Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Kriku]

Lõpuks oli tal siiski vist rohkem toetajaid SDE hulgast. Aga Vastlakukkel on muidugi päris hea

---

Alatalu Kaljulaiust: http://epl.delfi.ee/news/arvamus/valisp ... d=75784147

[Kriku]

Krutitakse jälle põnevust üles: Keskerakonna "siseopositsiooni" üks liidreid Karilaid nõuab Kaljulaiult "põrmustavat avaldust parvlaeva teemal" presidendiks saamise eeldusena.

Igavene häda nende laidudega.

Lõppjäreldusega peab kahjuks nõustuma:

Taavi Rõivas ja tema pähkliajud on oma tegevuse ja kahju tekitamisega läinud liiale.

[Fucs]

Seadus võimaldaks neljaliikmelisel põgenikeperel kulutada korterile üle 2000 euro riigi raha kuus:
http://ekspress.delfi.ee/kuum/riik-luba ... d=72793703

Mõned täpsustused ja lisainfot....

Hoolekandeteenuste juht Maarjo ­Mändmaa saatis Ekspressile näidiskorteri fotod, kust vaatab vastu viletsus. Tapeet on niiskuskahjustustega ja põrandavaibal plekid, seina äärde tõstetud elektriradiaator kõneleb maja kehvast soojapidavusest ning vannituba näeb välja selline, nagu oleks seal remonti tehtud viimati 20 aasta eest.

Üürimisel võetakse aluseks elamuseaduses kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ja kompensatsioon kuni 0,3 toimetulekupiiri määra ruutmeetri kohta.

Toimetulekupiiri määr Eestis on 90 eurot, 0,3 määra järelikult 27 eurot.

Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm on 18 ruutmeetrit eluruumide üldpinda iga pereliikme ja lisaks 15 ruutmeetrit perekonna kohta.

Seega üheliikmelisele perele kuni 33, kaheliikmelisele 51 jne.

Kaheliikmelise pagulaspere sotsiaalselt põhjendatud 51ruutmeetrise korteri üürikulu võiks ulatuda 1377 euroni, neljaliikmelise pere 87ruutmeetrise korteri oma aga 2349 euroni.

Elamispinna ja kommunaalkulud kaetakse kahe aasta jooksul alates elamisloa väljastamisest. Kinni maksab need riik Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu.


Kaetavate kulude piirmäärad on seotud toimetulekupiiriga, mis järgmisest aastast on 130 eurot (sel aastal 90 eurot) inimese kohta kuus. Näiteks üürikulud kaetakse 18m2 inimese kohta valemiga, et üüri suurus ei saa olla rohkem kui 0,3 toimetulekupiiri ruutmeetri kohta.

Lisaks igakuistele üürikuludele kaetakse vajadusel ka üürilepingu sõlmimisega seotud kulud, nt vahendustasu ja ettemaks. Nimetatud kulud kaetakse ühekordselt, see tähendab, et kui rahvusvahelise kaitse saaja soovib elukohta muuta, siis uue üürilepingu sõlmimisega kaasnevad kulud tuleb tal endal kanda.

Kaetavatel kommunaalkuludel piirmäärasid pole.

Kehtestatud on elamispinna normsuurus: eluaset tuleb pakkuda sotsiaalselt põhjendatud normi ulatuses - 18 m2 inimese kohta.

Sätestatud on, et munitsipaalelamispind peab olema remonditud. Üüriturult üüritava korteri puhul remondikulu ja sisustuse kulu ette nähtud ei ole.

Sisustuse puhul eeldatakse, et see kulu hõlmab rahvusvahelise kaitse saajale esmavajaliku mööbli, kodumasinate ja tarbeesemete (magamis- ja söögikoht, kapp, vooditarbed ja –pesu, külmkapp ja pliit, sööginõud jne) muretsemise kulusid.

https://valitsus.ee/et/pagulased-kkk

Eesti riigil kulub keskmiselt 1800 eurot ühe pagulase keeleõppele ja tõlketeenusele, lisaks 400 eurot kuus ühe pagulasleibkonnale kodu andmiseks.

«Kulud eesti keele õppimiseks on ühe pagulase kohta olnud keskmiselt 1080 eurot ja esmavajaliku tõlketeenuse kulud kokku 720 eurot,»

keskmine eluasemekulu ühe pagulaste leibkonna kohta seni olnud orienteeruvalt 400 eurot kuus ja need kaetakse rahvusvahelise kaitse saajale kuni kahe aasta vältel alates elamisloa saamisest. «Kulu sõltub mõistagi piirkonnast, kuhu Eestis on elama asutud,»

http://www.postimees.ee/3205289/kui-pal ... le-kulutab

Pagulased saavad kortereid sisustada kuni 1500 euro eest inimese kohta.

