Erakordne luureraport näitab, et USA arvates on Putin pika isikliku vimma pidaja.
Kui ametist lahkuva USA presidendi Barack Obama riikliku luure direktor James Clapper avalikustas reede õhtul osa „väga kõrge tasemega salastatud luurehinnangust”, mis puudutab Venemaa sekkumist Ühendriikide presidendivalimistesse, oli ahhetamist palju.
Kunagi varem pole USA valitsus ühtegi teist riiki sel moel süüdistanud katses enda siseasjadega manipuleerida, nimetades must valgel nimeliselt kõige kõrgemaid isikuid. „Väidame suure kindlusega, et Venemaa president Vladimir Putin andis käsu korraldada USA 2016. aasta valimiste vastu suunatud mõjutuskampaania,” öeldakse raportis. Aga pikemast, endiselt „templi all” olevast dokumendist avalikuks saanud osa sisaldab peale selle infokilde, mis lasevad heita pilku sellele, kuidas USA luureteenistused Venemaa tegevust ja Putini hingeelu seletavad. Raport viitab, et USA peab Venemaa riigipead pika viha pidajaks, mis on omakorda ajendatud enda ja oma režiimi vastaste vandenõude kahtlustamisest.
Kolme USA luureasutuse (luure keskagentuuri CIA, föderaalse juurdlusbüroo FBI ja riikliku julgeolekuagentuuri NSA) andmeil põhinev raport väidab, et Putin ja Venemaa valitsus „püüdsid suurendada Donald Trumpi valituks saamise šansse”, mille laiem eesmärk oli USA juhitava lääne demokraatia õõnestamine. Seejuures paistab Venemaa riigipea tegevuse kitsam motiiv olevat olnud eelkõige isiklik viha Hillary Clintoni vastu.
Putin on solvunud
„Vägagi tõenäoliselt soovis Putin Clintonit diskrediteerida, sest süüdistas just endist USA välisministrit 2011. ja 2012. aastal [Venemaal] aset leidnud režiimivastaste massimeeleavalduste esilekutsumises, kannab vimma avalduste pärast, mis Clinton on tema kohta teinud, ja peab neid ennast alandavateks,” sedastab kolme asutuse raport.
Ühtlasi näitab selline hinnang, et USA võimukoridorides seostatakse Venemaa välispoliitikat juba pikemat aega üsna otseselt Putini isiklike sümpaatiate ja antipaatiatega, mis omakorda segunevad suure portsu konspiratsiooniga.
Seda kinnitab teine raportis esile toodud USA valimistevastase rünnaku motivatsioonitahk. „Putin on nn Panama paberite avalikustamist ja olümpia dopinguskandaali avalikult nimetanud USA püüdeks Venemaa mainet kahjustada. Sellest võib järeldada, et ta soovis omapoolse lekitamisega hävitada USA mainet ja näidata Ühendriike kahepalgelisena,” seletatakse raportis.
USA luureasutused näivad olevat veendunud, et Putinile läks terava okkana hinge tõsiasi, et Panama paberitest selgus tema tšellomängijast varahoidja isik ja et talle kallite Vene eriteenistuste väljatöötatud dopinguskeeme avalikult lahati. Seejuures ei pidanud Kreml nende skandaalide puhkemist juhuslikuks, vaid USA ettevalmistatud vandenõuks.
See ei tähenda, et Venemaa püüe Trumpi aidata oleks pärinenud ammusest ajast. Vastupidi, raportis viidatakse, et Moskva Trumpi-eelistus kujunes välja alles juunis. Selles mängisid rolli Trumpi sõnavõtud koostööst Venemaaga ja samuti ISIS-e vastase koalitsiooni võimalikkuse lootus.
Ent luureasutused märgivad, et otsuse mängida Trumpi-kaardile põhjustas jällegi Putini isiklik kogemus. „Putinil on olnud positiivseid kogemusi koostööst lääne liidritega, keda ärihuvid on kallutanud Venemaa poole, näiteks Itaalia endise peaministri Silvio Berlusconi ja Saksamaa endise kantsleri Gerhard Schröderiga,” viidatakse analüüsis olulisele tegurile.
Ametnikud ennustasid sõda
Pärast liisu langemist käivitati kampaania, millega üritati iga hinna eest Clintoni jalgealust õõnestada. Olgu siis Venemaa sõjaväeluure varastatud Demokraatliku Partei sisedokumentide lekitamisega või täiesti ühesuunalise meediakampaaniaga. „[Kremli propagandakanali] RT terve valimiskampaaniaaegne Clintoni kajastus oli negatiivne, keskendus lekitatud kirjadele ja süüdistas teda korruptsioonis, viletsas füüsilises ja vaimses tervises ning sidemetes islamiterroristidega. Mõned Vene ametnikud kordasid mõjutuskampaania teese, mis ennustasid, et Clintoni presidendiks valimine võib viia USA ja Venemaa vahelise sõjani.”
Seejuures poldud Moskvas sugugi veendunud, et nende soosik Trump võiks võita. Vastupidi, viimase hetkeni tehti ettevalmistusi selleks, et peale jääb Clinton.
„Kui Moskva jõudis arusaamisele, et arvatavasti võidab valimised Clinton, keskendati Venemaa mõjutuskampaania juba aegsasti Clintoni tulevase presidentuuri legitiimsuse õõnestamisele, sealhulgas valimiste õiguspärasuse kahtluse alla seadmisele,” sedastavad luurajad. Enne valimistulemuse selgumist oldi valmis käivitama suurt operatsiooni, mis muudaks tulemuse küsitavaks. „Vene diplomaadid olid USA valimisprotsessi avalikult hukka mõistnud ja valmis tulemuste kehtivust kahtluse alla seadma. Kremli-meelsed blogijad olid Clintoni võitu oodates ette valmistanud Twitteri-kampaania „Puhka rahus, demokraatia!”.”
Raportis öeldakse, et pärast valimistulemuste selgumist maeti see plaan kohe maha, et mitte rikkuda suhteid Trumpi administratsiooniga.
Kremli häkkerid tegutsevad edasi, USA-s saavutatud edu loodetakse korrata
Donald Trumpi presidendiks saamine ei tähendanud sugugi, et Vene eriteenistused oleksid USA-vastase häkkimise lõpetanud. Hoopis vastupidi. USA luureasutuste reedel avalikustatud raport Venemaa mõjutustegevuse kohta USA valimiste kontekstis ütleb otsesõnu, et uus häkkimislaviin juba käib.
„Meie hinnangul alustasid Vene luureteenistused kohe pärast valimispäeva [8. november 2016] uusi katseid häkkida USA julgeoleku, välispoliitika ja kaitsevaldkonna valitsustöötajate ning mõttekodade ja MTÜ-dega seotud isikute meilikontodesse,” väidetakse raportis. Eesmärk on uute mõjutamiskampaaniate ettevalmistamine ja ametisse astuva administratsiooni kohta info kogumine.
USA luureteenistused hoiatavad, et Venemaa üritab tõenäoliselt samasuguseid operatsioone korraldada mujalgi maailmas.
„Meie hinnangul teeb Moskva USA valimiste mõjutamise kampaania kogemusest järeldused, mida arvestatakse tulevastes püüetes mõjutada USA-d ja maailma tervikuna, sealhulgas USA liitlasi ja nende riikide valimisi. Meie arvates peavad Vene luureteenistused USA valimistel toime pandud mõjutamiskampaaniat edukaks, sest vähemalt näiliselt suudeti avalikku arutelu mõjutada,” kõlab USA raporti kokkuvõte.
