Venemaa majandus ja sanktsioonid I
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
Deutsche Welle Euroopa ja Vene osakonna juht Ingo Mannteufel rääkis intervjuus, et peab ohtlikuks seda, kui Kreml jääb oma propagandat uskuma ja neil tekib väärastunud arusaam reaalsusest.
http://arvamus.postimees.ee/v2/3883657/ ... 1475862771
Teadagi, mis mängu Putja mängib..
http://arvamus.postimees.ee/v2/3883657/ ... 1475862771
Teadagi, mis mängu Putja mängib..
- Manused
-
- russian-roulette.jpg (35.66 KiB) Vaadatud 6232 korda
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
....nimetatud nähtust võib nimetada mitmeti.....akf mäger võibolla teab selle ladinakeelset vastet...?Miki kirjutas: ....peab ohtlikuks seda, kui Kreml jääb oma propagandat uskuma ja neil tekib väärastunud arusaam reaalsusest...
(ma tean, et akf mäger on traditsiooniliselt tagasihoidlik, aga see koht on liiga magus, et mitte provotseerida...

"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
Luulud. Definitsioon on ülekaalukad kultuuriliselt sobimatud mõtted, millel pole reaalsusega pistmist, mis mõjutavad oluliselt patsiendi käitumist ja mida mõistlike põhjendustega pole ümber lükata võimalik. Ainuke kahtlus tekib mul selle kultuurilise sobimatuse kriteeriumi täitumise osas.
otsin puude taga metsa
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
Kahtlane, kas USA hakkab GPSiga kiusama. Selleks, et GPS töötaks on sellel süsteemil hulka tugijaamu maapeal, mis kellad täpsed hoiavad. Osa neist tugijaamadest asuvad Venemaal. Kui USA hakkab GPSi kinni keerama, siis löövad venelased kirve kaablisse. Ma saan aru, et see ei ole GPSile surmav, lihtsalt täpsus kannatab, kuid ma arvan, et on paremaid mooduseid kuidas mõlemad saavad küberkõvatada.kaugeltuuriv kirjutas:Paar päeva tagasi olla jälle Venemaalt proovitud teha küberrünnakuid USA-vastu,juutide andmetel olla nüüd pannud USA valitsus Venemaa fakti ette,et kui sama laul jätkub,lülitatakse Venemaa jaoks GPS välja.
http://rusjev.net/2016/10/23/v-otvet-na ... ossii-gps/
Huvitav,kuidas selline asi võib Venemaa majandusele kajastuda?
Neil peaks see Golnass ka olema ja ma arvan,et nad kasutavad ka seda eurooplaste Galilea süsteemi?
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
Uudis 2014 aastast: http://www.ohtuleht.ee/582113/venemaa-s ... tugijaamadKalakala kirjutas: Kahtlane, kas USA hakkab GPSiga kiusama. Selleks, et GPS töötaks on sellel süsteemil hulka tugijaamu maapeal, mis kellad täpsed hoiavad. Osa neist tugijaamadest asuvad Venemaal. Kui USA hakkab GPSi kinni keerama, siis löövad venelased kirve kaablisse. Ma saan aru, et see ei ole GPSile surmav, lihtsalt täpsus kannatab, kuid ma arvan, et on paremaid mooduseid kuidas mõlemad saavad küberkõvatada.
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
Nad võiksid parem kiusata elektrooniliste maksete kinnikeeramisega, see ka natuke küber. Las tassivad siis kotiga sularaha, kui seda on. Venelased piinavad oma remondi järele karjuvat lennukikandjat ja muu maailm tõmbleb. Raha on ikka lollusteks veel liiga palju, tuleks veel vähemaks võtta.