Hoolekandeteenustel tuleb rahvusvahelise kaitse saanud pagulastega lepingud sõlmida ja neile iga kuu 18. kuupäevaks üüriarve saata. Üürilepingu hinnas sisaldub korteri sisustamise kulu, mis on kuni 1500 eurot inimese kohta. Sellele lisanduvad üüri- ja kommunaalkulud, ettenägematud remondikulud ning üldkulud, mis on arvestuslikult 150 eurot kuus.

http://online.le.ee/2016/09/11/pagulase ... ese-kohta/

Tegelikud üürihinnad turul praegu kõvast alla selle, mis on lubatud kulutada.
Mis ei tähenda, et kinnisvaraomanikud ei võiks näha siin kergelt rikastumise võimalust, tõstes nende korterite üürihinnad lakke, mis antakse pagulaste käsutusse (milliste kohta tehakse hinnaküsimine). üritada ju võib, kuigi ilmselt siiski jääks ka odavpakkumised, mis turu reguleeriks.

Milliseid kortereid selliste hindadega pakkuda on?

Väljaspoole Tallinnat ei ole eriti üldse mõtet vaadata. Tartu linnas leiame kalleima korteri 1200 euro eest kuus. Suurus on sellel 76,7 ruutmeetrit. Tegemist on Tigutornis asuva „suurepärase vaatega korteriga". Edaspidi lähevad hinnad Tartus juba allapoole tuhandet eurot.

4-liikmelisele perekonnale soovitab Ärileht kolida vanalinna Pikale tänavale. Sealt leiab 81,1-ruutmeetrise pinna 1200 euro eest. Mööbel on sees. Üürile lisanduvad kulud talveperioodil 300€ ja suveperioodil 150€.

Vaatame aga Süüria põgenikke lähemalt. Erinevatel andmetel on Süürias leibkonna suurus tavaliselt 5 kuni 7 inimest. Seal on peredes palju lapsi ning nad elavad vanemate juures kuni abiellumiseni.

Kui ruutmeetri hind peab olema 27 eurot, igale inimesele on ette nähtud 18 ruutmeetrit pinda ning perekonnale veel lisaks 15 ruutmeetrit, siis saame järgnevad tulemused:

5-liikmeline perekond: 123 ruutmeetrit ning 3321 eurot kuus;
6-liikmeline perekond: 141 ruutmeetrit ning 3807 eurot kuus;
7-liikmeline perekond: 159 ruutmeetrit ning 4294 eurot kuus.

5-liikmelisele perele võiks soovitada Pirita tee 26 kuuendal korrusel asuvat merevaatega korterit. Üldpinda on seal 112,3 ruutmeetrit ning kuuüür 2800 eurot.


FOTOD: Uskumatud korterid, mida pagulased Eestis üürida saavad (91)
02. november 2015 15:06
Tanel Saarmann, reporter
ärileht.ee
5-liikmeline perekond saaks oma Pirita teel asuvast kodust nautida just sellist vaadet.Foto: kv.ee

Eesti Ekspress kirjutas eelmisel nädalal, et seadus võimaldaks neljaliikmelisel põgenikeperel kulutada korterile üle 2000 euro riigi raha kuus. Ärileht vaatas, mida selle raha eest leida võib ning millega peaks "leppima" näiteks 7-liikmeline pagulaspere.

Aluse pagulaskorterite kulude suurejoonelisele kompenseerimisele loob välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus.

See sätestab, et kohalik omavalitsus abistab rahvusvahelise kaitse saajat eluaseme leidmisel, üürimisel, remontimisel ja sisustamisel. Kulud katab riik kuni kahe aasta vältel. Üürimisel võetakse aluseks elamuseaduses kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ja kompensatsioon kuni 0,3 toimetulekumäära ruutmeetri kohta.

Toimetulekupiiri määr Eestis on 90 eurot, 0,3 määra on järelikult 27 eurot. Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm on 18 ruutmeetrit eluruumide üldpindala iga pereliikme ja lisaks 15 ruutmeetrit perekonna kohta.

Seega üheliikmelisele perele kuni 33, kaheliikmelisele 51 ruutmeetrit jne.

Sealjuures võib kaheliikmelise pagulaspere sotsiaalselt põhjendatud 51ruutmeetrise korteri üürikulu ulatuda 1377 euroni, neljaliikmelise pere 87ruutmeetrise korteri oma aga 2349 euroni.

Loe Eesti Ekspressi lugu täispikkuses siit.

