Põgeniketulv Euroopasse 2015-2017

[nimetu]

Vikerraadio lahkas Soome uudiseid.
Muuhulgas oli üks uudis, kus Oulus üks nö. 'uus-soomlane' oma last 8 aastat oli kuritarvitanud. Õigustuseks olevat rääkinud, et käis kusagil Aafrikas posija juures ja küsinud nõu rikkaks saamiseks. See oli muuhulgas soovitanud oma lapsega vahekorda astuda. Rikkust millegipärast ei tulnud, kuid mees jätkas usinalt praktiseerimist.

[Kriku]

"Postimees" noid pikantseid detaile ei maini: http://maailm.postimees.ee/3888251/soom ... stanud-isa

[aht0]

Tehku oma kuradi orgunnimine siis korda.
See, et neil migrante ei õnnestu laiali jaotada on puhtalt nende enda sitt töö. Kreeka on suutnud mitu korda paremini seda asja ajada.

Ma ütleks, et tehku oma kuradi piirivalve korda. Selle asemel, et neid murjaneid, kellega nüüd hädas ollakse, otse Aafrika rannikult omale riiki vedada, keeraku loata oma territoriaalvetesse siseneda üritavatel alustel ots ringi ja kogu lugu.

äri. Kõik ju teenivad põgenike sisseveo pealt. Rohujuuretasandilt poliitikuteni. Samal ajal Itaalia TVs seletatakse et pole probleemi, nad kõik lähevad mujale Euroopasse edasi. EL lõpetagu ära selle huinjaa finantseerimine, olgu põgenikelaagrid ja muud kama iga riigi siseasi, kaob Itallastel ka huvi neid 20km Liibüa rannast käia üles korjamas. Samamoodi tõmbaks meie riigi"isadel" migrantide importimise huvi olematuks.

Kreeka piirivalve on ka selline et.. "meie vahetus on läbi, lähme".. pohh et piirijõe taga on 20+ migranti ootel ja uut vahetust veel jõudnud pole.

[Kriku]

Käesolevas teemas põlistunud õelale kibestunud vingumisele vahelduseks üks optimistlik, tulevikku vaatav, väärtuspõhine ja positiivne artikkel.

Meil on pagulasperede lastelt mõndagi õppida!

21. oktoobril oli Tallinnas haridustöötajate konverents „Mitmekultuuriline kool: kuidas toetada õpilasi, õpetajaid ja lapsevanemaid?”.

Mõnevõrra üllatasid konverentsil ameeriklannade Anna Marie DiPasquale’i ja Jodi Harperi ettekanded. Esiteks märkis DiPasquale, et nad ei nimeta uussisserännanute lapsi pagulasteks, vaid uuteks ameeriklasteks. Kas võiksime sellest eeskuju võtta ja kutsuda oma sisserännanute lapsi uuteks eestlasteks? Igatahes ütles Aune Valk sealsamas, et me ei tohiks ühelegi lapsele öelda, et ta ei saa olla eestlane.

Nad oskavad suahiili keelt

Teiseks üllatas, kui palju näiteid tõi DiPasquale selle kohta, kuidas sisserändajate lapsed õpetavad oma klassikaaslasi. Ehk siis, mida ameeriklased sisserännanutelt õpivad. Näiteks selline lihtne variant: Keeniast pärit õpilane kirjutab tahvlile suahiilikeelse tervituse ja õpetab seda lugema. Kohalikud lapsed on imetlenud, kui keerulist keelt Keenia lapsed oskavad. Kongost pärit õpilane on õpetanud oma kaaslasi Aafrika trumme mängima. Sedagi annab õppida. Geograafiatunnis korraldasid õpilased juba ise asjad nii, et klassi ühes nurgas oli Sudaanist, teises Nepalist, kolmandas Pakistanist ja neljandas Rwandast pärit õpilane. Need neli õpilast tutvustasid Ameerika klassikaaslastele oma sünniriigi geograafiat. Klass liikus rühmadena nurgast nurka, kuulas iga riigi esindaja tutvustuse ära ja sai selle kohta pitseri oma „välispassi”, nagu päriselt reisides. Kui küsiti, miks uued õpilased oma koduriiki tagasi ei lähe, selgitasid nood põhjusi. Nii kasvas geograafiatund üle ühiskonnaõpetuse tunniks. Uued ameeriklased on oma õpetajaidki õpetanud, selgitades neile, kust nad tulevad ja mis neile oluline on.