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
Õhtuleht ei lugenud pressiteadet lõpuni. 2014 mai keskpaigas Rogozin tegi sellel teemal lärmi ja ähvardas. 1 juunil tuli tõesti Roskosmose teade, kus pealkirjast võis jääda mulje, et GPSil tõmmati stepsel Venemaal välja. Kui teade läbi lugeda siis selgub, et GPS tugijaamadel võeti ära võimalus mandrite triivimise kohta korjatavat infot edastada ja rakendati veel mingeid "meetmeid" mis teevad võimatuks GPS signaali sõjalise kasutamise Venemaal. Lisaks moodustati töörühm, kes pidi USAga läbirääkimistesse asuma. Lubadus oli, et kui ameeriklased kolme kuu jooksul alla ei anna, siis lammutatakse GPS tugijaamad maha. Kiire otsing ei andnud vastust selle kohta mis kolme kuu pärast tegelikult toimus. Ma kardan, et tegemist oli sisetarbeks kõvatamisega ja GPS tugijaamad tiksuvad Venemaal ilusti edasi.Gideonic kirjutas:Uudis 2014 aastast: http://www.ohtuleht.ee/582113/venemaa-s ... tugijaamadKalakala kirjutas: Kahtlane, kas USA hakkab GPSiga kiusama. Selleks, et GPS töötaks on sellel süsteemil hulka tugijaamu maapeal, mis kellad täpsed hoiavad. Osa neist tugijaamadest asuvad Venemaal. Kui USA hakkab GPSi kinni keerama, siis löövad venelased kirve kaablisse. Ma saan aru, et see ei ole GPSile surmav, lihtsalt täpsus kannatab, kuid ma arvan, et on paremaid mooduseid kuidas mõlemad saavad küberkõvatada.
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
Selle "VF sulges GPS-i tugijaamad" tulemus on see, et GPS posimise kiirus (täpse positsioneerimise kiirus) ja täpsus langesid ainult nende suletud/töötamise lõpetanud tugijaamade tööpiirkonnas ja sedagi peamiselt teatud kriitiliste sündmuste ja üksikasjade kokkulangemisel (posimise/asukoha koordinaatide määramise hetkel vähe satte, halb sattide korrelatsioon, kinnine maastik, ilmastik jms).Gideonic kirjutas:Uudis 2014 aastast: http://www.ohtuleht.ee/582113/venemaa-s ... tugijaamadKalakala kirjutas: Kahtlane, kas USA hakkab GPSiga kiusama. Selleks, et GPS töötaks on sellel süsteemil hulka tugijaamu maapeal, mis kellad täpsed hoiavad. Osa neist tugijaamadest asuvad Venemaal. Kui USA hakkab GPSi kinni keerama, siis löövad venelased kirve kaablisse. Ma saan aru, et see ei ole GPSile surmav, lihtsalt täpsus kannatab, kuid ma arvan, et on paremaid mooduseid kuidas mõlemad saavad küberkõvatada.
Selle lükkega lasi VF esmajärjekorras n.ö. "endale ise jalga" (nad ise ei saa enam nii head GPS posimist kasutada nende jaamade tööpiirkonnas). Sõja olukorras nagunii ei kasutata selliste jaamade parandeid, mis asuvad vastase manipuleerimise- ja mõjuväljas....
Nojah, neil on ju oma GLONASS ka ja pole vajagi GPS eksole, aga mida rohkem erinevate süsteemide satte on võimalik korraga kasutada, seda parem ja kiirem jällegi...seega mitme otsaga asi. + see teema, et kindlasti on veel kasutusel VF-s paljudel elualadel seadmed, mis ei tea GLONASS-ist muffigi ja on ainult GPS põhised.
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
...ja kuulutavad sajadollarilised kehtetuks. Vahetada saavad kõik peale Venemaa kodanike. Sama päeva õhtul ripub huilo laternaposti küljes. Sest samavõrd kui venelased sõnades USA kallal ülbavad ja praalivad, armastavad nad sääste hoida ja omavahel arveldada ikka neetud amerikosside baksides.Jaanus2 kirjutas:Nad võiksid parem kiusata elektrooniliste maksete kinnikeeramisega, see ka natuke küber. Las tassivad siis kotiga sularaha, kui seda on.
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
Mida naljakal kombel tõestas see sama majanduskriis, mis ta põhimõtteliselt võimule tõi.
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
Või siis .ru domeenile kirvest anda.Jaanus2 kirjutas:Nad võiksid parem kiusata elektrooniliste maksete kinnikeeramisega, see ka natuke küber. Las tassivad siis kotiga sularaha, kui seda on. Venelased piinavad oma remondi järele karjuvat lennukikandjat ja muu maailm tõmbleb. Raha on ikka lollusteks veel liiga palju, tuleks veel vähemaks võtta.
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
Väga halb.Kahjuks toimub professorite ja õppejõudude koosseisu tasemel mitte avalikult, aga häbenemata riigivastaste ideede destruktiivne propaganda.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
http://maailm.postimees.ee/v2/3880579/f ... akslasteleEt üks osa Euroopa Liidu riike tahab Venemaa sanktsioone kaotada ja teine neid karmistada, on tulemuseks tõenäoliselt kesktee, kus praegused sanktsioonid jäävad püsima ja kehtestatakse pikemaks perioodiks, ütles konservatiivse mõttekoja Martens Centre juht Roland Freudenstein eile ülemkogu eel intervjuus Postimehele.
Kas keegi on lugenud, on see huvitav jutt?
LISATUD: Isegi oli, aitäh!
Viimati muutis Kriku, 24 Okt, 2016 21:22, muudetud 1 kord kokku.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
Kriku kirjutas:Kas keegi on lugenud, on see huvitav jutt?
Et üks osa Euroopa Liidu riike tahab Venemaa sanktsioone kaotada ja teine neid karmistada, on tulemuseks tõenäoliselt kesktee, kus praegused sanktsioonid jäävad püsima ja kehtestatakse pikemaks perioodiks, ütles konservatiivse mõttekoja Martens Centre juht Roland Freudenstein eile ülemkogu eel intervjuus Postimehele.
- Mis muljed jäid teile eileõhtusest (üleeilsest – toim) Berliini kohtumisest Vladimir Putiniga?
Normandia formaadis osalejate ehk François Hollande’i, Angela Merkeli, Vladimir Putini ja Petro Porošenko õhtusöök eile (üleeile – toim) õhtul Berliinis oli viimase minuti pingutus. Mina kuulsin sellest esimest korda vaid kaks päeva tagasi.
Pärast viimaste nädalate juttu sanktsioonide karmistamisest ja lisamisest mõtlesin, et olgu, see on Putini suur võimalus pakkuda taas mingit sümboolset kompromissi, saada lääneriigid sanktsioonidest loobuma ja jätkata samamoodi nagu varem.
Tundub, et seda ei juhtunud. Et juba vahetult enne õhtusöögi algust olid ootused ootamatult väga madalal.
Ukrainale oli oluline näidata, et nad on Minski protsessist huvitatud. Saksamaale ja Prantsusmaale oli oluline näidata oma kodupublikule, et nad proovivad kõike. Kuid Putin usub endiselt, et lääs on nõrk, et lääs pole piisavalt meelekindel, mistap tema ei pea midagi pakkuma. Isegi mitte sümboolset kompromissi.
Õhtusöök lõppes häguse perspektiiviga, et võib-olla võetakse novembris vastu mingi uus teekaart sõjalise olukorra lahendamiseks Donbassis, aga eile ei otsustatud midagi.
Süüria küsimuses on eurooplased täiesti teistsugusel seisukohal. Mingit lähenemist pole. Putin ei ilmutanud ühtegi hea tahte märki ega plaani muuta Venemaa sõjalist tegevust Süürias.
- Kui suurt rolli mängib Aleppo tragöödia praegustes kõnelustes?
Aleppo ja Süüria on Prantsusmaa arvamusele Venemaast avaldanud samasugust mõju nagu MH17 allatulistamine Saksamaa avalikule arvamusele.
2014. aasta juulini oli Saksa avalik arvamus endiselt veendunud, et tegu on ajutiste ebameeldivustega, kuigi see oli juba pärast Krimmi anneksiooni ja Donbassi sõja algust. Sellegipoolest oli suurem osa sakslastest veendunud, et see on ajutine: Putiniga saab ratsionaalselt rääkida ja ka lääs on teinud vigu, teate küll kõiki neid mantraid.
Siis tuli reisilennuki allatulistamine. Saksa avalik arvamus pöördus Putini vastu ja esimest korda oli sakslaste enamus kaitsekulude tõstmise poolt. See oli päris sensatsiooniline.
Nüüd on meil samasugune seis Prantsusmaal seoses Venemaa-poolse Aleppo pommitamise ja Süüria kampaaniaga. Avalik arvamus on tohutult muutunud: enne oli see ja ka eliidi arvamus pigem venemeelne.
See on muutunud alates sellest, kui president Hollande üritas ÜROs Vene sõjakuritegusid Süürias hukka mõista. Selle tulemusel teatas Hollande ka, et Putini plaanitud visiidil Pariisi tahab ta rääkida Süüriast ja Venemaa sõjalistest võtetest seal. Seepeale tühistas Putin oma visiidi.
See on oluline Venemaa ja Prantsusmaa vaheline lahknemine. Nüüd on Saksamaa ja Prantsusmaa, Merkel ja Hollande Venemaa küsimuses enam-vähem ühel seisukohal.
- Ehk Putin võõrandab endast ühe Euroopa riigi teise järel?
Tõepoolest. Kuigi – ärgem petkem end – tal on veel mõni kaart varrukas. Vaadake näiteks Saksa sotsiaaldemokraate. Nemad usuvad ikka veel imedemaasse ja jõuluvanasse, sellesse, et kui me kõik oleme kannatlikud ja ratsionaalsed ning jätkame rääkimist, tuleb Putin mõistusele ja Venemaa muutub konstruktiivseks.
Minu arust on Saksa sotsiaaldemokraatide terveks ravimine võimatu. Saksa sotsiaaldemokraatia ainus panus Saksa välispoliitikasse oli Ostpolitik: koostööle orienteeritud sammsammuline lähenemine Nõukogude Liidule.
Nad on teadlikud, et kõik teised suured otsused Saksa välispoliitikas – integratsioon lääne institutsioonidesse, Lääne-Saksamaa taasrelvastamine pärast sõda, eurointegratsioon, isegi Saksamaade taasühendamine – võib auga kirjutada kristlike demokraatide arvele.
Sotsiaaldemokraatidel on ainult Ostpolitik, mistap nad klammerduvad sellesse meeleheitlikult. Ja nad tahavad seda aina uuesti esitada, kuigi on ilmselge, et tingimused on muutunud.
- Mis teised kaardid Putinil varrukas on? Matteo Renzi (Itaalia peaminister – toim)?
Kahtlemata. Renzi nõudis, et täna ja homme arutataks liidunõukogus Venemaad. Usun, et ta ei teadnud siis, kui seda nõudis, et Venemaa võetakse jutuks, aga väga halbadel tingimustel. Tema plaan oli tegelikult algatada protsess, mille tulemusel me loobuksime sanktsioonidest. See on nüüd laualt maas.
Nüüd räägime lisasanktsioonidest ja kui mitte lisasanktsioonidest, siis vähemalt praeguste pikendamisest ja tõenäoliselt pikemaks perioodiks kui seni – poole aasta asemel tõenäoliselt aastaks.
Minu jaoks oli otsustav hetk see, kui europarlamendi liige Elmar Brok (Saksa kristlike demokraatide ridadesse kuuluv Saksa saadik – toim) hakkas nõudma, et sanktsioone pikendataks ja juba aastaks. Kui tema seda ütles, siis teadsin, et Brüsseli peavool hakkab Venemaa küsimuses pöörduma.
Ma ei usu, et Renzi on väga õnnelik mees. Ta nõudis Venemaa sanktsioonide arutamist, kuid selle arutelu tulemus tuleb täpselt vastupidine sellele, mida tema tahtis.
Lääneriigid seisavad Süürias silmitsi topeltriskiga, mida riikide avalikkus pole aga valmis võtma, arvab mõttekoja Martens Centre juht Roland Freudenstein. / Martens Centre
- Kui tõenäolised on lisasanktsioonid? Ja milles need võiksid seisneda? Kas tõesti SWIFT-lepe (rahvusvaheliste pankade finantstelekommunikatsiooni süsteem – toim)?
See peaks mingit pidi seisnema Venemaa firmade ligipääsus finantsturgudele. See on juba praegu piiratud, aga piirangud suureneksid veelgi.
