Soome kaitsevõime
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
Noh, oleks nii lihtne. Kui venelane arvab heaks sulle miskist Msta-S-st või Koalitsija-SV-st natuke tuld anda, on drooni või inimluurega selle lokaliseerimine nagu miljonivõit loteriis - juhub harva. Radaritega on aga sihuke viga, et nendest midagi kasu oleks, peavad nad vuhisema 24/7 ja enamiku aja paigal püsima. Selline COBRA-tüüpi radar, kui venelased selle avastavad, on umbes sama prioriteetne sihtmärk nagu brigaadi juhtimispunkt. Soomlased võivad pretendeerida tulepariteedile või kohatisele ülekaalule seepärast, et neil on relvasid palju ja vaevalt nad selle K9-ga ka väikse arvuga piirduvad. Radaritest on kasu ju siis, kui nad kogu aeg töötavad (olles ühtlasi mürsumagnetiks), et radarid elus püsiks, ei tohi vastasel väga suurt tegevusvabadust olla.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
Kaudtuleradarite hankega tundub olevat tuli takus, viidatakse Ukraina kogemustele, kus venelased radaritega palju kahju teevad. Igatahes aastaks 2020 ehk 3 aasta pärast peab süsteem juba kasutuses olema. Rootsi armee radarid oli talvises Rovajärve laskelaagris ka kasutuses, ilmselt vaadati nende ja muude kasutusel olevate radarite efektiivsust. Rootslaste Saab on nimeliselt välja toodud, üldse olevat 6-7 firmat, kes selliseid radareid valmistavad. K9 haubitsa taga on ilmselt Soome ÕV Maalinosoitustutka 87M, neid on mitu mudelit kasutuses nii PaSide kui tavaliste veoautode peal. Isegi kui ÕV radarid näevad ka kaudtule lennukaart, siis on ikkagi loogiline eraldi süsteemi hange, sest ÕVlt ei saa nende seadmeid ära võtta. Hinnatase on kümneid miljoneid € ja kasutegurina nimetatakse ka eelhoiatust oma üksusele. Näiteks suurtükiväe mürsu lennuaeg 30 km kauguselt on 1,5 min ja kui saadakse eelhoiatus, on sihtmärgiks sattunud üksusel mingigi võimalus kaevikutesse pugeda või soomukite luugid kinni tõmmata.
Varem räägiti ka riigikaitsemaksu kehtestamisest laevastiku ja lennuväe uute hangete rahastamiseks. Hesari kirjutas ka sellest, et ükskõik kuidas seda nimetada, siis kaitseinvesteeringud tulevad ikkagi riigieelarvest ja oluline on välja mõelda, kuidas neid makseid niimoodi sättida, et need ei vähendaks teiste hädaliste vahendeid, mis võiks tekitada järgmistele valitsustele kiusatust lepinguid ümber teha. Sellest on mitu näidet, kus raha puudusel on esialgseid tellimusi vähendatud ja kusagil tuleb see piir ette, et väga väikese hulga lennukitega ei suudeta usutavat õhukaitset korraldada, sest ükskõik kui vägevad uued lennukid oleksid, neid lihtsalt ei jätku.
Soomlastel on näiteks lennuväe hankes oluline nii ostuhind kui kasutamise kulud ja siin on Rootsi lennukid kõige odavamad osta ja pidada, lisaks on rootsi lennukitel oluline nüanss, et neid saab suvalise sirge maantee peale ehitatud välibaasist lennutada. Kallimate lennukite puhul oleks ilmselt sundvise ostetud lennukite arvu vähendamine. Täna ollakse harjutud toimetama 60 hävituslennukiga.
Varem räägiti ka riigikaitsemaksu kehtestamisest laevastiku ja lennuväe uute hangete rahastamiseks. Hesari kirjutas ka sellest, et ükskõik kuidas seda nimetada, siis kaitseinvesteeringud tulevad ikkagi riigieelarvest ja oluline on välja mõelda, kuidas neid makseid niimoodi sättida, et need ei vähendaks teiste hädaliste vahendeid, mis võiks tekitada järgmistele valitsustele kiusatust lepinguid ümber teha. Sellest on mitu näidet, kus raha puudusel on esialgseid tellimusi vähendatud ja kusagil tuleb see piir ette, et väga väikese hulga lennukitega ei suudeta usutavat õhukaitset korraldada, sest ükskõik kui vägevad uued lennukid oleksid, neid lihtsalt ei jätku.