Milliseid kortereid selliste hindadega pakkuda on?

Ekspressi artiklis sai sõna ka sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna nõunik Susan Lilleväli. Tema sõnul arvutab AS Hoolekandeteenused kuuüüri sisse ka maakleritasid ning üürimise alguses makstava deposiidi. Seadus aga võimaldab tõlgendada, et need kulud tasutakse lisaks. Võtame siis siiski aluseks selle, et 51-ruutmeetrise korteri kuuüür on maksimaalselt 1377 ning 87-ruutmeetrise puhul 2349.

Väljaspoole Tallinnat ei ole eriti üldse mõtet vaadata. Tartu linnas leiame kalleima korteri 1200 euro eest kuus. Suurus on sellel 76,7 ruutmeetrit. Tegemist on Tigutornis asuva „suurepärase vaatega korteriga". Edaspidi lähevad hinnad Tartus juba allapoole tuhandet eurot. Vaata pakkumist siit.
Foto: kv.ee

Võtame Tallinna, kus kõige kallim üürikorter on täna saadaval 4500-eurose kuuhinnaga. Sel on aga suurust 340 ruutmeetrit. Sinna saaks kolida 18-liikmeline pagulasperekond. Siis jääks see normide piiresse. Muuhulgas leiab siit katuseterrassi, millelt avaneb vaade vanalinnale. Korter on täielikult sisustatud. Vaata täpsemat infot siit.
Foto: kv.ee

4-liikmelisele perekonnale soovitab Ärileht kolida vanalinna Pikale tänavale. Sealt leiab 81,1-ruutmeetrise pinna 1200 euro eest. Mööbel on sees. Üürile lisanduvad kulud talveperioodil 300€ ja suveperioodil 150€. Täpsem info leitav siit.
Foto: kv.ee

Veel suuremad korterid

Vaatame aga Süüria põgenikke lähemalt. Erinevatel andmetel on Süürias leibkonna suurus tavaliselt 5 kuni 7 inimest. Seal on peredes palju lapsi ning nad elavad vanemate juures kuni abiellumiseni.

Kui ruutmeetri hind peab olema 27 eurot, igale inimesele on ette nähtud 18 ruutmeetrit pinda ning perekonnale veel lisaks 15 ruutmeetrit, siis saame järgnevad tulemused:

5-liikmeline perekond: 123 ruutmeetrit ning 3321 eurot kuus;
6-liikmeline perekond: 141 ruutmeetrit ning 3807 eurot kuus;
7-liikmeline perekond: 159 ruutmeetrit ning 4294 eurot kuus.

5-liikmelisele perele võiks soovitada Pirita tee 26 kuuendal korrusel asuvat merevaatega korterit. Üldpinda on seal 112,3 ruutmeetrit ning kuuüür 2800 eurot. Vaata kuulutust siit.
Foto: kv.ee

6-liikmeline perekond saaks maksimaalselt kulutada 3807 eurot, aga samas peaks piirduma 141 ruutmeetriga. Kalleima sellise korteri saab kätte 2200 euroga ning sel on suurust 127 ruutmeetrit. See asub tuliuues majas Raua tänaval.

Ning kui siia tulev perekond on 7-liikmeline, siis võiks neile välja käia 1600 eurose kuuüüriga, 148-ruutmeetrise korteri vanalinnas. Aadress on Kuninga 3. Samas on tegu möbleerimata korteriga, mis jookseb koguni läbi nelja korruse. Juba ainuüksi köök on 23,1 ruutmeetrit suur.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/fo ... d=72847349

Euroopa Komisjon annab kaasa nn pagulase pearaha, mis jääb vahemikku 6000–10 000 eurot. Seda raha ei maksta pagulasele endale, vaid seda makstakse Eestile pagulase integreerimiseks kahe aasta vältel pärast ta elamisloa väljastamist kuni ajani, mil isik tööle läheb. Euroopa Komisjoni poolt on välja toodud järgmised kategooriad, mis kinni makstakse.

Näiteks:

1. integreerumisprogrammidele

2. eesti keele õppele

3. korteriremont (munitsipaalkorteri puhul)

4. üürikulud: 130 eurot/18 ruutmeetrit inimese kohta

5. kommunaalkulud: piirmäär puudub

6. üürikorteri vahendustasu ja ettemaks: ühekordne toetus

7. tõlketeenus

Pearaha eesmärk on aidata pagulastel Eesti eluga kohaneda ja siin hakkama saada. Seda raha ei anta otse pagulastele, vaid kasutatakse nende jaoks vajaduspõhiselt – riik otsustab, mismoodi raha kasutada.

