Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[soul]

Tänane Samost ja Rumm, kuidas Läti leidis peale presidendivalimiste tupikseisu jõudmist endale võimeka presidendi, alates 47 minutist. Jah, aega oli neil paraku rohkem.
http://vikerraadio.err.ee/v/samost_ja_r ... st-ja-rumm


No see oleks suuremat sorti ime, kui keski ja refi sisepingete ja süüdistuste taustal suudaks 68 rahvasaadikut sellise lühikese ajaga ühe kanditaadi taha koonduda, ja need hääled ka valimisel peaksid.

Eestile jäi eile president valimata isiklike solvumiste ja parteisisese võimuvõitluse tõttu ning on kahtlane, kas ka kahe nädala pärast riigipea valitud saab, ütles politoloog ja Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora, kelle hinnangul nõrgestas juhtunu kindlasti ka peaminister Taavi Rõivase positsiooni.

[Kriku]

Vabaerakonnalt niisugune jutt:

„Eks vastutavad kõik, aga Reformierakond kui riigikogu suurim partei ja peaministrierakond oli see, kes ebaõnnestunud käitumismustrile kõigepealt tooni ette andis,“ ütles Herkel.

Ta meenutas, et juuni algul kutsus Reformierakond riigikogu fraktsioonide esindajad kokku ning teatas, et president tuleb valida nende pakutud kandidaatide hulgast. Sellega oli igasugune koostöö halvatud ja ka teised erakonnad hakkasid väga enesekeskselt tegutsema, sõnas Herkel.

Kui see õige on, siis käkkis Ref küll puhtast ülbusest kogu asja ära.

Vabaerakonna saadiku ja Eesti Vabariigi põhiseaduse autori Jüri Adamsi sõnul ei näinud põhiseaduse kirjutajad ette võimalust, et valimiskokku viidud presidendivalimised võiksid läbi kukkuda ja hetkel toimuv on Põhiseaduse Assamblee poliitilise tahte võltsimine.

„Põhiseaduse Assamblees ei ole kunagi soovitud ega otsustatud, et presidendi valimine võiks valimiskogus ebaõnnestuda ja minna tagasi riigikogusse. Seega kehtiv Vabariigi Presidendi valimise seadus väärtõlgendab põhiseadust ja võltsib Põhiseaduse Assamblee poliitilist tahet,“ ütles Adams.

Tema sõnul esitas Vabaerakond neljapäeval eelnõu, mis viib presidendi valimise korra kiiresti vastavusse põhiseaduse mõttega ning tagab poliitilise stabiilsuse. „Eelnõuga loetakse need valijamehed, kes on sedelit rikkunud või täitmata jätnud, hääletusest mitteosavõtnuteks. Pendeldamine riigikogu ja valimiskogu vahel on Eesti poliitilisele süsteemile rusuv,“ ütles Adams.

Liia Hänni mäletab teisiti:

Presidendi valimise reegel valimiskogus – hääletamisest osa võtnud valimiskogu liikmete häälteenamus – ei olnud näpukas, vaid soov näha ka valimiskogus suuremat üksmeelt kui lihthäälteenamus. Valimiskogu võimetus president ära valida tundus tookord pigem teoreetilise kui tegelikkuses realiseeruda võiva ohuna.

[Lemet]

Tõesti: kuidas küll juhtus nii, et Eestile ei sobinud presidendiks ei endine välisminister, ei endine diplomaat, ei sobinud endine haridus- ja teadusminister ja viie lapse ema või ka endine kohtunik, õiguskantsler ja advokaat või lõpuks ka endine Eesti Panga juht, üks IME ja Eesti krooni autoreid, pea-, välis-, rahandusminister ja Euroopa Komisjoni asepresident?!

