M: TERASPLAAT

[EOD]

Pakutavate plaatide koha pealt pole pädev sõna võtma, kuid olen ühe turvafirma palvel testinud Venemaal toodetud plaati.
Katse teostasin 90. aastate keskel Männiku laskeväljal. Plaat oli surutud vastu liivast kaevikurinnatist. Tulistasin SVD-st nõukaajal toodetud musta tipuga kuuliga 10-15 meetri kauguselt. Plaat oli ca 75 kraadise nurga all, et tagasipõrkuv südamik näkku ei lendaks.
Tulemus - plaadil puudusid misiganes jäljed soomustläbistava kuuli tabamusest. Niiskel liival plaadi taga oli tabamiskohas paari sentimeetri sügavune lohk.
Pakutavate plaatide puhul tasuks teha katsed, mis juhtub soomustläbistava kuuli südamikuga kui see ka plaadi läbib. Seejuures kaotab südamik kindlasti energiat. Kas see hakkab plaadi taga uperpallitama või puruneb (näiteks volframkarbiid on küllaltki rabe materjal)? Kui kuum on plaadi läbistanud südamik ja milline on kuumuse mõju kudedele? Ühesõnaga, lisaks läbivuskatsetele tuleks uurida ka haavaballistikat võimaliku läbilöögi korral.
Tõnu Adrik oleks kindlasti piisavalt pädev abistaja kõigile neile küsimustele vastuse leidmisel.

[AGL]

Pidi siis olema väga paks plaat?

[gorilla]

5.56x45, SS109, rohelise tipuga, teraspenetraatori parameetrite ja kuuli kiiruse järgi on enamvähem vaste vene 5.45x39 terassüdamikuga laskemoona andmetega võrreldes.

Siin video mujalt maailmast, kus katsetatakse SS109 AR500 terasplaadi peal, ligi 50m kauguselt. Erilist kahju plaadile ei tekita.

https://www.youtube.com/watch?v=wb-ClokH0ks

Selline eelarvamus - 7.62x51 pehme ball tüüpi kuuliga (M-80) on jube hirmus läbija ei ole tõene. Tegu on sisuliselt
pehme tinaplönniga vasest ümbrises.

M80.jpg (67.92 KiB) Vaadatud 3769 korda

Nato 5.56x45 on algusest peale disainitud soomustatud sihtmärke läbistama- kõige tavalisem kuul M855 on sisuliselt
soomustläbistav, väike terasest penetraator kuuli tipus ja kõva raskus selle järel.

Üldiselt terase läbistamisel on vajalik ennekõike 3 faktorit- suur algkiirus, kõva kuul, suur ristlõikekoormus (väike diameeter).
Selles võrdluses M80 enda 830m/s algkiirusega ei sobi samuti.

Alloleval pildiseerial on kujutatud N.Liidu aegne titaanplaatidega kuulivest mis päästis Afganistani sõjas korduvalt
kultuuritoojaid isegi kontaktlaskude korral 7.62x39 AKM kuuli eest.Sest kuul lendas aeglaselt. NATO mooa mõju on näha.

[gorilla]

..Jätkub

Nagu näha on tegu peaaegu 7mm paksuse titaansoomusega. Ma ei usu, et see on viletsam kraam kui antud hetkel
ehitusterasplaate maaletoovad firmad pakkuda suudavad. Osad neist ''maaletoojatest'' ei oska öelda
Brinell tugevust pakutavatele materjalidele. Või siis on sertifikaatidega midagi imelikku..

Kasutatud kuul on tavaline, 3.6g M855, lennukiirus on aga üpris äkiline--1040m/s @ +20C

[madiss]

5.56x45, SS109, rohelise tipuga, teraspenetraatori parameetrite ja kuuli kiiruse järgi on enamvähem vaste vene 5.45x39 terassüdamikuga laskemoona andmetega võrreldes.