Pagulasel on õigus saada toetusi samadel alustel Eestis alalise elanikuga:

Riiklikku pensioni – (pärast viit aastat Eestis töötamist saadav rahvapension, mis on 2015. aastal 158,37 eurot kuus)
Peretoetust – 1. ja 2. laps 45 eurot, kolmandast alates 100 eurot kuus.
Toimetulekutoetust, milleks 2015. aastal on 90 eurot kuus.
Tervishoiuteenuseid ja muud abi
Tööturutoetust (2015. aastal 124,25 eurot) ja -teenuseid ehk töötukassa abi
Kui pagulane täidab ravikindlustusseaduse kriteeriumid, siis ravikindlustuskaitset täies ulatuses kahe aasta jooksul. Juhul kui pagulane asub enne kahe aasta möödumist tööle, lõpeb ravikindlustuskaitse varem. Muudel juhtudel laieneb vältimatu abi.
Kroonilise haiguse puhul ravimite eest täies ulatuses haigekassa toetust.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/p ... d=72170215

Ehk siis on:
1. Riiklikud sotsiaaltoetused (mis on samad (samadel alustel), mis kõigil Eesti kodanikel)
2. KOV toetused (mis on samad (samadel alustel), mis kõigil EV kodanikel, kuid KOV-iti täiesti erinevad)
3. Muud toetused (riiklikud ja EU, mis on pagulasspetsiifilised ja ei laiene EV kodanikele)
4. Tasulised teenused (EV ja EU), mis on pagulasspetsiifilised ja ei laiene EV kodanikele

Vaata ka:
Teenused ja toetused pagulastele
https://www.sm.ee/et/teenused-ja-toetused-pagulastele

Põhiseaduskomisjon tahab vähendada pagulaste sotsiaaltoetusi
http://www.postimees.ee/3594247/pohisea ... aaltoetusi

Edit:

N.ö. "tinglikult võrdsetel" alustel "võrdne kohtlemine" kannatab IMHO kõige rohkem just üüride osas.
(heaküll, ka peavarjuta/koduta jäänud inimese korteri sisustamisele ei ole meil ette nähtud toetusi, aga see selleks)

Üüritava elamispinna üür teatavasti koosneb üürist + kommunaalkuludest.
Pagulaste üürikorterite kommunaalkulude katmisel ülempiiri ei ole.
EV kodanik peab selleks, et saada riigilt toetus eluasemekuludeks (ühe toetusmeetme all nimega "Toimetulekutoetus") vastama teatud kriteeriumitele.

Nimelt võib toimetulekutoetuse jagada tinglikult kaheks osaks – toimetulekupiir ja eluasemetoetus.

Üldine valem toimetulekutoetuse arvestamiseks on järgmine:

toimetulekutoetus = toimetulekupiir + eluruumi alalised kulud - sissetulekud.

elik EV kodanik ei saa enne mingit "eluasemetoetust", kui elamiskulud pole alla/üle toimetulekupiiri piirmäära.
Ja siis kompenseeritakse ainult see osa, mis jääb üle toimetulekupiiri.
Teise piirangu (komp.ülemmäära kulutuste lõikes (küte, vesi, elekter jne)) seab juba KOV.

Kõik eluasemekulud kuuluvad kompenseerimisele eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ning kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud piirmäärade ulatuses.

https://www.sm.ee/et/toimetulekutoetuse-kkk
http://www.sangaste.ee/index.php?page=159

[Kriku]

EV kodanik ei saa enne mingit "eluasemetoetust", kui elamiskulud pole alla/üle toimetulekupiiri piirmäära.

Tõsi. Küll aga on KOV-lt saanud toetust hulk inimesi, kes on põlengu tagajärjel eluasemest ilma jäänud. Osal KOV-dest on ka eraldi sotsiaalkorterid, mida selleks kasutatakse (vt. näiteks https://palamuse.kovtp.ee/sotsiaalkorter ). Sõjapõgenike seisundit võib nende omaga võrrelda.

[Fucs]

EV kodanik ei saa enne mingit "eluasemetoetust", kui elamiskulud pole alla/üle toimetulekupiiri piirmäära.

Tõsi. Küll aga on KOV-lt saanud toetust hulk inimesi, kes on põlengu tagajärjel eluasemest ilma jäänud.

Mitte kõik KOV-id ei anna sellistel puhkudel toetust.
Ilmselt saaks seda sama toetust ka põgenik, kui tema eluase nt. maha põleb (praktika puudub).

Osal KOV-dest on ka eraldi sotsiaalkorterid, mida selleks kasutatakse (vt. näiteks https://palamuse.kovtp.ee/sotsiaalkorter ).

Justnimelt osal KOV-idest on. Osadel KOV-idel on ka sotsiaalmajad (osades ühisköögid, ühissansõlmed, kaks isikut 20-30m2 kööktoas jne).
Neist omakorda osal (enamusel) on sotsiaalkorterite karjuv defitsiit ja sotsiaalkorteritega ei suudeta tagada ka kõiki oma "vallavaeseid", kes seda vajavad ja järjekorras on.
Btw. KOV-ilt sotsiaalelamispinna saanut ei vabastata üürimaksetest ja eluasemekulusid kompenseeritakse ikka samadel alustel, kui EV seadused ette näevad (elik teatud tingimused sissetulekutele/väljaminekutele j+ teatud piirmäärad elekter, vesi, küte jne normpinna m2 kohta).

Tallinn:

Tuhat inimest ootab eluruume.

„Järjekord on väga pikk, osa inimesi on olnud aastaid järjekorras, sest linnal on vabu pindu vähe."

Pärnu:

“Linnal on sotsiaalpindu vaja” Suti teada on sotsiaalkorteri järjekorras oma paarsada inimest.

Haapsalu:

Praegu on Haapsalus sotsiaalkorterite järjekorras 11 inimest, aga see ei näita tervet sotsiaalkorterit vajavate inimeste hulka. See pigem näitab seda, kes meie korra järgi kvalifitseeruvad sotsiaalelamupinna saajateks. Need, kel on puue või vajavad pidevat sotsiaaltoetust. Lastekodulapsed on eelisjärjekorras. Nii et see on tegelikult väga väike osa neist, kes võiksid sotsiaalkorterit vajada.

Järvamaa:

Sotsiaaleluruumi kasutab Järvamaal 286 inimest, vajadus on lisaks veel 12 inimesel.
Ebapiisavalt on teenusega kaetud Imavere, Paide linn, Roosna-Alliku vald.
Sotsiaalkorterid puuduvad Kareda vallal.
Suureks probleemiks on olemasolevate korterite halb seis, enamus on amortiseerunud, vajavad remonti ning energiasäästlikumaks renoveerimist (Albu, Koeru, Paide, Koigi).
Muret teeb ruumide nappus (Ambla, Paide).

JNE

Sõjapõgenike seisundit võib nende omaga võrrelda.

Võib küll.
Sõnastaks ümber?
EV kodutu kodaniku seisundit, kellel on nt maha põlenud eluase vms, võib võrrelda sõjapõgenike omaga.

Sellises sõnastuses avanevad IMHO hoopis uued perspektiivid meil siin

[Kriku]

Sõnasta ümber, kuidas tahad, aga fakt on, et see niinimetatud lisaabi sõjapõgenikele on seotud nende seisundi olemusega - tegu on võõrsilt tulnud inimestega, kellel ei ole Eestis elukohta ega tööd, nad ei oska keelt jne. Mingi piiratud aja jooksul (vist oli 2 aastat) pakutakse neile keeleõpet ja elamiskulude tasumise tagamist. Täpselt samuti pakuvad paljud KOV-d (ma tõesti ei julge kinnitada, et kõik) mingit abi või ajutist eluaset inimestele, kelle kodu on maha põlenud, kes on üles kasvanud lastekodus jne. See tähendab inimestele, kelle seisundiga see olemuslikult kokku läheb.

Ksf Manurhin rääkis enne aga hoopis muust: sellest, et kohalikud ei saa lapsi vaesuse tõttu ja et põgenikud ongi tihti kohalikest rikkamad ja võivad seetõttu rõõmsalt sigida. See jutt on vastutustundetu vale. Ning asja ei muuda sugugi ka viited perekonnale, kus lastele toidu ostmise asemel kulutatakse raha suitsule, diivaniliisingule ja kiirnuudlitele.

[Fucs]

Sõnasta ümber, kuidas tahad, aga fakt on, et see niinimetatud lisaabi sõjapõgenikele on seotud nende seisundi olemusega - tegu on võõrsilt tulnud inimestega, kellel ei ole Eestis elukohta ega tööd, nad ei oska keelt jne. Mingi piiratud aja jooksul (vist oli 2 aastat) pakutakse neile keeleõpet ja elamiskulude tasumise tagamist.

Just. Keeleõppeks, tõlketöödeks ja integratsiooniks on neile eraldi eraldatud summad, mida EV kodanikud ei peagi saama. See ei puuduta ju ometi mitte kuidagi EV kodanikega võrdset kohtlemist nt. üüride maksmisel?

Täpselt samuti pakuvad paljud KOV-d (ma tõesti ei julge kinnitada, et kõik) mingit abi või ajutist eluaset inimestele, kelle kodu on maha põlenud, kes on üles kasvanud lastekodus jne. See tähendab inimestele, kelle seisundiga see olemuslikult kokku läheb.

Jah. Aga jällegi ei puutu see üüriteemasse kuidagi.
Kui midagi siin üldse võrrelda saab, siis seda, et kui EV kodanikul on teoreetiline võimalus (oleneb KOV-ist) juhul, kui tal nt. maja või korter maha põleb ja üleöö püksata jääb, saada KOV-ilt ajutine asenduspind elamiseks, mille kohta ei kehti mingid miinimumnormid (nt. ruutmeetreid elaniku kohta vms) ja mille eest peab püksata EV kodanik järgmisest päevast alates hakkama üüri ja kommunaale maksma, siis siia "püksata" saabunud põgenikele tagatakse teatud suurusega elamispind olenevalt elanike arvust, mille kommunaalkulud taotakse piiranguteta kinni.

Veel saab võrrelda seda, et meie püksata kodanik, saades omale heal juhul see ajutine sotsiaalpind elamiseks, peab ise vaatama, kuidas ja kust omale uue tabureti, külmkapi, triikraua, pesumasina jne saab, aga püksata põgenikule on ette nähtud teatud summa selle korteri sisustamiseks hädavajalikuga.

Ksf Manurhin rääkis enne aga hoopis muust:...

No las kodanik Manurhin räägib mis tema tahab.
Sa viitasid minu kirjutatule ja avaldasid selle kohta oma arvamust.

[Kriku]

Täpselt samuti pakuvad paljud KOV-d (ma tõesti ei julge kinnitada, et kõik) mingit abi või ajutist eluaset inimestele, kelle kodu on maha põlenud, kes on üles kasvanud lastekodus jne. See tähendab inimestele, kelle seisundiga see olemuslikult kokku läheb.

Jah. Aga jällegi ei puutu see üüriteemasse kuidagi.

Minu arvates puutub küll. Isikult, kes võõral maal peab hakkama elu nullist üles ehitama, on palju tahta, et tal oleks koht elamiseks endal kohe olemas.

Kui midagi siin üldse võrrelda saab, siis seda, et kui EV kodanikul on teoreetiline võimalus (oleneb KOV-ist) juhul, kui tal nt. maja või korter maha põleb ja üleöö püksata jääb, saada KOV-ilt ajutine asenduspind elamiseks, mille kohta ei kehti mingid miinimumnormid (nt. ruutmeetreid elaniku kohta vms) ja mille eest peab püksata EV kodanik järgmisest päevast alates hakkama üüri ja kommunaale maksma

Mitte igal pool. Nagu öeldud, on KOV-de praktika erinev. Minu poolt toodud Palamuse valla lehel on öeldud, et sotsiaalkorterit ei pea tingimata üürima. Võidakse anda ka ajutiseks kasutamiseks.

Ksf Manurhin rääkis enne aga hoopis muust:...

No las kodanik Manurhin räägib mis tema tahab.
Sa viitasid minu kirjutatule ja avaldasid selle kohta oma arvamust.

Sina vastasid ülal ksf Manurhinile, tema postitust täpsustades.

[Fucs]

Meistriklass.

Minu arvates puutub küll. Isikult, kes võõral maal peab hakkama elu nullist üles ehitama, on palju tahta, et tal oleks koht elamiseks endal olemas.

Olgu see koht elamiseks olemas, või antud, olgu tegemist põgeniku/pagulase, või EV kodanikuga, kommunaale tuleb ju ikka maksta, ehk üüri?
Või ei tule?

Minu poolt toodud Palamuse valla lehel on öeldud, et sotsiaalkorterit ei pea tingimata üürima. Võidakse anda ka ajutiseks kasutamiseks.

Kordame küsimust: Kas selles ajutiseks kasutamiseks antud elamispinnal ei tule maksta kommunaale, kui ka vabastatakse KOV poolt KOV-ile üüri maksmisest elamispinna m2 eest?

Sina vastasid ksf Manurhinile.

Ma täpsustasin üle Manurhini ja teiste, poolt või vastuväitlejate väidete üksikasjad.

[Kriku]

Minu arvates puutub küll. Isikult, kes võõral maal peab hakkama elu nullist üles ehitama, on palju tahta, et tal oleks koht elamiseks endal olemas.

Olgu see koht elamiseks olemas, või antud, olgu tegemist põgeniku/pagulase, või EV kodanikuga, kommunaale tuleb ju ikka maksta, ehk üüri?
Või ei tule?

