"Eesti õhuvägi"

[Kapten Trumm]

Kui seatakse eesmärgiks Mach 0,7 kiirus, siis patrullimiseks on ilmselt tsehhi ime asemel mõtekas võtta hoopis turbopropiga Pilatus PC-21, seda on ilmselt odavam pidada, ei vaja korralikku lennuvälja jne. 4 Sidewinderit kannatab ka ära

http://www.pilatus-aircraft.com/html/en ... L6ID=0&L=3

Piiri rikkuvaid reisilennukeid ei saa kimbutada nagunii kummagiga, sest reisilennuk lendab üle 800 kmh ning mõlemast kõrgemal. Ka läheb kõrguse võtmiseks vähemalt 10 minutit aega ja selle ajaga on "objekt" ammu kadunud.

Selles klassis pole põhimõtteliselt vahet, kas kiirus on 620 või 720. Kätte sellega peale kergelennukite või kopterite nagunii midagi ei saa.

Arenenud riigid kasutavad seda hävituslendurite õppeks reaktiivlennuki asemel, sest tema lennuomadused on praktiliselt samad.

[Würger 190G]

Airtech CN-235 transportlennuki baasil on loodud nii relvastatud kui ilma relvadeta patrulllennukid. Selline lennuk ning tema relvastatud patrull variant lahendaks nii transpordi kui ka merevaatluse küsimused.


There are three hardpoints under each wing that can carry Harpoon anti-ship missiles. The Indonesian maritime patrol version can be fitted with two Mark 46 torpedoes or Exocet M-39 air-launch anti-ship missiles.

[Soobel]

No kui juba propilennukeist kõnelda, eelistaks mina juba FW190 replikaid. Huvitav, kui palju see relvi kannaks?

[Kapten Trumm]

Turpoprop on kiirendusomadustelt järelpõletita reaktiivile kõige sarnasem, kuid bensiinimootorist märgatavalt ökonoomsem.

Mis puudutab tehnoloogiat ja väljaõppevõimalusi edasi, siis kabiin, juhtseadmed ja man-machine interface poolest vastab L-39 heal juhul Mig-17 tasemele, Pilatus F-16 tasemele (otsustage ise)

L-39


Pilatus PC21


Kahte asja ilmselt võrreldagi raske, ilmselt on lennukite hinnavahe kahekordne, kuid pildile vaadates on ka näha, et raha küsitakse asja eest.

[liivhillar]

Mitu Mi-8, L-410 Eesti Piirivalve Lennusalgas on? Millised modifikatsioonid?

edit: paar pilti an-124 Tallinnas:
1 2 3 4 5 6 7

[Kapten Trumm]

Selle nädala alguses toimus Balti riikide parlamentide riigikaitsekomisjonide esimeeste miskise komitee koosolek, kus võeti vastu ühine otsus teha kõigi kolme riigi valitsustele ettepanek alustada tegevust õhuturbeküsimuste lahendamiseks

Riigikogu RKK esimees Velliste rääkis igatahes uudistes, et Eestile oleks vajalik oma lennueskadrill 24h valmisolekus.

Niiet jää on liikuma hakanud.

[Maximus]

Loodame,kuigi taolisi ,,istumisi''on ka varem olnud.Toimusid need küll enne NATOga liitumist.

[Kapten Trumm]

Natuke pilte teiste vaeste NATO uusliikmete tegevusest lennundusrindel

DASA moderniseeritud Rumeenia Mig-29 Sniper kokpit


(minuarust oleks võinud ka radari parema panna)

Poola esimesed F-16 Block 52 on valmis
http://www.f-16.net/gallery_item93515.html

Ungari ostetud tutikas Gripen


Kuidagi piinlik tunne tekib (tegemist sama vaeste riikidega, kes said NATO-sse koos Eestiga).