Siin video mujalt maailmast, kus katsetatakse SS109 AR500 terasplaadi peal, ligi 50m kauguselt. Erilist kahju plaadile ei tekita.

https://www.youtube.com/watch?v=wb-ClokH0ks

Kusagil ei ole öeldud kui paks see plaat neil antud videos on...?

Kui sa võrdled omavahel 7N10 ja M855 "green tip" penetraatorite profiile siis on selge, et viimase tömbi otsaga, lühike jäme plõnn ei olegi võimeline eriti midagi läbistama...ja on oma omadustelt nähtavasti võrreldav pigem algse 7N6-ga. 7N10 südamik tundub olema massiivsem, kineetiline energia on teadagi sõltuvuses massist ja kiirusest...

7N10

M855 "green tip"


M855A1-le ei tekita kolmanda klassi tasemega soomusplaadi läbistamine erilisi probleeme...

https://www.youtube.com/watch?v=jET4I6oySsw

[EOD]

Pidi siis olema väga paks plaat?

Mäletamist mööda mitte üle 8 mm. Sellele viitab ka liivavalli jäänud muljumisjälg. Plaadi materjal andis vetruma. Paks plaat oleks hajutanud löögienergia suurele pinnale.

[AGL]

Videos nähtud plaat on tavaline AR 500, selle tavalise paksusega ja sobib siia võrdluseks, nii üldharivalt.

Vene penetraatori terav ots läbistamisel ei tööta, see murdub. Võta mõni terassüdamik ja proovi metalli kärnida, teravik murdub kohe. Isegi TT kahuri moona südamikud on otsast tömbid.
USA 5.56 SS109 südamik on tömp ja lühike aga massilt jääb venelasele alla ca 0.7 grammi. See eest on selle taga pliimass, mis on 1.5x raskem kui teras- tabamusel lööb see kiirendatud pliihaamrike penetraatorile peale. Kokkuvõttes võib selle green tip moona läbistavus olla suuremgi kui vene 7N10 oma kergest rauast südamikuga.
Aga selle saab selgeks teha vaid katse.


Need vene vesti titaansulamplaadid (tõesti kerged) pidasid kindlasti 7.62x39 aga mulle teadaolevalt 7.62x54 läks sealt läbi. Afganistaanis oli probleemiks PK ja Mossini vint. Võimalik, et see kerge titaanplaat siin võrdluseks hästi ei sobi ja neid vist ei kasutata ka enam.
Neid plaate veel leidub, saab katsetada 308, siis teab öelda.

[HotelVictor]

Videos nähtud plaat on tavaline AR 500, selle tavalise paksusega ja sobib siia võrdluseks, nii üldharivalt.

Vahemärkusena mainin veel, et "AR500" on kaubamärk ja mitte antud juhul selles plaadis kasutatav terasemark - võid nende kodulehelt lisaks lugeda.

Lisaks veel, et Madiss poolt lisatud M855A1 video, kus 556 plaadist läbi sõi ei ole kuigi hästi korraldatud katse, plaadil puudus korralik toestus ja sedasi need plaadid ei töötagi.

[AGL]

Küsimusi saab tõstatada mitmeid:

Mis juhtub AP kuuliga kui see plaadist läbi läheb? Mis juhtub südame, kopsude ja maksaga kui AP on plaadi läbinud.
Siis, mis juhtub südame kopsude ja maksaga kui plaati poleks ees olnud ja AP tuli sisse?
Siis küsida ka nii:
Mis juhtub südame kopsude ja maksaga kui plaati pole ees ja lastakse cal.22, 5.56, 5.45, 7.62x39, 7.62x51, 7.62x54 jne?
Mis juhtub südame kopsude ja maksaga aga siis kui plaat on ees ja lastakse cal.22, 5.56, 5.45, 7.62x39, 7.62x51, 7.62x54 jne?

Siis edasi:
Mis juhtub siseorganitega siis kui seljas on kevlarkilluvest, milline kevlariporgand sealt maksa tuleb?
Mis aga siis kui Dyneema klassII kuulivest ja kõvem asi sealt läbi tuleb?