Soomlastel on näiteks lennuväe hankes oluline nii ostuhind kui kasutamise kulud ja siin on Rootsi lennukid kõige odavamad osta ja pidada, lisaks on rootsi lennukitel oluline nüanss, et neid saab suvalise sirge maantee peale ehitatud välibaasist lennutada. Kallimate lennukite puhul oleks ilmselt sundvise ostetud lennukite arvu vähendamine. Täna ollakse harjutud toimetama 60 hävituslennukiga.
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
Pildi peal K-9 haubitsa kõrval seisab tõenäoliselt hoopis mingi sidemastiga suurtükiväe juhtimissoomuk.K9 haubitsa taga on ilmselt Soome ÕV Maalinosoitustutka 87M, neid on mitu mudelit kasutuses nii PaSide kui tavaliste veoautode peal. Isegi kui ÕV radarid näevad ka kaudtule lennukaart, siis on ikkagi loogiline eraldi süsteemi hange, sest ÕVlt ei saa nende seadmeid ära võtta.

Need konkreetsed Giraffe 40 versioonid, mis Soomes Pasi soomukitele on asetatud, on aga tavalised õhukontrolliradarid.
Suurtükiväe trajektoorradari funktsiooni nad ei suuda täita. (ei tee seda ka Eestis kasutuses olevad põlvkonnajagu moodsamad AMB-d)
Trajektoorradari peamine ülesanne on vastase kaudtulemoona lennukaare järgi välja arvutada laskepatarei täpne asukoht.
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
Vanema otsa Saab Arthuri reklaamvideo https://www.youtube.com/watch?v=lZUfXUs-SVo
Natuke saab siit aimu ka kasutamistaktikast (ca 4:25) kus optimaalseks peetakse kolme, pidevalt positsioone vahetavat radarit.
Natuke saab siit aimu ka kasutamistaktikast (ca 4:25) kus optimaalseks peetakse kolme, pidevalt positsioone vahetavat radarit.
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
Tänane HS.
Armeija havittelee huipputarkkoja ammuksia tykistölle – sytyttimissä on satelliittipaikannus
Tietopyyntöjä valmistajille saattaa lähteä jo tänä vuonna.
Flash-soittimen näyttämisessä on ongelma. Kokeile ladata sivu uudestaan. Jos ongelma jatkuu kokeile päivittää Flash-soitin uudempaan versioon.
Jarmo Huhtanen HS
Julkaistu: 13.1. 17:58
Maavoimat on valmistelemassa mahdollista hanketta ennennäkemättömän tarkkojen tykistön erikoisampumatarvikkeiden hankkimiseksi. Hankkeessa tutkitaan niin sanottuja ohjautuvia ammuksia eli eräänlaisia älyammuksia.
”Nämä ovat tulleet ihan vastikään. Meillä selvitetään laajasti markkinoilla olevia ohjautuvia ampumatarvikkeita perinteiselle tykistölle”, kertoo tykistön tarkastaja, eversti Pasi Pasivirta.
”Yleisesti ottaen katsomme, millaisia ampumatarvikkeita tulevaisuuden sodankäynnissä tarvitaan niin, että saamme ampumatarvikkeille pitkän kantaman ja tarkkuuden.”
Pasivirran mukaan ensimmäinen vaihe hankkeessa on teknologia- ja saatavuusselvitysten laatiminen.
”Teemme vähän markkinakartoitusta”, Pasivirta sanoo.
”Varmaan ensi vuonna edetään tietopyyntövaiheeseen. Joidenkin asioiden osalta ehkä jo tänä vuonna.”
Käytännössä ohjautuvia ammuksia käytettäisiin tykeissä, joiden kaliiperi on 155 millimetriä. Se on tyypillinen länsimaissa käytetty kaliiperi.
Puolustusvoimat suunnittelee hankkivansa Etelä-Koreasta käytettyjä 155 millimetrin panssarihaupitseja. Kauppa solmittaneen lähiaikoina.
