Olukord Türgis

[Kriku]

Istanbulis uus tulistamine, seekord restoranis eelmise koha lähedal. Võimalik, et isiklik konflikt.

[Kriku]

Incirliki lennuväebaas pannakse kinni. Tegu on suurima NATO baasiga Türgis, kus on ka tuumarelv. 2011. aastal oli Türgis 24 NATO baasi.

[Kriku]

Izmiri kohtumaja juurde pandi pomm ja toimus tulevahetus. 2 ründajat tapeti, 3-andat aetakse taga.

LISATUD: Võimud süüdistavad PKK-d.

[Puurija]

Ida-Türgi kohus mõistis 15. juuli riigipöördekatse eest kahele ohvitserile täna eluaegse vanglakaristuse. Endine kolonel Murat Kocak ja endine major Murat Yılmaz mõisteti süüdi Türgi põhiseadusliku korra ründamise katses.
http://maailm.postimees.ee/3969911/tuer ... jaks-vangi

Türgi politsei ja võimude teatel on uusaastaööl Istanbuli Reina ööklubis rünnaku korraldanud mees uiguur.
Türgi asepeaminister Veysi Kaynaki: ,,Juhtunuga seoses on peetud kinni umbes 36 inimest, keda kahtlustatakse ründajaga seotuses ja tema abistamises. Terroristi isik on kindlaks tehtud ja meile on teada ka ta võimalik asukoht. Tegemist on Islamiriigiga seotud mehega, kes on kogenud džihadist."
Politsei andmetel ei ole Reina ööklubis tuilistanu välismaale põgenenud, vaid ta peidab end seni Türgis.
https://www.theguardian.com/world/2017/ ... -selimpasa

[Kriku]

Türgi politsei ja võimude teatel on uusaastaööl Istanbuli Reina ööklubis rünnaku korraldanud mees uiguur.
Türgi asepeaminister Veysi Kaynaki: ,,Juhtunuga seoses on peetud kinni umbes 36 inimest, keda kahtlustatakse ründajaga seotuses ja tema abistamises. Terroristi isik on kindlaks tehtud ja meile on teada ka ta võimalik asukoht. Tegemist on Islamiriigiga seotud mehega, kes on kogenud džihadist."
Politsei andmetel ei ole Reina ööklubis tuilistanu välismaale põgenenud, vaid ta peidab end seni Türgis.
https://www.theguardian.com/world/2017/ ... -selimpasa

Nüüd olevat usbekk. Pildi järgi võiks arvata, et plastiliinist tehtud, nagu juba Ivan Orav oletas.

[Puurija]

Türgi pealinnas Ankaras avaldati meelt president Recep Tayyip Erdogani kavandatavate põhiseadusmuudatuste vastu, mis annavad presidendile ulatusliku täidesaatva võimu. Politsei ajas meeleavalduse jõudu kasutades laiali. Protestidele on üles kutsunud nii peamine opositsioonijõud Vabariiklik Rahvapartei (CHP) kui ka paljud kodanikeühendused ja juristide organisatsioonid.
http://uudised.err.ee/v/valismaa/a0f92e ... mise-vastu

Eesti saadik Euroopa Parlamendis Yana Toom: ,,Teine küsimus oli, mida oodata Erdoganilt. Mida ta arvab, kui tõsiselt tasub võtta neid ähvardusi, et kui nad ei saa näiteks viisavaba režiimi, siis Türgi teeb piirid lahti ja saadab meile kaks miljonit põgenikku. Ta vastas seda, et tema ei võtaks Erdogani ähvardusi väga tõsiselt, ta arvab, et Erdogan seda siiski ei tee. Ja see on kindlasti huvitav europarlamendi kolleegidele. Tema hinnangul tahab Erdogan olla pildil ja natukene endale kaalu lisada läbirääkimiste juures. Muu hulgas ütles ta, et see fakt, et Türgi on kaasatud rahuläbirääkimistesse, tähendab seda, et tema on n-ö ametlikult tunnustatud terroristide superviseriks. Tal on mingi vana viha Erdogani vastu."
Kas Venemaa abi oli legitiimne?
Toom: ,,Rahvusvahelise õiguse vaatevinklist kindlasti, sest nemad on seal legitiimse valitsuse palvel. Praegu, ilma Assadi ja Venemaata ei ole seal võimalik läbirääkimisi pidada. Kahju on see, et asju Süürias otsustavad Venemaa ja USA, mitte Euroopa Liit, kelle peamine peavalu on põgenikud. Aga kui Te lugesite juhtumisi, siis Boston Globe'i intervjuus John Kerry kahetses, et läbirääkimised Sergei Lavroviga ei õnnestunud. Tema arvas, et see on suur viga ja kui see oleks hästi läinud, siis sellist veresauna poleks Aleppos olnud."
Kas see, et USA ei olnud kohal, annab Venemaale õiguse pommitada linna maha nii nagu tahab?
Toom: ,,Mitte miski ei anna õigust linna pommitada nagu keegi tahab. Aga seal on sõda. Seal on sõda."
Kui käisite Läti, Itaalia ja Vene parlamendi esindajatega seal, kas see legitimeerib Assadit või mitte? Annab talle õiguse tulla rahvusvahelisele areenile tagasi, nii et justkui ei ole midagi halba olnud ja temaga peab endiselt läbi rääkima?
Toom: ,,Euroopa Liit, kelle liitlaste seas on imelik riik nagu Saudi-Araabia, võiks olla natukene paindlikum. Teiseks, Assad ei vaja meie legitimeerimist. Assad on legitiimne president ja see on meditsiiniline fakt."
http://uudised.err.ee/v/valismaa/575fb0 ... use-palvel