Eesti rahvas oleks justkui printsessike herneteral, kellele ei sobi absoluutselt mitte midagi. Asi polnud siiski rahvas. Ka ei tasu süüdistada valimisseadust. Juhtunu iva ei peida end päris kindlasti mitte selles. Tähelepanu koondamine selle kiirele muutmisele oleks samuti asendustegevus ja juhiks meid eemale sellest, mis tegelikult juhtus. Liiatigi oleme ju sama seaduse järgi valimisega varem hakkama saanud. See kehtib kõigile kandidaatidele ja nende ülesseadjaile, see ei sea kedagi parmasse või halvemase olukorda.

Tegelikult tegi see kampaania puust ja punaseks hoopis muu: selle, kuidas Eesti ühiskonnana ei ole valmis mitte mingisuguseks psühholoogiliseks hübriidsõjaks. See tõestas, kui haavatavad, abitud ja manipuleeritavad on Eesti avalik arvamus ja meie ise ühiskonnana.

http://arvamus.postimees.ee/v2/3849653/ ... a-joudsime

[Kriku]

Evelyn ajab loba nagu ikka. Kõikidel erakondadel oli vaja näidata, et neil on suur ego; nii lihtne või keeruline see oligi. Nüüd on see punkt päevakorrast maas ja vast võib normaalsemalt edasi minna.

Oudekki Loone aga ajas eile presidendi ja õiguskantsleri segamini:

Meie põhiseadus ütleb, et meie president on rahva õiguste garantii. See tähendab et president peab kaitsma igat tavalist inimest kõigi teiste võimude eest. Ta peab kaitsema parlamendi eest, valitsuse eest, kohtusüsteemi eest. Kõige selle eest, et ükski võim ei teeks tavalisele, toredale inimesele liiga.

[Kurjam]

Lisaks veel eelmiste postituste kohta, et mitte Rüütli valimine poleks olnud õnnetus vaid meri valimine oli õnnetus.

Iseenesest on isegi sümpaatne, et igal võimalusel foorumis EKRE-t (Rahvaliitu) propageeriv ksf on vähemalt järjekindel ja seega peale nn. rahvuslaste truu ka oma erakonna auesimehele Rüütlile.

Kehv eeltöö sul, ma ei kuulu ühtegi erakonda.
Mis puutub mõnede iidolisse siis on igihaljas küsimus, et kes ta siis oli meri või sm. Nikolajev?

[Viiskümmend]

Seda on ju mitmel korral meelde tuletatud, et Eesti presidenti ikkagi tehakse...... ja see tegu ongi ju "spin-doctorite tuleproov", mis on väga normaale poliitika pärisosa, midagi ei ole ei katki ega ka halvasti.

[kana tagumik]

Kas kunagi varem oli selline vestlusring kokku saanud? Vaevalt. Kui asutati laiali minema, vahetasid suurima parlamendierakonna juht ja peaminister Rõivas ning väikseima parlamendierakonna juht Helme telefoninumbreid.

Seni on peaminister igasuguse koostöö ekrelastega välistanud, aga pärast laupäevast fiaskot valimiskogus põleb peaministri jalgealune juba nii valusa leegiga, et Helmest on saamas parketikõlblik poliitik.

A kui tõsiselt rääkida,et hea, et vähemalt hädaga suudetakse mingist kohalikust võimuvõitlusest üle olla ja suuremat pilti vaadata.

[Kriku]

Noh, eks Majoneesi-Kundlaga oli sama lugu - otsustavate hääletuste eel hakati teda jälle teretama

[Jaanus2]

Toomas-Hemdrik on nüüd surmani president ja pärast surma ka, nagu Kim-mis-ta-oligi P.-Koreas. Eriliselt tuima närvikavaga peaks see soovija nüüd olema, kohe huviga tahaks sellist imelooma näha.

[Kurjam]

Igatahes on kesikud lõplikult lõhki
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=75720339
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=75720471

[Kriku]

Peeter Ernits ajab päris haiget juttu:

Hakatuseks istub USA suursaadiku kõrval endine Harju maavanem Värner Lootsmann. Kui ma natukese aja pärast taas keskmise rõdu poole vaatan, avastan üllatuslikult, et ta on ta sealt kadunud.

Tema asemele on ilmunud Marina Kaljurand. Mõni aeg hiljem toimub uus manööver. Keegi astub presidendikandidaat Kaljuranna juurde, too tõuseb vaguralt ja liigub vasakule. Hetk hiljem maandub Kaljuranna kohale teine presidendikandidaat Allar Jõks.

Kolmas presidendikandidaat Siim Kallas istub kogu aeg ühe koha peal.

Kremloloogid jälgisid teraselt, kes parasjagu mausoleumi tribüünil kelle kõrval seisab ja tehti sellest põhjapanevaid järeldusi. Mida see tähendab? Kas seda, et presidendikandidaat Jõks on presidendikandidaat Kaljurannast tähtsam?

[herman30]

Igatahes on kesikud lõplikult lõhki

Yess!! Seda õnnepäev ma olengi oodanut vääga kaua!

[Martin Peeter]

Aga Kaljuranna tegi rahva lemmikuks meie suhtekorraldajate pilli järgi tantsiv liberaalne meedia

Rahva meelsus ei ole liberaalse meedia poolt nii mõjutatav nagu akf väidab. Seda tõestab liberaalse meedia ebaõnnestumine nii kooseluseaduse kui põgenike küsimustes.

Põgenike teemal ja kooseluseaduse ümber on liberaalne meedia läinud rohkem klikkide ja kommide korjamise teed. Aga lehti vaadates on üleshaibitud Kaljuranna kaotus nii valus, et iga järgmist kandidaati nimetatakse ette juba hädapresidendiks. No kui vahva või hädine see Kaljurand oleks olnud, me ilmselt küll nii pea teada ei saa, aga kedagi tema nime teadmata ette hädapresidendiks tembeldada, on ikka ebaõiglane küll. Samuti taunitakse ühtses kooris, et president ei saanud valitud.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=75719737

Ma ütleksin, et kõige suurem kaotaja oli antud juhul neljas võim, kelle suur töö Kaljurannast presidendi tegemisel läks tühja. Ja suurim võitja tegelikult EKRE, sest nüüd kutsuti ka nemad laua äärde ja saavad avaldada erinevate mittepoliitikutest kandidaatide kohta oma arvamust. Nende poolt oleks tegelikult väga õige samm teha koostööd. Eesti poliitkultuur pigem võitis sellest, et Kallase-Savisaare salakokkulepe ja oma kandidaadi mahamüümine maha hääletati.

Tegelikult on aga presidendivalimised meil Põhiseaduse kohaselt sellised, mis eeldavadki laiemat kokkulepet poliitiliste jõudude vahel. Poliitikutel on nüüd tekkinud võimalus seda kompromissi nii otsida, et need asjad oleksid selged ja tunduksid kõigile osapooltele õiglased. Paistab, et Riigikogu vanematekogu ongi liikumas sellel teel ja see on väga hea.

Ja PS: ka oravad on üsna lõhki ning see on veel parem. Kesikud on ikka aeg-ajalt lõhki olnud.

[Kriku]

Põgenike teemal ja kooseluseaduse ümber on liberaalne meedia läinud rohkem klikkide ja kommide korjamise teed. Aga lehti vaadates, on üleshaibitud Kaljuranna kaotus nii valus, et iga järgmist kandidaati nimetatakse ette juba hädapresidendiks. No kui vahva või hädine see Kaljurand oleks olnud, me ilmselt küll nii pea teada ei saa, aga kedagi tema nime teadmata ette hädapresidendiks tembeldada, on ikka ebaõiglane küll. Samuti taunitakse ühtses kooris, et president ei saanud valitud.

Ma arvan, et akf liialdab ja "hädapresidendi" tiitli avansiline annetamine on seotud kurtmisega selle üle, et presidenti ära ei valitud, mitte Kaljurannaga. Ma olen nõus, et see on nõme.

[Viiskümmend]

Suurim võitja on ikkagi reform, "hoiukassa mees" (Juku-Kalle) läheb pensionile ja partei sisemiste "mässajate" parv läks põhja. Eesti uus president võiks tulla juba nn. "võitjate põlvkonna" seast!