Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Kapten Trumm]

Siin oli vahepeal teemaks ajateenijate kasutamine tuletõrjujatena.
Nüüd siis selline pisike samm:

http://parnu.postimees.ee/3845957/ajate ... tekomandos

Samm õiges suunas?

Ja on küll, väga õige samm.
Ma meenutan omaaegseid andmisi siin, kui oli juttu tänasest kaitseväe ajateenistusest kõrvalejääjate rakendamisest.
Ei saa, tööpataljoni taasloomine, ei tasu ära jne jne.....
Saab küll kui tahetakse - ja peagi saab PA aru, et neist on omajagu abi palgaprobleemides vaevleva asutuse töö ära tegemisel.

[Kapten Trumm]

Vahepeal ka Helmest positiivsemas võtmes. Natukene kahtlane on see sõjaväestatud piirivalve teema, sest paralleelstruktuur tuleks jälle uuesti nullist luua ning kust saaks inimesi ja raha, kui juba praegu on PPA-s sellega suht tuuga. Kardan, et kui Trump peaks pukki saama, siis ka USA-lt 5 miljoni saamine oleks suure küsimärgiga, rääkimata 500 miljonist.

Sõjaväestatud piirivalve ei oleks mõistlikus teostuses mingi paralleelstruktuur, vaid võiks välja näha nii, nagu eespool kirjeldatud tuletõrjeteenistus toimub. Igas allüksuses (komandos, kordonis) on lihtsamaid ja keerukamaid töid. Kui teha mõistlik tööjaotus, siis on päris raudselt ka ajateenijate (kes nt KV ei mahu või ei sobi) kasutamine. Neile tuleb anda alguses muidugi teatud baasväljaõpe, aga muu on töö käigus õpitav. Kindlasti on siin leevendust kaadripuudusele, tekitame tuleviku värbamisvälja (mis kutselistel teenistustel alati suur probleem on) ja kindlasti kutselised virisevad ka vähem, kui nähakse, et nende töö võidakse ka muudmoodi ära teha.

Taasluua piirivalveametit koos täiendava bürokraatiaparaadiga nagu endised piirivalve tegelased nutnud on - no see ei lähe mette.
Piirivalvurite kriitika (ja need piirivalveameti taasloomise jutud) on alguse saanud sellest piirivalve nn mendistamisest, kus ühendameti juhtkonnas anti loomisel jäme otsi politsei kätte (PV jäi väikseks vennaks), kes võttis juhtkonda ainult oma politseitaustaga jopesid- kursavendi-kambajõmme ning loogiliselt sellisest juhtimiskvaliteedist hakkas tulema asju, mis piirivalvuritel suu lahti võtsid.

Muideks ka politseipoolelt võiks mõelda, milliseid tegevusi võiks aja/asendusteenistuslased edukalt täita. Olles näinud mitmel korral meie sõjaväepolitsei ajateenijate tegutsemist, julgen öelda, et kakleja raudu paneku või joodiku pokri pistmisega saavad väga kenasti hakkama.

Paljud vist ei tea, aga KV meditsiinikeskuse parameediku kursuse lõpetajad on mingi aja praktikal Tallinna kiirabis (kindlasti olete näinud neid KV vormis) - kuulda oli, et kiirabi oli poiste tööga rahul.

[Veiko Palm]

Ja on küll, väga õige samm.

Minu arust ei ole õige samm. Ajateenistuse esmane eesmärk peab olema sõjaliseks riigikaitseks valmistumine. Asendusteenistuse suurendamine on iseenesest vale mõte (vähem inimesi sõjaliseks riigikaitseks). Riigikaitse ressursside suunamine mujale hägustab riigikaitse raha kasutamist ning vähendab sõjaliseks riigikaitseks ette nähtud vahendeid.

Ma meenutan omaaegseid andmisi siin, kui oli juttu tänasest kaitseväe ajateenistusest kõrvalejääjate rakendamisest.
Ei saa, tööpataljoni taasloomine, ei tasu ära jne jne.....

Ei olegi mõistlik ja ei tasu ära. Eesti ajateenija ei peaks tulema sõjaväeteenistusse selleks, et olla terve teenistuse aeg abitööline köögis või koristaja.

Saab küll kui tahetakse - ja peagi saab PA aru, et neist on omajagu abi palgaprobleemides vaevleva asutuse töö ära tegemisel.

Millisest eelarvest makstakse nende asendusteenistujate palk?

[Kapten Trumm]

Mitu % igast aastakäigust me suudame KV vastu võtta? Praegugi on see arv vähem kui pool. Vanasti, kui aastakäigud olid suuremad, oli see osakaal 1/3.
Vastuvõtmata jäävatest ei ole kõik sandid, vigased ja logisevate kruvidega -mittekasutatavad (kuigi ametlik statistika üritab seda muljet jätta).
Kas me nimetame seda aja-, asendus või misiganes teenistuseks, pole seejuures tähtis.
Tähtis on, et seda kõike kallimat - inimressurssi - meil veel õnneks on.
Ja päris oluline võimalus ehk naiste teenistus (sõltumata kus seda tehakse) on meil veel täiesti ära kasutamata
(Norras on alates eelmisest aastast naistele ka kohustuslik).

Seda, et muud "teenistused" paremad võtavad, saab reguleerida väga lihtsalt - esiteks KV valik on prioriteet ja teiseks "muude teenistuste" aeg on pikem.

Millisest eelarvest makstakse nende asendusteenistujate palk?

Maksab see, kelle heaks nad töötavad.
Pealegi, see toetuste saamine ole mingi põhiseaduslik õigus. Võib ka otsustada mitte maksta.

[Lemet]

Ajateenistuse esmane eesmärk peab olema sõjaliseks riigikaitseks valmistumine.

Vaieldamatult on ka päästeteenistuse töö sõjaajal vajalik, tervise või tõekspidamiste poolest alternatiivide rakendamist tuleb vaid tervitada.

[Kapten Trumm]

Täna on täiesti ametlikult (eksisteerib üks kaitseuuringute keskuste raport, täiesti avalik), et Päästeametil puudub igasugune võimekus sõja ajal tegutsemiseks (seda pole lihtsalt loodud) - seega seal on kibekiiresti vajalik alustada vastava reservi loomist. Seega tuleb taolisi algatusi igati tervitada. Kui mõned aastad tagasi põles Mustika Prisma (katastroofide skaalal väga tühine mõne tuhande ruutmeetrine põleng) toodi juba maakonnakomandodest jõudusid Tallinna, et kui veel midagi juhtub, oleks keegi tulemas. See on tänane reaalsus - kuna vahepeal on aga veel optimeeritud, siis võib neid maakonnakomandosid, kust midagi tuua, veel vähem olla.

[Martin Peeter]

Antud vaidluses on oluline vahet teha, mis vahenditest võimalikku sõjaväestatud piirivalvet ja tuletõrjujatest ajateenijaid rahastada. Kui nendest samadest rahadest, mille puhul alternatiivkulu oleks meie kaitsejõudude parem relvastamine, siis mina olen pigem relvastamise poolt. See peaks olema praegustes oludes prioriteet, sest me suuremad võimelüngad on ikka seal. Meie tuletõrje ja politseiline piirivalve on keskelt läbi parem, kui meie õhutõrje.

[Kapten Trumm]

Sõjaväestatud pääste/politsei peaks saama rahastatud asutuse poolt, kes sellest kasu saab.
Kasu pole ainult rahaline, vaid ka parem valmidus jamadeks (on võimalik luua mingi õpetatud reserv).
Sellest aga arusaamine võib meie tsiviilametkondades mõni aeg aega - kuid märgid juba näitavad, et peagi hakatakse seda taipama.
Misasi see "tsiviilvalmisolek" siis ongi - ikkagi tsiviilsektori võime jätkata tööd ka suure kriisi ja sõja korral.
See tähendab ka vastavalt ettevalmistatud inimesi, kes kutsutakse vajaduse korral reservist teenistusse.