[Kapten Trumm]

Vahepeal (jaanuaris) suleti asutus nimega F-4 Fluglehrcentrum Hopsteni lennuväebaasis Saksamaal. Sellega lõpetas Luftwaffe ametlikult F-4 lendurite ja mehhaanikute koolitamise enda tarbeks. Võib vaid arvata, kui palju kalli raha eest koolitatud seltskonda sealt järgi jäi.

Baasist on pikem artikkel siin
http://www.acig.org/artman/publish/article_482.shtml

Kui lennukeid vaadata, siis tasub tähele panna, et osa lennukid on tumehalli ninaga ja osad kreemika ninaga. See uuendatud variant on kreemika ninaga.

Pildil viimase F-4 ametlik fly-out


Muid lahkumistseremoonia pilte
http://www.acig.org/artman/publish/article_549.shtml

[FW Anton]

Kui Saksamaal pandi õppekeskus kinni, siis kus saaks Eesti personal väljaõppe kui peaks otsustatama siin F4 kasuks?

[Kapten Trumm]

Ühe eskadrilli väljaõppeks pole ilmselt eraldi keskust tarvis, inimesed ja know-how liikusid lihtsalt tegeveskadrillidesse.

F-4 kasutab ka aktiivselt Türgi.

Kommentaar oleks lihtsalt selles mõttes, et kui sellel suunal tegutseda, siis nüüd on viimane aeg. 5a pärast on see knowhow kadunud. Kui nt sakslased peaks neid ise 2-3 aasta pärast pakkuma, siis on juba vähe hilja.

Kui aga ollakse seisukohal, et sama töö tehakse ära L-39 või Javeliniga (milles küll sügavalt kahtlen), siis pole muidugi kiiret kuhugi. Neid tsehhi naljalennukeid toodetakse harrastuslenduritele ilmselt veel mõnda aega ning Javelin on alles toores idee.

Igatahes Türgi AF tõi omad F-4-d AMARCi romulast 80ndate alguses (USAF vanad) ja kavatseb neid kasutada 2030 aastani.

[FW Anton]

Mind häirib tugevasti sõna "eskadrill". See sõna on venelaste avaiatsiooni terminoloogiast. Teised riigid sellist sõna ei kasuta. Eskadrillile on olemas ka eesti keelne vaste "salk". Kui palju võiks meil ühes salgas olla siis lennukeid?

[Kapten Trumm]

Eesti oludes 10 lennukit, millest kõik on lahingulennukid. Eraldi õppe-treeninglennukite puhul siis ilmselt 12.

Eskadrilliga on muidu pudru ja kapsad, saksamaal on Geschwader umbes polgu moodi asi ja suurim üksus ongi JG ehk Jagdgeschwader, Tornadodel
JBG ehk Jagdbombergeschwader.

F-4F ICE ehk nn graunase (halli ninaga) on praegu käigus 2 JG-s

JG 71 Richthofen (sama üksuse masinad olid ka Tallinnas) Wittmundis
JG 74 Neuburgis.

Musta ninaga ehk nn "schwartznase" F-4F on tänaseks Tornadoga asendatud. Must ei kanna muid rakette peale AIM-9L ja on tegelikult pommitaja. Neid tehti kokku 40 masinat ehk ca 1 JaBo Geschwader

Graunasesid tehti kokku 110 masinat, neist on käigus ilmselt pooled ehk kahe polgu jagu.

Mingi osa oli neid ka USA-s, kus kuskil kõrbes toimusid hiljutise ajani õhulahingukoolitused USA Red Flag'i instruktorite käe all.

Saksa F-4 konfi koos oma meeskondadega peetakse praeguse hetkega kõige kõvema lahinguvõimega F-4 üksuseks läbi ajaloo, eelkõige tänu elektroonikale ja relvadele (võimsaim õhk-õhk relvastus sellel masinal) ning ehtsaksalikult heale taktikalisele ja piloteerimisoskusele.