Niisuguste pedagoogiliste võtetega luuakse Ameerikas õhkkond, kus sisserännanute lapsed tunnevad end kohalikega võrdväärsetena ja turvaliselt.

Kiituskiri koolituleku eest

Mõni asi pani algul ka muigama. Nii antakse uutele ameeriklastele omamoodi kiituskirju koolis käimise eest. Kes suudab käia kohal vähemalt 70% nõutud ajast ning käitub ja õpib korralikult, see saab selle kohta veerandi lõpus tunnistuse. Anna Marie DiPasquale märkis, et kui laps ei oska inglise keelt, siis on tal suur kiusatus koju jääda, ja selle kiusatuse vastu aitabki tunnistus. Lapsed jälgivad hoolega, et tunnistuse tingimused oleksid täidetud. Tunnistuse kätteandmise puhul korraldatakse väike pidu, mis lastele väga meeldib. Need on mõned näited töövõtetest, mida on kasutatud uussisserändajate laste valutumaks lõimimiseks Ameerika ühiskonda. Kuid tegemist ei ole nõuete allalaskmisega. Anna Marie DiPasquale toonitas, et nende tegelik eesmärk on ambitsioonikas – uutele ameeriklasele toonitatakse, et nad peavad pääsema kõrgkooli. Asja võetaksegi tõsiselt. Nii on DiPasquale’i partnerkoolis juba 14 vaprat uut ameeriklast, kes soovivad õppida õpetajaks.

Huvitegevus on suhkur ümber mõru tableti

Teine ameeriklanna Jodi Harper esindas konverentsil pagulaslaste lõimimise klubi BRING IT!!!, mis pakub huvitegevust Manchesteri (New Hampshire) piirkonna koolidele. Selles vaeses piirkonnas saab mõnes koolis isegi 87% õpilastest tasuta koolitoitu. Ligi viiendik õpilastest on tumedanahalised, kusjuures eri riikidest. Olukord on piirkonnale täiesti uus, sest alles mõni aasta tagasi oli mustanahalisi õpilasi seal vaid kolme protsendi ringis.

Kuidas uue olukorraga toime tullakse? Jodi Herper rõhutas, et just klassiväline huvitegevus aitab uustulnukatel Ameerika kooli ja eluga kohaneda. Nii pakub nende klubi lastele võimalust mängida jalgpalli, golfi, õppida tantsu, trummimängu, harrastada sõudesporti jne. Eriti populaarne on jalgpall, milles on klubil koguni viis võistkonda. Jalgpalli pidas Harper väga heaks mänguks, sest see annab pagulaste lastele võimaluse kuuluda meeskonda, mis on neile väga tähtis. Teiseks pole jalgpalli mängimiseks vaja osata perfektselt inglise keelt ja noored tunnevad end vabamalt. Kuid BRING IT!!! pakub huvilistele ka võimalust osaleda õpilaste teaduslaboris, tüdrukute usaldusrühmas, kus saab arutada, kuidas on olla Aafrikast pärit neiu Ameerikas, jms.

BRING IT!!! on suur klubi, kus käib 400 õpilast. Noortega tegeleb aasta jooksul 50 vabatahtlikku, kusjuures vabatahtlikeks käib ka professoreid. Kohalikud ettevõtjad toetavad klubi. Jäätisetootja on toonud kõigile lastele jäätist, jalatsitootja spordijalatseid, elektroonikafirma omanik materjali robootikaringile jne. Pagulasperede lapsed annavad tänutäheks neile eksootilisi kontserte.

Aga selleski klubis rõhutatakse, et pagulaslaps peab lõpetama keskkooli, et minna kõrgkooli. Muidu nad tasuvat tööd ei saa. Selle suure eesmärgi saavutamiseks on loodud kodutööde klubi, mis on väga populaarne. Sisse on seatud õpilaste vastastikune tuutorlus. Siingi mõtlevad pagulaste lapsed oma tulevasele erialale. Nii koosneb õendusrühm väga paljude rahvuste esindajatest. Rühm külastab muuhulgas ka meditsiiniasutusi. On ka suuhügieeni rühm, õenduse informaatikarühm jmt.

Muide, selles klubis käiakse pärast kooli lõpetamist edasi – näiteks jalgpalli mängimas. Noortele BRING IT!! meeldib. „Huvitegevus on nagu suhkur ümber mõru kohanemistableti,” ütles Jodi Harper piltlikult.

Descartesi kooli kogemus

Eestiski on nupukaid õpetajaid küllalt, selgus Tartu Descartesi kooli sotsiaalpedagoogi Iiri Saare ettekandest. Ta märkis, et nende koolis õpib roma, leedu, soome, vene, süüria päritolu õpilasi. Esimesena tulid romad ja neid natuke kardeti – ikkagi suulise kultuuri esindajad jne. Kuid neile tehti individuaalsed õppekavad ja asi hakkas toimima. Järgmised „uued eestlased” enam nii väga ei hirmutanud. Tänu romadele sai kool ühe tugispetsialisti juurde.

Et eesti lapsed uustulnukatest paremini aru saaksid, on loetud noorematele klassidele ette Aino Perviku lastejuttu „Draakonid võõrsil” ja selle üle arutletud. Tulemused on olnud head. Eriti on lastele meeldinud improviseeritud näidendid, kus räägitakse väljamõeldud keeles ja üksteisest peab aru saama hääletooni ja kehakeele järgi. Mäng meeldib väga ka uussisserännanute lastele, sest selles on nad eesti lastega keeles täpselt võrdsed. Selliseid nutikaid töövõtteid oli Iiri Saarel rohkesti.

Konverentsi korraldasid Eesti Pagulasabi ja TÜ eetikakeskus.

Loomulikult võib ükskõik kust kohast pärit sisserännanu saada eestlaseks ja ilmselget peaks eestlased suahiili keelt õppima. Nii tore, et keegi need elementaarsed tõed lõpuks välja ütles!

Sealtsamast Aune Valgu tulevikuunistus:

I have a dream: „Mitmekultuuriline kool Eestis”

Aune Valk, Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja

Mul on unistus. Ma unistan, et eri rahvusest ja erineva koduse keelega lapsed võiksid õppida Eestis koos sellises koolis, kus igaühe päritolukultuuri ja -keelt austatakse ja seda oleks võimalik heal tasemel omandada ning kus lapsed kasvaksid Eesti ja Euroopa kodanikeks. Selliseid koole Eestis on, kuid siiski õpib eesti keelest erineva koduse keelega lastest eestikeelses põhikoolis koos eesti lastega vaid väike osa – alla 10%.

On tõepoolest täiesti skandaalne, et Eesti koolis käival suahiili, bengaali või vietnami lapsel puudub emakeeletunni võimalus.

Kultuurimuutuse peamiseks sisuks on eesti keele õpe, aga ka Eesti kultuuris oluliste vähemusrahvuste esindajate parem esile toomine e nö enam maa- ja vähem etnosepõhine Eesti kultuuri esitlus. Mh võiks see tähendada vähemuskultuuride ja nende ajaloo õpet (nii eestlastest kui teistest rahvustest õpilastele).
Kõige keerukam ja samas kõige kesksem ning paljude muude aspektidega seotud on identiteedimuutus. Ühelt poolt peaks muutuma Eesti riigiidentiteet avatumaks ja vähem etniliste eestlaste keskseks. See tähendaks ühiskonnaõpetuse, aga vahest ka ajalooõpetuse mõnede aspektide üle vaatamist.

Lõpuks ometi on keegi taaskord kõrgele tõstnud vennaliku internatsionalismi lipu.

[Kurjam]

Tehku oma kuradi orgunnimine siis korda.
See, et neil migrante ei õnnestu laiali jaotada on puhtalt nende enda sitt töö. Kreeka on suutnud mitu korda paremini seda asja ajada.

Ma ütleks, et tehku oma kuradi piirivalve korda. Selle asemel, et neid murjaneid, kellega nüüd hädas ollakse, otse Aafrika rannikult omale riiki vedada, keeraku loata oma territoriaalvetesse siseneda üritavatel alustel ots ringi ja kogu lugu.

äri. Kõik ju teenivad põgenike sisseveo pealt. Rohujuuretasandilt poliitikuteni. Samal ajal Itaalia TVs seletatakse et pole probleemi, nad kõik lähevad mujale Euroopasse edasi. EL lõpetagu ära selle huinjaa finantseerimine, olgu põgenikelaagrid ja muud kama iga riigi siseasi, kaob Itallastel ka huvi neid 20km Liibüa rannast käia üles korjamas. Samamoodi tõmbaks meie riigi"isadel" migrantide importimise huvi olematuks.

Kreeka piirivalve on ka selline et.. "meie vahetus on läbi, lähme".. pohh et piirijõe taga on 20+ migranti ootel ja uut vahetust veel jõudnud pole.

Itaallastel tulevad hästi välja vaid laulmine ja organiseeritud kuritegevus. Inimkaubandus on alati olnud maffiajõukude suur äri - siit paistavadki põhjused välja.

[nimetu]

Kultuurimuutuse peamiseks sisuks on eesti keele õpe, aga ka Eesti kultuuris oluliste vähemusrahvuste esindajate parem esile toomine e nö enam maa- ja vähem etnosepõhine Eesti kultuuri esitlus. Mh võiks see tähendada vähemuskultuuride ja nende ajaloo õpet (nii eestlastest kui teistest rahvustest õpilastele).
Kõige keerukam ja samas kõige kesksem ning paljude muude aspektidega seotud on identiteedimuutus. Ühelt poolt peaks muutuma Eesti riigiidentiteet avatumaks ja vähem etniliste eestlaste keskseks. See tähendaks ühiskonnaõpetuse, aga vahest ka ajalooõpetuse mõnede aspektide üle vaatamist.

Seda rikastavat, vähem etnosepõhisemat kultuuri üritati siin juba Nõukogudeajal vormida. Millegipärast ei läinud hästi peale. Aga vähemalt on hea teada, et meie ametnikud tegelevad ikka ülimalt oluliste küsimustega. Ei jõuagi ära oodata, millal jõutakse mees- ja valgete privileegideni. Üldse on meie ajalugu üks ääretult priviligeeritud värk olnud.

[Kriku]

Kodumaa tundku oma kangelasi.

Samast allikast tuli kaks aastat tagasi sarnane jutt:

Me tõenäoliselt peame muutma oma riigiidentiteedi sisu selliseks, et ta oleks vastuvõetav erinevatele siinsetele rahvusvähemustele.

1990. aastatel tahtis eesti etniline identiteet väga õitseda ja see toimus kellegi teise arvelt. Me vastandasime ennast liiga tugevalt siinsetele venelastele ja ütlust „kui ei meeldi, mine ära“ või „okupandid“ kõlas liiga palju. Eestlased mõistavalt väga raskesti solvumist venelaste hinges.

Tollal siiski ei tahtnud ta muulastest eestlasi teha:

Aune Valgu arvates tuleks Eestis selgelt sõnastada, mida tegelikult tahetakse – kas kõigi rahvusvähemuste muutumist eestlasteks või ollakse valmis tunnustama Eesti ühiskonda panustavaid tublisid inimesi nende etnilisest taustast hoolimata.

"Mitte nii, et kui nad on tublid, siis nad saavad eestlasteks, vaid öeldagi seda, et meil on väga tublid venelased."

Samast aastast:

Eelnevaga tahan öelda, et samasugune lõimumise takistus kui osa siinsete venelaste sõltuvus Venemaa inforuumist, millest ja millega võitlemisest on palju räägitud, on eestlaste hoiakud. Me näeme pindu naabri silmas, aga oma silmas palki ei märka. Viimase 20 aasta lõimumispoliitika on olnud peaasjalikult suunatud keeleõppele ja kodakondsusteemadele. Tulemused on olemas: eesti keele oskus alla 25-aastaste hulgas on mitu korda parem kui 50+ vanuses ja kodakondsusetute hulk on aeglaselt vähenenud. Eesti riigiga seotuse tunne pole nooremate hulgas oluliselt tugevam kui vanemaealistel, muid tegureid (nt keeleoskus, kodakondsus) arvesse võttes on see isegi veidi nõrgem.

Vahest tuleks mõelda hoopis Eesti riigiidentiteeti ümbermõtestamisele etnosepõhisest Eesti avatud identiteediks, mida oleks lihtne omaks võtta ka venekeelsetel eestimaalastel, välismaal sündinud eesti juurtega lastel või siia mis tahes riigist tööle tulnud IT (või muu all) spetsialistidel.

Nüüd on ta siis siirdunud venelastele kaasatundmiselt põgenike ja vist üldse kõikvõimalike immigrantide manu. Iseenesest loogiline.

[ruger]

Sissevedu muudkui jätkub. Itaaliasse veeti juurde oktoobris 27 000 migranti
http://maailm.postimees.ee/v2/3890535/i ... 0-migranti

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Nüüd on ta siis siirdunud venelastele kaasatundmiselt põgenike ja vist üldse kõikvõimalike immigrantide manu. Iseenesest loogiline.

Idanaabril on selliste kohta tabav ütelus:
..jesli mjortvõi, to eto na dolgo.. a jesli durak, to eto na vsegda..

[ruger]

Göteborgis toetab iga 10-s kooliõpilane äärmusliku ideoloogiat. Kuna Rootsi on järjest rohkem muutumas immigratsiooni alla uppuvaks maaks siis on see veel hästi. Niipalju siis pagulaste sissevedamisest. Isegi vähe ütleks. Varsti on see 25-30%...
http://maailm.postimees.ee/v2/3890865/u ... deoloogiat

[Kriku]

Aune Valk on vist siiski Eestis üks väheseid, kes päris Rootsi moodi põliselanike ja sisserändajate kultuuride võrdsusel põhinevat multikultit kuulutab. Ka Ahto Lobjaka ideoloogilised positsioonid on hägusamad (võib-olla ka selle pärast, et haridust on vähem).

[nimetu]

Eks Lobjakas ole ka mitmes mõttes pseudointellektuaal, kelle teadmised on pigem killustatud ja pinnapealsed. Ta lihtsalt katab selle kõik mõistetamatu lingvistilise pudruga, mis jätab intellektuaalse ja sofistilise mulje. See on postmodernistlikule liikumisele üsna omane tunnus.
Selliseid vaateid võib aga vabalt leida nii Müürilehest, Sirbist kui ka nihilist.fm-ist. Ehk siis, Aune Valk on üks väheseid ametnikke, kes neid vaateid avalikult kuulutab.

EDIT:
Või ma siiski eksin.
http://www.postimees.ee/v2/3891713/eest ... -koolitama

[Kriku]

Või ma siiski eksin.
http://www.postimees.ee/v2/3891713/eest ... -koolitama

See pole ju multikulti teema.

---

Hollandis algas islamivastase poliitiku Geert Wildersi vihakõne kohtuprotsess.

Kuni 25. novembrini kestma mõeldud kohtuprotsess keskendub eriti 2014. aasta märtsis kohalike valimiste kihutuskoosolekul Wildersi öeldud sõnadele, kui ta küsis oma toetajatelt, kas nad tahavad „vähem või rohkem marokolasi oma linna ja Hollandisse?“.

Kui rahvas karjus „vähem, vähem“, vastas Wilders naeratades: „Me organiseerime selle.“

Kohtuprotsess toimub hoolikalt valvatud kohtumajas Schipholis, mis valiti Wildersi julgeoleku tagamiseks. Wilders on ööpäevaringse kaitse all ning teda on nimetatud Hollandi kõige hoolikamalt kaitstavaks meheks.

Tegemist on teise sellise kohtuprotsessiga. 2011. aasta mõisteti Wilders sarnastes tegudes süüdistatuna õigeks.

[Kriku]

Taanis leiti külmikust ema ja kahe tütre surnukehad.

Taanis Lõuna-Jüütimaal asuvas Aabenraas leiti korterist tapetuna 27-aastane Süüria naine ja tema kaks tütart vanuses seitse ja üheksa aastat, teatas politsei.

Pühapäeva hilisõhtul eraldas politsei ala korteri ümbruses. Kuni esmaspäeva hommikuni ei tahtnud politsei paljastada suure operatsiooni põhjust, vahendab Taani TV2.

Hommikul selgus siiski, et üks perekonnaliige ei saanud naisega mitu päeva ühendust ja teatas sellest politseile.

Politsei leidis ema ja tütred korteris külmikust.

Naise mees, kes on ka laste isa, korteris ei olnud. Politsei otsib teda taga.

Esmaspäeval tegeleb politsei tehniliste uuringutega korteris ja selle ümbruses ning küsitleb naabreid ja perekonda tundnud inimesi.

Tapetutel on pagulasestaatus ning nad on Taanis viibinud alates suvest.

[Kriku]

Julia Laffranque:

Küsimus pole ainult burkades ja eri usuorganisatsioonide õigustes eri riikides, vaid ka kooselamise kultuuris ja julgeolekus. Prantsusmaa näokatte kaasuse kohta otsustas EIK, et riik võis selle keelu kehtestada. Aga kui keeld kehtestatakse, tuleb alati analüüsida sedagi, kas sanktsioonid on proportsionaalsed.

Olen varemgi öelnud, et igasugused äärmuslikud jõud koguvad ennast. Muidugi tahame, et eelkõige oleksid kaitstud nende inimeste õigused, kes tunnevad end alla surutuna ja on haavatavad, näiteks pensionärid, lapsed, puuetega inimesed, põgenikud. Aga peame olema ettevaatlikud, et mitte vähemusse kuuluvad inimesed ei tunneks omakorda, et nende õigusi enam ei arvestata. Ei tohi jõuda sinnani, et mingid huvigrupid hakkavad inimõiguste kaitset kuritarvitama. Seetõttu tuleb otsustes olla väga tasakaalukas. Tuleb vaadata, milline on Euroopa tegelik olukord.

Austerlasest taksojuht ütles mulle Viinis, et austab Euroopa õigusi ja otsuseid ning saab aru, et abivajajaid tuleb vastu võtta. Aga ta ütles ka, et asjaga on mindud liiga kaugele ja ta tunneb ennast oma kodumaal tõrjutuna. Ta tegevat veel viimaseid aastaid Austrias tööd, et pension välja teenida, ja kolivat siis mõnele Kariibi mere saarele, kus see kõik teda nii väga ei häiri, sest ta on ise seal samuti võõras. Küllap väljendas ta paljude hoiakuid.

Euroopa seisab raskete valikute ees. Äreval ajal on olukorda ettekäändeks tuues lihtne demokraatiat ja õigusriiklust haavata. EIK peab oma lahenditega tagama, et need valikud oleksid vastavuses inimõiguste standarditega, eurooplaste südametunnistusega.

Eesti inimesed peaksid nende arengutega kursis olema. Seetõttu võiks Eesti ajakirjandus edaspidi senisest intensiivsemalt valgustada ja kommenteerida, milliseid olulisi otsuseid EIK teeb ja mitte ainult Eesti küsimustes.

Tegu on erakordselt intelligentse ja võimeka inimesega.