Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Roamless]

Seda on propagandas juba mõnda aega täheldada - "Eesti on kaitstud" eesmärgi saavutamise järel algab "julgeolek sõltub sisejulgeolekust" makaroni-kampaania.
Ka siin foorumis on seda juba märgata.

Ise riputad makarone kõrva praegu. Sisejulgeolek on juba ammu longanud kahte jalga. Kas polnud mitte sina, kes teises teemas valjult teatas, et miks politsei ei uuri, miks patrull tuleb pool päeva jne. Vaielda võib, kas politseile on vaja mingeid kalleid soomukeid või teha ristkasutust Kaitseväega, kuid reaalsus on see, et tänu napile inimressursile on näiteks politseipatrullid osaliselt juba mehitatud vabatahtlike ehk abipolitseinikega ja saatest Krimi sai nähtud juba natukene kurioosumi valdkonda kippuvat asja, kus politsei autopatrull koosnes ainult abipolitseinikest. Kui sa natukene tunneksid inimesi, kes asjas sees on, siis teaksid, et politseivõimekus on meil nii piiri peal, kui olla saab. Sisejulgeoleku lisarahastamise vajadust on tõdenud ka erinevad auditid, mis selles vallas on tehtud.

[Roamless]

Lihtsalt olles KV eluga tiba paremini kursis, ei suuda küll mõista, miks peetakse otstarbekaks varustada joodikuid ohjav politseipatrull Skoda Octavia Combi 4x4 2,0TDI-ga (letihind kisub 30 tuhande kanti), kui sinna käraks 15-tuhhine Toyota Auris ka suurepäraselt, olles poole odavam?

Näide sinu makaronide riputamisest, Skoda Octavia Combi 2,0TD hind politseile jääb mahuostu korral pigem 15000 euri kanti, kui mitte vähem. Samuti on ta letihind ca 22 000, aga mitte 30 000 (politsei ei osta endale kõigi lisadega autosid). Mis puutub Corollasid, siis neid on konstaablite autodena veel teenistuses, aga politseiautodele on kehtestatud teatud nõuded ja ning Octavia on pigem väiksem keskklass, kus juba ca 130 kilone ülekaaluline nn keskmine Eesti mees ei taha hästi taha ära mahtuda, rääkimata Corollast.

Miks antakse isikkoosseisule päris kalleid Haixi ja Magnumi saapaid, kui KV saab hakkama samadega, mida sõduritele antakse (30 eurosed)

Seda küsi riigihanke korraldajatelt, muide politsei saapad on valitud ka politseinikelt arvamust küsides, mitte pole tegu "korruptsiooniga".

Miks kõik pisiasjad on lahendatud palgalise kaadriga (kes nõuab pidevalt palka ja paremaid riistasid), kui nt joodiku kongi toppimisega saavad väikse väljaõppe järel ka ajateenijad hakkama?

Kui igatsed SORi taga, siis ka sellest teemast on küllaldaselt räägitud st abipolitseinike süsteem on tunduvalt mõttekam, kui vähese väljaõppega ja motivatsiooniga ajateenijad.

Miks oli vaja likvideerida sõjaväestatud päästeüksused, kui on näha, et raha ei jagu kutselistele komandodele.

Kas sõjaväestatud Päästeüksus oli sinu arvates tasuta. Ka on suuremate õnnetuste korral kutsutud appi ka Kaitsevägi ja Kaitseliit, seega eraldi üleval hoida suurõnnetusteks "sõjaväestatud päästeüksust" pole rahaliselt mõttekas, eriti kui on olemas juba toimiv vabatahtlike päästjate süsteem, lisaks saab vajadusel kaasata Kaitseväge ja Kaitseliitu.

[Kapten Trumm]

Senikaua, kui sisejulgeolekus jätkub selline raha põletamine nagu täna (eelkõige kutselisel kaadril põhinev personalisüsteem), jäävadki nad vinduma.
Täna võib sinna leida paarsada miljonit ja 3-4 aasta pärast räägime sama juttu, lihtsalt tööjõuturul palgad kasvavad kiiresti ja koos sellega kaob taolise ülejõu käiva personalimudeli viimanegi jätkusuutlikkus.