[PaganHorde]

http://uudised.err.ee/v/valismaa/77406b ... s-toe-hetk

Türklased loodavad ikka veel EU-ga liituda.. Küpros oli ju takistus.

[Puurija]

Türgi vahistas kaks Hiina kodanikust uiguuri seoses aastavahetusel toime pandud verise rünnakuga Istanbuli ööklubile, mille eest võttis vastutuse äärmusrühmitus ISIS.
Türgi prokurör: ,,Kahtlusalused Omar Asim ja Abuliezi Abuduhamiti vahistati süüdistatuna terroriorganisatsiooni kuulumises, loata tulirelvade soetamises ja seotuses 39 inimese mõrvamisega."
Tunnistaja oli näinud Konya linnas Asimi koos Reina ööklubi tulistajaga. Ründaja ise on ulatuslikust jälitusoperatsioonist hoolimata endiselt vabaduses.
http://aa.com.tr/en/todays-headlines/tu ... ack/726820

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan: ,,Minu riik jääb Küprose julgeoleku tagajaks, isegi kui praegu kreeklaste ja türklaste vahel jagatud saar ühendatakse. Türgi vägede lahkumine on võimalik, kui lahkub ka saarel paiknev väike Kreeka väekontingent."
Küprose president Nikos Anastasiades: ,,Garantide esmakordsed julgeolekukõnelused annavad lootust, et taasühendamise leppest saab asja."
Kreeka: ,,Taasühendamise lepe peab sisaldama punkti, mis näeb ette umbes 30 000 Türgi sõduri lahkumist saarelt."
http://uudised.err.ee/v/valismaa/59bf3c ... -garandiks

[Kriku]

Ööklubi rünnanud usbekk olevat kinni võetud. Pildi järgi otsustades pani selle käigus näo Emakesele Maale sülle.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Niiet varasem leierdus mingist Kirgiisia passiga uiguurist lendas kukele..

Et nüüd on siis hoopis Usbekistani passiga usbekk

Kuidagi seinast-seina hüplevad on need erdoganistide "tööversioonid"..
Miks mulle meenub kunagine Riigipäevahoone süütamise keiss Hitleri-Saksamaal

[Kriku]

Erdoğan surub läbi uut põhiseadust, mis kindlustaks talle sultanivõimu.
Kaarel Kressa, kaarel.kressa@epl.ee
Eesti Päevaleht

Põhiseaduse muudatus annaks kõik peaministri volitused presidendile, kellele hakkaks alluma ka kohus.

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan surub läbi valitsusreformi, mis annab talle praktiliselt piiramatu võimu ja lubab võimule jääda vähemalt 2029. aastani. Riigi senist ülesehitust raputavad põhiseaduse muudatused kiitis parlament pühapäeval esimesel lugemisel heaks ja täna lähevad need teisele lugemisele. Eeldatavasti kinnitab parlament muudatused järgmiseks nädalaks. Siis pannakse uus põhiseadus rahvahääletusele, mis toimub ilmselt aprillis. President on kindel, et referendum läheb läbi. „Konstitutsioonimuudatused tugevdavad meie riiki,” sõnas ta laupäeval. „Kui Allah tahab, ei suuda keegi takistada uue Türgi tõusu.”

Pakett, mis koosneb 18 muudatusest, kaotab peaministri ametikoha ja annab kogu täidesaatva võimu presidendile. 2014. aastal valitsusjuhist presidendiks saanud Erdoğan on praegu ametlikult üksnes tseremoniaalne riigipea, ehkki faktiliselt annab valitsus aru talle. Tulevikus aga saab ta ise ministreid ja kõrgemaid valitsusametnikke ametisse nimetada ja anda välja seaduse jõuga määruseid, mis ei vaja enam parlamendis ratifitseerimist. Erakorralise olukorra puhul (mille kuulutab jällegi välja president) on riigipea volitused veelgi laiemad. Ka eelarve koostab president ja annab selle heakskiitmiseks parlamendile.

President ei tohi välja anda õigusakte, mis riivavad konstitutsioonilisi põhiõigusi, ent sedagi piirangut ei saa võtta väga tõsiselt. Esiteks on Erdoğanil edaspidi õigus otsustada ülemkohtu koosseisu üle: 15 ülemkohtunikust ainult kolm jääb parlamendi nimetada, ülejäänud nimetab president. Samuti määrab ta pool kohtute järelevalveorgani koosseisu. Presidendi kohta kriminaalmenetlust alustada on võimalik ainult juhul, kui selle poolt hääletab Türgi parlamendi täielik enamus.

26 aastat troonil

Presidendi ametiajaks saab viis aastat ja ametis võib ta järjest olla kaks ametiaega, praegust arvestamata. Nii parlamendi- kui ka presidendivalimised on kavandatud 2019. aastaks. Kui Erdoğan suudab presidendiks jääda teise ametiaja lõpuni, on ta selleks ajaks järjest valitsenud 26 aastat, sest valitsusjuhiks sai ta 2003. aasta märtsis.

„Kas Türgi on tõesti nii väike riik, et seda peaks juhtima üksainus mees?” küsis opositsioonilise Vabariikliku Partei (CHP) juht Kemal Kılıçdaroğlu eelmisel nädalal. Ta kritiseeris ka juulikuisest putšikatsest saadik kehtivat eriolukorda. „Inimesed ei julge hirmu tõttu rääkida. Igaüht võidakse iga hetk arreteerida, inimeste vara võidakse iga hetk konfiskeerida. Parlament on sellisel määral suukorvistatud, mida ei olnud isegi pärast 1980. aasta riigipööret. Pärast iga riigipööret on mindud Türgi konstitutsiooni kallale ja seda tehakse ka praegu.”

Kaklused parlamendisaalis

Parlamendi 550 liikmest peaks muudatuste poolt hääletama kolm viiendikku, mis tähendab, et Erdoğani Õigluse ja Arengu Partei (AKP) ei suudaks oma 316 kohaga üksi reformi läbi suruda. Vajaminevad toetushääled tulevad 39 kohaga väikeparteilt Rahvuslik Liikumine. HCP-l, millel on 133 kohta, jääb üle ainult nuriseda. Türgi poliitkultuuris tähendab see, et parlamendis on nädal aega iga päev kakeldud.

Üks inetumaid stseene oli 11. jaanuaril, kui AKP liikmed peksid parlamendisaalis suurima opositsioonierakonna Vabariikliku Partei (HCP) naissaadikut Fatma Hürriyet Kaplanit. Too oli juhtinud tähelepanu protseduuririkkumisele, sest AKP saadikud näitasid parlamendi kodukorda eirates üksteisele salajase hääletuse sedeleid. Ent ka opositsioon on võimeline hambaid näitama. Üks AKP liige, keda kakluse käigus kõvasti säärest pureti, nõudis, et kõik HCP saadikud annaksid hammustaja tuvastamiseks DNA-proovi.

Parlamendi suuruselt kolmas erakond Rahva Demokraatlik Partei (HDP) boikoteerib hääletust täielikult. Selle kurdi rahvusest juhid Selahattin Demirtaş ja Figen Yüksekdag ning veel üheksa HDP saadikut on alates sügisest vahi all, neid süüdistatakse terroristlikus propagandas.

Kooliprogramm: darvinism välja, islamism sisse

Reedel tutvustas AKP haridusminister Ismet Yılmaz põhi- ja keskkooli uut õppekava, millele ministeerium ootab veebruari lõpuni kommentaare ja ettepanekuid. Kooliprogrammi üldise lihtsustamise kõrval tahab minister suurendada programmis islami usu osakaalu ja lisada ühiskonnaõpikutesse peatüki 15. juuli putšikatse kohta.

Juba 2012. aastast saadik on keskkoolis nädalas kuus tundi usuõpetust, ent ministeeriumi hinnangul pööratakse seal liigset tähelepanu teistele uskudele peale sunniitliku islami. Kui siiani lubati koolidel õpetada kas evolutsiooni või intelligentse disaini teooriat, siis nüüd tahetakse viited evolutsioonile ja Darwinile bioloogiaõpikutest kõrvaldada. Õppekava osa „Elu algus ja evolutsioon” asendatakse osaga „Keskkond ja elusolendid”.

Ajaleht Hürriyet märgib, et kõige elavamat arutelu ei tekita ühiskonnas siiski darvinismi väljajuurimine, mis on juba põhimõtteliselt otsustatud. Kirgi kütab kavatsus lahjendada kooliprogrammis oluliselt vabariigi ilmaliku asutaja Kemal Atatürki tähtsust. Atatürki mälestust ei soovita siiski õppeprogrammist tervenisti välja visata, kuid sealt soovitakse täiesti kõrvaldada viited tema võimujärglasele Mustafa İsmet İnönüle, kes kehtestas riigis mitmeparteisüsteemi.

Uus õppekava hakkab kehtima sügisel.

[Kriku]

Galerii ja video: Türgi parlamendis puhkes verine kähmlus.

Rüselus sai alguse pärast seda, kui sõltumatu seadusandja Aylin Nazliaka aheldas end käeraudadega saali ees oleva kõnepuldi mikrofoni külge, kus ta üle tunni reformieelnõu vastu protestis.

«Aheldan end kõnepuldi külge, et öelda ei ühe mehe diktaadile, et seista vabariiklaste väärtuste annulleerimise vastu ja protestida selle vastu, et antud konstitutsionaalne revisjonism on parlamendi käed raudu pannud,» ütles ta.

AKP saadikud püüdsid Nazliakat kõnepuldist minema toimetada, ent opositsioonilise HDP ja Vabariiklaste Rahvapartei (CHP) liikmed tormasid naist kaitsma. Seejärel vallandus rusika- ja jalahoopide rahe, selgub Türgi meedia ülevaatest sündmuste arengu kohta.

[Puurija]

Lekkis Euroopa Liidu luureandmete analüüsikeskuse (INTCEN) kuue lehekülje pikkune raport pealkirjaga "Türgi - gülenistide liikumise mõju": ,,Tõenäoliselt oli riigipöördekatse taga rühm ohvitsere, mis koosnes gülenistidest, kemalistidest, AKP vastastest ja oportunistidest. Pole tõenäoline, et Gülenil endal oli mingi roll. On vähetõenäoline, et Gülenil olnuks tegelikult võime ja suutlikkus selliseid samme astuda. Gülenistidest ohvitserid, kelle auaste ei olnud leitnandist või kaptenist kõrgemal, võisid tunda juulikuise riigipöördekatse ajal survet sellega ühineda, sest teadsid, et Erdogan plaanib augustis nende vastu astuda. Gülen propageerib pealtnäha tolerantsust, kuid samal ajal võivad islamiõpetlased, kes tunnevad hästi sümboleid ja keelekasutust, leida tema õpetustest selget antisemiitlust ja kristlusevastasust. Gülen on ülemaailmse struktuuri juht ja maailmas on sellel harud ligi sajas riigis nii Euroopas, Ameerikas, Aasias kui Aafrikas. Erdogan tahab Güleni liikumist Türgis lammutada seepärast, et see on ainus tõeline rivaal tema püüdlusel riiki täiesti presidentaalselt juhtida. Erdogan kasutas riigipöördekatset ära, et algatada laiem represseerimiskampaania AKP oponentide vastu. Türgi luureteenistus (MIT) alustas problemaatiliste isikute nimekirja koostamist juba aastate eest. Sellesse nimekirja kuulusid ka kodanikuaktivistid, kes 2013. aastal Istanbulis Gezi pargis Erdogani-vastastel meeleavaldustel osalesid. Suur vahistamislaine, mis riigipöördekatsele järgnes, oli juba varem ette valmistatud. Riigipöördekatse oli ainult katalüsaator juba eelnevalt ette valmistatud mahasurumisele."
https://euobserver.com/foreign/136568

[Kriku]

Viimase nädala jooksul arreteeritu 1600 terrorismis kahtlustatavat.

[PaganHorde]

http://maailm.postimees.ee/3989023/tuer ... nisatsioon

Nood on seal võimuhulluses tõsiselt ära keeranud.