Viktoriin
Re: Viktoriin
Otse loomulikult!
Küsi
Küsi
Re: Viktoriin
Põltsamaa linnusega jätkame.
Teatavasti nägi Põltsamaa linnus pärast 18. saj lõppu välja järgmisena - ruudukujuline linnus, mille idanurgas olnud konvendihoonest ehitati 18. s lõpus uuesti üles loss (järjekorras kolmas). Kaguküljel olnud kindlusehitistest oli ümber ehitatud kirik. Kogu see toredus põles 14. juulil 1941 ära.
Kirikut taheti juba 1942 taastada. Tõsi, pole teada, kas hoone pidi olema vana või pidi kuskile linna rajatama uus hoone. 1947 võeti ikkagi ette vana kiriku taastamine. Nõukogude võimu kiuste õnnistati rekonstrueeritud kirik 1952 sisse (tornikiiver 1969).
Kiriku küljes olevat linnust (ja eriti muidugi uhket lossi) - ehk siis nööbi küljes olevat pintsakut - aga ei hakatud taastama ega isegi mitte selle mõttega uurima.
Küsimus - mis takistas 1940-te lõpul/1950-te algul Põltsamaa linnuse ja lossi taastamist või isegi nende ehitus-arheoloogilisi uurimisi?
Teatavasti nägi Põltsamaa linnus pärast 18. saj lõppu välja järgmisena - ruudukujuline linnus, mille idanurgas olnud konvendihoonest ehitati 18. s lõpus uuesti üles loss (järjekorras kolmas). Kaguküljel olnud kindlusehitistest oli ümber ehitatud kirik. Kogu see toredus põles 14. juulil 1941 ära.
Kirikut taheti juba 1942 taastada. Tõsi, pole teada, kas hoone pidi olema vana või pidi kuskile linna rajatama uus hoone. 1947 võeti ikkagi ette vana kiriku taastamine. Nõukogude võimu kiuste õnnistati rekonstrueeritud kirik 1952 sisse (tornikiiver 1969).
Kiriku küljes olevat linnust (ja eriti muidugi uhket lossi) - ehk siis nööbi küljes olevat pintsakut - aga ei hakatud taastama ega isegi mitte selle mõttega uurima.
Küsimus - mis takistas 1940-te lõpul/1950-te algul Põltsamaa linnuse ja lossi taastamist või isegi nende ehitus-arheoloogilisi uurimisi?
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Viktoriin
Kas sinna polnud maetud hunnik "vabastajaid" kellede haudu ei lubatud üles tuhnima hakata?
Re: Viktoriin
Seos mõne endise omanikuga?
Re: Viktoriin
Vähemalt ei jäänud, muidu oleks sinna tekkinud kivi.aest kirjutas:Kas sinna polnud maetud hunnik "vabastajaid" kellede haudu ei lubatud üles tuhnima hakata?
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Viktoriin
Ei...nõuka ajal oleks ju hoopis miinus olnud...Illike kirjutas:Seos mõne endise omanikuga?
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Viktoriin
Kas pole siin seos Eesti esimese lipu valmistamisega Emilie Beermanni poolt? Ehk põhjus umbes analoogiline miks ei taastatud Endla teatrit Pärnus?
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Re: Viktoriin
1884 oli Põltsamaa linnuses Vana-Põltsamaa mõisa süda, omanikud Gagarinid:Walter2 kirjutas:Kas pole siin seos Eesti esimese lipu valmistamisega Emilie Beermanni poolt? Ehk põhjus umbes analoogiline miks ei taastatud Endla teatrit Pärnus?
http://mois.ee/vilj/poltsamaa.shtml
Emilie Beermann õmbles lipu hoopis mujal:
https://poltsamaa.kovtp.ee/documents/68 ... 5c0026a910
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Viktoriin
17. Paistab. et Põltsamaad keegi välja ei mõtle. Pakuks huupi, ehk sinna paigutati miskid sõjaväelaod.
Re: Viktoriin
Kas kakskümmend viis ei ole või?
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
Re: Viktoriin
Mooarust kaSvejk kirjutas:Kas kakskümmend viis ei ole või?

Re: Viktoriin
15 loomulikult
Re: Viktoriin
Põhimõtteliselt vastus õige.Some kirjutas:17. Paistab. et Põltsamaad keegi välja ei mõtle. Pakuks huupi, ehk sinna paigutati miskid sõjaväelaod.
Linnus oli Nõukogude sõjaväe käes, mis seal täpselt oli, ei tea. Ehkki otseselt pole öeldud (pole veel sattunud peale), pidid need olema lennuväelased. Põhiobjekt oli siis Kuningamäe lennuväli (-baas?).
Praegu ei kujuta küll ette, kuidas ühel pool müüri on sõjaväe arvel olev objekt ja teisel pool taastasid tsiviilisikud kirikut (s o natuke riigikahtlane tegevus niikuinii). Nii et teatud kahtlus selle versiooni kohta on...
Villem Raami järgi lahkusid sõjaväelased veebruaris 1956. Tema ise hakkas Põltsamaa asju uurima täiesti ametliku restauraatorina millalgi 1960-te lõpus. Miks vahepealsed tosinkond aastat, kui sõjavägi oli koha andnud vabaks, midagi teha ei saanud, sellele tema kirjapanekutes vastust ei ole (=mina pole veel leidnud).
Some, küsi.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline