Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[nimetu]

Nii palju kui ma asjaga kokku olen puutunud, on kutseka haridus kvaliteetsem kui gümnaasiumi haridus. Lihtsalt valdav osa kontingenti, kes sinna satuvad on vähem motiveeritud. Need üksikud, kes on hästi motiveeritud, saavad väga hea hariduse.

[kuido20]

Nii palju kui ma asjaga kokku olen puutunud, on kutseka haridus kvaliteetsem kui gümnaasiumi haridus. Lihtsalt valdav osa kontingenti, kes sinna satuvad on vähem motiveeritud. Need üksikud, kes on hästi motiveeritud, saavad väga hea hariduse.

Neid motiveeritud mehi ongi puudu

Kui kogu Eesti üliõpilaskonnast moodustasid 2009.a meesüliõpilased 39%, siis Tartu Ülikoolis on meesüliõpilaste osakaal olnud viimase aastakümne jooksul püsivalt 31-32%

http://www.ut.ee/et/822337

http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10 ... at2011.pdf

Kui 1993/94. õa oli naiste ja meeste osakaal üliõpilaste hulgas ligikaudu võrdne (vastavalt 51% ja 49%), siis järgnevatel aastatel on märgata meesüliõpilaste osakaalu pidevat vähenemist, kuid stabiliseerumist perioodil 2001/02 - 2008/09 (38-39%).

Muidugi haridus ei pruugi näidata elus mitte kui midagi, kõik sõltub enese pealehakkamisest ja südikusest kuid häid mehi jääb vajaka kui siin räägiti, et 10 aastaga saadi viimaks kõikidest suurtükkidest korraga laskmine selgeks

[nimetu]

See ülekaal on ka nii ja naa.

Mõned aastaid tagasi nägin, et üllatavalt palju tüdrukuid õppis Tartu Ülikoolis füüsikat. Kuid kui kõrvale võtta nö kõvad praktikat täis insenerialad, siis seal ei leidunud ühtegi tüdrukut, sõna otseses mõtte null. Küsisin ka, et huvitav millest selline vahe? Mõlemad alad peaksid olema ühtviisi jõukohased sellistele õpilastele. Vastati, et lihtsalt polnud huvi. Võta siis näpust.

[Martin Peeter]

Eesti reservid on 800 miljonit. No Töötukassa ja Haigekassa kallale vast ei peaks minema, aga mingid kriitilised võimed saaks ka selle stabiliseerimisreservi eest osta, ehkki mõistlikum on võtta laenu ja kasutada reserve sellises olukorras, kus meile laenu enam ei anta. Aga kui siin nüüd ametliku retoorika kohaselt "Pandora laegast avada ei soovi", siis võiks vaadata, mida hoiupõrsa pilustki välja sikutada õnnestub.

http://majandus24.postimees.ee/v2/38563 ... 1444765418

Kui juba pole hiljaks jäädud, sest aasta jooksul vahetuvad või võivad vahetuda meie suuremate liitlaste (USA, Prantsusmaa, Saksamaa) liidrid ja kes teab, kui venesõbralikud need järgmised saavad olema.

Mu sõnum on endine: asi pole mitte rahapuuduses, vaid tahtes. Et leedulastega NASAMSi ostule kaasa minna, selleks oleks pappi küll. Rindeolukorda, kui see peaks tekkima, enam stabiliseerimisreserviga ei stabiliseeri.

[Kapten Trumm]

Siia ja väike positiivne uudis, mis pole teemaks tulnud, kuid võiks reservväelastele huvi pakkuda.

Ilma suurema kärata, jõustus kevadel uus riigikaitseseadus, mis (au ja kuulsus tegijatele) on ära lahendanud selle siingi foorumis teemaks olnud äkk-õppekogunemise korraldamise küsimuse. Nimelt sätestab riigikaitseseadus (selle koht on imelik, sest kogunemisest on juttu kaitseväeteenistuse seaduses), et valitsuse otsuse alusel on nüüd võimalik korraldada mobilisatsioonivalmiduse kontrolle koos reservistide ootamatu kohalekutsumisega ilma ette teatamiseta (piisab elektroonilisest teavitusest). Varem sellist asja ei olnud. Nimetatakse seda nüüd lisaõppekogunemine ehk LÕK.

https://www.riigiteataja.ee/akt/101042016003

Tsiteerin ka huvipakkuva osa:
§ 68. Lisaõppekogunemise korraldamine

(1) Mobilisatsioonivalmiduse kontrolliks võib korraldada reservis olevatele isikutele lisaõppekogunemisi.

(2) Lisaõppekogunemisel osalevate reservväelaste arvu ja lisaõppekogunemise kestuse kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.

(3) Lisaõppekogunemisel osalemine loetakse reservteenistuseks.

(4) Lisaõppekogunemise ajal sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asuvad tegevväelased määrab Kaitseväe juhataja.

(5) Lisaõppekogunemise aega ei arvata kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõikes 1 ja § 73 lõikes 1 sätestatud õppekogunemise kestuse hulka ja lisaõppekogunemisele kutsumisel ei arvestata kaitseväeteenistuse seaduse § 73 lõikes 2 sätestatud tähtaega.

(6) Lisaõppekogunemise kestus on kuni 60 päeva.

(7) Kaitsevägi võib lisaõppekogunemise korraldamisse kaasata Kaitseliitu.

§ 69. Lisaõppekogunemisele kutsumine

(1) Lisaõppekogunemisele kutsumisest teatatakse reservis olevale isikule ühel järgmisel viisil:
1) teade antakse kätte allkirja vastu, toimetatakse kätte posti teel või elektrooniliselt;
2) teade avalikustatakse vähemalt ühes üleriigilises ajalehes;
3) teade avaldatakse tele- ja raadioprogrammides kella 7–22 vähemalt kolmel korral, kusjuures iga avaldamise vahele peab jääma vähemalt üks tund;
4) teade avalikustatakse internetipõhiselt.

(2) Teate avaldamisel ajalehes, tele- ja raadioprogrammides ning internetis võidakse selles märkida ainult üksuse nimetus, mille koosseisu kuuluvatele sõjaväelise auastmega ametikohtadele nimetatud reservis olevate isikute kohta lisaõppekogunemise kutse kehtib.

(3) Lisaõppekogunemisele kutsumise teate edastamisega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil loetakse teade reservis olevale isikule kättetoimetatuks.


Seega, ärge üllatuge kutset saades - viige end vahepeal muutunud seadustega kurssi (siinkohal viskan kivi foorumi eduraportööridele - sedavõrd oluline muudatus väärib rohkem trükimusta kui EKRE vaenamine)

[Lemet]

Kusjuures oleks see seadusemuudatus väärinud ka laiemat meedias avaldamist. Esiteks näitamaks, et kutsutud ja seatud toimetavad ja teiseks viimaks seda võimalikult laiade massideni. Kes siis teaksid, et tegu pole sõprade tüngaga, vaid et selline võimalus ja kohustus tõepoolest eksisteerib.

[Kapten Trumm]

Mulle tuli see ka üllatusena (enda arvates olen ikka keskmisest paremini informeeritud) - arvasin seni, et kaitseväeteenistuse seaduse alusel see värk käibki.
Jah, sellest suvest on võimalik saata reservväelasele elektrooniline teade (nt SMS koos kohaletoimetusraportiga KRA-s olevale telefonile) reede lõuna ajal korraldusega koguneda X kohta näiteks õhtul 20.00 ja formeeritav üksus viia ka natukeseks metsa ülesannet täitma (kuni 60 päevaks ütleb seadus). Päevaraha makstakse samapalju nagu tavalisel, "etteteatamisega" RÕK-il.

[Koba]

Tere

Kas keegi teadja teab kuidas ja kas üldse on reguleeritud ka nende kodanike osalemine riigikaitses kes ei ole läbinud kohustusliku sõjaväge.
Sellest aastast on vähemalt keskkoolis hakatud mingisugustki riigikaitse kursuseid läbi viima koos rännakutega. Esialgne tagasiside lapselt on positiivne ning väike süst patriotismile on sellega ka süstitud.

[U-96]

Tere, Roosimägi teab http://www.ohtuleht.ee/592078/erukindra ... kahuriliha

[Lemet]

Roosimäel on ju selles osas õigus, et mõte asendada ajateenistus koolis sõjalise tundidega on lollus kuubis.

[nimetu]

Tere

Kas keegi teadja teab kuidas ja kas üldse on reguleeritud ka nende kodanike osalemine riigikaitses kes ei ole läbinud kohustusliku sõjaväge.
Sellest aastast on vähemalt keskkoolis hakatud mingisugustki riigikaitse kursuseid läbi viima koos rännakutega. Esialgne tagasiside lapselt on positiivne ning väike süst patriotismile on sellega ka süstitud.

Kui noorel on huvi, siis Kaitseliidu kaudu peaks saama Noorte Kotkastega liituda. Kui endal on huvi, siis on variant hakata abipolitseinikuks või liituda Kaitseliiduga. Ajateenistus pole selleks nõutud.

[Koba]

Roosimäel on ju selles osas õigus, et mõte asendada ajateenistus koolis sõjalise tundidega on lollus kuubis.

Selles osas on tal kindlasti õigus, et asendada ei tohi aga mis mina tähele panin sellest lühikesest kursusest on rohkem kasu kui arvata oskate.
Mina vaatan kõrvalt ja kuulan mida räägivad seal käinud lapsed.
See lühike kursus on kompaktne ja kiire ülevaatega ning igavaks ei jõudnud minna....tänu sellele kujunes sõjaväest positiivne pilt ja tahe seal ära käia.
Olevat olnud ka seal vingujaid aga see oli väga väike osa.
Seega järeldus lühidalt selline, et see vähendab kõrvale viilijate osakaalu kuna positiivne süst tehtud ja huvi on olemas nii mõnelgi lükati ajus see müüt ümber mida levitatakse tänaval, et sõjavägi on mõtetu ja igav. Igaljuhul peale seda üsna mitu uurisid sõjaväe kõrgkooli edasiõppimisvõimalusi....poleks seda kursust olnud siis nad poleks elus ees sellepeale tulnud.
Igaljuhul on asjal positiivne mõju.
Ise mäletan väga hästi neid aegu kui kooli keldris sai 25m pealt toziga paugutatud see oli koht kuhu tahtsid alati tagasi minna. Isegi mõned medalid kuskil vedelevad sellest ajast.

[Lemet]

Mulle jäi silma sest usutlusest hoopis muu. Kui alles siinsamas oli jutuks, et suuremale kutsealuste arvule on suuresti tervis takistuseks, siis artiklist saab lugeda, et piirajaks on hoopis raha.

[Martin Herem]

Ma vahel mõtlen, et Lemet on vist ikka troll Püüab mõne minusuguse jälle konksu otsa ja hakkab vana trall peale.
Kas sa lugesid selle rahapuuduse Ligi kommentaarist välja? Siin on mitu korda selgitatud - täna jõuavad teenistusse praktiliselt kõik, kes selleks füüsilise või vaimse tervise poolest sobivad. 1-2% on neid, kes mingil muul põhjusel ei teeni. Kõikvõimalik statistika ja aruandlus räägib juba aastaid sellest, kuid näed ei piisa. Või ... ?

Vastuseks Kobale:
Need kodanikud kes mingil põhjusel ajateenistust ei läbi, saavad riigikaitses osaleda väljaspool kaitseväge. Ilma relvata. Vähemasti peaks see nii olema.
Kahtlemata on võimalus teha seda ka Kaitseliidus. Kuid mina ei näe päris täit loogikat selles, kui kodanik Kaitseliidus saab relvaga tegutseda, kuid Kaitseväes mitte. Või täpsemalt - saab tegutseda Kaitseliidu poolt ettevalmistatud sõjaaja üksuses. Kaitseväes ju ei sobinud!
Sõtta (relvaga) läheb ainult väiksem osa riigi kodanikest. Ülejäänud peavad riigi funktsioneerimist muul moel tagama. Näiteks jätkavad oma tööd. Kasvatavad lapsi. Juhivad riiki, omavalitsusi, tagavad elutähtsaid teenuseid. Ma julgen öelda, et nii palju kui meil täna relvastuseks raha on, on meil ka kodanikke selle kasutamiseks välja õpetatud. Isegi kui oleks 2x rohkem raha.

See et täna enamus kodanikest ajateenistust ei läbi, on muidugi vilets.

[Lemet]

Troll ikka, Martin, puha troll, spetsialiseerunud nimelt Sinusuguste lihtsameelsete konksu otsa võtmisele...
Aga kui tõsiselt, siis kuidas Sina mõistad toonase kaitseministri Ligi lauset "Samas ei suuda ajateenistus suuremat osapoisse vastu võtta, ehkki oleme riikidest kaitsekuludelt NATO esimesi..,". Kas demograafilised näitajad on sellest ajast sedavõrd drastiliselt muutunud või meditsiinilisi nõudeid sedavõrd tõstetud?