Kas venelased lüüakse SWIFTist minema? Kahtlen. Venemaa on juba öelnud, et nemad käsitleksid seda sõjana ja käituksid vastavalt. Tõenäoliselt tähendab see, et kui meie lööksime venelased SWIFTist välja, siis nemad halvaksid küberrünnakute abil näiteks SWIFTi süsteemi.
Ma ei tea, kuivõrd see konkreetne ähvardus mängib rolli siinses otsustamises, kuid oletaksin, et lõpuks Renzi ja veel mõned teised, näiteks austerlased, ungarlased, kreeklased, küproslased, teatud määral slovakid, hispaanlased…
On valitsusi, kes lootsid, et sanktsioonidest loobutakse. Nüüd, kui räägime lisasanktsioonidest, kujutan ette, et lõpuks tekib teatav tasakaal nende vahel, kes tahavad sanktsioone lisada, ja nende vahel, kes tahavad neist loobuda. Kokku saame keskteel: jätame praegused sanktsioonid alles ja pikendame nende kehtivusperioodi. See on kõige tõenäolisem tulemus.
Tean, et mõni riik tahaks karmimaid sanktsioone. Aga kui Angela Merkel ütles eile (üleeile – toim) õhtul pärast õhtusööki, et lisasanktsioonid on võimalus, ei öelnud ta sihilikult: «Ma näen, et sellel õhtusöögil ei saavutatud progressi, kehtestame lisasanktsioonid.» Ta ei öelnud seda, ta jättis selle võimaluseks. Ta hoiab oma kaardid väga enda ligi ja sestap ma ei oska öelda, kas saame lisasanktsioonid. 24 tunni jooksul saame teada.
- Aga Aleppo saatuse asjus tundub lääs praegu üsna abituna.
Tõesti. Mitte ainult EL, vaid ka Ameerika Ühendriigid. Nemad valimiste pärast, kuid mitte ainult – ka Obama täiesti kohmaka Süüria-poliitika pärast. Tuleb tunnistada, et Obama oli väga meeldiv president ja ta on paar asja õigesti teinud, aga Süüriaga ta eksis. See tuleb välja öelda ja usun, et sisimas teab ta seda ka ise.
USA on tõmmanud seal punaseid jooni ja siis lasknud Venemaal neid ületada. Keemiarelvade osas – nii Venemaal kui ka Assadil (Süüria presidendil Bashar al-Assadil – toim), kes on lõppkokkuvõttes üks ja sama asi.
Nüüd oleme olukorras, kus peaksime kaaluma tohutut sõjalist sekkumist, mida ilmselt ei toetaks ühegi lääneriigi avalikkus, ning teiseks peaksime kaaluma otsest sõjalist vastasseisu Venemaaga, kui suur sõjaline sekkumine tuleks. Sest venelased oleksid konkreetselt lääne sellise sekkumise vastu.
Ehk me seisame silmitsi topeltriskiga ning ma ei usu, et lääs tervikuna või mõni lääneriik oleks seda praegu valmis võtma. Kõik, mida saame teha, on tõsta Venemaa käitumise hinda ning loomulikult aidata humanitaarpoolelt: aidata Türgil toime tulla uue pagulasvooga Aleppost ja mujalt, mis on vältimatu, aidata kurde nende võitluses ISISe vastu, näidata, et lääs saab anda oma panuse ISISe-vastases võitluses Mosulis.
Kõiki neid lisaasju saab lääs teha, aga me ei saa astuda otse Venemaa sõjakuritegude probleemi vastu. Relvitu ÜRO abikonvoi ründamine on sõjakuritegu ning Vene õhuvägi ja Assad jätkatavad selliseid asju.
Kõik need kahe aasta tagused kuulujutud, et sündimas on suur kokkulepe ja venelased loobuvad Assadist, olid vaid suitsukate. Poolik lause, mille Lavrov (Vene välisminister Sergei Lavrov – toim) ütleb pressikonverentsil New Yorgis või Moskvas, viib meid ootamatult arusaamiseni, et venelased annavad järele ja on valmis kompromissiks… Jama! Putin ei ole huvitatud kompromissidest. Me peaksime sellest praeguseks juba aru saanud olema.
- Te mainisite, et surve Aleppole tekitab ilmselt uusi põgenikke. Kas lepe Türgiga peab vastu?
