Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

[Lemet]

Ja miks nii vähe juttu sellest, mis täna teha tuleks?

Aga sa lehitse pisut vanu postitusi. Ja oma üllatuseks avastad, et needsinased pakkumised, mida olukorra parandamiseks on pakutud, on saanud toona vastukajaks tuntud headuses süüdistusi. Virisemine, oma riigi halvustamine etc. Mõni eriti geniaalne tegelane on olnud koguni varmas mõjuagendi silti riputama... Ja needsinased toonased ignorantsed süüdistajad leiavad täna, et mis olnud, see olnud ja pole mõtet minevikus elada..siin paaril viimaselgi lehel on mitmeid tahedaid pakkumisi, mida teha.

[Harnland]

Sellise akustilise teavitussüsteemi võiks näiteks ülesehitada linnasid tihedalt katvate mobiilside tugijaamade baasil, mis üldjuhul paiknevad kusagil katuselähedal, kus on olemas sidekanalid ja reservtoide ning antennitorude külge mahub ka teatud kogus ruuporeid. See, kuidas TELISA2-ga riik kaubale saab on juba riigiasi

[toomas tyrk]

Ja miks nii vähe juttu sellest, mis täna teha tuleks?

Aga sa lehitse pisut vanu postitusi. Ja oma üllatuseks avastad, et needsinased pakkumised, mida olukorra parandamiseks on pakutud, on saanud toona vastukajaks tuntud headuses süüdistusi. Virisemine, oma riigi halvustamine etc. Mõni eriti geniaalne tegelane on olnud koguni varmas mõjuagendi silti riputama... Ja needsinased toonased ignorantsed süüdistajad leiavad täna, et mis olnud, see olnud ja pole mõtet minevikus elada..siin paaril viimaselgi lehel on mitmeid tahedaid pakkumisi, mida teha.

Hm, millised need Sinu tehtud pakkumised siis on olnud, mis nii jõhkrad ning ebaõiglased süüdistused esile on kutsunud? Ei osanud nagu ühtegi leida. Peale selle, et kogu aeg käib jutt, et varjendeid on vaja.

Küll tuli aga meelde, et keegi pidi viiteid otsima Donetski läbielamistest.

Korduvalt on siinsamas täheldatud, et tavaline elumaja kelder on lõks, juhul, kui maja saab tabamuse, ei pääse keldrist välja. Varjend eeldab vähemalt rusudepiirkonnast välja jäävat varuväljapääsu. Seda on muideks paaril korral olnud lugeda ka Donetski kohta käivatest läbielamistest, aga et ma Eestist hetkel kaugel, jääb viidete otsimine ära.

Nii et hea meelega ootaks viiteid mõlema teema kohta...

[TALUPOEG TALUJA]

Targad ja teadjad võiks sellest ka rääkida,et mis kasu on veneaegsetest gaasimaski filtritest,igal pool müüdavatest näomaskidest,nii ühekordsetest kui korduvkasutatavatest järgmise sõja ajal. Ehk mida ja kuidas ja kui üldse. Bioloogilise reostuse puhul....mida teha jne.
Paluks kirjutada sellest millest on kasu. Seda mida meil ei ole,sellest pole mõtet unistada..... aga tahaks siis kuulda oma kõrva ja silmaga,et nende vahenditega mis on meile kättesaadavad,kuidas nendega on.
Tänan.

[Kapten Trumm]

Kõige lihtsam on raamatukogust võtta mingi tollaegne tsiviilkaitse õpik - seal on seletatud, mis mille vastu kaitseb.
Raamat "Seda peab igaüks teadma ja oskama" on kasutaja Manurhin poolt skännituna ka siin foorumis kuskil olemas.
Üldiselt on tollane tsiviilgaasimask GP-5 päris "kange kraam", sellele vastavate omadustega maski (millel on 2 filtrit) praegu kohe poeriiulil polegi.
Sellest kõvem oli ainult isoleeriv, õhu retsirkulatsiooniga mask, mis välisõhku ei kasutanudki.
Asi lihtsalt selles, et enamikel nendel maskidel, mis ENSV-st päranduseks jäid, oli peagi ees filtri vahetus aegumise tõttu ja võimalik, et paljudel oli mittenõuetekohase hoidmiskoha tõttu see filter kõlbmatuks muutunud (kuigi väliselt oli kui uus) - see seletab ka, miks katsetamisel see mõnikord läbi laseb.

Respiraatorid ja vatimaskid on mõeldud hingamisteede kaitseks
a) radioaktiivse tolmu
b) bakteriaalse aerosooli/tolmu eest (nt Siberi katk)
Keemiarelva või tuumarelva otseseste mõjude eest , mida siin mõned mõttehiiglased omistada püüavad, need kaitsma ei pidanud.

Korralikul gaasimaskil on vähemalt 2 filtrit - absorbendiosa ja aktiivsöe osa. Neid tuleb vaadata, kui otsida sobivat tsiviilmaski- tavaliselt piirdutakse seal ainult mingi elementaarse tolmupüüdmise ja aktiivsöega, sellise filtri eluiga on lühike ja puhastusvõime ohtlike asjade vastu kasin.

Üks asi veel. Kaitseväes ja KL-s laialt levinud "silmaukudega" mask GP-5 pole tegelikkuses mingi sõjaväemask ja tema ergonoomika järgi ei maksa järeldusi tegema tõtata, armeele tehti juba toona märksa mugavamaid maske. GP tähendab tõlkes "Grazdanskii Protivogaz" ehk "tsiviil gaasimaks", see oli mõeldud "olukorras" tsiviilisikutele jagamiseks, mitte lahinguväljal jooksmiseks.

[Lemet]

Hm, millised need Sinu tehtud pakkumised siis on olnud, mis nii jõhkrad ning ebaõiglased süüdistused esile on kutsunud? Ei osanud nagu ühtegi leida

Miks minu. Näiteks Trumm on siin kordi loetlenud, mida vaja ja teeninud endale "au ja kuulsust"...ja mäletataasti ei ei osanud sa ka leida, kes ikkagi siin nomenklatuurist rääkis... Ei olnud see vaid mina.

[Kapten Trumm]

Teeme selle nomenklatuuri värgi puust ja punaseks.
Tallinnas leiduva varjendipargi hulgas on väga vähe nomenklatuurile (peame silmas kõrgemat parteilist või täitevjuhtkonda) mõeldud varjendeid.
Juhtimispunktid, kus see nomenklatuur asus, asusid Tallinnast väljas. Kõige tuntuim on Kose "parteivarjend", aga ka sealt vähe eemal asuv tsiviilkaitse komandopunkt, linnarajoonide juhtimispunktid Harju ja Rapla maakonnas.

Ka ei vasta tõele see "punategelaste perekondade" jutt. Ka kõige tähtsamas ehk parteiaparaadi ladvikut ja valitsust majutavas Kose parteivarjendis ei nähtud ette pereliikmete varjumist. Vastav autokorteez viis tegelased Tallinnast välja otse töökohtadelt ja seal oli ruumi ainult töötegijatele. Punategelaste perekonnad pidid minema koos üldise massiga evakueerimisele juba varem.

Julgesti 90% Tallinna varjendikohtadest moodustasid kohad elutähtsate asutuste ja tootmiste töötajatele ehk tavainimestele. Varjendid asusid asutuse territooriumil ja olid üldiselt kõigega juba rahuajal varustatud. Varjendikohtade arv oli 2 korda suurem kui vahetuses töötavate arv, aga mitte "punategelaste" pärast, vaid puhuks kui häire tuleb ajal, kui tehases viibib 2 vahetust (üleandmise ajal). Ametlikult seda kirjas polnud, aga arvati, et asutuse töölised ei sõida mitte teise linna otsa koju (kust kõik on evakueeritud), vaid ööbivad tehase territooriumil (lihtne ellujäämise tõde). Seepärast ei ole ka magalarajoonides eriti varjendeid, vaid need asuvad tavaliselt asutuse enda territooriumil. Pahatihti on need seoses äriliste vajadustega tänaseks juba lammutatud või seisnud kaua vett täis olekus, et nende kasutuskorda viimine on ebareaalne. Kui asutus polnud elutähtis, siis evakueeriti ka selle töötajad ja võimaluse korral ka sisseseade.

Näiteks Tartus, endise tehase Teras territooriumil pumbati hiljaaegu sealne varjend veest tühjaks, sellest on kirjutatud artikkel ka Sõdurilehes mõningad kuud tagasi.

Varjendi (pean silmas sertifitseerituid) tunneb ära selle järgi, et see on tavaliselt betoonist valatud (seinad ja lagi triibulised saalungilaudadest), mitte plokkidest laotud nagu tavakeldrid. Lagi võis olla ka paneelidest, aga need ei olnud tavapärased 6 m õõnsad laepaneelid. Laiatarbe paneelidest ja plokkidest oli keerukas saavutada nõutud vastupidavust, seepärast eelistati valada, mõistagi terasest armatuuriga. Loomulikult ka paksud uksed-luugid ning valatud või terasest ventkorstnad. Silikaatkivist neid laduda ei saa, kuna lööklaine pühib selle minema (pole piisavalt tugev). Rajatis ise võib olla ka varjatud, nt asuda parkimisplatsi all ning seda reedab ainult kuskilt põõsast paistev betoonist valatud massiivne ventilatsioonikorsten.

[toomas tyrk]

No ei maksa tsiviilkaitse õpikut ümber jutustama hakata. Lihtsalt paar kontrollküsimust.

Kas Toompea lossi all oli varjend?

Aga Kadriorus Ülemnõukogu presiidiumi esimehe kantselei all?

Samuti suurema osa Tallinna kesklinnas asunud ministeeriumid?

Need olid küll rajatud juba kolmekümnendatel, aga täiesti nimekirjades ja kasutatavad ka nõuka ajal.

Milliste kesklinna elumajade all varjendid olid - seda oskab ehk Castellum rääkida.

[Kapten Trumm]

Kordan üle:

Julgesti 90% Tallinna varjendikohtadest moodustasid kohad elutähtsate asutuste ja tootmiste töötajatele ehk tavainimestele.

Keegi polegi väitnud, et nomenklatuurile polnud Tallinnas. Kuigi nende "kohad" olid üldiselt linnavälistes punkrites. Osadel olidki topelt punkrid (nt tsiviilkaitse staap), mis on ka mõistetav, igas riigis kaitstakse juhtkonda paremini kui tavakodanikku. Ka tänases Eestis on see nii. Aga seletada siin, kuidas nõuka tsiviilkaitse keskendus nomenklatuurile, on oma väheste teadmiste halastamatu demonstratsioon.

[toomas tyrk]

On ikka vaks vahet, kas sul on punkris ette nähtud 0 kohta, 1 koht või 2 või enamgi kohta.

88% tavaelanikest pidi hakkama saama üldse ilma punkrikohata. Ainult evakuatsioon pidi olema nende päästeingel.

10% võis arvestada 1 punkrikohaga. kui ta parajasti tööl juhtus olema.

Ja siis 2% omas rohkem kui 1 punkrikohta, millega ta võis arvestada nii tööl kui vabal ajal.

Nii lihtne see ongi...

[Kapten Trumm]

Tõde on ka selles, et NSVL oli erinevalt meist sootuks teistsuguses positsioonis. See võimaldas vähem ehitada. Meil sellist positsiooni kahjuks pole. Esiteks nad suutsid dikteerida maailma sündmusi ja neist ette teada saada/ennetada. Meie seda ei suuda. Seepärast kehtib meile pigem Soome roll (ja Soome süsteem), kus eelhoiatust ei pruugi üldse olla (puudub luurevõime teada saamiseks, mis otsuseid tehti Moskvas või Washingtonis, mingit evakuatsiooni ei õnnestu teha ja elanikud jagunevadki punktis olijateks ja surnuteks.
Üsna tõenäoliselt on nt olukord, et üks osapool otsustab nt minna tuumarelvale, toimub üle meie pea ja Washington teeb sellise otsuse ise ning Tallinnat informeerimata. Meie rolliks võib olla ainult allatulevate lõhkepeade radaril nägemine (õnneks on meil need radarid olemas).

Seepärast on sügavalt kahtlane, kas Eestis õnnestub toimivat tsiviilkaitset ilma massilise betoonita teha. Skandinaaviamaades pole see õnnestunud igatahes. Seejuures ei oma ka tähtsust NATO või mitte NATO, sest ka Norral on analoogne punkrimajandus suurtes keskuses nagu Soomel (ja analoogne sund neid ehitada). Nii seal, kus venelastega sõditi ja seal kus mitte. Järeldused näivad neil olema sarnased. Aga Soome tasemele jõudmiseks (millega võrreldes oli ENSV pakasuhha tõesti) on enne vaja saavutada uuesti see ENSV tase, sest täna pole isegi seda "pakasuhhat" reaalselt olemas. Pärnu üleujutuse ajal kohmitseti rannarajoonis paari tuhande inimese evakueerimisega terve ööpäev ja ka siis tuli pärast minna paadiga maju kontrollima, sest elalikud istusid endiselt oma uppunud majandes. St toimiv evako süsteem puudus sootuks. Rääkimata tohutust materiaalsest kahjust (nt uppunud autod), mille äraviimiseks oli aega küll (eelhoiatus oli 24+ tundi, kuid eelistati istuda pea liiva all - ehk ei juhtugi midagi).

Skandinaavias oli massiivse betooni peamine põhjus arusaam, et eelhoiatust võib tulla nii vähe, et evakueerida ei jõutagi. Järelikult peab betooni valama. Lõpuks saavutati olukord, kus suurlinnade põliselanikud õnnestus 100% betooni alla panna.

[toomas tyrk]

24 tunnist eelhoiatust ei olnud ka Kremlil mitte ühegi stsenaariumi puhuks. Isegi kui ise oleks kavatsetud esimene löök anda ning enne seda hakatud inimesi evakueerima. See on lihtne fakt.

Ja "ENSV tase" on minu iskliku arusaamise järgi üks täiesti tupiktee, milleni tagasipöörata pole vähematki mõtet. Mõningad varjendid sellest ajast on ilmselt veel kasutuskorda võimalik saada. Mõned ehk isegi on veel praegugi. Aga üldist "ENSV taset" taga nutta ma ei näe mingit põhjust.

EW ajal rajati ka rohkem avalikke pommivarjendeid, kui ENSV ajal. Kusagil ENDISE tööstusettevõtte territooriumil oleva endise varjendi kordaseadmisel tekib aga tänasel päeval tihti küsimus - kellel seda tegelikult vaja on? Kes sinna varjule jõuab reaalse ettehoiatusaja jooksul?

[Kapten Trumm]

Mina saan küll suurepäraselt aru, miks seda omaaegset taset nulliks ja olematuks väidetakse (kuigi faktid seda ei kinnita).
See on ajupesutehnoloogiline trikk, millega valmistatakse laiemat publikumi ette selleks, et mingeid tõsiseid tsiviilkaitseprogramme (nagu Soomes) meil ei tulegi.
Sest enamik minuvanuseid hakkab tehtavat automaatselt võrdlema sellega, mida nad ise kogenud, õppinud ja näinud on.
Seepärast ütleb taolisel puhul psyopsi elementaarne reegel, et tee ennetavalt maatasa see võrdlustaust, paistad edukamana.

24 tunnist eelhoiatust ei olnud ka Kremlil mitte ühegi stsenaariumi puhuks. Isegi kui ise oleks kavatsetud esimene löök anda ning enne seda hakatud inimesi evakueerima. See on lihtne fakt.

Kui NSVL valmistus nt Saksamaale tungima (tuntuim tuumasõja alguse stsenaarium), siis oli NSVL-s eelhoiatust kui palju. Egas tuumapommid kohe mängu lähe, NATO vägede purustamisega läheb ka mõni päev. Selle ajaga jõuab ilusti suurlinnad tühjaks teha ja kui USA seda satelliitidelt näeb, on isegi asjale kasuks, sest nad veenduvad, et venelastel ongi tõsi taga. Ekvakueerimises aga oleks USA kindlalt kaotajaks jäänud ja nuppudele vajutamine oleks USA-le toonud palju suuremaid kaotusi.

[Lemet]

Ehk siis kui meil pole sedagi "pakasuhhat", mis oli Eestis nõuka ajal ja Skandinaavia riigid on mäekõrguselt toonasest pakasuhhast eespool, siis teeme süüdimatult näo, et me oleme kõigist targemad ja kuulutame riikliku tsiviilkaitse tupikteeks Jääb aonult pisut segaseks see viimase aja tõmblemine koduste varude jms teemal. Ja kui veel ka muud meedias õpeyama hakatakse, siis kuulutame süüdimatult, et mis olnud, see olnud ja mis ses minevikus ikka sorkida...

[toomas tyrk]

Siin mõned mehed lihtsalt üritavad tõestada kasvõi nui neljaks, et kui varjendeid ei ole, siis kodanikekaitsega ei tegeleta. Ja punkt.

Mis aga puutub kapten trummi vanustesse, siis mitte kõik neist ei ole NÕUKA AEGSE ajupesu ohvrid. Kes seda ajupesu nüüd üritavad tänapäeva noortele tõe pähe maha müüa...