Venemaa majandus ja sanktsioonid I

[Chupacabra]

Külm sõda tõi Venemaa Euroopa oblastisse tagasi tänavakaubanduse

Venemaa ja lääneriikide sanktsioonide sõjas kõige rohkem kannatada saanud Venemaa regiooni tiitlit kannab Kaliningradi oblast, mille kogu «äriplaan» on eraldatuse tõttu ülejäänud Venemaast üles ehitatud sidemetele Euroopa Liidu riikidega.

Täielikult ümbritsetuna ELi ja NATOsse kuuluvate Poola ning Leeduga, tähendas pärast Ukraina Maidani-revolutsiooni 2014. aastal Vene ja lääne suhetes alanud uus nn külm sõda Kaliningradi oblastile tuntavat lööki, eriti vastastikku kehtestatud sanktsioonide tõttu.

Suur osa oblasti majandustegevusest oli ja on seotud Euroopaga ning rõhuv enamik ligi miljoni elanikuga oblasti elanikest külastab oluliselt sagedamini ELi kui Venemaad.

«Meid mõjutas suhete halvenemine eriti, sest oleme nii tihedalt seotud Poola, Leedu ja Saksamaaga,» rääkis Kaliningradi oblasti duuma ehk kohaliku parlamendi liige Igor Rudnikov.

«Raske on leida Kaliningradis ettevõtet, mis poleks seotud Euroopa firmadega. Kõik välispoliitilised muutused annavad kohe tunda meie kaubandussuhetes ning selles, kuidas meie firmadel läheb,» ütles Rudnikov.

Kõige tugevama paugu Vene-Euroopa sanktsioonide sõjas sai Kaliningradi majanduse praegune mootor – autotööstus. Selle lipulaev, ettevõte Avtotor pidi külmutama auahne plaani ehitada Kaliningradi külje alla 150 miljardi rubla (2,3 miljardit euro) eest hiidkompleks BMW, General Motorsi, Kia, Hyundai ja teiste automarkide tootmistehastega. Samuti läks pärast sanktsioonide kehtestamist vett vedama peaaegu juba alla kirjutatud magus leping maailma ühe suurima autovaruosade tootja, Kanada firmaga Magna.

Rudnikovi väitel on Kaliningradi oblast Vene ja ELi halvenenud suhete pantvang. «Meil on igal omavalitsusel sõpruslinn või -vald Poolas. Lapsed käisid võistlustel, käidi vastastikku esinemas. Nüüd on see paljudes kohtades ära lõpetatud,» nentis Rudnikov.

Kaliningradi oblastivalitsuse välissuhete juht Alla Ivanova kinnitas aga, et kõik ühised programmid Poola ja Leeduga toimivad omavalitsuste tasemel edasi, hoolimata poliitilistest pingetest.

«Üleval kakeldakse, aga kohapeal asjad, jumal tänatud, toimivad, sest sellest on ju meile otsene kasu: ehitatakse puhastusseadmeid, rannad ja tänavad saavad korda,» rääkis Ivanova. «Normaalsed suhted naabritega on meile eluliselt vajalikud,» lisas Ivanova.

Intellektuaal ja kohaliku noorema põlve tuntumaid ajakirjanikke Vadim Hlebnikov möönis inimliku läbikäimise vähenemist naabrite poolakatega, kuid ei sidunud seda poliitiliste põhjustega.

«Poliitilist depressiooni [Venemaal] pehmendas meil siin alati läbikäimine Poolaga, mida nüüd on jah vähemaks jäänud,» rääkis Hlebnikov. «Selle põhjus pole aga niivõrd poliitiline, vaid lihtsalt sissetulekute kukkumise tõttu saavad inimesed vähem kuhugi sõita.»

Sanktsioonide sõja tulemust on kohalike sõnul kõige paremini näha toidupoodides, kus valik on muutunud väiksemaks ja kvaliteet kehvemaks. Midagi puudu ei ole, aga piltlikult öeldes on varasema kümne jogurtisordi asemel müügil viis ning kõik kodumaist päritolu.

«Vastusanktsioonid tõid konkreetselt kaasa selle, et Poola ja Leedu toiduained, millega me kõik olime harjunud, muutusid palju kallimaks,» ütles Kaliningradi tuntuim politoloog Vladimir Abramov.

«Mingeid erilisi investeeringuid Poolast ja Leedust pole siia nagunii kunagi olnud: Leedu on selleks minu meelest liiga vaene riik, Poola on enamikus aga kesk- ja väikeettevõtete maa, keda Kaliningrad ei huvitanud,» lisas Abramov.

Vähemalt Poola toidukaubad pole Kaliningradist siiski kuhugi kadunud: neid saab osta paljudest kangialustest, kus neid müüakse täiesti avalikult autode pagasiluukidest nagu metsiku kapitalismi aegadel Venemaal 1990. aastatel. Kõik teavad, et tegemist on salakaubaga, kuid keegi müüjaid ei trahvi ega aja neid taga. Vastupidi, pagasnikumüüjate juures seisavad ostjad järjekorras.

«Müüme seda, mida oleme oma tarbeks üle piiri toonud,» väitis üks müüja, kes kauples otse Kaliningradi peatänaval, Lenini prospektil. «Ostke, ostke, see on parem kui siin poes.»

Ühes äärelinna kvartalis nägin toidupoodi, pigem küll putkat, sildiga «Kõik kohalikult tootjalt», aga sees oli peaaegu kogu kaup Poolast. Müüja keeldus suhtlemast.

Kaliningradi elanikud on harjunud viimased 25 aastat – alates Nõukogude Liidu lagunemisest – käima rohkem välismaal kui Moskvas. Igal aktiivsel kaliningradlasel on välispassis mitmeaastane Schengeni viisa.

Sõit Varssavisse või Vilniusesse on Kaliningradist lühem ja odavam kui Moskvasse. Suvel võib edasi-tagasi lennukipilet Kaliningradist Moskvasse maksta 35 000 – 40 000 rubla (530–610 eurot).

Kuid veel hullem on kohalike jaoks see, et Kaliningradist pole juba mitu aastat võimalik lennata otse Euroopasse. Varem sai Kaliningradist lennata Riiga, Berliini, Varssavisse ja Kopenhaagenisse. Kõik need reisid on juba mitu aastat suletud.

Kohalike «kodulennujaam» Euroopasse lendamiseks on poolakate Gdańsk. Sadamalinn asub Kaliningradist 140 kilomeetri kaugusel ja sõltuvalt piiriületusele kuluvast ajast kestab sõit Kaliningradist sinna kolm kuni viis tundi. Gdańsk oli peamine lennujaam juba enne Venemaa ja ELi suhete halvenemist 2014. aastal, kuid nüüd on Gdański lennujaama tähtsus kõige läänepoolsema Vene regiooni jaoks veelgi kasvanud.

Kehv transpordiühendus tähendab, et välismaalased jõuavad sisuliselt keset Euroopat asuvasse Kaliningradi järjest harvemini. Oblastit külastavatest turistidest on välismaalasi vaid kümnendik.

«Igasugustele kultuurisuhetele paneb põntsu see, et kuigi sa asud Euroopas, ei saa siia otse sõita,» ütles Aleksei Milovanov, kes töötab peatoimetajana Novõi Kaliningradis, mis on üks oblasti kahest suuremast sõltumatust uudisteportaalist.

Viimase aasta positiivne trend on Poola ja Saksamaa põllumeeste ilmumine Kaliningradi oblastisse: nad ostavad maad ning rajavad tootmise. Venemaa kehtestatud toiduembargo tingimustes on kasulikum toota oblastis kohapeal kui osaleda salakaubaskeemides. Rubla kursi tugev langus viimastel aastatel võimaldab neil suhteliselt odavalt osta ka maad ja töövahendeid.

Üks Poola firma investeeris näiteks miljon eurot 300-hektarilise õunaaia rajamisse. Miljon eurot ongi keskmine summa, mille poolakad ja sakslased, kokku juba üle 15 ettevõtte, Kaliningradis põllumajandusse investeerivad.

Kuid põllumajandus on ainuke erand, teistesse majandusharudesse keegi välisinvesteeringuid Kaliningradis viimastel aastatel teinud pole.

«[Vene-lääne suhete halvenemise] Peamine kahju on selles, et välisinvesteeringud on sisuliselt kokku kuivanud. Keegi ei plaani Kaliningradi suuri investeeringuid, sest teadmatus on liiga suur,» ütles ärimees Nikolai Vlasenko, kes oli varem Kaliningradi esindaja Venemaa parlamendi ülemkojas.

«Kaliningradis langes väga palju halbu faktoreid kokku, mis koosmõjus annavad suurema negatiivse efekti,» lisas Vlasenko.

Vlasenko pidas silmas, et poliitiliste suhete halvenemisest, sanktsioonidest ja rubla tugevast nõrgenemisest tingitud tagasilööki võimendasid Kaliningradis veelgi kaks asjaolu: mullu kevadel lõppes oblasti ettevõtetele 20 aastat kehtinud eriõigus vedada tollimaksuvabalt Euroopast sisse toorainet või tooteid ning Poola lõpetas ühepoolselt aastaid kestnud lihtsustatud piiriületuse.

Suur osa Kaliningradi ärist oli üles ehitatud Moskva antud eriõigusele vedada tollimaksuvabalt Euroopast sisse toorainet või tooteid, neid seejärel töödelda või kokku panna ning müüa siis edasi mujale Venemaale.

See eriseisund pidi kompenseerima Kaliningradi oblasti eraldiasumist muust Venemaast, sest oblastis valmistatud toodangu hinna teeb muu Venemaa jaoks oluliselt kallimaks juba ainuüksi transport. Hinnanguliselt võitsid Kaliningradi ettevõtted 20 aasta jooksul nii 500 miljardit rubla (7,7 miljardit eurot).

Kõige lihtsam näide, kuidas sellise eriõigusega äri käis: Euroopast toodi tollimaksuvabalt toorest liha, lasti see läbi hakklihamasina ning müüdi hakkliha emamaale maha. Või siis näiteks osteti Itaaliast või Poolast mööblimaterjali või mööbli valmistamiseks vajalikke osasid, toodi need tollimaksuvabalt Kaliningradi, kus mööbel pandi osaliselt kokku ning müüdi seejärel juba oma tootena emamaale. Veel paar aastat tagasi tegutses Eestist kolm korda väiksemas Kaliningradi oblastis ligi 400 mööblivalmistamise firmat, nüüd on suur osa neist oma tööd lõpetamas.

«Me istume siin kogu aeg püssirohutünni otsas ja ootame, kust tuleb järgmine pauk, kas Euroopast või Venemaalt. Tihedamini muidugi Moskvast,» iseloomustas eriõiguste kaotamise tähtsust regioonile Milovanov.

Ametlikult põhjendati Kaliningradi firmadele kehtinud erikorra lõpetamist Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitega, millega Venemaa hiljuti liitus.

2012. aastast kehtis Poola piiriäärsete regioonide ja Kaliningradi oblasti elanikele vastastikku lihtsustatud piiriületuskord, mis võimaldas viisavabalt käia 50 kilomeetri raadiuses Vene-Poola piirist.

Kaliningradi oblasti elanikele tähendas see tänuväärt võimalust käia ostmas kvaliteetsemaid ja odavamaid Poola kaupu (korra kehtima hakkamisel kukkusid Kaliningradi kaubanduses käibed mitu korda – J. P.) ning puhata sealsetes veekeskustes. Aastas käisid venelased ja poolakad selle korra raames üle piiri keskmiselt kuus miljonit korda.

Mullu suvel otsustas Poola NATO suvise tippkohtumise ajaks ajutiselt ühepoolselt selle korra peatada. Tippkohtumine möödus, aga Poola pole endist lihtsustatud piiriületust taastanud.

Kaliningradi elanikele täiendas see niigi pikka ebameeldivate uudiste rida viimasel kolmel aastal, kuigi ostuturism Poola vähenes viimastel aastatel oluliselt Vene rubla nõrgenemise tõttu. Kaliningradis ollakse veendunud, et tegemist on Poola poliitilise otsusega ning selle taga on Poola praeguse koalitsiooni negatiivne suhtumine Venemaasse.

Hoolimata probleemidest on viimase viie aastaga saanud Kaliningradi oblastist Venemaal üks külgetõmbavamaid piirkondi, kuhu kolib riikliku ümberkolimisprogrammi raames iga aastaga järjest rohkem elanikke muudest Venemaa regioonidest.

NATO riikidest ümbritsetud Kaliningradi on valinud uueks elukohaks paljud erusõjaväelased peredega. Näiteks Kura sääre lähedases kuurortlinnas Zelenogradskis ehitatakse uusi korrusmaju eelkõige just oblastisse elama kolijatele. Uue kahetoalise korteri võib seal osta umbes kolme miljoni rubla (45 000 euro) eest.

LISALUGU

Investor Horvaatiast: Ma ei saa ju niisama ära minna!

Horvaat Stefano Vlahovic alustas Kaliningradi oblastis äri 2000ndate alguses just tänu tollimaksusoodustusele. Tema äri oli lihtne: ta tõi Euroopast ja USAst külmutatud kanaliha, töötles selle ümber ja müüs erinevate kanalihatoodetena mujal Venemaal. 2014 aasta alguseks oli temast saanud suurim kanalihatoodete müüja Venemaal käibega kümme miljardit rubla (150 miljonit eurot).

Venemaa ja lääneriikide vastastikuste sanktsioonide tõttu muutus tema äri Kaliningradis oluliselt kallimaks: kanaliha pidi ta Euroopa ja USA asemel hakkama tooma Lõuna-Ameerikast. Ka laenud sanktsioonide alla sattunud Venemaa pankadest muutusid tema jaoks kolm korda kallimaks. Euroopa pangad ei taha aga Venemaal asuvate tagatiste vastu laenu anda.

«Suured [riigid] teevad, mida tahavad, aga ärimehed konkreetselt kannatavad,» nentis ta. «Kõik Kaliningradi ettevõtjad on suuremal või vähemal määral selliste probleemidega kokku puutunud nagu mina viimastel aastatel.»

Vlahovic juhib ühtlasi Kaliningradi välisinvestorite assotsiatsiooni, milles on veidi üle 40 liikme. Pärast 2014. aastat on neist oma äri Kaliningradis ära lõpetanud kolm välisinvestorit.

«Enamik muidugi jätkab. Me ei saa ju niisama ära minna. Mul on näiteks 2500 ruutmeetrit tootmispinda. Kuidas ma lähen ära? Kuhu ma selle panen, kellele ma selle müün? Siin [äri tegemine] on teatud mõttes nagu allveelaevas,» rääkis Vlahovic. «Kui on šanss ellu jääda, siis tuleb igal juhul edasi proovida.»

Vlahovici sõnul tunneb ta, et tasapisi hakkab äriajamiseks olukord paranema. «Rubla kurss tõuseb ja tundub, et poliitiline olukord USAs ja Euroopa Liidus on muutumas. Venemaa kohta ma veel ei julge öelda, et [poliitiline olukord] on muutumas,» ütles horvaadist ärimees.

Vlahovici sõnul näeb ta Kaliningradi oblasti suurt plussi selles, et tootmine on seal odavam kui Euroopas (kuigi võrreldes muu Venemaaga on Kaliningradis suhteliselt kallis elekter ja gaas – J. P.), kuid Euroopa tehnoloogiad ja teadmised on lähedal.

[Kriku]

Põhimõtteliselt juhtus nende administratiivsete-kriminaalkaristuslike otsuste tõttu see, et tekkis kaupade defitsiit, sest ametlik hind ei kujunenud enam nii kauba, kui raha nõudmise-pakkumise vahekorra järgi.

Just täpselt. Käsumajanduslik süsteem lõpetab paratamatult defitsiidimajandusega ja see toob lõpuks kaasa ka mässud. Aga Venemaa on praegu selle tee väga alguses.

Igaks juhuks, muidugi tead sa seda kõike... Nagu sa ise ütled, vähem irooniliste ksf-ide jaoks

[jale]

Järgmiseks lubatakse ette võtta Heaolufond aga mul on kuri kahtlus, et sellest fondist pole suurt midagi võtta, sest see koosneb ebalikviidsetest varadest. Muuhulgas on seal suur laen ja kapitali sissemakse sanktsioonide all olevale VEB pangale; laenud hädas olevatele Vene kommertspankadele; mingi 175 miljardi rublane asi, mille nime isegi ei juleta kirja panna; laenud suvalistele väikeettevõtetele; mingi riiklik eluasemelaenu keha jne.

Heaolufondi maht on 73 mlrd usd. Sellest on Vebfondi ja Vene pankade aktsiatega seotud umbes 21 mlrd USD. Ülejäänu 50 mlrd USD kohta on öeldud, et valuutajäägid. Kas seal on ainult valuuta, või ka valuutas nomineeritud A-klassi võlakirjad, aktsiaid jne., mis Heaolufondi põhikirja kohaselt on lubatud, pole üheselt selge. Heaolufondi kohta kättesaadav aruandlus on üsna lünklik ja esitatud killustatult, seega täpset pilti ongi keeruline ette saada. Ilmselt võib siiski öelda, et enam-vähem likviidset kraami on umbes 50 mlrd USD.

[Kriku]

Aitäh värskele akf-ile selgituse eest! Üritasin ise eile õhtul seda infot välja guugeldada, aga erilise eduta.

---

Trollid omavahel: Trump väljendas üksmeelt Wikileaksi asutaja Julian Assange´iga.

Järgmine USA president Donald Trump kirjutas kolmapäeval Twitteris, et Wikileaksi asutajal Julian Assange´il on õigus, kui too nimetab USA meedia kajastust Venemaa häkkimissüüdistuse teemal ebaausaks.

„See on isegi veel ebaausam kui keegi teab,“ lisas Trump, viidates Assange´i poolt telekanalile Fox News antud intervjuule.

---

Kuzitškin:

Venemaal jätkub sõda Euroopa kaupadega

Venemaa veterinaar- ja fütosanitaarameti Rosselhoznadzor Peterburi ja Leningradi oblasti valitsuse ning Pulkovo tollitöötajate koostöös konfiskeeriti üle 120 kilogrammi Euroopa Liidu riikides toodetud liha- ja piimatooteid, mille sissevedu Venemaale on keelatud. Kättesaadud kauba seas leidus vorsti, frikadelle, viinereid, võid, kohupiima, jogurtit, juustu – ning kõigi nende etikettidel seisis valmistajana kirjas mõni ELi riik (Saksamaa, Taani, Läti, Hispaania, Itaalia, Poola, Rootsi, Soome, Prantsusmaa, Eesti). Kõik tooted hävitati põletamise teel, andis viitega järelevalveameti allikale teada uudisteagentuur Regnum.

Nii väike kogus ei saa IMHO tähendada muud kui inimeste käest piiril ära korjamist.

[vanahalb]

Põhimõtteliselt juhtus nende administratiivsete-kriminaalkaristuslike otsuste tõttu see, et tekkis kaupade defitsiit, sest ametlik hind ei kujunenud enam nii kauba, kui raha nõudmise-pakkumise vahekorra järgi.

Just täpselt. Käsumajanduslik süsteem lõpetab paratamatult defitsiidimajandusega ja see toob lõpuks kaasa ka mässud. Aga Venemaa on praegu selle tee väga alguses.

Igaks juhuks, muidugi tead sa seda kõike... Nagu sa ise ütled, vähem irooniliste ksf-ide jaoks

Plaanimajandus ei pruugi lõppeda defitsiidimajandusega kui on piisavalt arvutiressurssi ja helgeid päid ühiskonna mudeli loomiseks. NSV Liidu häda oli see, et toodeti ülemäära kuid osalt täiesti valesid asju - ma ei tea kes neid plaane tegi. Ilmselt otsustati kongressil mingi broileri koostatud teksti tuimalt ette lugedes, et "Laiendame, suurendame ja tõstame tööviljakust" ning kõik karjusid "Seltsimehed, huraaaaaaa! " Leiba oli ju nii et tapab, žiletiteradega oli keeruline, viltpliiatseid polnud üldse. Ükski neist pole mingi eriline kosmosetehnoloogia. Või kombaine oli nii palju, et kui midagi katki läks ega siis Kasahstanis keegi end remondiga vaevama ei hakanud. Jäi sinna kus oli ja laoplatsilt võeti uus. Samal ajal ehitati numbri ja ämbri külge põlve otsas terve sõiduauto, sest sõiduautosid jälle ei olnud. Sellest on siinsamas foorumis mingis teises teemas samuti juttu olnud, et millest jama peale hakkas - riik lõpetas plaanimajanduse ära, tulid kooperatiivid ja koos nendega pääses nagu paisu tagant käibele üüratu kogus arveldusrublasid, mis idee järgi ei oleks tohtinud üldse vabaturul osaleda. Järgmine etapp oli bartertehingud kus vahetati kaupa kursiga 20 tonni vanarauda mootorsae vastu või 10 kombaini päevinäinud 100- amprise Datsuni eest. See oligi reaalne vahetuskurss ja sellepärast ei juhtugi midagi väga katastroofilist kui Venemaa virtuaalmaailmas paiknevad reservid ära kaovad. Pole kuhugi kivisse raiutud, et kott suhkrut peab maksma 100 rubla. Võib maksta ka 10 rubla või 1 rubla või alusetäie telliskive. Rahaga toimetamine on lihtsalt tunduvalt mugavam kuid iseenesest rahal mingit väärtust pole.

Vähem või rohkem plaanimajandusega tegeleb iga riik, mis juhib majandust maksudega. Edukamatel riikidel on minumeelest keerukamapoolne maksusüsteem ehk rohkem käsumajandust (Eesti päevapoliitika teemas ma juba irisesin, et Eesti oma algelise maksusüsteemi tõttu jääbki igaveseks välisabist sõltuma): Näiteks sellesama Soome diiselsõiduautode teemas - pole mingit vahet kas NSV Liidus ei tehtud diiselsõiduautosid või Soome (või California osariik ) lajatab neile sellise maksu, et nagunii keegi ei osta. Ühte moodi planeerimine. Kui niisugune regulaator ükskord juhtumisi ära kaob, ostaksid soomlased kõik kuni Poola piirini leitavad diiselautod korraga kokku.

Üks asjalik käik on Putjal juba tehtud - see et rubla toetamine ära lõpetati. Peale spekulantide poleks tugiostudest võitnud mitte keegi ja üldse on kursi kunstlik ülevalhoidmine end mingitesse "juudi afääridesse" mässimine ja mõttetu ressursside raiskamine.
Teine suht normaalne asi on sanktsioonid toidukaupadele kui Venemaa seisukohalt vaadata. Venemaa suudab neid väga edukalt toota kui vähegi tahab. Mingid positiivsed arengud on loetavad ka ülaltpoolt, Kaliningradi puudutavast loost. Mõtlen seda, et poolakad ja sakslased on hakanud oblastisse investeerima, et kohapeal toota. Niimoodi, vabatahtlikult-sunniviisil tulebki raha riiki tuua.
Tollimaksudega saaks võib-olla samuti investeeringuid ja paljudel lääne firmadel ongi Venemaal oma tehased. Euroopa Liidul on samuti tollimaksud, ega kasvõi jaapanlased iidsetel aegadel ilusate silmade eest oma autotehaseid Inglismaale ei toonud. Trump lubas ka igasugused vabakaubanduslepped kriitilise pilguga üle vaadata. USA masendav näide tollivabast kaubandusest on ilmselt Detroiti hukk. Autotööstus kolis odavasse Mehhikosse.

Jutt oli muidugi risti vastupidine sellele, mis kurssi Eesti ajab. Eesti praegune prioriteet ei ole rahvusriik. Putin üritab mu arusaamist mööda mitte NSV Liitu vaid Tsaari-Venemaad (mitte ülemaailmset internatsionaali vaid rahvusriiki) taastada. MInu silmis on need kaks täiesti erinevat lähenemist ja pigem juba Tsaari-Venemaa kui NSV Liit. (Eesti jaoks on loomulikult mõlemad valikud kehvad)

[Kriku]

Plaanimajandus ei pruugi lõppeda defitsiidimajandusega kui on piisavalt arvutiressurssi ja helgeid päid ühiskonna mudeli loomiseks.

Enne ei usu, kui näen.

[Kilo Tango]

Teeks nüüd nii, et inimesed, kes hakkavad ühte või teist majandusteooriat kaitsma teevad omale enne põhialused selgeks.

Plaanimajanduse probleemid on ammu ära kirjendatud ja neid ei saa ravida arvutiressursiga. Huviline loeb näiteks Schumpeteri.

[vanahalb]

Teeks nüüd nii, et inimesed, kes hakkavad ühte või teist majandusteooriat kaitsma teevad omale enne põhialused selgeks.

Plaanimajanduse probleemid on ammu ära kirjendatud ja neid ei saa ravida arvutiressursiga. Huviline loeb näiteks Schumpeteri.

Nojah. Kui päris otsast alustada, siis peab kõigepealt terminid paika panema- mis üldse plaanimajandus on. Minumeelest oli Hitleri Saksamaal samuti plaanimajandus ja tulemusi kõlbas ameeriklastelgi kopeerida. Sellised nüansid, et mingid konstruktoribürood konkureerivad riikliku tellimuse pärast ei muuda plaanimajandust veel turumajanduseks.
See vaidlus võib väga kergelt minna samasse auku, et kas kommunism on hea või halb. Enamasti tuuakse näiteks NSV Liit, Kuuba või Angoola ja nenditakse , et halb. No aga Hiinas on samuti kommunistlik partei võimul ja olukord ei sarnane sugugi neile kolmele eeltoodud riigile. Siis öeldakse, et aga Hiinas on teistmoodi kommunism. Teistmoodi?

[PaganHorde]

Kuid veel hullem on kohalike jaoks see, et Kaliningradist pole juba mitu aastat võimalik lennata otse Euroopasse. Varem sai Kaliningradist lennata Riiga, Berliini, Varssavisse ja Kopenhaagenisse. Kõik need reisid on juba mitu aastat suletud.

Huvitav miks?


http://arvamus.postimees.ee/3967663/and ... -ja-muumia

Huumorit ka veidi

[Kriku]

Väga lihtsustatult:
* turumajandus = toodetava ja pakutava kauba hindu, hulka, koosseisu, kvaliteeti jne. määravad konkurents ja ostuvõime;
* plaanimajandus = toodetava pakutava kauba hindu, hulka, koosseisu, kvaliteeti jne. määrab plaanikomitee.

See, et turumajanduslikes riikides üritatakse majandust juhtida (peamiselt käibiva raha hulga abil) või kehtestatakse piire ja piiranguid (konkurentsile, kvaliteedile, tööjõu ekspluateerimisele jne) või dotatsioone, ei tee neist veel plaanimajandusi.

[Kriku]

Jah, põhimõtteline vahe. FBI on õiguskaitseasutus, CIA on luure.

FBI nõustub CIA-ga, et Venemaa eesmärk oli aidata Trumpi.

Käteväänamine Lombi taga jätkub: Wall Street Journal: Trump kavatseb ümber korraldada ja kärpida CIA-d.

Trumpi nõuandjate sõnul on ta olnud pikka aega skeptiline CIA täpsuse suhtes ning ta mainib tihti ekslikke luureandmeid 2002. ja 2003. aastast, mis puudutasid Iraagi relvaprogramme.

Nende hulgas, kes aitavad Trumpi luureagentuuride ümberkorraldamise plaani juures, on tema rahvusliku julgeoleku nõunik, kindralleitnant Michael Flynn, kes töötas riigikaitse luureagentuuri (DIA) direktorina, kuni praegune rahvuslik luuredirektor James Clapper ja teised ta lahkuma sundisid, ning esindajatekoja liige Kansasest Mike Pompeo, kelle Trump on valinud CIA direktoriks, teatab Wall Street Journal.

Flynn ja Pompeo jagavad Trumpi arvamust, et luurekogukonna seisukoht, et Venemaa püüdis tema kampaaniale kaasa aidata, on katse õõnestada tema võitu või väita, et ta ei võitnud, ütles üleminekumeeskonnale lähedane isik.

Üpris tõenäoliselt täitis CIA Iraagi relvaprogrammidest materjali kokku pannes eelmise vabariiklaste presidendi tellimust. Nüüd siis järgmine vabariiklaste president kasutab seda ettekäändena, et neile vett peale tõmmata - ja seda tegelikult asja eest, milles mingi iva vist ikkagi on.

Trump on sattumas olukorda, kus väga paljudel, alates tema niiöelda koduerakonnast ja lõpetades luurega, oleks põhjust ilma temata jätkata.

Mind üldiselt häirivad väga märgid, et Venemaa küsimus on saamas siseriikliku võimuvõitluse instrumendiks, mitte omaette prioriteediks. Demokraadid tahavad sanktsioone juurde keerata, et Trumpile ära teha ja Trump CIA-d rookida, et oma kriitikutele ära teha.

[aht0]

Nii väike kogus ei saa IMHO tähendada muud kui inimeste käest piiril ära korjamist.

Pulkovo.. lennujaama tollis rahva käest kaasatoodu ära korjatud järelikult..

maapiiril nad võiks sarnase koguse saada kätta 1'lt kaubikutäielt "kaubaturistidelt"..

[Kriku]

USA luurejuhid esinesid Senati relvajõudude komitees, kus jäi kõlama mõte, et Venemaa on esmajärguline oht ja püüdis häkkimistega valimisi mõjutada.

LISATUD: Samast asjast "Postimees".

LISATUD: Reuters: USA luureraporti järgi on tuvastatud Vene ametnikud, kes söötsid häkitud materjali WikiLeaksile.

[Puurija]

Kreml: ,,Võtan hea meelega vastu Sauli Niinistö kutse külastada Soomet 2017. aastal riigi iseseisvumise 100. aastapäeval."
Putin ja Niinistö arutasid küsimust eelmisel reedel.
http://kremlin.ru/events/president/news/53680

Vabariiklasest skeptikud: ,,Me pole praegusel hetkel ilmtingimata Tillersoni vastu, vaid lihtsalt ei tunne teda nii hästi ning soovime tema käest kuulda, mida ta USA välispoliitikast, sealhulgas suhetest Venemaaga, päriselt arvab."
Tillersoni kaitsjad: ,,Tillersoni kunagised venemaaga seotud sõbralikud suhted ja avaldused olid tingitud tema toonasest ametikohast."
Washington Postiga rääkinud senaatorid: ,,Tillerson oli neile esitanud selgevaatelise ja jõulise sõnumi selle kohta, millisena ta näeb president Vladimir Putini juhitud Venemaad."
Anonüünme ametnik: ,,Vaadake, ma saan aru, et Putin ja Venemaa kujutavad endast tülinorijat, kes saavad aru ainult jõust ning sa pead neile lähenema jõupositsioonilt või sul saab olema väga palju probleeme. Kui talle aga sanktsioonide teemal küsimustega survet avaldati, siis ei sidunud ta end ühegi konkreetse suunaga."
Tillersoniga kohtunud senaator: ,,Tillersoni tegi selgeks, et ta saab aru, millist üldist ohtu Venemaa kujutab USA-le ja liitlastele. Samas ei soovinud ta lõpuni välja minna vastustega, mis puudutasid Donald Trumpi ja luureagentuuride vastasseisu, mis käsitleb Venemaa osalust USA valimiste ajal toimunud küberrünnakutes. Ma küsisin talt, kas ta näeb, et Venemaa on seotud meie valimistega? Mida ta on valmis sellega seoses tegema? See on minu test temale. Esimene asi, mida ta põhimõtteliselt vastas oli see, et "las ma konsulteerin veel Trumpi meeskonnaga".
Demokraadist senaator Christopher A. Coons: ,,Ma tahan teada, kas tal on selge arusaam Putini Venemaast, viimase agressioonist USA vastu meie valimiste häkkimise näol, nende agressioonist Krimmis ja Ida-Ukrainas, nende rollist Aleppo veresaunades. Kui temast saab välisminister, pean ma temalt kuulma selgeid vastuseid."
Kõige skeptilisemad vabariiklastest senaatorid: ,,Me ei pea Tillersoni peamiseks probleemiks, mis puudutab Trumpi tulevase administratsiooni Vene-poliitikat."
https://www.washingtonpost.com/news/jos ... -meetings/

[PaganHorde]

http://arvamus.postimees.ee/3967053/art ... endab-soda
Pooleldi tasuline