KV oleks täpselt samas seisus täna, kui 2005 paiku oleks Ligil ja ministeeriumiametnikel õnnestunud läbi suruda palgalise kaitseväe plaanid. Täna ei oleks me Lätist targamad ja lisaraha ei annaks keegi, sest kõik saavad suurepäraselt aru, et see ei lähe mitte sõjavõime kasvuks, vaid nt palgatõusudeks ja teenistustingimusteks, sest kaader taoliste tingimuste ja riistadega, nagu meil täna ajateenijatele pakkuda on, vaevalt nõustub.

[Lemet]

kus juba ca 130 kilone ülekaaluline nn keskmine Eesti mees ei taha hästi taha ära mahtuda, 

Et siis EP koosneb rõhuvas enamuses sellistest??? Nu-nu.

[Kapten Trumm]

Lihtsalt olles KV eluga tiba paremini kursis, ei suuda küll mõista, miks peetakse otstarbekaks varustada joodikuid ohjav politseipatrull Skoda Octavia Combi 4x4 2,0TDI-ga (letihind kisub 30 tuhande kanti), kui sinna käraks 15-tuhhine Toyota Auris ka suurepäraselt, olles poole odavam?

Näide sinu makaronide riputamisest, Skoda Octavia Combi 2,0TD hind politseile jääb mahuostu korral pigem 15000 euri kanti, kui mitte vähem. Samuti on ta letihind ca 22 000, aga mitte 30 000 (politsei ei osta endale kõigi lisadega autosid). Mis puutub Corollasid, siis neid on konstaablite autodena veel teenistuses, aga politseiautodele on kehtestatud teatud nõuded ja ning Octavia on pigem väiksem keskklass, kus juba ca 130 kilone ülekaaluline nn keskmine Eesti mees ei taha hästi taha ära mahtuda, rääkimata Corollast.

Räägi siis Corolla puhul ka hulgihindadest.
Lihtsalt selline autopark on üks näide PPA liialdustest.
Teenistusvahendite valikust väga rahapuudust küll ei paista. Eks see ole ka põhjendatud, sest tegu pole SP ajateenijatega, kellele võib 1979 logiseva G-mersu anda ja ülesandele saata. VW Caravelledest, millega käiakse samuti peretülisid lahendamas, pole veel räägitud.

Kui igatsed SORi taga, siis ka sellest teemast on küllaldaselt räägitud st abipolitseinike süsteem on tunduvalt mõttekam, kui vähese väljaõppega ja motivatsiooniga ajateenijad.

Olen näinud neid (tänaseid SP ajateenijaid) tegevuses, ära aja sellist jama. Muide, KV väljaõpe 1990ndate alguses oligi tänases kontekstis jama. Nagu olid ka vastloodud politsei oskused. Katsuks ikka tänases kontekstis püsida.

Samuti on ta letihind ca 22 000,

Ei ole, on 24 000 ja üles (lõpeb 30 juures). Erasektoris aetakse selliseid asju 14 tuhat jaehinnas maksva Peugeot Partneriga (käiakse kunde juures ja viiakse "kaup" ära).

[Roamless]

kus juba ca 130 kilone ülekaaluline nn keskmine Eesti mees ei taha hästi taha ära mahtuda,
Et siis EP koosneb rõhuvas enamuses sellistest??? Nu-nu.

No leidsid ühe koha millest kinni hakata, kuid tegu oli lihtsama näitega. Küsiks üldises plaanis, kas ma siis valetan, võiksid kõik väited ümber lükata. Lisaks mõtlesin peale politseinike ka politsei kliente (kiiruseületajad jne). Olen oma silmaga näinud, kuidas ca 65 aastane 190 cm 130 kilone mees on ennast Octavia tahaistmele püüdnud istutada. Ei tahtnud õnnestuda kuidagi Muide Trumm tegeleb siin tugevalt "makaronide kõrva riputamisega". Politseinikud ise sooviksid Superbe st Octavia tundub kitsukesena ja ega mõned politseinikud ise on juba ca 120-130 kilosed kahekesi Octavias Ja Corollasid on teenistuses, kuid patrullautodel on teatud nõuded ja neile Corolla ei vasta. Pigem võiks ju juba pakkuda Daciat, ruumikust oleks , ainus probleem on, et politseis autodele antava "valuga" lendavad need laevad laiali juba esimesel aastal.

Samuti on ta letihind ca 22 000,
Ei ole, on 24 000 ja üles (lõpeb 30 juures). Erasektoris aetakse selliseid asju 14 tuhat jaehinnas maksva Peugeot Partneriga (käiakse kunde juures ja viiakse "kaup" ära).

Trumm sa ikka lugesid, millised on hinnad mahuostu korral ja äkki linkad siia ka Octavia hinnakirja, tuletan meelde, et politseautod on Basic varustuses. Ei ole Ambition vaid tõenäoliselt ala mingi Active, et ise väänad tagapingil aknaid ka alla, ei mingeid elektriaknaid. Seega, kui ostad ja letihind ütleme ca 21500, siis juurde läheb ca 500 metallikvärv ja teine 500 ARK, turvapoldid ja muu mudru, lisaks tehakse ka tavaliselt 1000-1500 allahindlust, et kokkuvõtvalt ongi 21500 lõplik letihind.

[Kapten Trumm]

Pole mõtet koma n******.
Lihtsalt PPA otsustest ei paista just välja suurt kokkuhoiusoovi, on resümee. Olukorras, kus kohad on täitmata ja pühiülesanne lonkab kahte jalga, on tiba naljakas mõnda asja vaadata. Kui KV-s sõidaks kompaniiülemad metsas ringi tutikate G-mersudega, siis küsiksin mina täpselt samu küsimusi ka KV kohta. Aga näe ei sõida.
Paljud autod on üldse ime, et meil sõidavad. Kui KV jagaks ajateenijatele 160 euroseid Haixi saapaid - sama jutt. Jne jne.
Summad võib-olla pole primaarsed, kuid on heaks suhtumise indikatsiooniks. Eesmärgiks polegi suur löögijõud väikse rahaga.

Selle taustal SM jutt, kuidas kõik kõrbeb - on variserlik. Kõigepealt tuleks peeglisse kriitiliselt vaadata, kas see, mis tehakse on ikka õige või lihtsalt pannakse vanast inertsist edasi, tahtmata või suutmata tunnistada, et kurss viib eikuhugi. Antud teenistusmudeli tupiktee on lõunanaabrite armeedes ära katsetatud juba - ja Leedu sai kõige ennem asjast aru. Läti pole veel taibanud. Järgmisena jäävad löögi alla sisejulgeoleku asjad - põhjusel, et VF kasvavale survele kutselises süsteemis piiratud personaliga ei ole sellele võimalik kaua enam vastu seista (kasvõi sellega, et pole piiril patrullijaid piisavalt), sest ühel hetkel hakkab kvantiteet oma kvaliteeti looma. Patrullil võib olla viimasepeal tehnika ja kõrged palgad, kuid kui tuleb olla korraga neljas kohas, siis pole sellest suuremat kasu.

KV paraku ei saa erinevalt PPA-st teha asju tegematajätmise meetodil, kui pataljonil peab olema MP patarei, siis ta peab seal lihtsalt olema, muidu on kogu tulemus olematu. PPA-s aga arvatakse, et jätame pisemad asjad lihtsalt tegemata ja laiutame käsi - rahapuudus. Kuigi jalaväel on gore saapad ja moodsad kiivrid - noh miinipildumisega jätame ressursipuuduses tegelemata.

[kangelaspioneer]

2016 vaatan ajateenistusse jõudjate ja ajateenistusest väljalangejate arvu. Esimene langeb, teine tõuseb. Nii mõlemad, viimased aastad. Ja siis jälle juhuslikult loen ja kuulen ümbrikupalga kasvu trendist.
Võimalik, et "action" tutvustusega ajateenistusest, tõstaks me kodanikes ka üldist kohusetunnet ja vastutust ... aga ma eriti ei usu.
Fucs on osav või äkki mõni teine - kas kuskil oli võrdlus riigikaitse õpetuse läbinute suhtest ajateenistuse läbinutega?

Erinevatest internetifoorumitest loetu põhjal selgitan (ennekõike endale) seda kodanike vastutustunde langust järgmiselt: Estonian Air, Saaremaa laevad, Eesti Energia projektid Utah's, Rail Baltic ja mingil määral ka pagulaste temaatika näitavad, et riik ei oska rahaga midagi mõistlikku peale hakata, lausa otsib auke, kuhu seda panna. Kodanik/ettevõtja tahaks oma teenitud vahendeid pigem ise kasutada, seega ongi huvide lahknevus olemas.

[Kapten Trumm]

Mis puudutab seda ajateenistust vs kutselist, siis on veel üks konks, mida peab arvesse võtma.
Selleks, et mehitada nt mingi valmisolekukohustusega post kaadriga, on vaja miinimum 4 inimest palgata. Ületunnid jne.
Selleks, et mehitada see ajateenijaga, piisab kahest. Miks? Sest ajateenija on võimalik ööpäev ringi häirekorras voodist välja lüüa, kaadriga sedasi teha ei saa. Kaader praegu ei taha isegi mingi "valmisolekutasu" eest kodus istuda (Päästeamet). Miks kahte on vaja? Käivad nädala kaupa, üks on nädala valves, teine nädala puhkab (kodus).
Piirivalve puhul täiesti arvestatav tegur. Aga miks mitte ka mingi politsei reageerimisjõudude puhul, päästes jne.

[tommy]

Vaielda võib, kas politseile on vaja mingeid kalleid soomukeid või teha ristkasutust Kaitseväega......

See ristkasutamine on muidu tore idee ja tavaolukorras igati toimiv.
Pigem peetakse siin silmas olukorda, kus ka kogu KV seisab nn. high alert.

Hallil ajal on Sisemin. igal juhul esimene reageerija ja neile tekkinud vajadus teatava "sandarmeeria-tüüpi" üksuse järele võib olla igati adekvaatne. Loomulikult mitte nii, nagu kunagi ajateenistuse baasil.

Kui K-Komando suurendamine ja PV eriüksuse loomine(pluss veel mõned väiksemad lükked) on heakskiidu saanud, lisaks pidev kokkuharjutamine omavahel ja teiste struktuuridega,...siis vajaminevas varustuse/relvastuse nimekirjas on paraku puudujäägid ilmsed.

[EOD]

Kui igatsed SORi taga, siis ka sellest teemast on küllaldaselt räägitud st abipolitseinike süsteem on tunduvalt mõttekam, kui vähese väljaõppega ja motivatsiooniga ajateenijad.

SOR-s saadud väljaõpet loeti piisavaks, et pärast ajateenistust asuda tööle politsei nooremametniku ametikohale. Lisaks saadud praktiline patrullteenistuse kogemus. Politseisse tööleasumisel küsiti ka SOR-st iseloomustust, mis vähendas mittesobivate isikute politseitööle sattumise võimalust.
Kas on mingi alus ka väita, et SOR ajateenijatel oli vähene motivatsioon? Mina väidan isiklike kogemuste põhjal vastupidist.

Tulekahju on lihtsam ära hoida kui kustutada. Ida-Virus "oblasti" moodustamise hoidis suurel määral ära just SOR kohalolek. Nagu Odessas ja Mariupoliski, kus mitte armee ei takistanud "vabariikide" moodustamist. Donetskis ja Luganskis aga lasti alguses Vene agentidel ja nende kohalikel käsilastel initsiatiiv haarata ning tagajärgi näeme kõik. Ei aidanud enam lennukid, kopterid ega tankid.

[kangelaspioneer]

Miks kõik pisiasjad on lahendatud palgalise kaadriga (kes nõuab pidevalt palka ja paremaid riistasid), kui nt joodiku kongi toppimisega saavad väikse väljaõppe järel ka ajateenijad hakkama?

Kui igatsed SORi taga, siis ka sellest teemast on küllaldaselt räägitud st abipolitseinike süsteem on tunduvalt mõttekam, kui vähese väljaõppega ja motivatsiooniga ajateenijad.

Miks oli vaja likvideerida sõjaväestatud päästeüksused, kui on näha, et raha ei jagu kutselistele komandodele.

Kas sõjaväestatud Päästeüksus oli sinu arvates tasuta. Ka on suuremate õnnetuste korral kutsutud appi ka Kaitsevägi ja Kaitseliit, seega eraldi üleval hoida suurõnnetusteks "sõjaväestatud päästeüksust" pole rahaliselt mõttekas, eriti kui on olemas juba toimiv vabatahtlike päästjate süsteem, lisaks saab vajadusel kaasata Kaitseväge ja Kaitseliitu.

Et siis KV ajateenijad on vähese väljaõppega ja madalalt motiveeritud? Tänasel päeval on minuteada teenistust lõpetavate ajateenijate hulgas tegevväelaseks astujate hulk (oma koduväeosas) suurem, kui täitmata kohtade arv, sõjakooli kursused samuti ühed aegade suurimad (ning samas ka tase kõrge). Madalat motivatsiooni peegeldavad näitajad? Mis sunnib meid arvama, et ajateenistuse läbimisel PPA-s või PA-s sama moodi ei lähe?

KV ja KL abistamine suurõnnetustel. Millisel aastaajal meil peamiselt metsatulekahjud on ja palju meil sel ajal mingisugusegi väljaõppega ajateenijaid rivis on?
Ca 10 aastat tagasi oli meil rivistus, kus jagasime värskelt saabunud ajateenijad rühmadesse, et keeleoskajaid ja mitteoskajaid, harituid ja mitteharitud ühetasa oleks. Rivistuse lõpus kirjutasin oma rühma ajateenijate arvu pastakaga käe peale ning läksin selle kambaga metsa kustutama. Ma ei teadnud poiste nimesid ega nägusid ega ka seda, millised nende kogemused on ega ka seda, mitmel neist õietolmu vastu allergia on. Kõlab nagu plaan?

[Martin Peeter]

Seda on propagandas juba mõnda aega täheldada - "Eesti on kaitstud" eesmärgi saavutamise järel algab "julgeolek sõltub sisejulgeolekust" makaroni-kampaania.
Ka siin foorumis on seda juba märgata.

Nõus. Ja samas on need väited üsna põhjendamata. Kui teha lihtne kvalitatiivne riskianalüüs ja hinnata riski realiseerumise tõenäosust ning raskusastet kümne palli süsteemis, lõpuks tulemused korrutada, siis üle 8 punkti riske me eriti palju ei saa. Lisaks kulub suur hulk raha poliitilistele valikutele ning mõttetule bürokraatiale. Nii näiteks näeb prioriteedi "koduvägivalla vastane võitlus" rakendumine välja järgmiselt.

Tüüpjuhtum: Valera tuleb purjuspeaga töölt koju. Tema naine, Galja, sõimab ta läbi. Kui Valera midagi vastu kobiseb, siis kutsub Galja talle politsei. Politsei tõdeb, et kohapeal toimus sõnaline konflikt, kellegi suhtes füüsilist vägivalda ei rakendatud, Valera on purjus ja kas kodus olid lapsed ning peale seda peab täitma hunniku pabereid, informeerima kohalikku omavalitsust, teostama järelkontrolli jne.

[Kapten Trumm]

Mehed, nendel "ajateenistus vs kutseline" teemadel läheb üks asi rappa - nimelt ajad, mil politseipatrulle, piirivalvet ja päästet ajateenijatega tehti, on üsna kaugete mägede taga, ka kvaliteedilt. Nüüd on ajad edasi läinud. Lõpp-produkti tase on kõvasti tõusnud. Me oleme õppinud õpetama, nii pedagoogikateadmiste kui isikliku eeskujuga. Meie reakoosseis on kaugelt paremini õpetatud, motiveeritud, juhitud, pestud-kustud ja kammitud.

Seepärast on kaunis ainetu võrrelda 1994. a piirivalvurit, SOR või KV reameest vastavalt tänase kutselise piirivalvuri, politseiniku või skaudiga. Kui me tänaste õpetamis- ja juhtimisoskuste ja -võimaluste juures võtame eesmärgi näiteks luua sõjaväestatud politseiüksus, siis selle tase saab ka SOR veterane üllatama, olen selles üsna kindel. Egas see igapäevane higistamine teenistuses päris niisama pole olnud.

Sestap, ärge palun tooge taolistel teemadel näiteid "1992 lontkõrvadest piirivalvuritest" või "1994 alamotiveeritud SOR-ist".
Väljaõpe, mida suudame täna anda nt 4-6 kuuga normaalsele 18-20 aastasele sõdurile, on päris kindlasti vähemalt samal tasemel (kui mitte ületab) vastavate alade EV-s koolitatud kaaderkoosseisu tollal (kes sai täpselt samamoodi oma "profid oskused" paarikuulistel kiirkursustel).

"Motiveeritud heal tasemel profid" vs "motiveerimata loll ajateenijate mass" on poliitikute/ametnike loodud rumal klishee, ei enamat, mida palgaarmee-amoki ajal ohtralt pruugiti ja mis siin on kindlasti osale rahvale alateadvusse kinnistunud.

[Lemet]

Molekul ja Vello Kala HS kolumnist Eesti osast Soome ja USA kaitsealase koostöö kihvakeeramisel ja transponderitest.

http://podcast.kuku.postimees.ee/2016/0 ... 016-09-06/