Pataljonide sulgemine

[klaaps]

On tekkinud siis uus teema meie vabariigi poliitikasse nagu väeosade kinnipanek.Kuidas suhtute teie sellesse et näiteks Pärnu pataljon kaob?Mäletan veel seda kui admiral oli visiidil ja küsis miks on meie varrukal saksa kotkas ja samuti keelati laulda Erikat ja Kuradi laulu.

[Rändur]

Ja mina mõtlesin, et valesti nägin, kuidas vennad saksa kotkas varukal ringi trampisid

[A4]

Kas majanduslikult on otstarbeksas Pärnu väeosa säilitada? Kas Pärnu väeosal on olemas korralikud harjutusväljakud, tiirud, alad lahingulaskmiste läbiviimiseks? Minu teada ei ole, ja oma osa pidavat selles olema ka sellesama Pärnu linnavalitsuse vastuseisul, kes nüüd pataljoni säilitamise eest võitleb. Ehk - kui on vaja, et pärnakad saaksid kodulinnas aega teenida, kui on 100 kaadrikaitseväelasest maksumaksjat ja pataljoni tööandjana, siis on väeosa olemasolu tervitatav. Kui aga väeosa tahaks linnalt saada toetust korralike harjutusalade rajamiseks jne, siis seda ei taheta enam anda. See, muide ei ole ainult Pärnu probleem, vaid sama ebariigimehelikult tegutsevad ka üks Võru kohalik omavalitsus.

Seega oleks ajateenijatel paremad väljaõppetingimused võibolla mõnes teises, suuremas väeosas.

Väga halb on Pärnu pataljoni sulgemise juures aga see, et peastaabi kinnitusel ei ole enam kuskile panna neid noormehi, kes oleksid pidanud sel suvel sinna teenima minema.

http://www.postimees.ee/030406/online_u ... 196997.php

[klaaps]

Selles suhtes õigus kuid jah omal ajal anti ära linnale ikka mitu hektarit maad kuid vastu ei saadud miskit.Kahjuks ei saa tagasi ka eesti aegseid harjutus väljakuid mis kuulusid väeosale.Ja muidugi AK4 on õigus koondagem kõik väeosad ühte kohta siis ju lihtsam ......edasist vist ei olegi mõtet rääkida.Leedukatel see asi väga hästi lahendatud ei antud tagasi neid maid mis olid vene aeg harjutus väljakuteks vaid anti asendus maad

[A4]

Ja muidugi AK4 on õigus koondagem kõik väeosad ühte kohta siis ju lihtsam ......

Kui sa viitad sellele, et võimaliku rünnaku korral oleks vaenlasel võimalik ühe löögiga hävitada kogu kaitsevägi... siis see jutt ei kannata ausalt öeldes eriti kriitikat.

1. Kui rahvusvaheline olukord peaks pingestuma, kui peaks tekkima võimaliku rünnaku oht, siis viiakse väeosad oma rahuaegsetest kasarmutest ja garnisonidest niikuinii aegsasti välja ning hajutatakse-maskeeritakse metsamassiividesse.
2. Pealegi on võimalik ka väga lühikese etteteatamisaja peale allüksustel väeosadest kümne mintutiga lahkuda, kaasas kõik eluks ja lahinguks vajalik. Seda on praktikas järeleproovitud (ka minu enda kui endise ajateenija peal).
3. Pole eriti vahet, kas saata 100 lennukit purustama ühte suurt väljaõppekeskust, või jaotada need 100 lennukit 10-lennukilisteks gruppideks, igaühe sihtmärgiks üks väikene väeosa.

Aga ise see ei ole peamine. Peamine on see, et võimalikule vaenlasele ei astu vastu mitte 2000-2500 õppursõdurit-ajateenijat, vaid paarkümmend tuhat reservväelast, kes ei asu väljaõppekeskustes ja kes sinna niikuinii ära ei mahkuks ja keda mobilisatsiooni korral sinna niikuinii ei paigutata.

Jutt käib sellest, kuidas rahuajal tulevasi reservväelasi efektiivsemalt välja õpetada.

[OveT.]

Mäletan veel seda kui admiral oli visiidil ja küsis miks on meie varrukal saksa kotkas .

Kas see on fakt (oma kõrvaga kuuldud)?
Kui jah, siis on Kõutsi näol tegemist järjekordse ebakompetentse, ennast täis õginud matsiga.

[kapralheinz]

Kas see on fakt (oma kõrvaga kuuldud)?
Kui jah, siis on Kõutsi näol tegemist järjekordse ebakompetentse, ennast täis õginud matsiga.

Jätke nüüd vennad! Kõuts on vahva sell! Kõva naiste, napsu ja naljamees! See et tal see Kaliningradi merekooli kaubalaeva diplom on ja sõjaharidus Soomest kaugõppeteel saadud ei vähenda sugugi ta väärtust!

[Kapten Trumm]

2. Pealegi on võimalik ka väga lühikese etteteatamisaja peale allüksustel väeosadest kümne mintutiga lahkuda, kaasas kõik eluks ja lahinguks vajalik. Seda on praktikas järeleproovitud (ka minu enda kui endise ajateenija peal).

Ei pea see jutt vett.

Esiteks kui mõne "õppuse" käigus üritab mõni eskadrill seda teha, siis piirilt Pärnuni on otsejoones ca 200 km.

Kui keegi tahab seda teha, siis kõrguses Mach 2 tegeval lennukil võtab see aega piirist Pärnuni umbes 340 sekundit ehk 5-6 minutit.

Pidage silmas, et 5-6 minutit ei ole mitte ajavaru jalga laskmiseks. Häire saate alles siis, kui lennukid on vähemalt 50 km sisemaale tulnud ja rünnak on kindel. Siia lisa juurde ajakulu Õhuseirekeskus->Peastaap->väeosa ja võimalikud jamad (ülemus ei võta telefoni, keegi on juhtmed läbi lõiganud vms, mis taolisel puhul juhtub).

Faktiliselt on häire saamisest (eeldusel, et strateegiline hoiatus puudub) pommide kukkumiseni sul aega 2 minutit.

Siia lisa see, et EKV pooled autod on katkised, ei lähe käima või muud tõrked (autopargi seisundit arvestades väga tõenäoline).

Selle ajaga ei pane mehed end valmiski.

Kasarmust metsa jooksmine ei ole lahendus, isegi mitte saaremaal. Lahendus on õhukaitsesüsteem, mis võidab teile 15 minutit jalga laskmiseks.

[VANA LÖUKOER]

kapten Trummi jutt öige.kuid ma ei näe vajadust meie väeosasi kokku tömmata.milleks? kas see krempel,mis tapale koondatakse,on siis kaitstum ja suudab kiiremini peitu pugeda,kui üksik pataljon.
minu arust on tegu ebakompententse kaitseministriga,kes ei adu absoluutselt militaar-teemast ja plähmib umbes.
kui pärnu üjp ära kaob,siis ei läänemaale nt.mitte midagi peale kaitseliidu.löuna eestis on Kuperjanov,siis tapa,siis tallinn oma väeosadega,hmm.üsna kerge oleks vaenlase silmade läbi ju enamus katseväest ära hävitada-tee aga tapa maatasa ja ekj on poolenisti kohe pölvili.
hr.Ligi.kaldun arvama,et te ei tea,mida teete.

[kaur3]

EV praegused väeosad on väljaõppekeskused, mitte lahingüksused. VÕK'ides õpetatakse välja sõdureid lahingüksuste jaoks. Lahingüksused moodustatakse mob. korras. Kuidas mob. läbi viiakse on teine jutt. Kui vastaspool peaks õppuste korras mingi VÕK'i "katki" tegema, siis ei tohiks mida hullu sündida. Eelduseks on et mob. süsteem toimib ... ja sõjad ei alga üle öö.

[hummel]

Mis puutub jalaväeõppe koondamisse võimalikult vähestesse õppekeskustesse, siis see suund on väga õige. Pole normaalne, kui meie igaaastast ühtainsat närust jalaväepataljoni õpetatakse välja 150-200 mehe kaupa Eestimaa eri otstes! See on ebaotstarbekas nii väljaõppe ühtsuse, koostöövõime, kui logistika seisukohast. Kaitsevägi ei ole regionaalpoliitika lipulaev (neid ülesandeid võiks küll omistada KL-ile).

Kogu see koolitatav jalaväepataljon võiks kusjuures üsna vabalt üldse ühesainsas linnakus koos olla. Praegu teeb umbes sama välja, kui näiteks (kujutame ette:) Scouts oleks ka mööda maad laiali: üks komp Pärnus, üks Tartus, üks Tallinnas, üks ei tea kus...
Oleks see siis asjalikum??? See väeosa oleks praktiliselt tegelikkuses väeosana lahinguliselt suhteliselt koostöövõimetu ja haldussuutmatu!!!

Samajabur on, et (kääbus-)kaitseväes on praeguse seisuga (vist...) kokku tervelt 4 jalaväekooli! Pühadene taevas!

Teisest küljest ei toeta mingil juhul väeosa absoluutset likvideerimist Pärnu linnakust. Pärnusse sobiks väga hästi näiteks kv autokool ja lisaks ka näiteks kv haigla. On olemas remondivõimalused tehnikale, suletud territoorium ja militaarsed elamistingimused (mitte nagu näiteks Vana-Võidus...). Meditsiin ja autokool ei vaja ka ilmatusuuri õppealasid jms, aga autokool saab alustada linnasõitu kohe alates väravast! Loodusõnnetuse korral aga saab autodega ja meditsiiniga samuti linna aidata.
Kusjuures umbes sarnaselt arvavad minuteada isegi peastaabimehed.
PS olen kuulnud, et Pärnu sulgemine polegi üldse KaMin leiutis, vaid hoopis KV juhtkonna otsus ja... õigus neil sedakorda ka oli...

Omaette totrus on, et kui Pärnusse enam sõdureid ei võeta, pole neid kusagile mujale ka panna. Siin tuleks otsida jälle vigu rahade planeerimisest ja see võiks jalaväeõppe äraviimist ikka pidurdada küll.
Ja ärge saage minust valesti aru - ma pole kõigest hoolimata hr Ligi patrioot!

[Madis22]

kogu probleem seisab ju selles, et kaitseministriks on isik, kes peab ennast kaitseväe juhataja ülemaks. sellega võtab ta endale rohkem kohustusi, kui ette nähtud ja trügib teise mehe vastutusalasse. Kaitseministri asi ei ole organiseerida kaitseväe osade struktuuri ja isikkoosseisu ....

Kaitse Kodu viimases osas on päris hästi EV Põhiseadusele tuginedes põhjendatud, miks ei saa kaitseminister olla kaitseväe juhataja ülemaks ning miks praegu toimuv kaitseväe lammutamine ei ole sisult põhiseadusega kooskõlas.

[VANA LÖUKOER]

siin riigis on paraku alati nii,et köik trügivad köikide vastutusalasse ja on veel pealekauba öigust täis ka.


kui see,et köik väeosad koondada ühtsesse punkti nii öige on,siis miks mujal maailmas asuvad väeaosad eraldi ja neis toimuvad samamoodi söduri baaskursused kui meil siiani?
ma ei mötlegi,et väeosa peaks olema laiali pillutud üle vabariigi,see on nonsenss,aga vähemalt igas ilma kaares vöiks olla omaette väeosa.
mäletate eelmise aasta suur-üleujutust? kes aitasid pärnu linnarahvast köige rohkem? ikka KL ja Pärnu ÜJP.rohkem selliseid suuri üksusi pole ju.

[hummel]

kui see,et köik väeosad koondada ühtsesse punkti nii öige on,siis miks mujal maailmas asuvad väeaosad eraldi ja neis toimuvad samamoodi söduri baaskursused kui meil siiani?
ma ei mötlegi,et väeosa peaks olema laiali pillutud üle vabariigi,see on nonsenss,aga vähemalt igas ilma kaares vöiks olla omaette väeosa.
mäletate eelmise aasta suur-üleujutust? kes aitasid pärnu linnarahvast köige rohkem? ikka KL ja Pärnu ÜJP.rohkem selliseid suuri üksusi pole ju.

Ehee. Tahad tuua näiteid mujalt maailmast. Muide mujal maailmas ei ole sellist nähtust, et ühe kompaktse väeosa allüksusi õpetatakse hajutatult. Vähim üksus, mis ühes linnakus koos tegutseb ja õpib, on reeglina pataljon, Soomes sageli aga isegi brigaad. Meil peitub aga selle maagilise sõna "pataljon" taga tegelikkuses närused 150...200 meest = 1-2 kompanii suurust allüksust. Kui kõik jalaväe väljaõppekeskused (nn "pataljonid") kokku liita, saaks alles esimese tegeliku ja tervikliku jalaväepataljoni, mis seda nimetust ka väärt!

Miks ei ole allüksuste hajutatus kasulik?
1) Igas ilmakaares võiks väeosi olla tõesti, kuid primaarne on, et oleks olemas kompaktsed üksused. Kuna esimene erialarelvaliikidena (jv, tt, mp 81/120 ...) kompaktne ja ka rahuaegselt haldusvõimeline ühik on pataljon (pataljonil ka juba oma staap), oleks jalaväepataljon vähim, mida on militaarselt (koostöö, väljaõpe, paindlikkus) ja majanduslikult (finants, remont, varustamine) mõtekas üksiku väeosana pidada.
2) Kui meil on igas VÕK-is õpetatava 2 üksiku kompanii peale aga oma staap koos haldustegevuseks ja väljaõppeks vajalike osakondade ja arvuka staabipersonaliga, matame kõvasti enam pappi juhtimisse, kui asjal mõtet. Samuti on ühes linnakus ülemusi ühe ajateenija kohta liiga palju ning seeläbi juhtkonna kvaliteet langeb (tuleb ju kiiremini ja väiksema valikuga ülendada = kogemenatus).
3) Laiali pillutatud allüksustel on palju harjumatum ja keerukam kord kokku saades koostööd teha. Meie jalaväepataljoni saab vaid korra aastas kokku tuua ("Kevadtorm"-manöövrid) ja see tähendab reaalsuses, et tavaliselt õnnestub vigu vaid tuvastada, mitte aga lihvida.

Meie hädises armees õpetatakse ajateenijatest korraga vaid ühtainsat jalaväepataljoni. Õpetataks 2 (oleks tegelikult ju tore), olekski võimalik teha juba 2 kompaktset väeosa eri kohtadesse.

Loodusõnnetused on probleemiks ja KV saab siin kindlasti kaasa aidata. Kui Pärnusse jääb KV autokool ja näiteks meditsiiiniasutus, saavad need samuti oma jõududega linnaelanikke abistada.
Pärnu üleujutuse ajal saadeti linna appi ka näiteks pioneeride rühm koos sobiliku varustusega. Iseasi, et hoolimata ajakirjanduses lauldud kiidulaulust, oli asjaosaliste sõnutsi valitsenud kohapeal korralduses konkreetne bardakk ja peataolek, nii, et saabunud päästeabil tuli lõpuks ise hakata tegevust otsima.

[VANA LÖUKOER]

hehh.töene jutt,kuid...me ei saa muude maadega end vörrelda..meil ei ole nii palju esiteks ajateenijaidki,et soome kombel rügemendi vöi brigaadi tasemel väljaöpet korraldada.
meie kompaniide ja pataljonide tsiviil aja koosseis on teistsugune.nagu igal pool mujal.seeg oleme alakomplekteeritud.väljaöpe erinevate väeosade vahel ju toimub niikui nii.logistika jne. pannakse igal aastal proovile suurtel ühisöppustel.kas see ei ole kasulik?pealegi,kaitseväe kohalviibimine erinevates ilmakaartes üle eesti suudab seisma panna vöi vähemalt niikaua viivitust teha vöimaliku agressiooni korral,kuni suudetakse läbi viia mobilisatsioon.kui meile üle läänemere agressioon tuleb,ei ole siin kedagi,kes neile vastu astuks.Kaitseliidu kokku kutsumisega läheb ju aega,seda aga ju pole.siis aetakse Pärnu üjp jalule,kuni Kl suudab end koondada.selleks ajaks,kui tapalt vöi paldiskist regulaarväed kohale jöuavad,on pool eestit üle vöetud ja ilma erilise vastupanuta.kas seda soovitaksegi ?
minu arust ei ole see hea idee.ka esimesel EW ajal olid väeosad üle maa hajutatud ja kellelgi ei olnud selle vastu midagi.miks siis nüüd räägitakse,et kui halb see on ??