Ohjautuvat ammukset ovat uusinta uutta tykistöaselajin ampumatarviketeknologiassa. Muun muassa Yhdysvallat ja Kanada ovat eturintamassa ottaneet niitä käyttöönsä.
Esimerkiksi Yhdysvalloissa valmistetaan järjestelmää, jota kutsutaan nimellä Precision Guidance Kit (PGK). Se voidaan kääntää suomeksi tarkkuusohjaussarjaksi.
”Niissä on erilaisia paikannusjärjestelmiä. Kun laukaus ammutaan, niin sytyttimessä on paikkatieto, mihin sen pitäisi lentää. Se mittaa omaa lentorataansa ja omaa paikkaansa ja tarvittaessa avaa erilaisia ohjaussiivekkeitä, jotka korjaavat ammuksen sivusuuntaa ja etäisyyttä”, Pasivirta kuvaa.
”Kaikessa on lähtökohtana se, että voimme käyttää meidän perinteisiä tykkejämme ja ampumatarvikkeitamme. Esimerkiksi nämä sytyttimet eivät edellytä ampumatarvikkeelta mitään erityistä, vaan se on sytytin, joka ruuvataan ampumatarvikkeen kärkeen tavallisen sytyttimen tilalle.”
Ohjautuva ampumatarvike toimii siten, että perinteiseen tykistön ammukseen asennetaan tavanomaisen sytyttimen tilalle erikoissytytin. Se sisältää esimerkiksi satelliittipaikantimen, sähköä tuottavan vaihtovirtageneraattorin ja pienet siivekkeet.
Sytytin pystyy ohjaamaan satelliittipaikantimen ja siivekkeiden avulla ammuksen reittiä ilmassa.
PGK-sytyttimen valmistajan mukaan puolet sen sytyttimillä varustetuista 155 millimetrin kaliiperin ammuksista osuu 30 metrin säteiseen ympyrään 30 kilometrin päästä, kun vastaava säde tavanomaisilla sytyttimillä varustetuilla ammuksilla on 267 metriä.
PGK-ammuksessa on myös turvajärjestelmä sen varalta, että ammus ajautuu sivuun halutusta kohteesta. Tuolloin se ei räjähdä.
Turvajärjestelmä on hyödyllinen silloin, kun tykistöllä joudutaan ampumaan lähelle omien joukkojen asemia.
Venäjällä on ollut pitkään käytössä oma ohjautuvien ammusten Krasnopol-järjestelmänsä.
”Se edellyttää aina maalinosoituksen paikan päälle. Sen että joku valaisee maalia laserilla. Se on yksi esimerkki, millaisia järjestelmiä on”, sanoo Pasivirta.
”Me olemme kartoittamassa uudemmalla teknologialla toimivia, jotka eivät edellytä maalin valaisua.”
Ohjautuvat ammukset tulevat tavanomaisia kalliimmiksi. Tarkkuutensa vuoksi niitä tarvitaan kuitenkin perinteisiä ampumatarvikkeita vähemmän.
Vertailun vuoksi Maavoimat testasi viime vuonna Rovajärven ampuma-alueella ranskalaisia Bonus-älyammuksia. 155 millimetrin tykeillä laukaistavat ammukset osaavat hakeutua itsenäisesti panssaroituihin ajoneuvoihin.
”Bonus toimi erittäin hyvin. Tulokset, joita saimme kerättyä, olivat tosi hyviä”, Pasivirta kertoo.
Suomi osti Bonus-ammuksia pari vuotta sitten 16 miljoonalla eurolla. Rahalla sai alle 300 kovaa ammusta, 60 harjoitusammusta ja koulutustarvikkeita.
Suomella on Euroopan mitassa poikkeuksellisen vahva tykistö. Siihen kuuluu Puolustusvoimien oman ilmoituksen mukaan lähes 800 kaliiperiltaan yli 100 millimetrin tykkiä sekä toinen mokoma raskaita kranaatinheittimiä ja raketinheittimiä.
Kaikki Suomen tykistöaseet eivät ole kuitenkaan sodan ajan kokoonpanossa.
HS uutisoi torstaina, että Puolustusvoimat aikoo hankkia nopealla aikataululla moderneja vastatykistötutkia. Niitä käytetään apuna vihollisen tykistön tuhoamisessa. Suomella ei ole nyt tällaista järjestelmää käytössään.
Ukrainan sota on osoittanut, miten tärkeä rooli tykistöllä on myös nykyaikaisella taistelukentällä. Erään arvion mukaan noin 85 prosenttia henkilötappioista molemmilla osapuolilla on aiheutunut tykki-, kranaatinheitin- tai raketinheitintulesta.
Armeija havittelee huipputarkkoja ammuksia tykistölle – sytyttimissä on satelliittipaikannus
Tietopyyntöjä valmistajille saattaa lähteä jo tänä vuonna.
Flash-soittimen näyttämisessä on ongelma. Kokeile ladata sivu uudestaan. Jos ongelma jatkuu kokeile päivittää Flash-soitin uudempaan versioon.
Jarmo Huhtanen HS
Julkaistu: 13.1. 17:58
Maavoimat on valmistelemassa mahdollista hanketta ennennäkemättömän tarkkojen tykistön erikoisampumatarvikkeiden hankkimiseksi. Hankkeessa tutkitaan niin sanottuja ohjautuvia ammuksia eli eräänlaisia älyammuksia.
”Nämä ovat tulleet ihan vastikään. Meillä selvitetään laajasti markkinoilla olevia ohjautuvia ampumatarvikkeita perinteiselle tykistölle”, kertoo tykistön tarkastaja, eversti Pasi Pasivirta.
”Yleisesti ottaen katsomme, millaisia ampumatarvikkeita tulevaisuuden sodankäynnissä tarvitaan niin, että saamme ampumatarvikkeille pitkän kantaman ja tarkkuuden.”
Pasivirran mukaan ensimmäinen vaihe hankkeessa on teknologia- ja saatavuusselvitysten laatiminen.
”Teemme vähän markkinakartoitusta”, Pasivirta sanoo.
”Varmaan ensi vuonna edetään tietopyyntövaiheeseen. Joidenkin asioiden osalta ehkä jo tänä vuonna.”
Käytännössä ohjautuvia ammuksia käytettäisiin tykeissä, joiden kaliiperi on 155 millimetriä. Se on tyypillinen länsimaissa käytetty kaliiperi.
Puolustusvoimat suunnittelee hankkivansa Etelä-Koreasta käytettyjä 155 millimetrin panssarihaupitseja. Kauppa solmittaneen lähiaikoina.
Ohjautuvat ammukset ovat uusinta uutta tykistöaselajin ampumatarviketeknologiassa. Muun muassa Yhdysvallat ja Kanada ovat eturintamassa ottaneet niitä käyttöönsä.
Esimerkiksi Yhdysvalloissa valmistetaan järjestelmää, jota kutsutaan nimellä Precision Guidance Kit (PGK). Se voidaan kääntää suomeksi tarkkuusohjaussarjaksi.
”Niissä on erilaisia paikannusjärjestelmiä. Kun laukaus ammutaan, niin sytyttimessä on paikkatieto, mihin sen pitäisi lentää. Se mittaa omaa lentorataansa ja omaa paikkaansa ja tarvittaessa avaa erilaisia ohjaussiivekkeitä, jotka korjaavat ammuksen sivusuuntaa ja etäisyyttä”, Pasivirta kuvaa.
”Kaikessa on lähtökohtana se, että voimme käyttää meidän perinteisiä tykkejämme ja ampumatarvikkeitamme. Esimerkiksi nämä sytyttimet eivät edellytä ampumatarvikkeelta mitään erityistä, vaan se on sytytin, joka ruuvataan ampumatarvikkeen kärkeen tavallisen sytyttimen tilalle.”
Ohjautuva ampumatarvike toimii siten, että perinteiseen tykistön ammukseen asennetaan tavanomaisen sytyttimen tilalle erikoissytytin. Se sisältää esimerkiksi satelliittipaikantimen, sähköä tuottavan vaihtovirtageneraattorin ja pienet siivekkeet.
Sytytin pystyy ohjaamaan satelliittipaikantimen ja siivekkeiden avulla ammuksen reittiä ilmassa.
PGK-sytyttimen valmistajan mukaan puolet sen sytyttimillä varustetuista 155 millimetrin kaliiperin ammuksista osuu 30 metrin säteiseen ympyrään 30 kilometrin päästä, kun vastaava säde tavanomaisilla sytyttimillä varustetuilla ammuksilla on 267 metriä.