Siis edasi:
Mis juhtub kui on keraamiline tase IV ees ja juhuslikult lastakse 12.7 AP, või on keraamikasse mikropraod juhtunud ja saad tavalise AK4-ga. Päris kole asi tuleb sealt tagant välja.


Päris lõpplikku ja turvalist lahendust polegi.

[AGL]

Madiss pandud video oli selle pooles omapärane, et kõigepealt on plaat lastud ribadeks ja siis on tehtud otsustav katse .
Ja edaspidi lähtume sellest?
Veider, et seal oli plaat kildudeks lastud? Hea plaat ei murdu, ega lase ka kuuli läbi.
Selle vastu pole ma kordagi vaielnud, et AP soomustläbistav sellest plaadist läbi ei lase.

See plaat peab vastama kaitsetasemele III ja pidama 7.62x51 M80 ja seda see ka teeb. Kas keegi väidab vastupidist?

Soomustläbistav moon laseb sellest läbi, RPG laseb sellest läbi, ja leidub veel palju asju mis sellest läbi lasevad. Aga leidub ka väga palju asju mis sellest läbi ei lase ja need on enimlevinud asjad.

[madiss]

Videos nähtud plaat on tavaline AR 500, selle tavalise paksusega ja sobib siia võrdluseks, nii üldharivalt.

"AR500" terast on mitmes erinevas paksuses 1/4", 3/8", 1/2", 3/4"...milline neist see tavalise paksusega plaat on?

7N10 südamik on massiivsem kui M855A1, vastavalt 1.2 vs. 1.8 7N10 kasuks...

Katsetest M80-ga ei ole erilist tolku, rohelised mehikesed AK-74-s seda ei kasuta ja 7N10 on kindlasti palju parema läbistavusega.

Enne pead vähemasti oma plaati katsetama M855A1-ga siis on vähemalt mingigi lootus, et ta ka 7N10 kinni peab.

Huvitav, miks EKV-s M855A1 -ga analoogset moona ei kasutata, ei taheta Putinit pahandada?

[kert122]

Elu näitab, et vähemalt Ukrainas kantakse mis iganes plaate, peaasi, et mingi kaitse oleks, ja minule, kui kõrvaltvaatajale, ei ole küll mulje jäänud, et seal ainult AP ringi lendaks, seal lõigatakse rellakatega mida tahes rämpsu mõõtu.
Huvitav, mida Aidari mehed ütleks, kui hakkaks targutama, et see on nii ja too on naa.

Miskipärast kisub siin mingiks hitec jutuks koguaeg, ja väide väite otsas, et idanaaber kasutab ainult huippu penetreerimisvõimekusega laskemoona.Nagu ma ütlesin juba enne, kontaktis olles, on tõenäoliselt lähedal ka bmp-d, at least. Ja sealt tuleb 14,5mm +, ja selle vastu on enivei hambad, mingi julm draama käib, ka mürsukild roiete vahele teeb su teovõimetuks.
Kui on vahendeid, tulebki soetada klass IV, ja mutt.
mürsukild roiete vahel ja 30mm bmp-lt, või 9mm collu mella-sse, game over igatepidi, nii töötervishoiu mõttes, kui ka tööohutuse seisukohalt.Ja jutt sellest, et ma ei lähe omade poolt kuuli saama, noh, ma ei oleks väga kindel selles, et friendly fire välistatud on,eriti esimestel nädalatel, ei usu mina staapide ja side ülivõimesse, kõikidesse kooskõlastamistesse ja piibli käskudesse.
hakkavad seal koperdama ühe üksuse vastutusalades teised omad, ja nii et vähe pole."hope for the best, but prepare for the worst"
ma imestan, et keegi siiani ei taha minna plaati katsetama ja tulla kolmandaks osapooleks, aga pane pilte saatma...

ja see klass IV, olgu siis boorkarbiid või alumiiniumoksiid, tal on liiga palju halbu omadusi, ma kardan, et enne, kui kuulid,killud ja kiviklibu lendama hakkavad, on mikromõrad sees.
eesti mees, tundes ajalugu, võiks valmistuda selleks, et mida vähem hooldevabasid vahendeid on, seda parem.Lootes parimat, otseloomulikult.

[AGL]

Madiss, sinu viimane küsimus on mulle väga sümpaatne . Kohe nagu relvavennaga vaidleks siin. Tegelikult ei ole meil väga palju asju mis peaks olema.
Muide ka G3/AK4 on ikka uskumatult võimekas kui see laseb korraliku soomustläbistava moonaga. Massiivne AP moona kasutamine AK4 lõpetaks kiiresti igasuguse alla BMP võimekuse soomukite sõitmise siin.


Aga põhiteemast siin.....pärast nii massiivset raiumist, et tavaline naabri jalaväelane laseb oma tavalise automaadiga, kasutades nende tavalist laskemoona, tavaliselt distantsilt, läbi klass III terasplaadi. Kuuliga mis kaalub alla 4 grammi!
....pärast seda peaksid sa siin tooma mingigi tõestuse siia (video nt), et 7N10 laseb nt AR 500 läbi või kui muud ei ole, siis kasvõi, et 7N10 laseb btr 80 külje läbi.
....ja veel tõestus, et 7N10 on igal reamehel tavamoonana kasutada.
Ära kasuta selleks wikipeediat, midagi usaldusväärsemat.


Seda sa ju ometi ei eita, et teemas toodud terasplaat vastab igati kaitseklass III nõuetele, eeldades, et tutvustav video on aus?
St, et peab vastu 7.62 x 51 (tavamõistes vintpüss) tabamustele.

[gorilla]

Elu näitab, et vähemalt Ukrainas kantakse mis iganes plaate, peaasi, et mingi kaitse oleks,
ma imestan, et keegi siiani ei taha minna plaati katsetama ja tulla kolmandaks osapooleks, aga pane pilte saatma...

ja see klass IV, olgu siis boorkarbiid või alumiiniumoksiid, tal on liiga palju halbu omadusi, ma kardan, et enne, kui kuulid,killud ja kiviklibu lendama hakkavad, on mikromõrad sees.
eesti mees, tundes ajalugu, võiks valmistuda selleks, et mida vähem hooldevabasid vahendeid on, seda parem.Lootes parimat, otseloomulikult.

Pane oma ''kelk'' malevas päevniku lauale ja ütle, et välja annaks vennale kes tuleb titaanplaadiga milles kuuliauk..

[madiss]

Vene penetraatori terav ots läbistamisel ei tööta, see murdub. Võta mõni terassüdamik ja proovi metalli kärnida, teravik murdub kohe. Isegi TT kahuri moona südamikud on otsast tömbid.

Töötamine, mitte töötamine, murdumine sõltub penetraatorina kasutatava terase omadustest, 7N6M penetraator on karastatud kõvadusarvuni 60 HRC, see vastab Brinelli skaalal kõvadusarvule 627. Millised on teie plaadi vastavad näitajad? Töötab ei tööta, murdub ei murdu, selle peaksite eelnevalt reaalsete katsete baasil endale selgeks tegema, sest teie ju üritate oma plaate teistele kaela määrida? Kaitseliitlastel ei ole arvatavasti vaja kaitset pehme kuuliga M80 vastu? Mingil kummalisel põhjusel kipuvad kineetilised penetraatorid olema teravatipulised, peened ja pikad...huvitav küll miks?

https://en.wikipedia.org/wiki/Kinetic_energy_penetrator

Miskipärast kisub siin mingiks hitec jutuks koguaeg, ja väide väite otsas, et idanaaber kasutab ainult huippu penetreerimisvõimekusega laskemoona.

Valgustage siis oma potensiaalseid kliente, millist laskemoona idanaaber oma AK-74. kasutab, M80?

Terase margi, plaadi paksuse, Brinelli kõvadusastme varjamine ei jäta teie üritusest paraku eriti usaldusväärset muljet, enne tuleks ikka elementaarne kodutöö ära teha ja vastava laskemoonaga katsed ära teha.