Näiteks Soome piirivalves (sisemin haldusala) toimub ajateenijate väljaõpe. Selle eesmärk on luua reserv, keda hallil ajal kutsuda piirivalve tugevduseks teenistusse, ilma üldmobilisatsiooni suure kärata.

[tommy]

Jutt käib asendusteenijatest. Neist, kes on küll kuulutatud ajateenistuse jaoks kõlblikeks, kuid mingitel isiklikel(enamasti usulistel) tõekspidamistel keelduvad relva kätte võtmast.

Üldiselt spetsiaalne kontingent.
Hapra kehaehituse ja pika juuksepahmakaga. Enamasti. Ei tohiks muidugi üldistada.
Ei asenda nendega ei tuletõrjujat, ei politseinikku, ei......
Aga valikuvõimaluste avardumine KRA-inimestele nende kasutamiseks on tervitatav.

[Veiko Palm]

vaieldamatult on ... sõjaajal vajalik. Järelikult peab saama rahastust sõjaliseks riigikaitseks mõeldud raha seest? Aga pangateenused, lasteaiad, toidupoed, juuksur ...?

peaks saama rahastatud ... poolt. Aga kuidas praegu on? Kes rahastab?

[Martin Herem]

Et ikka lõpuni selge oleks:
Need asendusteenistuse mehed ei tule 65% kodanikest kes täna tervise pärast ajateenistusse ei jõua. Nad tulevad selle 35% hulgast, kes tunnistatakse tervise poolest ajateenistuseks kõlblikuks.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Väidetavalt ongi Mart HELME viiest presidendikandidaadist ainuke, kes riigikaitse alal konkreetsed mõtted kirja on pannud

Minu seisukohad presidendikandidaadina, riigikaitse kõrgema juhina

Laiapõhjaline riigikaitse ja esmane iseseisev kaitsevõime tuleb üles ehitada. Näen selles oma ametiaja peamist ülesannet.
Katsekulutusi on vaja tõsta kuni 2,4%-ni SKTst. Samuti peame küsima Ameerika Ühendriiikidelt otsest sõjalist abi vähemalt 500 miljoni dollari ulatuses ning olema valmis võtma sõjalise riigikaitse arendamiseks laenu. Laiapõhjalise riigikaitse ülesehitamiseks vajalikud kulutused tuleb finatseerida väljaspool kaitse-eelarvet.

Iga ministeerium, riigiasutus ja kohalik omavalitsus peab laiapõhjalise riigikaitse ülesehitamisel saama konkreetsed ülesanded ning need täitma.
Elanikkonna kaitse kriisi- ja sõjaajal tuleb üles ehitada vähemalt järgmistes valdkondades: toit, vesi, kütus, elektrienergia, meditsiin, varjendid, evakuatsioon võimalikest lahingutegevuse piirkondadest, õiguskord ja füüsiline turvalisus.

On vaja taastada sõjaväestatud piirivalve ja päästemet, kes suudaksid täita oma funktsioone ka kriisi- ja sõjaajal.

Esmase iseseisva kaitsevõime saavutamiseks tuleb sõjaaja kaitsejõude suurendada vähemalt 50 000 inimeseni. Samuti tuleb kehtestada meeskodanike üldine teenistuskohustus ning kutsuda ajateenistusse kõik vaimselt ja füüsiliselt terved kutsealused. Sõjaliste ekspertide poolt esiletoodud võimelüngad riigikaitses on vaja täita.

Kaitsejõudude detsentraliseeritud juhtimisstruktuur kaitseringkondade näol on tarvis kiiremas korras taastada. Mida kauem praeguses ettearvamatus julgeolekuolukorras sellega viivitada, seda tõsisemad võivad olla tagajärjed.
Kõik Kaitseliidu tegevliikmed on vaja määrata sõjaaja ametikohtadele ning varustada kaitseväelastega samal tasemel.

Peame rakendama diplomaatilisi ja muid jõupingutusi, et saavutada liitlasvägede maavägede brigaadi, kaugmaa õhutõrjeüksuse ning senisest suurema hulga püüdurhävitajate paigutamise Eestisse, samuti liitlasvägede laevastiku alaline kohalolek Läänemerel.

Meie riigikaitse raskuskese on rahva tahe ja valmisolek riiki kaitsta. Ilma selleta ei ole Eesti kaitsmine võimalik. Kui loodame sellele, et vähesed meie seast või liitlased kaitsevad meid ning me ise võime pealt vaadata, siis on tegu sügava eksitusega.
Eesti ei ole praegu hästi kaitstud. Hästi kaitstud Eesti peame alles looma.


Presidendikandidaat Mart Helme
21.09.2016

[nimetu]

No ma saan nii aru, et asendusteenistujad saavad niikuinii mingi tagala väljaõppe, seega otsest kadu ju ei tohiks olla. Samas leevendaks see teatud eriolukordades väljaõppega inimeste puudujääke. Et kui asendusteenistujaid tuletõrjujatena pole vaja, siis pole midagi hullu, kuid kui on vaja, siis on vähemalt olemas.

Kas peab rahastama kaitseeelarvest või ei? Pole ju vahet, asendusteenistus korraldatakse niikuinii.
Kui tõesti peaks rahaliselt nii hullult pigistama, võib asendusteenistuse üldse ära jätta või piirata ajateenijate arvu. Ma ei näe tõsist probleemi.

EDIT:

Selle Helme asja juures jääb arusaamatuks, et kas ta kandideerib presidendiks või on valitsus vahetumas?
Sest ükski neist asjadest ei ole tegelikult presidendi võimuses (õnneks). Meie riigis on president sisuliselt diplomaat nii välisriikide kui ka oma rahva ees. Tore oleks kui tulev president oleks tõsiselt meelestatud riigikaitse suhtes, kuid milleks mingit jama on vaja kokku hakata lubama on küll minu jaoks veidi arusaamatu.

[Martin Peeter]

No jah. Helmed on taas valitsuskoalitsiooni nõrga koha ära tabanud ja valmis oluliselt suurendama panustamist iseseisvasse kaitsevõimesse. Samas aga võib Helme võimule saamine tema mõningate teiste seisukohtade tõttu saagida meie julgeoleku teist sammas ja ajada meid tülli meie liitlastega, mistõttu ma eriti ei rõõmusta, et kõige selgesõnalisemalt nõuab panustamise suurendamist EKRE.

Aga asjal on ka positiivne külg. Reformierakonnale nimelt meeldib võimul olla. Ja kui üha suurem osa rahvast hakkab aru saama, et vajalik on ka iseseisvasse kaitsevõimesse panustamist suurendada, siis küllap nad seda varsti lubavad. NATO lennukite ja kindralite enese ridadesse võtmise trikid järgmisel korral enam läbi ei lähe. Muidugi tuleb olla tähelepanelik, et see jälle mingi sotsiaalteema lahendamiseks ei kujuneks, vaid ikka ka tegelikult kaitsevõimet suurendaks.

EDIT Mina arvan, et kaitsepoliitika ja kaitsekulutuste suurendamise jutt on omal kohal. Presidendi üks rolle meie ühiskonnas on tähelepanu juhtimine.
EDIT 2 See kaitseringkondade teema muidugi on piisavalt läbijahutud. Isegi 2,4 % SKT-st kaitsekulude juures on see liigne luksus, pädevate inimeste nappusest rääkimata.

[kuido20]

Peaministri Taavi Rõivas jutu järgi Aktuaalses Kaameras riigikaitse eelarve protsent 2.18 tuleval 2017 aastal