Me ei tea. Tuleb öelda üht asja: suurem osa Aleppo tsiviilisikuist on juba lahkunud, pigem liiguvad inimesed teistest piirkondadest. Kui Assadi režiim saab Aleppo enda kätte, siis mis on mõjud teistele Süüria piirkondadele? Me ei tea.
Ausalt öeldes pole mul aimugi, kui habras olukord Türgis praegu on. EL toetab praegu Türgit, annab suuri summasid sealsete põgenikelaagrite parendamiseks. Aga ma ei tea, mis juhtub uue laine korral.
- Kuidas Saksamaa nende juurde jõudnud põgenikega toime tuleb?
Mullu tuli Saksamaale 800 000 kuni miljon inimest. Tänavu on tulnud 200 000 – 300 000.
Selle kohta, kui hästi Saksamaa toime tuleb, saab väga erinevaid vastuseid. Saksamaa ei ole kokku varisemas või kodusõja lävel. On riike nagu Poola, kus meedia maalib pildi, et Saksamaa on nagu Prantsusmaa või Belgia – riigid, kes lähevad suure moslemite immigratsiooni pärast põrgusse. See pole tõsi.
Kümme protsenti Saksa rahvast tegeleb vabatahtlikult mingil moel põgenike aitamisega. Kaheksa miljonit inimest! Miljoni põgenikuga. Suurem osa neist annetab raha või kogub näiteks riideid, aga nad otseselt aitavad põgenikke. Hea tahte hulk Saksa ühiskonnas on endiselt hämmastav.
Aga ilmnenud on ka esimesed negatiivsed märgid. Meil on olnud terrorirünnakud. Meil olid Kölni uusaastaöö sündmused, mis olid suur šokk. On hirm, et isegi kui 99,9 protsenti põgenikest on hea tahtega inimesed, jääb ikkagi märkimisväärne arv neid, kes kas juba tulevad halbade kavatsustega või kellel tekkivad pahad plaanid Saksamaal radikaliseerudes.
See on mürgitanud Saksa poliitilise arutelu pretsedenditul tasemel. Ma pole kunagi varem näinud nii vihkavat retoorikat avalikus ruumis, sotsiaalmeedias ja jutusaadetes.
Teiseks usun, et on ratsionaalseid argumente selle vastu, kuidas liidukantsler Merkel mullu septembris otsustas. Ta põhimõtteliselt kuulutas Saksamaa piirid süürlastele täiesti avatuks ning loobuti täiesti kontrollist pikaks ajaks. Selle vastu on ratsionaalseid argumente.
Samas pole parlamendis ühtki fraktsiooni, kes oleks selles osas täielikult valitsuse vastu. Isegi opositsioon on selles küsimuses valitsuse poolel. Ainsad kriitikud on CDU/CSU grupi sees (CSU on kristlike demokraatide Baieri sõsarpartei – toim). See tekitab pikas perspektiivis väga ebaterve õhustiku, sest parlamendis pole tõsiselt võetavat opositsiooni. Samas on väga mittetõsine ja ksenofoobne opositsioon parlamendist väljas ja eriti sotsiaalmeedias. See ei ole hea.
Ma näen selles nii valgust kui ka varje. Üks asi on kindel. Alla 15-aastased migrandid on tohutu positiivne potentsiaal. Nendest, kes saabusid aasta eest, räägivad kõik nüüdseks juba saksa keelt. Nad on väga motiveeritud edu saavutama, mõni neist on tõesti saanud trauma, kuid minu arvates hindavad nad kõrgelt rahu ja stabiilsust, milles nad elavad. Nende lastega integratsiooniprobleeme ei tule. Ma isegi väidaks, et nendega ei teki probleeme, mis on tekkinud teise ja kolmanda põlvkonna immigrantidega kohtades nagu Molenbeek (Brüsseli linnaosa – toim). Saksamaal on vähemalt nende süürlastega parem.
Aga muidugi on ka neist vanem vanusegrupp. Nende integreerimine on palju raskem ja neid on märksa lihtsam radikaliseerida. Nagu nädala eest Berliini lennujaama õhku lasta tahtnud terroristi puhul.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist