Kriku kirjutas:Sellisele kirjeldatud stsenaariumile ma lisaks, et:
See eeldaks tuhandeid varem ette valmistatud põrandaaluseid. Mis omakorda nihutab rõhu "ootamatuse" pealt kuhugi mujale.
Ukrainas läks see kõik läbi ikkagi seetõttu, et alates presidendist olid kõikvõimalikud riigi struktuurid suurel määral komplekteeritud palgaliste diversantide ja reeturitega.
Aga palju sa oma stsenaariumi puhul prognoosid "põrandaaluste" hulgaks Narvas?
Sellisele kirjeldatud stsenaariumile ma lisaks, et:
* Kindlasti ei toimuks see samaaegselt ainult ühes punktis Eesti kaardil
Kui see on võimalik Narvas nii, et sealne "põrandaaluste" seltskond jääb "kahe silma vahele", või pooled või enamus tabamatuks, siis miks ei võiks sama juhtuda Tallinnas? Kohtla-Järvel? Jõhvis? Seda enam, kui mingi osa sõidab lihtsalt sisse. Neid ei pea ju olema tuhandeid ühes linnas.
* Kindlasti kaasneks sellega totaalne infoops nii agressori siseriigis kui kõikmõeldavates välisriikide meediumites.
Ei vaja siin kohapeal lisainimesi. Siin piisab kohalekärutatud LaihvNjuusist. Ülejäänud töö tehakse ära vastase territooriumil ja teistes välisriikides.
* Kindlasti kaasneks sellega "raffa väljaastumised ja meeleavaldused" ja pogrommid jne võimalikult paljudes linnades ja maakonnakeskustes üle eesti (lisaks neile aladele, kus käib varjatud sõjaline operatsioon).
"Võimalikult paljudes" tähendabki, et seal kus on võimalik. Ilmselt on võimalik midagi kokku ajada nt. Kohtla-Järvel, Jõhvis, Kiviõlis, Sillamäel, Maardus, Tallinnas, Tartus...
Ei vaja tuhandeid "uinuvaid agente" või "sisserännauid". Viimaseid peab olema ainult nii palju, et suudaks organiseerida tegevusi.
* Usun, et sellega kaasneks ka "tsivilistide" erioperatsioonid tagalas-sisemaal (liiklussõlmede ja teede ummistused (kasvõi põlevad rekkad-bensuveokid), meedia- ja infokanalite saboteerimised, mingid jõustruktuure killustavad ja siduvad "pisi"sündmused (avariid, pommiplahvatused, majade või bensujaamade süttimised, kemikaalide lekked, elektri- ja veevarustuse katkestamised, palju reageerimist vajavaid erijuhtumeid riigipiiril täies pikkuses jms)
See on ainus tegevus, mis vajab natuke rohkem jõude, kui 10 inimest.
Samas jällegi mitte tuhandeid. Võib-olla sada, või ülekattega kuni 200 tegelast.
Eestis on 47 linna, neist magusamaid keskuseid, kus tegevus vääriks küünlaid umbes 22.
Kui igasse linna saata või kohapealt värvata 2 meest nt. suuremat pauku tegema, siis 47 linna puhul läheks vaja ca 100 ja 22 linna puhul ca 50. Ülekattega (kaks diversioonirakukest per keskus) vastavalt 200 või 100.
Ma arvan isegi sedaviisi, et enamus neist leitaks siit kohapealt ja piisaks juhendajast-instruktorist per kohalik seltskond.
* Kindlasti kasutataks piiratud ja varjatud sõjaliste operatsioonide alal maksimaalselt ära võimalik kättesaadav tsivilistidest kaitsekilp (rahvamassid ette, kasvõi sunniviisiliselt).
No siin saab ära kasutada kõik vabatahtlikud kaasajooksikud, lihtsalt uudishimuliku või ka sunniviisiliselt tänavatele aetud tsivilistid. Need ei pea olema kõik sisse imporditud, ega uinuvas olekus ideelised riigikukutajad. Elik siin ei saa me rääkida "tuhandetest ettevalmistatud põrandaalustest".
* Võimalik, et sellega kaasneks mõni liitlasi siduv või tähelepanu eemalejuhtiv tegevus/operatsioon kusagil mujal, väljaspool Eestit ja isegi Baltimaid.
Sellel pole üldse mingit seost "tuhandete põrandaalustega"
*********************************************************************************
Ma eespool küsisingi, murelikult, et kas meil üldse on ressurssi, et nende kõikide ja selle kõigega tegeleda?
Kõiki ja kõike kontrollida? Jälgida. Taustu uurida. Külje alla pugeda. Ilmselt mitte. Ja kui ka oleks, siis nii ehk naa jääb midagi avastamata. Nii ehk naa rakendab pädev ja tark vastane ka igasugust konspiratsiooni ja teeb avastamised võimalikult raskeks või isegi võimatuks. Ma ei räägi siin rumalatest koolipoistest, kes põnevuse ja seiklushimu pärast pärast keeravad nooruslollusest mingi pasa kokku ja satuvad siis organite vaatlusvälja. Ma ei räägi siin ontlikest keskealistest õllekõhuga perepapadest, kes hommikust õhtuni kiruvad Eesti riiki ja ei kõhkle vajadusel tulla tänavale Stalini pidiga, või kes ei kõhkle käia heldimusega kohendamas georgi lindikesi plekkmehe ja oma BMW peegli küljes.
Meil pole siin sellist totalitaarset režiimi/riigikorda ja vastavaid, piiramatuid ressursse omavaid ametkondi, kes saaks ja võiks teha nagu supermanid midaiganes. Selleks, et viia sellised eelpool eelmises postis kirjeldatud riskid maksimaalse miinimumini, oleks vaja, et kõik siinsed kodanikud on pädevates ametkondades arvel koos vastava toimikuga, kus kirjas kogu elulugu ja sugupuu ja naabrite koputamised-kaebused ja jalanumber, vööümbermõõt, lemmiktoit, suhtlusringkond, harjumused, vaated, hoiakud jne jne. Selleks oleks lisaks siinse püsikontingendi 24/7 vaateväljashoidmisele vaja, et ka iga kärbes mis üle piiri siia või sinnapoole lendab (kusjuures igas suunas, mitte ainult itta või idast!) oleks arvel, fikseeritud, fotografeeritud ja analüüsitud....
..ja mitte, et alates tänasest vaid, et juba alates üle-üleeilsest.
...meie reality on paraku see, et kohtutäitur ei suuda kohtuotsust EV kodanikule kätte toimetada, sest mitte keegi EV-s ei tea, kus krt ta üldse on. Ja ei leiagi üles. Ei politsei, ei kohus, ei kohtutäitur. Meie reality on see, et mitte üks asjapulk ei tea, kes kus siis ikkagi elab, või kas ja kus töötab. Mõndasid ikka teatakse ka, ei saa salata.... Meie reality on ka see, et ma ei tea enam kes krt elavad (mitte, et kes kirjade järgi ametlikult elamispinna omanikud on, seda ma tean) mul siin majas või kasvõi kõrval korteris, kuigi peaksin nendest nagu miskist nimekirja pidama ja omama. Noh, eks pädevad ametkonnad muidugi teavad ikka sutsu rohkem kui mina, aga mitte alati. On olnud ka nii, et pädev ametkond küsib hoopis minult.
Viimane reality oli see, et Ida-Virust aeti ära tuttuus Fordi kaubabuss, suur valge ja suurte puna-siniste firma logodega külgedel. Pargiti mulle linnas siia maja ette ja seisis ca pool aastat, kuniks ma võtsin telefoni ja helisesin sellele firmale, kelle logod seal ilutsesid ja küsisin, et mida pekki see teie buss siin mul seisab? Bussiomaniku lõppematust tänutundest nõretav vastus oli, et neil see buss ammu-ammu ära aeti, mille otsimisega pidavat tegelema vastavad ametkonnad.... ja nemad juba ammu selle leidmislootused maha matnud. Samal ajal käib politsei vähemalt korra kuus, vahel ka mitu korda nädalas, sellel samal tänaval passimas valesti parkijaid ja ühesuunalise liiklusega teel vastassuunas kimajaid....
Ja teile tundub, et meil vastavad pädevad struktuurid pigem jõuavad ja saavad tegeleda kõigega