Minu arust on eelduslikult varatu sõjapõgeniku puhul ka mõistlike kommunaalkulude mingi aja jooksul kompenseerimine tema olemusega kooskõlas.

Minu poolt toodud Palamuse valla lehel on öeldud, et sotsiaalkorterit ei pea tingimata üürima. Võidakse anda ka ajutiseks kasutamiseks.

Kordame küsimust: Kas selles ajutiseks kasutamiseks antud elamispinnal ei tule maksta kommunaale, kui ka vabastatakse KOV poolt KOV-ile üüri maksmisest elamispinna m2 eest?

Ei tea, seda pole seal lehel öeldud.

Sina vastasid ksf Manurhinile.

Ma täpsustasin üle Manurhini ja teiste, poolt või vastuväitlejate väidete üksikasjad.

Me siin võime jäädagi vaidlema, kas, mil määral ja mis aja jooksul on sobiv ja õiglane põgenike elamiskulusid kompenseerida. See on detailide üle vaidlemine, nagu ütlesid. Manurhini väide oli aga suurusjärkudes räigem.

[Fucs]

Ei tea, seda pole seal lehel öeldud.

Mina tean.
Saades KOV-ilt sotsiaalpinna (ükskõik, kas sotsiaalmajas, või sotsiaalkorteri) pead sa hakkama maksma üüri.
Üür koosneb ´põhimõtteliselt kahest osast:
1. Elamispinna omaniku poolt maksustatud eluruumi kasutamine (üürileandmisega seotud kulud, amortisatsioon, kasutusrent, elamispinna kindlustus vms jne)
2. Kommunaalkulud (soe vesi (kui on), külm vesi (kui on), kanalisatsioon (kui on, kui ei ole siis tühjendamine) küte (kui on, kui ei ole, ostad ise küttepuud), elekter (nii üld kui elamispinna oma), jäätmevedu, hooldus ja/või remondifond, gaas (kui on), maamaks (kui on), elamu kindlustus jne.

Minu arust on eelduslikult varatu sõjapõgeniku puhul ka mõistlike kommunaalkulude mingi aja jooksul kompenseerimine tema olemusega kooskõlas.

Ongi. Aga mitte piiritult ja piiramatult.
Mitte ükskõik millistel asjaoludel ja tingimustes.

Kuidas meil on asjad korraldatud? Kodanikele?

Esiteks ei ole pereliikmete kohta ette nähtud eluasemepinna miinimumsuurust.
Sa võid elada kümnekeisi 20 ruutmeetril. Sa võid elada üksinda 80 ruutmeetril.
Kui lähed eluasemetoetust küsima, siis võib sul olla 1 elaniku kohta 2 ruutmeetrit ja keegi ei köhi.
Kui sul on aga üksinad 80 ruutmeetrit, siis kompenseeritakse ainult normpinna kohta käivad kulutused.
Ülejäänud pead ise maksma, või väiksema elamispinna otsima.

Kui sul on töökoht ja sissetulekud, siis sa saad üürikulusid paluda kompenseerida, kui pärast üürid ära maksmist jääb pereliikme kohta kätte alla kehtestatud elatusmiinimumi. Kui jääb elatusmiinimum, või üle selle, siis eluasemekulusid ei kompenseerita.

Kui sul ei ole tööd ja sissetulekuid, siis sa lähed ja võtad ennast töötuna arvele ja hakkad saama toetust.
Kui sellest ära ei ela, on võimalus taodelda veel erinevaid toetusi (oleneb siis perekonna suurusest, lastest jms jne), millest osad on ühekordsed. Kui siis ka välja ei tule omadega, ehk pärast eluaseme kulude tasumist jääb pere liikme kohta vähem kui elatusmiinimum, siis on õigus taotleda ka eluaseme kulude kompenseerimist.

Eluasemekulude kompenseerimisele kehtivad aga teatud piirmäärad (erinevates KOV-ides erinevad), millest üle nt ei kompenseerita kütet, vett, elektrit jne. Et sa võid küll kulutada rohkem ja kätte jääb alla elatusmiinimumi, aga üle teatud piirnormide ei kompenseerita. Seega see sunnib kokkuhoiule. Vahel isegi äärmuslikule.

Kuidas sama asi toimub põgenike/pagulastega?

Üüritava pinna minimaalne suurus on elanike kohta määratletud (kahele ruutmeetrile inimest elama panna ei tohi).
Normpinna mõiste (piirmäär eluaseme suurusele) on aga neilegi kehtiv (siin on kõik eluaseme pinnaga üle mõistuse laiutajad võrdsed).

Kui sul tööd ei ole, siis saad kõiki neidsamu sotsiaaltoetusi, mida EV kodanik kes ei tööta ja sa saad neid samadel alustel.
Ühe väikese erandiga - kommunaalkuludel piiranguid ei ole ja osa üürirahast (see osa, mida omanik võtab) on võimalik tagasi saada, kui ületab teatud piirmäärad. Praeguse seisuga 2 aasta jooksul. Edasi muutuvad nad eluasemekompensatsiooni mõistes võrdseks EV kodanikega (hakkavad saama samadel tingimustel), kui vahepeal seaduseid ei muudeta.

See aga ei sunni kokkuhoiule ja nii võib näiteks vaene perekond Kongost siin talvepuude muretsemise, lõhkumise ja ahju kütmise asemel nt. lükata seina elektriradikad ja soojapuhurid, sest nagu öeldud, piirmäära kommunaalkuludele pole ja milleks peaks vaeva nägema, kui saab lihtsamini, probleemivabalt ja puhtamalt, kui briketiämbritega ringi rallides. Ja kuna ilmselt (pigem ilmselgelt) paigutatakse vaene perekond Kongost siin igati normpinnale vastavatesse eluruumidesse (ma ei näe takistusi, miks nad peaks elama väiksemas korteris, kui maksimumi lähedaselt lubatud ja ette nähtud), siis selliste eluruumide kommunaalkulud on märgatavalt suuremad, kui kohalikel vallavaesetel.

EStat andmetel moodustasid 2012a eluasemekulud Eestis pere eelarvest keskmiselt 17,8% (linnas 19,2%, maal 14,3%). Kuna aga me praegu võrdleme siin püksata pagulasi ja püksata eestlasi, siis nendel püksata eestlastel on see eluasemekulude % ma pakun vähemalt 2 korda suurem, kui Eesti keskmine 17,8. Mina tean kohe praegu võtta püksata eestlaseid, kellel läheb 45-50% sissetulekutest eluasemekuludeks ja need eluasemed on ühel juhul kööktuba (ca 18m2 + vannituba 2,5m2) sotsiaalmajas 1 elaniku kohta, ning teisel juhul tuba (9,...m2), köök (5,...m2) ja wc (2m2) ühe elaniku kohta.

Seega on IMHO oluline erinevus püksatute kohtlemisel.
Kordan, see, et nad tulevad võõrast riigist ja "on vbl püksata", ei oska keelt, pole siin tuttavaid, võõras keskkond, traumeeritud, ruineeritud jne on kompenseeritud muudest vahenditest ja muude meetmetega. Elik neid aidatakse nendes muudes valdkondades järele muude vahendite, soodustuste, teenuste, sotsiaaltöö ja summadega, kui igapäevased kommunaalkulud ja üür. Kasvõi see "sisustustoetus" jms.

Ma rohkem ei viitsi ja pole ka aega.
Mõttetu teema minu jaoks.

[Kriku]

Minu arust on eelduslikult varatu sõjapõgeniku puhul ka mõistlike kommunaalkulude mingi aja jooksul kompenseerimine tema olemusega kooskõlas.

Ongi. Aga mitte piiritult ja piiramatult.
Mitte ükskõik millistel asjaoludel ja tingimustes.

Aga põgenikel ei olegi ju piiritult, piiramatult ja ükskõik millistel asjaoludel ja tingimustes.

nii võib näiteks vaene perekond Kongost siin talvepuude muretsemise, lõhkumise ja ahju kütmise asemel nt. lükata seina elektriradikad ja soojapuhurid, sest nagu öeldud, piirmäära kommunaalkuludele pole ja milleks peaks vaeva nägema, kui saab lihtsamini, probleemivabalt ja puhtamalt, kui briketiämbritega ringi rallides.

Seni on neile minu teada keskküttega paneelikakortereid organiseeritud - vähemalt nii palju, kui ajakirjanduses on näha olnud. Ahiküttega korterisse mina ei julgekski neid paigutada. Nad ei oska ju siin kliimas kütta.

[Svejk]

http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 16#p483816

Leia pildilt president: Pilt aastast 1984.

Jah, kes ei leia, vaadaku esmaspäeval uuesti

Nohnii, Krix - taas käes on esmaspäev
Ja sellevõrra selgemalt silm seletab ja näeb
Kuid mida õigeks pidada või kellest käiski jutt
Kas pildilt plikat otsida või õigem hoopis kutt
Su käes on võtmed - ava värav
Las alguse saab nädal särav

[Fucs]

Erispetsiaalselt kodanik Svejk`ile vihje, vähendades tehte tundmatute arvu 19-lt kaheni....

[Lemet]

Jällegi- minu viis kopikat kollasele särgile.