Kui polnuks MRP-d
Kui polnuks MRP-d
kui polnuks MPR.ise ei oska küll paraleelstenaariumeid tuua
Elagu Eesti Wabariik!
Peaasi et oleksime iseseisvad ja juhid oleks õiged!
Peaasi et oleksime iseseisvad ja juhid oleks õiged!
Re: Kui polnuks MRP-d
Kui oleks olemas olnud maailmavallutusele (kommunismi ja nõukogude võimu ekspordile vägivalla ja pettuse abil) suunatud N.Liit, oleks kokkulepe teiste maailma ülidiktatuuridega -peamiselt natsi-Saksamaaga - tulnud vast nagunii. Ehk kui mingid olupoliitilised sündmused ei oleks seda MRP nime all lasknud sündida 1939, oleks võinud sündida kas hiljem või varem.harri13 kirjutas:kui polnuks MPR.
Miks ma räägin bolševistlikust N.Liidust, aga mitte nt natsionaalsotsialistlikust Saksamaast? Aga seepärast, et just bolševike diktaator Stalin oli see, kelle mahitusel natsid Saksamaal võimu said ning kes (salaja muidugi) arendas natside sõjajõude, mis 1930ndatel veel Versaille' lepinguga paljus keelatud olid. N.Liidu plaan oli lihtne - arendada endal välja ülivõimas sõjatööstus ja sõjavägi (sh rahva nälgimise ja suremise hinnaga), samas ajada ülejäänud Euroopa karvupidi kokku ning siis hiljem võitjana ja vallutajana sekkuda... On vaid puhas juhus, et Saksamaa ründas 2 nädalat varem, kui seda oleks teinud N.Liit...
Milline oleks maailm aga olnud siis, kui Venemaal ei oleks 1920ndatel võimule jäänud bolševikud ja/või nad ei oleks olnud suutelised militariseeritud üliriiki looma, seda ma ei tea. Arvatavasti ei oleks Hitler sellisel räigel kujul suutnud võimu haarata. Võib-olla oleks pikaks ajaks säilinud rahu ning Versaille-Rapallo riigikorraldus, mille vastu oleks tasapisi küll hambaid kiristatud, kuid lõpuks oleks sellega kui status quo'ga lepitud. Umbes nii, nagu Teise maailmasõja jagatud piirid/jõusuhted olid kõike muud kui õiglased, aga ometi lepiti mõni aastakümme hiljem 1975.a. Helsingis kokku, et neid me muutma ei hakka, las jäävad.
Valdo
[b][url=http://tinyurl.com/rattad]Eesti Jalgrattamuuseumi[/url][/b] looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta
[b][url=http://tinyurl.com/rattad]Eesti Jalgrattamuuseumi[/url][/b] looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta
Kui poleks olnud Bolsevike riigipööret.
Siis ilmselt olnuks praegu maailma supervõim vene impeerium. Minu teada oli vene impeerium enne 1.maailmasõda oluliselt tegijam riik kui USA, riigipööret venemaal olla mahitatud kõvasti ameerikamaa poolt.
Siis ilmselt olnuks praegu maailma supervõim vene impeerium. Minu teada oli vene impeerium enne 1.maailmasõda oluliselt tegijam riik kui USA, riigipööret venemaal olla mahitatud kõvasti ameerikamaa poolt.
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Mis siis ikka.Kui poleks olnud Bolsevike riigipööret
Kõigepealt oleksime Vene vabariigi Eestimaa ja Liivimaa kubermangu truualamlikud kodanikud, Eesti majanduslik ja poliitiline eliit koosneks põhiliselt Baltisaksa päritolu inimestest kes küll ehk peale Tsaarivõimu langemist ei oleks end aadlitiitlitega ehtinud. Aga "von" oleks nimes kindlasti alles.
Eesti oleks oluliselt paremal järjel põllumajanduse arengult - maatöödel leiaks rakendust umbes 70% eesti elanikest.
Eliit - nii eesti kui saksa päritolu suhtleks "seltskonnas" enamasti saksa või vene keeles.
Nimetatud keelte laitmatu oskamine oleks vähegi väärtuslikuma töökoha saamise eelduseks.
Venelaste osakaal oleks tublisti väiksem, kuid siiki tunduvalt suurem kui 20. sajandi alguses.
See seletuks sellega, et eestikeelne tööstusintelligents jäänuks sündimata ja enamus eesti tööstuste insenere ja oskustöölisi oleks kas vene päritolu või vähemasti venemaal õppinud. (varsti jõuame ikkagi sinna)
Niisiis räägiks linnaelanikond enamasti vene, vähemal määral ka eesti ja saksa keeles.
Kooliharidust saaks ilmsesti prioriteetselt vene, ehk siis riigikeeles - eesti keelt õpetataks esimeses kolmes klassis ja edaspidi maksulise õppena väljaspool õppekava ja vabatahtlikult muidugi.
Jurjevi ülikool oleks endiselt au sees - seal saaks vene või saksa keeles õppida meie maa helgemad pead.
Kuid see ei tähenda, et põlisrahva kultuur põlu all oleks - see oleks omamoodi moeasi, kuid väljarebituna kontekstist ja läbi Baltisaksa arusaamade.
Pealinn Reval oleks suur sõjaväe ja tööstuskeskus - Kroonlinnast oleks vene laevastiku peabaas ikkagi Revalisse üle kolitud nii nagu plaanitud oligi.
Linna keskväljak oleks Peetri Plats, ja loomulikult ei oleks mingeid "Viru väljakuid" ja "Kreutzwaldi tänavaid".
Rahva elatustase oleks tõenäolt parasjagu kõrgem praegusest.
Nii, et omamoodi paradoksina on Venemaa olnud Eesti vabariigi vaenlane ja lugematute kannatuste põhjustaja - kuid ometi just Venemaa tegevus on teinud meist oma maa peremehed ?
Viimati muutis Karuke, 26 Mär, 2006 1:11, muudetud 1 kord kokku.
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST
KÕIK KARUKESTEST
-
- Liige
- Postitusi: 260
- Liitunud: 08 Juun, 2005 22:02
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
Olen sellest "Tsaaririigi püsimisest" fantasseerinud ka rahvusvahelises ringis...Kummaline on see, et isegi vennasrahva Soome päris ajaloo- ja majandusteadlikud härrad oletavad, et kui Venemaa areng oleks rahulikult kulgenud sellest 1914 aasta verstapostist (kui korraldati rahvaloendus ja muugi majandus läks mühinal ülesmäge - aastane kasvuprotsent oli ligi 20!!!) oleks ka Suurvürstiriigi Soome tase olnud praegusest märgatavalt kõrgem...Selline oletus.
[url=http://www.youtube.com/watch?v=35wkGEnD ... ed&search=]"Panzerlied"[/url]
Mina ei usu, et Vene Impeerium oleks suutnud sellisel kujul püsti jääda. Muuseas, ma ei usu ka seda, et Venemaa sellisel kujul nagu ta praegu on, suudab püsima jääda. Põhiprobleem minu arvates on siin majanduses, poliitikas ja nende juhtimise võimalikuses.
Tsaari Venemaa oli vägivallaga kokku pandud feodaalriik ainuvalitseja-diktaatoriga eesotsas. Kuigi majanduslikult kiirelt arenev, siiski aga suurte kontrastidega linna ja maa vahel. Linnades tekkis kapitalism, maal aga talunikul eraomandit ehk kapitalismi polnud. Riigis valitsev majandussüsteem aga käib käsikäes poliitilise süsteemiga. Kapitalism soosib teatavasti demokraatiat, kuna eraomanik, kes on majanduslikult vaba tahab ka poliitilist vabadust. Feodalism demokraatiat ei kannata ja kui mõni valitseja meeltesegaduse hoos ka demokraatia juurutab, siis jääb ta varsti oma võimutäiusest ilma...
Nüüd jõuamegi poliitika juurde. Venemaa suurust impeeriumi pole võimalik demokraatlikult valitseda, sest eri piirkondade majanduslikud huvid on totaalselt erinevad. Seda saab koos hoida ainult vägivallaga. Ei tsaariajal ega ka praegu pole näiteks Kamtsatka piirkonnal ja Moskval vastastikuseid ühiseid majanduslikke huvisid. Moskva küll maksustab kõike mis sealkandis väärtuslikku toodetakse, aga majanduslikult pole sinna Venemaa euroopa osast mõtet midagi viia. Sealkandi rahval on hoopis loogilisem ja tasuvam on kaubelda Korea, Jaapani ja Hiinaga. Moskva poolt peale pandud maksudest pole sealtkandi rahval mingit kasu (vaatame kasvõi seda mis seal alles mõni aasta tagasi toimus, kui Siberi linnadel polnud elektrit, kütet ja riik ei suutnud kuude kauppa raha palkade maksmiseks leida).
Teine probleem on veel Venemaa kirju rahvastikuga, kellel ainult venelaste endi arvates on Moskvaga samad huvid. Ajalugu on seda ikka uuesti näidanud, et esimesel võimalusel tahavad rahvad sellest vene võimust lahti saada. See oli nii tsaariajal kui on samamoodi ka praegu.
(vaatame kasvõi Moskva poolt tatarlastele peale pandud keeldu ladina tähestikku kasutada)
Seega kui Venemaad koos hoida ja samal ajal ka demokraatlikult valitseda ei saa, tuleb valitseda autoritaarselt. Jama on aga selles, et autoritaarne valitsemine ei ole vähemasti rahuajal effektiivne ja majandusareng jääb kapitalistlikele naabritele alla. Mis omakorda jälle põhjustab pingeid riigi sees.
Mis siis minu arvates Venemaast saanud oleks, kui esimest ilmasõda poleks tulnud?
Vastuolud maa ja linna vahel oleksid edasi kasvanud, talupojad oleksid linnadesse trüginud parema elu peale ja mõisnikud oleksid püüdnud status quod säilitada. Mõisnikud tegelikult ju agraarreformi Venemaal põhja lasidki ja ilmselt poleks nad tagasi kohkunud ka järjekordse tsaari tapmise ees, et oma mõisu säilitada. Teine protsess, mis oleks edasi läinud oleks olnud rahvuslike liikumiste areng. Poola, Ukraina, Leedu, Läti, Eesti, Soome, Kaukaasia rahvad ja teised oleksid aina rohkem oma asja ajanud ja ma arvan, et kahekümnendatel aastatel oleksid see riik kiirelt kasvavate vastuolude tõttu riigi eri osade vahel ikkagi lõhki läinud. Selleks ajaks nimelt oli levima hakanud juba raadio kui massikommunikatsiooni vahend ja see leiutis oleks neid protsesse ainult kiiremini tagant lükanud.
Kas oleks olnud võimalus, et Vene impeerium oleks valutult transformeerunud millekski Euroliidu sarnaseks? Ka siin arvan, et ei oleks seda võimalust olnud ja põhjus on siin ametlikus vene kultuuris, mis halvustas(halvustab) ja püüdis(püüab) hävitada oma impeeriumi väikerahvaid. Venelastel oleks(on) võimatu olnud üleöö hakata tsuksidesse kui omasugustesse suhtuma, sest ühiskondlik arvamus nendest oli(on) rassistlikult negatiivne.
Just nimelt sellistel majanduslikel põhjustel on kokku kukkunud kõik merelised impeeriumid, nagu Inglismaa, Holland, Hispaania, Portugal.
Venemaa kui maismaal paiknev impeerium ei suuda samuti neid seaduspärasi vältida ja ma arvan, et kui naftale reaalne alternatiiv tuleb, siis lähevad selles impeeriumis pinged jälle ülesse, kuna naftast ja gaasist saadavad rahad riiki enam vanamoodi toita ei suuda.
Usun, et Venemaa saab siiski ükskord demokraatlikuks, kuid see tähendab paraku tema jagunemist majanduslikult ja rahvuspoliitiliselt enam-vähem põhjendatud tükkideks
Ehk siis, lühidalt: läänelik kapitalism on majanduslikult effektiivsem kui feodalism, selline kapitalism toob kaasa ka lääneliku demokraatia, käskude abil ei saa läänelikku demokraatiat juhtida, sest selline ühiskonnakorraldus on iseorganiseeruv. Iseorganiseeruvus tähendab aga vägivallaga kokku pandud riigi lagunemist. Me võime muidugi arutada teemal, et kas oleks võimalik olnud Pinotsheti diktatuuri laadne ühiskond, või siis midagi sarnast kui Iraanis on, kus kapitalism on käsikäes usujuhtide ainuvõimuga või midagi sellist kui Hiinas, kus kommunistlik partei kapitalismi ehitab, aga sellistes ühiskondades on opositsioon füüsiliselt likvideeritud ja Venemaal oleks selline opositsiooni likvideerimine jällegi kodusõja põhjustanud..
MRP-oleks ilmselt ikka olnud, sest sõltumata valitsejatest Venemaal on seal alati maailmajagamisest lugu peetud.
Tsaari Venemaa oli vägivallaga kokku pandud feodaalriik ainuvalitseja-diktaatoriga eesotsas. Kuigi majanduslikult kiirelt arenev, siiski aga suurte kontrastidega linna ja maa vahel. Linnades tekkis kapitalism, maal aga talunikul eraomandit ehk kapitalismi polnud. Riigis valitsev majandussüsteem aga käib käsikäes poliitilise süsteemiga. Kapitalism soosib teatavasti demokraatiat, kuna eraomanik, kes on majanduslikult vaba tahab ka poliitilist vabadust. Feodalism demokraatiat ei kannata ja kui mõni valitseja meeltesegaduse hoos ka demokraatia juurutab, siis jääb ta varsti oma võimutäiusest ilma...
Nüüd jõuamegi poliitika juurde. Venemaa suurust impeeriumi pole võimalik demokraatlikult valitseda, sest eri piirkondade majanduslikud huvid on totaalselt erinevad. Seda saab koos hoida ainult vägivallaga. Ei tsaariajal ega ka praegu pole näiteks Kamtsatka piirkonnal ja Moskval vastastikuseid ühiseid majanduslikke huvisid. Moskva küll maksustab kõike mis sealkandis väärtuslikku toodetakse, aga majanduslikult pole sinna Venemaa euroopa osast mõtet midagi viia. Sealkandi rahval on hoopis loogilisem ja tasuvam on kaubelda Korea, Jaapani ja Hiinaga. Moskva poolt peale pandud maksudest pole sealtkandi rahval mingit kasu (vaatame kasvõi seda mis seal alles mõni aasta tagasi toimus, kui Siberi linnadel polnud elektrit, kütet ja riik ei suutnud kuude kauppa raha palkade maksmiseks leida).
Teine probleem on veel Venemaa kirju rahvastikuga, kellel ainult venelaste endi arvates on Moskvaga samad huvid. Ajalugu on seda ikka uuesti näidanud, et esimesel võimalusel tahavad rahvad sellest vene võimust lahti saada. See oli nii tsaariajal kui on samamoodi ka praegu.
(vaatame kasvõi Moskva poolt tatarlastele peale pandud keeldu ladina tähestikku kasutada)
Seega kui Venemaad koos hoida ja samal ajal ka demokraatlikult valitseda ei saa, tuleb valitseda autoritaarselt. Jama on aga selles, et autoritaarne valitsemine ei ole vähemasti rahuajal effektiivne ja majandusareng jääb kapitalistlikele naabritele alla. Mis omakorda jälle põhjustab pingeid riigi sees.
Mis siis minu arvates Venemaast saanud oleks, kui esimest ilmasõda poleks tulnud?
Vastuolud maa ja linna vahel oleksid edasi kasvanud, talupojad oleksid linnadesse trüginud parema elu peale ja mõisnikud oleksid püüdnud status quod säilitada. Mõisnikud tegelikult ju agraarreformi Venemaal põhja lasidki ja ilmselt poleks nad tagasi kohkunud ka järjekordse tsaari tapmise ees, et oma mõisu säilitada. Teine protsess, mis oleks edasi läinud oleks olnud rahvuslike liikumiste areng. Poola, Ukraina, Leedu, Läti, Eesti, Soome, Kaukaasia rahvad ja teised oleksid aina rohkem oma asja ajanud ja ma arvan, et kahekümnendatel aastatel oleksid see riik kiirelt kasvavate vastuolude tõttu riigi eri osade vahel ikkagi lõhki läinud. Selleks ajaks nimelt oli levima hakanud juba raadio kui massikommunikatsiooni vahend ja see leiutis oleks neid protsesse ainult kiiremini tagant lükanud.
Kas oleks olnud võimalus, et Vene impeerium oleks valutult transformeerunud millekski Euroliidu sarnaseks? Ka siin arvan, et ei oleks seda võimalust olnud ja põhjus on siin ametlikus vene kultuuris, mis halvustas(halvustab) ja püüdis(püüab) hävitada oma impeeriumi väikerahvaid. Venelastel oleks(on) võimatu olnud üleöö hakata tsuksidesse kui omasugustesse suhtuma, sest ühiskondlik arvamus nendest oli(on) rassistlikult negatiivne.
Just nimelt sellistel majanduslikel põhjustel on kokku kukkunud kõik merelised impeeriumid, nagu Inglismaa, Holland, Hispaania, Portugal.
Venemaa kui maismaal paiknev impeerium ei suuda samuti neid seaduspärasi vältida ja ma arvan, et kui naftale reaalne alternatiiv tuleb, siis lähevad selles impeeriumis pinged jälle ülesse, kuna naftast ja gaasist saadavad rahad riiki enam vanamoodi toita ei suuda.
Usun, et Venemaa saab siiski ükskord demokraatlikuks, kuid see tähendab paraku tema jagunemist majanduslikult ja rahvuspoliitiliselt enam-vähem põhjendatud tükkideks
Ehk siis, lühidalt: läänelik kapitalism on majanduslikult effektiivsem kui feodalism, selline kapitalism toob kaasa ka lääneliku demokraatia, käskude abil ei saa läänelikku demokraatiat juhtida, sest selline ühiskonnakorraldus on iseorganiseeruv. Iseorganiseeruvus tähendab aga vägivallaga kokku pandud riigi lagunemist. Me võime muidugi arutada teemal, et kas oleks võimalik olnud Pinotsheti diktatuuri laadne ühiskond, või siis midagi sarnast kui Iraanis on, kus kapitalism on käsikäes usujuhtide ainuvõimuga või midagi sellist kui Hiinas, kus kommunistlik partei kapitalismi ehitab, aga sellistes ühiskondades on opositsioon füüsiliselt likvideeritud ja Venemaal oleks selline opositsiooni likvideerimine jällegi kodusõja põhjustanud..
MRP-oleks ilmselt ikka olnud, sest sõltumata valitsejatest Venemaal on seal alati maailmajagamisest lugu peetud.
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
MRP-ga või MRP-ta, Vene impeerium oleks ikka lagunenud lõpuks. Tooge no kas või üks näide ajaloost, kus relva jõul ühendatud impeerum veel koos püsib?! Lõpuks lagunevad kõik ikkagi koost, kas siis välisjõudude mõjul või saavad sisemised jõud ise hakkama lagundamisega.
Kes kontrollib olevikku, kontrollib minevikku. See kes kontrollib minevikku, kontrollib ka tulevikku.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: oliver253 ja 2 külalist