PGK-ammuksessa on myös turvajärjestelmä sen varalta, että ammus ajautuu sivuun halutusta kohteesta. Tuolloin se ei räjähdä.
Turvajärjestelmä on hyödyllinen silloin, kun tykistöllä joudutaan ampumaan lähelle omien joukkojen asemia.
Venäjällä on ollut pitkään käytössä oma ohjautuvien ammusten Krasnopol-järjestelmänsä.
”Se edellyttää aina maalinosoituksen paikan päälle. Sen että joku valaisee maalia laserilla. Se on yksi esimerkki, millaisia järjestelmiä on”, sanoo Pasivirta.
”Me olemme kartoittamassa uudemmalla teknologialla toimivia, jotka eivät edellytä maalin valaisua.”
Ohjautuvat ammukset tulevat tavanomaisia kalliimmiksi. Tarkkuutensa vuoksi niitä tarvitaan kuitenkin perinteisiä ampumatarvikkeita vähemmän.
Vertailun vuoksi Maavoimat testasi viime vuonna Rovajärven ampuma-alueella ranskalaisia Bonus-älyammuksia. 155 millimetrin tykeillä laukaistavat ammukset osaavat hakeutua itsenäisesti panssaroituihin ajoneuvoihin.
”Bonus toimi erittäin hyvin. Tulokset, joita saimme kerättyä, olivat tosi hyviä”, Pasivirta kertoo.
Suomi osti Bonus-ammuksia pari vuotta sitten 16 miljoonalla eurolla. Rahalla sai alle 300 kovaa ammusta, 60 harjoitusammusta ja koulutustarvikkeita.
Suomella on Euroopan mitassa poikkeuksellisen vahva tykistö. Siihen kuuluu Puolustusvoimien oman ilmoituksen mukaan lähes 800 kaliiperiltaan yli 100 millimetrin tykkiä sekä toinen mokoma raskaita kranaatinheittimiä ja raketinheittimiä.
Kaikki Suomen tykistöaseet eivät ole kuitenkaan sodan ajan kokoonpanossa.
HS uutisoi torstaina, että Puolustusvoimat aikoo hankkia nopealla aikataululla moderneja vastatykistötutkia. Niitä käytetään apuna vihollisen tykistön tuhoamisessa. Suomella ei ole nyt tällaista järjestelmää käytössään.
Ukrainan sota on osoittanut, miten tärkeä rooli tykistöllä on myös nykyaikaisella taistelukentällä. Erään arvion mukaan noin 85 prosenttia henkilötappioista molemmilla osapuolilla on aiheutunut tykki-, kranaatinheitin- tai raketinheitintulesta.
Kui argumendid otsa saavad, siis lööme pagunid lauda.
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
Vahemärke korras- selleks on suutelised enamus maailmas toodetavatest ründe- ja hävituslennukitest, alates venelaste Su-25st ja lõpetades F/A- 18ga. Nii et Gripen pole selles suhtes midagi erakordset. Isegi suured transporterid tulevad sobivatele - 1000 m lõikudele kenasti maha....lisaks on rootsi lennukitel oluline nüanss, et neid saab suvalise sirge maantee peale ehitatud välibaasist lennutada.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10213
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
Gripeni erandlikkus seisneb järgmises:Lemet kirjutas:Vahemärke korras- selleks on suutelised enamus maailmas toodetavatest ründe- ja hävituslennukitest, alates venelaste Su-25st ja lõpetades F/A- 18ga. Nii et Gripen pole selles suhtes midagi erakordset. Isegi suured transporterid tulevad sobivatele - 1000 m lõikudele kenasti maha....lisaks on rootsi lennukitel oluline nüanss, et neid saab suvalise sirge maantee peale ehitatud välibaasist lennutada.
1. Nõuded teepinnale on oluliselt madalamad kui teistel hävitajatel
2. Pööringu kiirus on märksa suurem
3. Kahe lennu vahelise hoolduse maht ja keerukus on väikesed, võimaldades kasutada väikest kohapealset meeskonda
Pmst. saab Airbus a380 kah maanteele maha panna. See ei olegi point. Eesti kontekstis (taktikaliselt vaieldavas õhuruumis) on selline võime (istuda maha enam-vähem suvalisele sirgele teelõigule) lennuväegrupi võitlusvõime pikendamiseks määrava tähtsusega.