Väärt masinate saatus on ilmselt USA-s olla lendavaks sihtmärgiks QF-4. 2012 aastaks jääb seal plaanerile ilmselt ca 2000 tundi lennuressurssi veel. Eelmine detsember sai kõige vanem masin täis 7000 tundi, moderniseerimise käigus tugevdatud plaaner olevat arvestatud 10 000 lennutunnile. Kuna nendega suuri ülekoormusi ei tehta, siis ilmselt on türklaste plaan 2030 aastani vastu pidada üpris reaalne. Sellisel juhul läheb F-4 ajalukku kui maailma kõige kauem relvastuses püsinud reaktiivhävitaja (enamik neist kestab ilmselt 50 aasta vanuseni). Võrdluseks - sama aja Mig-21 kestis vaid 2500 tundi.

Enne seda teemat ei teadnud ise F-4st midagi, sai isegi raamatud ostetud ja mida rohkem uurida, seda rohkem fänniks muutun

Niiet monument selle lennuki loojale.

[FW Anton]

Kui sakslaste terminoloogia juurde tulla, siis Geshwader = eskaader koosnes gruppidest, mis omakorda koosnesid Staffelitest = salkadest

[toomas tyrk]

Mind häirib tugevasti sõna "eskadrill". See sõna on venelaste avaiatsiooni terminoloogiast. Teised riigid sellist sõna ei kasuta. Eskadrillile on olemas ka eesti keelne vaste "salk". Kui palju võiks meil ühes salgas olla siis lennukeid?

Läheb küll antud teemast välja (on küll eesti õhuväest, aga mitte tehnikast ), kuid parandaks siiski mõned väärarusaamad.

1. Esquadrille on siiski prantsuse algupäraga termin. Ning seal maal kasutusel tänase päevani.

2. Eskadrilli eesti keelne vaste ei ole siiski salk. Kui vaadata ajalooliselt lennuüksuste nimesid ning nende suurusi, siis
- kõigepealt formeeriti lennuvägi poolrooduna (mis hiljem sai rooduks) Inseneriväe alluvuses. Nii poolrood kui rood koosnesid lennusalkadest ja neid oli vaid kaks - maalennusalk ning merilennusalk. Täpset lennukite arvu kummaski on väga raske hinnata, kuna sel perioodil oli pidevalt enamus lennukeist kas kastides või remondis
Väikese segaduse külvamiseks oli olemas veel ka diviisi nr 1 lennusalk, mis koosnes vaid ühest lennukist (hiljem lühikese perioodi vältel ka kahest) ning oli ainukeseks Vabadussõjas lahinglende sooritanud üksuseks.
- roodust sai (oli vist 1922) Lennurügement, mis koosnes just nimelt eskadrillidest. Sel perioodil oli ka lennukool näiteks eskadrilliks Lennurügemendis. Ning eskadrilli suuruseks oli enamasti just ca 10 lennukit, või veidi vähem või veidi rohkem...
- 1930. a. Lennurügement likvideeriti ning kõik tema allasutused said iseseisvateks väeosadeks. Ning lahingüksuseid nimetati siis divisjonideks (tegelikult oli divisjoni nimetus vist juba varem kasutusse jõudnud). Mis oma suuruselt olid endiselt ca 10..12 lennukit. Ning omakorda divisjonid koosnesid lennusalkadest. Lennusalk enamasti 3 lennukit, igas divisjonis oli kolm või neli salka.
Erandiks oli merilennusalk, kus oli vist 6 lennukit.
- salga suuruseks sai järsku ca 10 lennukit II Maailmasõja päevil, mil eestlased tõlkisid saksa Staffeli salgaks...
- tänapäeva eesti lennuüksustes on lennusalk suuruselt siiski vist lähemal Eesti Vabariigi aegsetele arusaamadele (nt Piirivalve Lennusalk - 2 lennukit ja 1 kopter), kuigi selle põhjuseks vist pigem lennuvahendite endi puudumine...