskmine eluiga kui tervelt elatud aastate arv arenenud riikides pidevalt tõusnud - ja seda hoolimata faktist, et nii kaua elanud kohortide lapse- ja nooruseas tõuseb pidevalt ka tööstussaastatus.

Praeguse tööstussaastatuse või toidukvaliteedi mõju tervisele annab tõepoolest mõõta tagantjärele ning nn. ülekaalulisuse epideemial on statistiline mõju kindlasti olemas, aga ei ole selge, mis ulatuses muud arenenud riikides levivad positiivsed trendid (näiteks väga suure terviseriski suitsetamise vähenemine suurusjärgus 2 korda alates kuuekümnendatest) seda kompenseerivad või ületavad.

[Kilo Tango]

Jah, siiani on nii keskmine eluiga kui tervelt elatud aastate arv arenenud riikides pidevalt tõusnud - ja seda hoolimata faktist, et nii kaua elanud kohortide lapse- ja nooruseas tõuseb pidevalt ka tööstussaastatus.

Praeguse tööstussaastatuse või toidukvaliteedi mõju tervisele annab tõepoolest mõõta tagantjärele ning nn. ülekaalulisuse epideemial on statistiline mõju kindlasti olemas, aga ei ole selge, mis ulatuses muud arenenud riikides levivad positiivsed trendid (näiteks väga suure terviseriski suitsetamise vähenemine suurusjärgus 2 korda alates kuuekümnendatest) seda kompenseerivad või ületavad.

Mis puutub atmosfäärisaastet, siis siin on ka natuke fakte minu jutu taustaks:

http://www.eea.europa.eu/data-and-maps/ ... ewer-lrtap

[Roamless]

Tõenäoliselt läheb see teema offtopicu pärast varsti prügikasti

See pläga tuleb sellest, et konservi sisus on liha tegelikult vähevõitu, täite moodustab kamar, pekk, rasvad, hullemal juhul on tegu kondilihamassiga. Selleks, et see saast kuidagi söödav oleks, lisatakse sellele maitsetugevdajat ja kuna ersats kipub kergemini riknema, siis ka säilitusainet. Sellel vahel on selline ebapatriootlik põhjus, et tollal oli sellist solki, nagu purki pannakse, keelatud inimestele sööta. Normaalsed konservid tehti ikka I sordi sealihast või isegi kõrgemast.

Kuid ei saa jätta kommenteerimata, miks sa Trumm nii kangekaelselt klammerdud oma õigsusesse, jah sul on õigus, kuid osaliselt. Säästuka Läti odavkonservidest sa tõesti muud, kui kapju ja kõõluseid ei leia, kuid olemas on täiesti korralikud ja säilitusaine vabad lihakonservid. Need on ainult kallimad ehk valikute küsimus. Vene ajal oli piltlikult öeldes lihakonserviga poes kaks varianti, kas sprotid õlis või mitte midagi.
Teiseks, kui keegi tahab adekvaatselt võrrelda nõukaaega ja tänapäeva, võtku youtube-st video Tallinnast ala Tallinn 1990 ja tänapäev. Nagu öö ja päev, üks on praeguses mõistes suht jube peldik.

[Kriku]

Oh, neid andmeid on väga palju. Raskemetallidega saastatuse kohta 1990 võib näiteks siia vaadata.

[PaganHorde]

Vahest on see noorusaja nostalgia aga veneaegsetes lihakonservides oli vähemalt liha sees, aga mitte säherdune valge pasteedisarnane läga, nagu praegustes ja milledest üks vägagi hea toiduainete testija ja nimelt kass, ennast kõrvale hoiab. Ning mitte ainult lihakonservides. Näiteks hapukapsakonserv koos lihaga - seal oli sihuke lihakäntsakas sees et löö selle kättesaamiseks või purk puruks: kõva kolmandik konservi 700 grammisest üldmahust. Vahest ise süüdi ja pole viitsind korralikke "lääne tehnoloogiate" järele tehtud lihakonserve otsida aga siiamaani on küll isiklik kogemus säherdune et kui tahad säärast lihakonservi saada, kus ka midagi lihasarnast sees, tuleb osta mõni venelaste tehtu.

Oli, aga ka praegu on korralikud lihakonservid olemas, aga on ka totaalselt paska. Nagu eelpool viidatud, valikut jagub. Nõuka ajal oli hea kui midagi üldse poest sai. Ma muidugi tean vaid seda mis 80ndate teises pooles toimus.
Mõned klounid räägivad ka seda kuis nõuka ajal olla kõik odav olnud. Söök vbl oli, aga ma siin koristasin lakapealset ja avastasin saunakaalu pakendi. Hind 25 rubla.. Hmm, poes praegu sama klassiga toode alates 7 euri. Rubla väärtus oli tollal kõrgem - kui toitu vaadata.

Eks ta ole, vanasti oli ikka muru rohelisem ja taevas sinisem. Mõne lamba jaoks on Venemaa ikka veel maa kus voolavad piimajõed ja on pudrumäed. Ja juhid, need on kõige paremad, targemad ja andekamad. Tundub et sel Tomskist siia pagenud Andrei Kuzitškin oli õigus ses osas et Venemaa suurimad patrioodid on mitte Venemaal elavad venelased vaid hoopis siinsed polovernikud kes käisid seal kunagi ammu Nõuka ajal ja nüüd leelotavad turumuttide tasemel muinasjutte helgest elust Venemaal.

[Kapten Trumm]

Kuid ei saa jätta kommenteerimata, miks sa Trumm nii kangekaelselt klammerdud oma õigsusesse, jah sul on õigus, kuid osaliselt. Säästuka Läti odavkonservidest sa tõesti muud, kui kapju ja kõõluseid ei leia, kuid olemas on täiesti korralikud ja säilitusaine vabad lihakonservid. Need on ainult kallimad ehk valikute küsimus. Vene ajal oli piltlikult öeldes lihakonserviga poes kaks varianti, kas sprotid õlis või mitte midagi.
Teiseks, kui keegi tahab adekvaatselt võrrelda nõukaaega ja tänapäeva, võtku youtube-st video Tallinnast ala Tallinn 1990 ja tänapäev. Nagu öö ja päev, üks on praeguses mõistes suht jube peldik.

Kõige kallimad ja paremad (allikas: Kaitse Kodu test) lihakonservid on Rannarootsi omad, tundub, et mäletan neid paremana, sest tootja koduleht annab koostise kohta sellise (võtsin kolm sorti, mida olen ise ostnud):
Sealiha omas mahlas: sealiha (80%), joogivesi, sool, tardaine E407, vürtsid, suhkur, säilitusaine E250
Veiseliha omas mahlas: veiseliha (40%), veisesüda (24%), joogivesi, kanalihamass (14%), sool, tardaine E407, vürtsid, säilitusaine E250
Kalkuniliha omas mahlas: kalkuniliha (60%), kanalihamass (20 %), joogivesi, sibul, sool, tardaine E407, vürtsid, säilitusaine E250
Aga miks mitte ka ülimalt kallis põdraliha: Põdraliha (69%), seakamar (10%), seapekk, sealiha, joogivesi, sibul, keedusool (1,6 %), maitseained, säilitusaine EE250,

Andmed saadud: http://www.rannarootsi.ee/tooted/konser ... uristieine

Selgituseks: tardaine - vajalik, et sellest ollusest saaks ilusa kallerdisega koos püsiv lihatükk, mis jätab kvaliteetse mulje. Tõenäoliselt sama asi, millega tehakse poe "sülti". Seakamar, seapekk on täiteks. Säilitusaine on seepärast, et ei raatsita energiat kulutada autoklaavimisele, lisaks peale korralikku autoklaavi on see pläga seal sees mitte kõige....khmm kultuursema välimusega. Kanalihamass on tavaliselt "kana koos saba ja sarvedega" hakkmasinast läbi aetud. Õnneks on Rannarootsi selline tootja, kes maitsetugevdajaid ja igasugu lihaparandusaineid ei kasuta.

Tegemist on kõige paremaks peetavate ja kallimate lihakonservidega täna poes. Tõesti, nad on hulga paremad kui nt Maagi "sealiha omas mahlas", kus on kummaline hall pläga ning lihasisaldus madalam (tõsi, hind on ka poole odavam). Veel odavama hinna läti asjadel lisandub sinna soja - see on selleks, et seal sisalduks rohkem vett (mis ei maksa).

Mis seda Tallinna 1990 puutub, siis keegi pole rääkinudki, et toome selle tagasi. Räägitud on hoopis sellest, et see suur progress toiduainetetööstuses polegi nii suur progress midagi.

[Kilo Tango]

Kuid ei saa jätta kommenteerimata, miks sa Trumm nii kangekaelselt klammerdud oma õigsusesse, jah sul on õigus, kuid osaliselt. Säästuka Läti odavkonservidest sa tõesti muud, kui kapju ja kõõluseid ei leia, kuid olemas on täiesti korralikud ja säilitusaine vabad lihakonservid. Need on ainult kallimad ehk valikute küsimus. Vene ajal oli piltlikult öeldes lihakonserviga poes kaks varianti, kas sprotid õlis või mitte midagi.
Teiseks, kui keegi tahab adekvaatselt võrrelda nõukaaega ja tänapäeva, võtku youtube-st video Tallinnast ala Tallinn 1990 ja tänapäev. Nagu öö ja päev, üks on praeguses mõistes suht jube peldik.

Kõige kallimad ja paremad (allikas: Kaitse Kodu test) lihakonservid on Rannarootsi omad, tundub, et mäletan neid paremana, sest tootja koduleht annab koostise kohta sellise (võtsin kolm sorti, mida olen ise ostnud):
Sealiha omas mahlas: sealiha (80%), joogivesi, sool, tardaine E407, vürtsid, suhkur, säilitusaine E250
Veiseliha omas mahlas: veiseliha (40%), veisesüda (24%), joogivesi, kanalihamass (14%), sool, tardaine E407, vürtsid, säilitusaine E250
Kalkuniliha omas mahlas: kalkuniliha (60%), kanalihamass (20 %), joogivesi, sibul, sool, tardaine E407, vürtsid, säilitusaine E250
Aga miks mitte ka ülimalt kallis põdraliha: Põdraliha (69%), seakamar (10%), seapekk, sealiha, joogivesi, sibul, keedusool (1,6 %), maitseained, säilitusaine EE250,

Andmed saadud: http://www.rannarootsi.ee/tooted/konser ... uristieine

Selgituseks: tardaine - vajalik, et sellest ollusest saaks ilusa kallerdisega koos püsiv lihatükk. Seakamar, seapekk on täiteks. Säilitusaine on seepärast, et ei raatsita energiat kulutada autoklaavimisele, lisaks peale korralikku autoklaavi on see pläga seal sees mitte kõige....khmm kultuursema välimusega. Kanalihamass on tavaliselt "kana koos saba ja sarvedega" hakkmasinast läbi aetud. Õnneks on Rannarootsi selline tootja, kes maitsetugevdajaid ja igasugu lihaparandusaineid ei kasuta.

"Tardainet" on eluaeg konservide sisse pandud kui neid kodus tehti. Samamoodi võiks kritiseerida sülti, et sinna on "tardainet" sisse pandud. Ka pandi põdralihale lisaks sealiha ja -pekki. Mina ei näe nende konservide koostises mitte midagi probleemset peale selle va säilitusaine. Sedagi ei tohiks konservis ilmselt eriti palju olla, aga ma olen nõus, et konservides ei tohiks seda üldse esineda. Samas muutub naatriumnitrit ohtlikuks alles siis kui seda üle kuumutada (kõrvetada), mida konserveerimisel ei saa teha.

[alari]

See "kohutav" E250 on naatriumnitrit, mida kasutati juba vene ajal. Paar kuud tagasi oli Eesti Ekspressis intervjuu ühe toiduteadlasega ning tema ütles, et ta pigem sööb nitrititega toitu kui nendeta toitu, sest nitritid tapavad botulismibaktereid

[Kilo Tango]

See "kohutav" E250 on naatriumnitrit, mida kasutati juba vene ajal. Paar kuud tagasi oli Eesti Ekspressis intervjuu ühe toiduteadlasega ning tema ütles, et ta pigem sööb nitrititega toitu kui nendeta toitu, sest nitritid tapavad botulismibaktereid

Kasutati juba Eesti ajal. Tsaari aja kohta ei tea, kuid ma ei imestaks.

[Siga]

Väikese paralleeli saab tõmmata NL-i 80-ndate aastate toitlustusprogrammi ( jah, lugupeetud nostalgitsejad, oli sellesarnane asi) ja praeguse kaubaasendusprogrammi vahele. Mõlemate eesmärk oleks ju põhimõtteliselt tootmine tasemel, mis rahuldaks sisetarbimist. Et kõigile jaguks, tuleb toota intensiivselt ja kitsas nomenklatuuris. Intensiivne tootmine põhjatule turule viib alati kvaliteedi alla. Nii oli N-liidus ja seda näeme ka praegusel venemaal just rahvale suunatud kaupade osas. Mis aga praeguse venemaa tootekvaliteedil kasvada ei luba ka tulevikus, on põllumajanduslike kõlvikute nappus. Miski 15% kogupindalast kõlbab intensiivseks tootmiseks ja seda on näruselt vähe sellise rahvaarvu ja ka logistiliselt üüratute vahemaade tõttu.
NL oli paremas seisus, anastatud territooriumidelt tuli hea kvaliteediga toidukraami sisse olematu hinna ja lõppematu voona. Lõpuks tuli puudu ikka, eksole?
Sestap tuleb venelaste toidukaupade asendusprogramm liigitada olemuslikult mitte majandustegevuse- vaid propagandavalda.

[Kapten Trumm]

Selle säilitusainega on lihtne - kodus tehtud konservidega juhtus ka igasugu asju, punni minekust botulismini. Botulism on ohtlik nali. Tuli see kehvast autoklaavimisest. Osavamad olid näpanud kuskilt säilitusaineid ja kasutasid neid. Autoklaavimine ehk steriliseerimine on kuumutamine üle vee keemistemperatuuri (vist kuni 2 tundi kuni 140 kraadi - panen mälu järgi). See eeldab vastavaid (surve)seadmeid (vesi auraks muidu ära nõust, keedupotis teha ei saa). Mis aga kõige hullem - see eeldab ka konservilt tasemel sisu, pakun et selle nõuka "mil-spec" seakonservi sisu tehti sel põhjusel kõrgema sordi sealihast, et kõik see värk seal seal kuumutamisega mingiks lägaks ei muutuks. Konserviga, kus on pool mingit madala sordi sealiha (mida paljalt müüa ei saa) ja ülejäänu mingit ebavajalikku jama, polegi säilitusainete vaba tootmine (ehk korralik autoklaavimine) üldse võimalik, tulemus ei oma lihtsalt mingit kaubanduslikku välimust

Teiseks käib korraliku steriliseerimisega kaasas korralik energiakulu. Odavam on keemiat panna.

[Kapten Trumm]

Väikese paralleeli saab tõmmata NL-i 80-ndate aastate toitlustusprogrammi ( jah, lugupeetud nostalgitsejad, oli sellesarnane asi) ja praeguse kaubaasendusprogrammi vahele. Mõlemate eesmärk oleks ju põhimõtteliselt tootmine tasemel, mis rahuldaks sisetarbimist. Et kõigile jaguks, tuleb toota intensiivselt ja kitsas nomenklatuuris. Intensiivne tootmine põhjatule turule viib alati kvaliteedi alla. Nii oli N-liidus ja seda näeme ka praegusel venemaal just rahvale suunatud kaupade osas. Mis aga praeguse venemaa tootekvaliteedil kasvada ei luba ka tulevikus, on põllumajanduslike kõlvikute nappus. Miski 15% kogupindalast kõlbab intensiivseks tootmiseks ja seda on näruselt vähe sellise rahvaarvu ja ka logistiliselt üüratute vahemaade tõttu.
NL oli paremas seisus, anastatud territooriumidelt tuli hea kvaliteediga toidukraami sisse olematu hinna ja lõppematu voona. Lõpuks tuli puudu ikka, eksole?
Sestap tuleb venelaste toidukaupade asendusprogramm liigitada olemuslikult mitte majandustegevuse- vaid propagandavalda.

Tegelikult võiks tõmmata venelased oma jalad tagumikust välja, maad on seal küllalt ja mullad viljakad (mustmullad ei vajagi erilist väetamist).
Aga see "a mne vseravnoo" ja pooleliitrine pudel on liigagi kultuuri osad - olid need juba omal ajal ja on ka täna.
Sest Eesti kivistel muldadel kasvatatud saadustega suurt venet toita on tegelikult nagu halb nali.
Aga ei suutnud nad omal ajal seda teha ega suuda ka täna - kuigi elu on neile mänginud kätte võimaluse, mida turuoludes naljalt ei juhtu.

[Svejk]

"Eesti poliitikas" läks kuumaks andmiseks suhkru- ja muul toiduteemal.
Tahtsin tegelikult (kummardus kaugeltuuriva suunas, tema hoiatab siin foorumis juba ammu segaste aegade tulekuga http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 49#p490649 http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 62#p490662)
teha teema "kust mida kui palju mis hinnaga kellelgil kodus on on ja mida peaks veel hankima", aga las olla see koos toitumisaruteluga üleüldse....

Niisiis avapauk kaptenile - palun... :

Sõltub. Kui ostad valmistoitu või poolfabrikaate, siis võib tõesti palju raha hakkama panna. Mina tegin eelmise aasta kevad-suvel läbi põhjaliku toitumisalase "kuuri" - kogu sellel perioodi jooksul panin kirja, mida ma sõin. Toitumisnõustaja vaatas üle ja muudkui kohendas/suunas kõrvalt. Juurikad (kaalikas, porgand, peet jms - kartulit vahel võib aga pigem piirata) ja ka roheline (salat, pea- ja hiinakapsas jms) ei maksa pea midagi (kui eksootikasse ei lasku). Neljaliikmelise pere peale on need kokku ~50EUR kuu.
Sama asi on tang- ja kuivainetega : tatar, riis, pudrud(täisterajahu) - nisu peaks vältima. Kaunviljad (herned, oad) - aastaringselt külmutatult saada (ei kaota toiteväärtust) üpris odavalt. Alla 50EUR kuu.

No kuule.
Valmistoit ja poolfabrikaadid pole väärtuslik toit, vaid toidutööstuse ülejäägid+hunnikus keemiat.
Üks suur poekotitäis tuleb kergelt 50 eurot 5-6 inimesele ja neid kotitäisi tuleb pigem 2 nädalas.
Seal hulgas on jahutatud liha 5-6 kg nädalas (20-30 eurot sõltuvalt kraamist), lastele 4-5 liitrit piima/keefiri, 2-3 kilo kalakraami (20-30 eurot, 3-4 pakki kanamune, kümmekond kilo köögivilja (15-30 eurot), 2 sixpakki mineraalvett (Värska originaal), hapukurk, hapukapsas. lisaks mõned pakid täisterakaerahelbeid. Kartulid on meil enda kasvatatud. 100 eur nädalas pole küsimus.

Nend helveste ja pudrudega tuleb odav siis, kui oled füüsiliselt aktiivne (nt teed füüsilist tööd). Kui stressad kontoris ja kaalukesega on juba probleeme, on ükskõik kui pruunid süsivesikud juba kurjast, sest need kõigutavad liigselt veresuhkrut (ja sellega tekitavad sellest suhkrust rasva tallele panekut).

Mis veel olen tähele pannud (olen põhimõtteliselt LCHF pooldaja ja 2-3 aastat igasugu analüüsidega ainult kinnitust saanud), et ka tüüpne Kaitseväe katla/paki toit on saadanast. Võib-olla 20-stele pole vahet, aga minu vanuses on, mul nt on päeva alguses natuke enda käima saamisega raskusi, kuid kui tuleb terve päev ringi trampida, siis märksa paremas vormis nooremad vennad kustuvad hulka enne ära kui mina (valgurikas toit põleb kaua). Mulle kahjuks söökladieet a'la 100 g liha päevas ja ülejäänud köögiviljad+süsikad hästi ei mõju, kaal hakkab kiirelt kasvama (proovitud ja loobutud). Lastel olen ka katsetanud - süsivesikuralli on kurjast. Mul 3 a poisil just proovisime naisega - kausitäis hommikust täisterahelveste putru moosiga ja vuhti, veresuhkur lendas kiirelt 8 kanti (muidu kõik korras) - vot sellise "tervisliku toiduga" need ülekaalus ja diabeedis lapsed tekivadki. Peale seda näidet arvas ka naine, et las poiss sööb issiga praemuna ja peekoniviilu hommikuti.

P.S. Kui keegi teab soodsat generaatorit - ükskõik siis kas diiseli või bensiiniga, millega saaks vähemalt 1000 vatise veeautomaadi tööle, ootan märguandeid privas...

[2korda2]

Hää, et see eraldi välja sai.
Minu dieedis nisujahu pole pea üldse (ainus erand mõnel nädalavahetusel pannkoogid - needki segajahust, mitte nisujahust). Valge suhkruga sama asi. Mul kulub pea 90% aastasest suhkrukogusest suvel maasika toormoosi tehes. Nimetatud moos omakorda ongi enam-vähem ainus, mida tarbin.
Ahjaa - süüa tuleb tihti - vähemalt 4 korda päevas. Lihtsalt vähem korraga (toidukorraks võib olla ka näiteks suur õun või paar peotäit marju). Suvisel ajal eriti hää, kui saad oma aiast põõsalt võtta - ise korjates läheb aega ka, ei jõua suurt kogust suhu ahmida Vett jõin oluliselt rohkem, kui varem - lisaks toiduga saadavale 1-2l päevas (sporti tehes või muidu füüsiliselt rahmeldades rohkem). Selle tarvis hoidsin külmikus suurt kannu, milles piparmündivars/kurgi koored/sidruniviil. Peale kallasin tavalist kraanivett.
Tüüpilise nädalas korra liigutava kontoriinimese jaoks piisas täiesti, et pea 110kg kaaluv mees langetaks kaalu 2kg kuus.

Kui me ülaloleva aga paneme "viimsepäevavarud" võtmesse, siis need kahjuks eriti kokku ei käi - viimsepäevavarud peaksid olema suure energiasisaldusega ja kauakestvad. Värske kraam kaua ei kesta ja enamasti on lahja ka. Külmetatud köögiviljad (eeldusel, et elekter säilib), suitsetatud kala ja liha sobib hästi aga vajab siiski regulaarset värskendamist, kuivained, konservid.

Generaatorid - 1kW pole eriline suurus. Sellise peaks tööle saama suhteliselt suvalise "sangadega" generaatoriga (vt kasvõi ehituslaenutustes olevaid).
Ses mõttes on vihje muidugi õige, et viimsepäeva korral tekib kiirem probleem just puhta veega - kooguga kaev vanaema juures maal kaalub sel juhul üles kõik netiühendused jms tänapäeva mugavused Kui kogu pere vanaema juurde ei mahu, siis võiks vähemalt vaadata endale mõned suuremad suletavad anumad puhta vee toomiseks.