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
Ei nõustu. Näiteks Su-25 ja A-10 õhuvõtjad on piisavalt kõrgel, et välistada teepinnalt esemete sattumise mootorisse, MiG-29 on selleks "lõpused". Mis tähendab seda, et juba masina loomisel on silmas peetud võimekust opereerimiseks vastavates oludes. Soomlased kasutavad oma Hornetitega pidevalt teelõike etc. Mõistagi on sedasorti võimekus meil oluline, sellega olen igati päri.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
Mida sa selle all mõtled?2. Pööringu kiirus on märksa suurem
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
Mõne viimase aasta vältel on telgjooned paljudel Eesti teedel ära freesitud, mis sellise aktsiooni eesmärk võiks olla, et NATO lennukid ei saaks vajadusel teedel maanduda?
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
See on selleks et kui sa autoga üle telgjoone hakkad kalduma tekib hoiatav vibratsioon. Lennukite maandumist see ei mõjuta.madiss kirjutas:Mõne viimase aasta vältel on telgjooned paljudel Eesti teedel ära freesitud, mis sellise aktsiooni eesmärk võiks olla, et NATO lennukid ei saaks vajadusel teedel maanduda?
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
F-35 pakuks Soomele juurde lisakvaliteeti sellega, et neid asfaldiradu poleks ka vaja - olemas ju püstistardiga mudel. See seab venelaste poolsele lennuväljade surpressimisele sootuks uued väljakutsed - lisaks pikkadele maanteelõikudele võib nüüd iga plats olla lennuväli+radaritega raskesti leitav.
Kes Rootsis ringi reisib, minge käike Linköpingis ära ja proovige ära, kui hästi varisemiskiiruse piiril see Gripen ka juhitav on.
Kes Rootsis ringi reisib, minge käike Linköpingis ära ja proovige ära, kui hästi varisemiskiiruse piiril see Gripen ka juhitav on.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
see soome kaitseminister, kes ostab soomele f-35 püststardiga versiooni, tuleks avalikult riigireetmise ja püstlolluse eest verikotkaga hukata.
trumm..... kas sa omad vähimatki aimu, kui palju jamasid selle masinaga oli, on (ja tuleb?) ja kui suuri piiranguid see endaga kaasa toob? või jälle ´´kõik, mis sülg on toonud suhu, kõhu kaudu välja puhun´´? või on jälle mingi grafomaania peale tulnud, ikkagi täiskuu
https://www.youtube.com/watch?v=Ug6Gez_kPHo

trumm..... kas sa omad vähimatki aimu, kui palju jamasid selle masinaga oli, on (ja tuleb?) ja kui suuri piiranguid see endaga kaasa toob? või jälle ´´kõik, mis sülg on toonud suhu, kõhu kaudu välja puhun´´? või on jälle mingi grafomaania peale tulnud, ikkagi täiskuu

https://www.youtube.com/watch?v=Ug6Gez_kPHo
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
F-35est rääkides on mõned bloggerid mõlgutanud mõtet C versioonist, mida saaks maanteedel kasutada sarnaselt praegusele hornetile.
F-35A'ga maandumisest, pidurdusvarjust jäiste lennuradade jaoks, juhitavusest madalal kiirusel jms räägib Norra piloot (norra keeles kahjuks) siin:
http://nettsteder.regjeringen.no/kampfl ... en-i-f-35/
F-35A'ga maandumisest, pidurdusvarjust jäiste lennuradade jaoks, juhitavusest madalal kiirusel jms räägib Norra piloot (norra keeles kahjuks) siin:
http://nettsteder.regjeringen.no/kampfl ... en-i-f-35/
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
Õnneks teeb google translate skandinaavia keeltest inglise keelde tõlkides väga head tööd, niiet tekst on automaatselt tõlgituna täiesti loetavGideonic kirjutas:F-35A'ga maandumisest, pidurdusvarjust jäiste lennuradade jaoks, juhitavusest madalal kiirusel jms räägib Norra piloot (norra keeles kahjuks) siin:
http://nettsteder.regjeringen.no/kampfl ... en-i-f-35/
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist